moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 5. Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust. Tsooniteooria keeles tähendab see, et 5-valentne lisand tekitab diskreetse nivoo
Sellest tulenevad kvantarvud 4) Pauli keeluprintsiip.Aatomis ei saa olla kahte elektroni,mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku. Kristall ja valgus 6) Kristallid Kristallvõre isel.kristalle.Mudelitena on lihtsamini käsitletavad.Kristallvõres paiknevadneg.või posit.laenguga ioonid.Puhtaid aineid looduses ei ole.Aines olevad lisandid rikuvad kristallvõre struktuuri ja halvendavad aine omadusi.Vahetevahel viiakse lisandid teadlikult kristallvõre sisse, millega parandatakse aine omadusi-legeerimine nt. terase legeerimine. 7) Elektrijuht aine või ainete segu milles vabulaengukandjaid on palju dielektrik vabulaengukandjaid hästi vähe peaaegu et ei olegi pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal.Madalatel temp.on valentstsoon täielikult täidetud elektronidega.Keelutsoon on kitsas siis läheb temp.tõustes osa elektrone järgmisesse tsooni ning neile n väga kerge en.juurde panna ja liikuma panna
Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia must metallurgia kui tööstusharu sai alguse Euroopast , kus juba 15 sajandil sulatati tööstuslikult malmi ja rauda. Pikka aega kasutati metalli sulatamiseks puusütt ning seetõttu hävitati palju metas. Tol ajal rajatigi matallisulatusahjud matsarikastesse kohtadesse. Hilisindustrialiaalse tootmisviisi tekkega kasvas metallurgia tähtsus tohutult. Masinatööstuse ettevõtt...
valge, musta pinnaga. 3)ERIMALMID ehituses vähekasutatav. 4. Kuidas saab eraldada valumalmi toormalmist sisu poolest? Valumalmis on süsiniku struktuurimuutused. Valumalm on hallikas ja toormalm valge. 5. Milleks kasutatakse toormalmi? Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7. Mis on legeerimine? Legeerimine on vääristatud mõne teise metalliga, mis muudab terase veel tugevamaks. 8. Mida annab metallile vase lisamine? Vase lisamine SUURENDAB KORROSIOONI KINDLUST. 9. Mida näitab mark? 10. Millised on valtsmetallist tooted? Ümarteras üle 5mm, latt-teras, ruutteras, torud nelikant ja ümartorud. 11. Nimetada tõmmatud tooted? Põhiliselt traadid, ümarteras. 12. Millised on valatud metallist tooted? Terasradiaatorid 13
paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustunud gaasid ja räbu tõusta alati õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsioone tahke, vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus.
...................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6. Elekrokeemiline korrosioon.........................................................................................7 2.7. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje............................................................................
räbusse ja gaasilisse faasi. Siit tulebki vajadus hapniku järele. Et süsinik ja lisandid erinevad füüsikalis- keemiliste omaduste poolest, siis igaühe eraldamiseks tuleb luua kindlad tingimused, kasutades füüsikalise keemia seadusi. Metallurgilised protsessid kulgevad terase sulatamisel üldjuhul neljas etapis: Lähtematerjalide sulatamine ja süsteemi metall-räbu tekkimine Keemine Desoksüdeerimine Legeerimine Etappe 1 ja 2 (lähtematerjalide sulatamine ja keemine) käsitletakse sageli kui sulatuse oksüdeerimisperioodi, see tähendab perioodi, mille kestel toimub lisandite ja süsiniku oksüdeerimine ning ettenähtud süsiniku- ja lisanditesisaldusega terase saamine. Etappe 3 ja 4 (desoksüdeerimine ja legeerimine) käsitletakse sageli kui sulatuse desoksüdeerimisperioodi, see tähendab perioodi, mille kestel toimub metalli desoksüdeerumine, jätkub
sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga Oksüdeerimine- tekitatakse metallile sama metalli oksiidikiht
tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki. Rabeduse põhjuseks loetakse peened legeerelementide karbiidid, fosfiidid ja nitriidid, mis tekivad terapiiridel aeglasel jahtumisel, eriti terastes suure kroomi või mangaani sisaldusega. Teraste legeerimine rasksulavate metallidega- 0,2- 0,3 %Mo või 0,6- 1,0 %W vähendab selle tundlikus II- liigi noolutusrabeduse vastu, samamoodi mõjub ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust. 2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik - kuumutamise kestus - kuumutava keskkonna keemiline mõju töödeldava materjali pinnale - karastuskeskkonna valik
Vee karedus. Ca ja Mg soolad. Mööduv e. karbonaadne karedus. Vees on kas Ca või Mg ja HCO3 Katlakivi eemaldajad peavad olema happelised. Kõrvaldamiseks kasutatakse: keetmist, destilleerimist. Püsiv karedus. Keetes eemaldada ei saa. Seda põhjustavad Ca, Mg, kloriidid ja sulfaadid. Katlakivi ei sadestu. Kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse: Destilleerimist. kulukas ioonivahetajaid · Kroomimine ei ole seotud terase legeerimisega, sest kroomimine on metalli katmine kroomikihiga, legeerimine on teiste metallide sisse viimine, et tugevamaks teha.
legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur
Vask elektroonikatööstus Alumiinium hea elektrijuht Metallide omadus Metallid Kus kasutatakse? Head elektrijuhid Vask alumiinium Elektrijuhtmed Hästi vormitav, tugev Raud Raudtee tööstus Kerge pehme alumiinium Lennukitööstus Ei reageeri hapetega Kuld, hõbe Ehted, sõrmused, ketid pehme jm Metallide legeerimine on on mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks Tähtsamad metallide sulamid on pronks, duuralumiinium Alumiiniumu tooraineks on boksiit. Alumiinimi sulameid kasutatakse lennuki ja raketitööstuses Alumiiniumisööstused on kolinud kiirevooluliste jõgede äärde, sadama linnadesse Ühe tonni puhta alumiiniumi saamiseks on 4-6 tonni boksiiti Töötlev tööstus 1. Primaarne e hankiv tööstus 2. Sekndaarne e töötlev tööstus
· Korrosioon uitvoolude toimel (kui metall on elektrioolu mõjuväljas) Levikulaadi järgi eristatakse: · Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja. · Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav. · Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske. Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega Küsimus 34 Valmis Hindepunkte 0/1 Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Valige üks: a. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine b. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine c
Muidugi terase omadused on kehvemad, sest nii S kui P alandavad terase tugevus- ja plastsusomadusi, aga kasutatakse mittevastutusrikaste detailide korral. Vähemolulised on juhulisandid, mis on kolmas grupp, aga need on vähemolulised. Legeerivad elemendid terastes Ka tavalisand (Mn, Si) muutub legeerivaks elemendiks, kui teda on üle jämedalt üle 1%. Legeeriv element on spetsiaalne lisand, mis viiakse terasesse sisse omaduste ja struktuuri parendamise eesmärgil. Legeerimine on keemilise koostise muutmine spetsiaalsete elementide abil. Mangaan, räni, kroom, nikkel. Need on põhilised legeerivad elemendid. Kui me räägime tööriistaterastest, siis W (wolfram), Mo (molipteen) tuleb mängu. Võiks öelda, et kõik ka S, P. kui me spetsiaalselt viime sisse lõiketöödeldavuse parandamiseks, siis me nimetame teda juba legeerivaks elemendiks ja räägime siis juba täiendava väävliga legeeritud terasest.
Millised suunad on metallurgias domineerivad viimastel aastakümntel ? 1) Metallimahukate toodete thnoloogias on hakatud metalli säästlikumalt kasutama või mõne teise materjaliga (nt plastikuga ) asendama ; 2) Põhja riikidest on see keskkonnda saastav majandusharu püütud paigutada Lõuna riikidesse , kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud 3) Kasvanud on metallide korduvasutamine . Mis on legeerimine ja mis on legeerivad metallid ? Legeerimine on metalliliste , harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi
Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine.
(astmeline süntees). Seega on Cr3C2 pulbri saamine on töömahukas ja seotud tuntavate energiakuludega. Kasutatakse ka nn. otsesünteesi. Selle kohaselt Cr2O3 pulber o segatakse grafiidiga ja seejärel kuumutatakse H2 keskkonnas 1600 C juures. Protsessi tulemusena moodustub Cr3C2. Viimasel ajal on aktiivselt arenenud kõrgenergeetilist jahvatamist (mehaaniline legeerimine) mitmesuguste intermetalliidide, keemiliste ühendite, nanostruktuursete materjalide saamiseks. Selleks puhas Cr pulber asetatakse attriitorisse ja jahvatatakse kestusega mõni tund. Kuulide ja pulbri suhe oli valitud 5:1 s.o. viie kaaluosa pulbri kohta võeti üks kaaluosa pulbrit. Jahvatuskuulid valmistatakse samast materjalist kui jahvatatav pulbergi, et vältida materjali saastumist kõrvaliste lisanditega. Jahvatamine toimub tavaliselt piirituse keskkonnas
00 Flag question Question text Kütusena kasutatakse vagrankates põhiliselt Select one: a. koksi b. gaasi c. masuuti d. elektrienergiat Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tempermalmi saamiseks on vaja Select one: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist tüüpi mudeleid kasutatakse liivvormvalus Select one: a. sabloon b. kahepoolne mudel c. poolitatav mudel d. terviklik mudelplaat Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised valudefektid on iseloomulikud survevalu meetodile? Select one: a. avatud ja suletud gaasitühikud b
Küsimus 16 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim keerulise kujuga õhukeseseinaliste terasvalandite (massiga kuni 1 kg) tootmiseks? Vali üks: a. hapniksurvevalu b. koorikvalu c. madalsurvevalu d. valu keraamilisse vormi Küsimus 17 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tempermalmi saamiseks on vaja Vali üks: a. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine b. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega c. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine d. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege koorikvalu eelised Vali üks: a. meetodi väga suur tootlikus b. valandi takistamatu kahanemine c. valandi piiramatu mass d. vormi korduvkasutus Küsimus 19 Õige Hinne 1 / 1
*Mitmeotstarbeline kasutus 23% *Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% *Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% *Puhkemetsad uuringuteks 4% *Muu 7% *Kasutus teadmata 16% *Tulundusmetsad,puit,tselluloos,bioenergia 30% Metallurgia 1)Milliseid metalle ja metallisulameid tead ja mida nendest valmistatakse? *Raud-raudteerööpad *Vask-raadioaparatuuri valmistamiseks *Malm-pannid,potid,radiaatorid *Alumiinium-konservipurgid *Tsink-veeämbrid 4)Mis on legeerimine? Mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile,et suurendada selle vastupidavust. 5)Nimeta metallide sulameid? Pronks-vask ja tina;teras-raud,mangaan,nikkel. Metallide saamiseks on kaks võimalust: 1)Kaevandamine-Maagi rikastamine 2)Vana metalli sulatamine 2)Maagi rikastamine-mittevajaliku aheraine eemaldamine maagist.Toimub kaevanduse lähedal. 3)Toormetalli sulatamine. 4)Puhta metalli saamine. 5)Metalli valtsimine. Rauametallurgia
reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus, korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis.
Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt
Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 50. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega
retsipient 30. Millist tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad elektronid? donor 31. Kas juhid muudavad oma omadusi väiliste tegurite mõjul? Jah vähe 32. Kas pooljuhid muudavad oma omadusi väliste tegurite mõjul? Jah 33. Kas juhid muudavad oma takistust temperatuuri, valguse või magnetvälja mõjul? ei 34. Kas pooljuhid muudavad oma takistust temperatuuri, valguse või magnetvälja mõjul? Jah 35. Milliseid pooljuhi tüüpe annab legeerimine? 36. Kuidas nimetatakse n-tüüpi pooljuhti? donor 37. Kuidas nimetatakse p-tüüpi pooljuhti? Retsipient, vastuvõtja 38. Kuidas nimetatakse elektroni kui laengukandjat n-tüüpi pooljuhis? Enamus kandjaks 39. Kuidas nimetatakse elektroni kui laengukandjat p-tüüpi pooljuhis? Vähemaks kandjaks 40. Kuidas nimetatakse auku kui laengukandjat n-tüüpi pooljuhis? Vähemaks kandjaks 41. Kuidas nimetatakse auku kui laengukandjat p-tüüpi pooljuhis? Enamus kandjaks 42
levib metalli sisemuses kristallide vahelà raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes, tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 123. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 125. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li. 126. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Teraste pinnale Al, Cr, Si. Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga;
· Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. reaktiivmootorites Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited
(sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite · Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, reaktiivmootorites 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad Kuumuskindel legeerimine legeeriv element peab vähendama elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. Kuumuspüsivad terased on aga need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Eelkõige tagab terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) kroomiga legeerimine. Selle tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile nikli, molübdeeni räni ja teiste elementidega. Suurema C-sisaldusega kasutatakse klapiterastena (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumuskindlad terased on näiteks sisepõlemismootorite vedrud,
oksiidikihi pragunemine. Joonis on võetud Ellen Talimets raamatust Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, lk 12, joonis 7) 1.2 Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje Gaaskorrosiooni tõrjeks kasutatakse kolme meetodit: a) Kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine ehk legeerimine. 4 b) Metallipinnale kuumuspüsiva kaitsepinnete moodustamine. c) Vastava gaasikeskkonna loomine. Legeerimine tähendab sulamile kuumuspüsivust tõstvate elementide lisamist. Näiteks raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Need elemendid takistavad FeO tekkimist kõrgel temperatuuril. Kaitsvad pinnad jagunevad kaheks: metalseteks ja mittemetalseteks. Esimeste puhul
2. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks 3. Korrosioonitõrje üldised meetodid Metalli katmine vähem oksüdeeruva metalli kihiga; Metalli ühendamine (anoodiga) välise vana metalliga Kaitsekile (metallioksiidi kiht) Galvaniseerimine (terasele tsink kate) Kaitsekiht (värvimine) 1. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine - sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Need vähendavad Fe-oksiidi tekkimist Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li, teraspleki ja terasest konstruktsioonielementide kaitsmiseks Al-Zn sulamid 1. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted
läbitava tee pikkus katsetamisel olema ligikaudu 4 km. Sel juhul sissetöötamisperioodi mõju ei avalda kulumise kordajale olulist mõju. Uuriti ka Cr3C2-20% Nii kermiste molübdeeniga legeerimise mõju kermite kulumise kulutamisel suurematel koormustel (P=40 ja 180N) ja väiksematel kiirustel (v=2,2 m/s). Ainult vähese (1-5%Mo) lisamine sideainele tõstab veidi kermise kulumiskindlust (joon. 3.12). Suurema koguse molübdeeniga legeerimine (20-30%) muudab materjali hapraks, mistõttu tema kulumise kiirus suureneb. Seega selliste hõõrdetingimuste puhul Mo-ga legeerimine vähendab kulumiskindlust. See kinnitab veelkord, et hõõrdekulumine on kõige keerulisem kulumisliik (võrreldes abrasiiv- ja erosioonkulumisega), mistõttu materjalide kulumiskindluse on väga raskesti prognoositav. 46 3 2,5 Kaalu kadu,mg 2
kristallivormid muutuvad austeniidiks Kustatamine ehk jahutamine - siin austeniit muudetakse marteniidiks . Toimub vees , vesiemulsioonis, õlis või õhus sõltuvalt terase koostisest . Lõpetamine ehk noolutamine . Kustutamise järel terast kuumutatakse teatud temperatuurini nii, et terase kõvadus ja haprus (rabedus) vähenevad ja sitkus kasvab . Legeeritud süsinikterased . Legeerimine – struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalisi, keemilisi või mehaanilisi omadusi andavate lisandite nn. Legeerivate elementide lisaminemetallisulamile . Legeeritud terasteks nim. teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente : kroomi, volframi, niklit , koobaltit, molübdeeni See on tööriista teras, kus on lisaaineid rohkem kui 2,5% Lisaainete valiku ja hulga põhjal võib valmistada väga erinevate omadustega sulameid .
Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk merealumiiniumi . Mg-ga legeerimine tõstab oksiidikihi tugevust sest sinna hulka läheb ka MgO-di. Lisaks legeerimisele kasutatakse tavaliselt ka lisa katoodkaitset. Alumiiniumi kasutatakse laevaehituses peamiselt tekkide konstruktsioonides, kiirlaevadel, katamaraanides ja paatides. Merealumiiniumi lehtede tuntumad koostised on AlMg 2,5; Al Mg 3,5; Al Mg 3 Mn; AlMg4; AlMg 4,5 Mn07. 2. Alumiiniumisulamite kasutusvaldkonnad. Ehitus, transport, tehnika, pakendamine.. Lennundus, autotööstus, sport, elektriseadmed,
Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks- Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. XII KORROSIOONITÕRJE MEETODID 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine- sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 120. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted- Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. Mittemetalsed katted- Kuumuskindlad emailid, rasksulavatest ühenditest katted, plasmapihustus. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted- Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. 122
· kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. 12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega. Terastest, mis on mõeldud tööks kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodustavad suure
Metallide pingerea alusel. 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. *Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. *Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. * Joonisel esimene tulp ebaõige paigutus, teine tulp- õige paigutus. 125. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li.
12 TAHKESTITE STRUKTUUR . METALLID , POOLJUHID JA DIELEKTRIKUD Kristallid on tahkete ainete levinuim olelusvorm. Kristallides on aatomid / ioonid paigutatud korrastatud kristallvõredesse, milledes osutub nende kogumie potensiaalne energia minimaalseks. Lisandid mõjustavad oluliselt tahkestite elektrilisi, optilisi omadusi. Seepärast kuulub lisandamine ehk legeerimine elektrotehnilise materjali -2 -6 valmistamistehnoloogiasse. Nii näiteks piisab 10 ...10 % lisandihulgast aine omaduste tunduvaks teisendamiseks. Kuna kristallis on aatomid tihedalt koos, mõjustavad nad üksteist tugevasti ja elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallides peaaegu muutumatuteks, kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite vastastikune
Sellest tulenevalt peab teriku materjal olema ka kulumiskindel ja soojuspüsiv. Enam levinud tööriistamaterjal on kiirlõiketeras. Pärast termilist tööt- lemist - karastamine ja noolutamine - saab kiirlõiketeras suure kõvaduse (kuni HRC 65) ja soojuspüsivuse (kuni 650 °C), samuti tugevuse ja kulu- miskindluse. Kiirlõiketerase eripära on võime taastada pärast ülekuume- nemist õhu käes jahtudes oma lõikeomadused. Sellised omadused annab teraste legeerimine volframi, molübdeeni, kroomi, vanaadiumi ja koobal- tiga. Kiirlõiketerased jaotatakse kolme rühma - normaalse, kõrge ja ülikõrge soojuspüsivusega terasteks. Esimesse rühma kuuluvad margid P9 (9 % volframit), P18, P6M3 (3 % molübdeeni) ja P6M5. Molübdeeni sisaldaval kiirlõiketerasel on suurem kulumiskindlus. Samuti on teda enne karastamist kergem töödelda. Esimesse rühma kuuluva kiirlõiketerase soojuspüsivus on kuni 600 °C.
Geotermaalenergia on maa sisesoojuse (kuumenenud kivimite,sulamagma) ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn termaalvee energia.Metallurigia on tööstusharu mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega.Muutused : *metalli kasutatakse säästlikumalt*orienteerutakse tarbijale,luues väiksmaid metallurgiaettevõtteid*keskkonda saastav majandusharu on Põhja riigid viinud Lõuna riikidesse*kasvanud on metallide korduvkasutamine. Legeerimine on metalliliste,harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks,mõne eriomadsuse või tehnoloogiliste omaduste parandamiseks.Masinatööstus on masinaid valmistav tööstusharu milles eristatakse allharudena : aparaadi-tööpingi-elektroonika-elektrotehnika ja arvutustehnikatööstust. Keemiatööstus majandusharu mis tegleeb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega
Cu<0,25%). Нелегированная сталь используется для производства, например, гвоздей, болтов, гаек и других металлоизделий используется консрукционная иструментальная сталь углерода 0.4 до 2 7. terase legeerimine Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas, st. nende aatomid tungivad raua ristallvõresse (nad suurendavad kõvadust, tugevust ja vähendavad sitkust).Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerel-d kas ferriidis Feα või austeniidis Feγ. Feα -dis lahustuvad: Si, Cr, V, W; Feγ lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva C-ga keemilisi ühendeid- karbiide, mis muudavad terase kõvemaks; W, Mo, V – ka kuumakindlaks.
27 • Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. • Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 124. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; 125. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Aatomite termodifusioon- element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.-l, redutseerivas kk-s, vaakumis; Termoaliteerimine- 400-1000*C 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht-> keeruline struktuur: Fe-Al sulam,
• Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. • Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; 120. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Aatomite termodifusioon- element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.-l, redutseerivas kk-s, vaakumis; Termoaliteerimine- 400-1000*C 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht-> keeruline struktuur: Fe-Al sulam, intermetalne
Tegelikult esineb kristallides alati hälbeid korrapärast, mida nimetatakse võredefektideks. Defekte võivad põhjustada lisandid üksikud vales kohas paiknevad ioonid või tühjad võresõlmed vakantsid. Defektid mõjutavad oluliselt tahkiste (tahkete ainete) füüsikalisi (elektrilisi, optilisi jt. Omadusi. Lisandamine e. legeerimine kuulub paljude materjalide tootmise juurde. Nii saadakse roostevaba terast, lisades tavalisele terasele kroomi ja niklit. Tahkistefüüsikas tähistatakse lisandaineid keemilises valemis näiteks niimoodi ZnS:Cu Kristallid on tahkete ainete levinuim esinemisvorm, harva leidub looduses suuri monokristalle. Looduslikud monokristallid on vääriskivid, polükristalsed on metallid, liivakübemed, kivimid, maakoor. Metallides on kristalliks seondunud positiivsed ioonid, mida ühendavad
palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi? legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht
Näiteks sulfaatredutseeruvad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni. 106. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele: Kõige ohtilkum -kristallidevaheline korrosioon; Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 107. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 108. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). 109. Elektrokeemiline korrosiooni tõrje. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne
2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. 29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi
ratuurideni 600…700 °C, jäädes alla ainult pulber- -6- kõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse Kuumuskindlad terased rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumus- tugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihe- Tööriistaterased dad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida Mittesoojuskindlad suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda Tööks temperatuuridel kuni 200 °C kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse
- Põhjustab ootamatuid avariisid. 122. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). + selgitused 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. - Ei tohi olla sõlmi, takuid, süvendeid, kuhu võiks koguneda niiskus - Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad on ümarmaterjalid 124. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine - sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutame põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li. 125. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr
ning raskesti tuvastatav, sellepärast on väga ohtlik. Korrosiooni tekkepõhjuste liigid: Ilmastikuline korrosioon tekib metalli pinnale erinevate ilmastikuolude mõjul. Veealune korrosioon vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine. Maa-alune korrosioon pinnase mõju metallile. Korrosioon uitvoolude toimel elektrivoolu mõjualas olevale metallile tekkiv korrosioon. Korrosioonikaitse Legeerimine metalli tootmise käigus lisatakse metallile korrosioonikindlust andvaid aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama
annaabi.ee 
