Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017 (0)

Kordamisküsimused  2016 / 2017 õppeaastal  
  
YKI 3030 Keemia ja  materjaliõpetus   
  
1.   Mateeria ja aine mõisted.  
  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma  mitmekesisus  oma nähtuste ja asjade koguga. 
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 
  Aine  on  mateeria  eksisteerimise  vorm,  mis  omab  kindlat  või  püsivat  koostist  ja 
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak , kuld , hapnik). 
 
2.  Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  
  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid.  
Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks  aineteks  jagada. (109 
elementi, 83 looduses) 
  Keemilised  ühendid  on  keemiliste  elementide  kogumid,  väikseim  iseseisev  osake  on 
molekul . 
   Molekul  - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib 
iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 
 
3.  Ainete  klassifikatsioon , liht ja liitainete mõisted, näited.  
*Anorgaanilised 
*Orgaanilised 
   lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.  
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel  
   liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest.  
Näiteks: vesi, lubi , süsinikdioksiid.  
Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 
 
4.  Aine olekud (tahke, vedel, gaas ).  
  Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. 
   Vedelikus   on  molekulide  vaheline  kaugus  mõnevõrra  suurem  ja  nad  võivad  üksteisest 
mööduda. 
  Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt  liikuda . 
Molekulidevahelised jõud on väikesed. 
 
5.  Aine omadused (füüsikalised, keemilised).  
  Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, 
sulamistemperatuur , keemistemperatuur ja tihedus). 
  Keemilised  omadused,  on  seotud  aine  koostise  muutusega,  keemiliste  reaktsioonidega 
(vesiniku põlemine hapnikus). 
 
6.  Materjalid- definitsioon.  
  Materjal  on  keemilisest   seisukohast   mistahes  keemiline  aine,  mille   kasutamisel  
(töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine 
või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. 
 
  
1 
7.   Segud , nende klassifikatsioon.  
  Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt 
üksteisega  seotud  ja  võivad  seetõttu  esineda  segus  mistahes  vahekorras.  Puudub  kindel 
keemiline  koostis!  Koostisosad  on  eraldatavad  üksteisest  füüsikaliste  meetodite  abil 
( magnetväli , aurutamine, difusioon ). 
   Homogeenne  segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või 
tahke lahus; näiteks õhk. 
   Heterogeenne   segu-  segu,  mille  koostis  igas  ruumipunktis  pole  ühesugune,  koosneb 
mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit.  
  Segud on paljud toiduained, ravimid , taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid . 
 
8.  Materjalide struktuur (mikro-, makro).  
  Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur.  
  Makrostruktuur  tähendab  mismoodi  on  seotud  suuremad  osakesed.  Makrostruktuur 
kihiline  -  so.  halb  omadus,  sest  materjal  võib  hakata  lagunema  ja  korrodeeruma  kihtide 
vahel. 
 
9.  Materjalide omadused  (6 kategooriat).  
   Mehaaniline - deformatsioon koormuste mõjul-  jäikus , tugevus jm. 
  Elektriline-  elektrijuhtivus , elektrivälja mõju. 
   Termiline -  soojusmahtuvus ja – juhtivus  
  Magnetiline- magnetvälja mõju 
  Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja , peegeldumisvõime . 
  Keemiline- keemiline koostis. 
 
10. 
Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi.  
1) metallid 
2)  keraamika  
3)  polümeerid  
4)  komposiidid - 2 või enamat materjali koos 
5)  kõrgtehnoloogilised  materjalid-   pooljuhid ,  biomaterjalid,  targad  materjalid, 
nanotehnoloogilised materjalid. 
 
11.  Metalsete materjalide üldiseloomustus.  
  Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, 
O).Iseloomustab aatomite korrapärane  paigutus . 
  Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid 
ja  soojusjuhid;   valgusele   läbipaistmatud;   poleeritud   pind  on  läikiv;   magnetilised  
omadused (Fe, Co, Ni). 
 
12.  Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.  
Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt  oksiidid ,  nitriidid  ja 
karbiidid   
  Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest-  portselan , tsement , klaas. 
  Omadused:  Jäigad  ja  tugevad  (sarnane  metallidega);  Kõvad;  Purunevad  kergesti 
(traditsioonilised);  Madal  elektrijuhtivus  ja   soojusjuhtivus ;  Vastupidavad  kõrgetele 
temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). 
  
2 
   Optilised  omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 
   Fe3O4 - magnetilised omadused. 
 
13.  Polümeersete materjalide üldiseloomustus.  
Plastid ja kummid. 
  Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). 
  Suur molekulaarstruktuur,  ahelad , C-skelett(PE,  nailon , PVC, PC, PS, silikoonkummi). 
  Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad  tahked  materjalid; 
Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt  inertsed , keskkonnamõjudele 
vastupidavad;  Lagunevad  ja  pehmenevad  kõrgematel   temperatuuridel ;  Madal 
elektrijuhtivus, Mittemagnetilised. 
 
14.  Nõuded karastusjookide  taara  materjalidele.  
1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; 
2) olema mitte- toksiline  ja mitte reageerima  joogiga, soovitavalt  taaskasutatav ; 
3) suhteliselt tugev 
4) odav; 
5) optiliselt läbipaistev; 
6) toodetav erinevates värvitoonides. 
 
15.  Komposiitmaterjalide mõiste, näited.  
  Koosnevad  2  või  enamast  materjalist  ( metall ,  keraamika,  polümeerid).  Eesmärk 
omaduste  kombineerimine  et  saada  parim.  Suhteliselt  tugev  ja  jäik  aga  ka   painduv , 
madal tihedus. 
  Näited:  Looduslikud- puit,  luud ; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud 
polümeerse  materjaliga ) 
 
16.  Kõrgtehnoloogilised materjalid.  
Elektroonika   seadmed , arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid , lennukid  jne. 
  Pooljuhid-  elektrilised  omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja –  sulamid ) ja 
isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. 
  biomaterjalid-  kasutatakse  implantaatidena  inimkehas,  mittetoksilised,  ei  tekita 
reaktsioone. 
  targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima 
ette  teadaoleval  viisil.  Koosnevad  sensorist  (optilised  fiibrid)  ja  reageerijast,  mis 
muudab  kas  kuju,  asendit,  sagedust  vm.  sõltuvalt  temperatuuri,  elektrivälja-  või 
magnetvälja tugevuse muutustest.  
 
17.  Nanomaterjalid.  
Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. 
  Ei  eristata  keemilise  koostise  järgi  vaid  suuruse.  Struktuurikomponentide suurus  on 
nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). 
Näiteks: 
süsinikunanotorud; 
nanokomposiidid 
tennisepallides, 
magnetilised 
nanosuuruses terad kõvaketastes jm. 
  Kõrge keemiline  reaktsioonivõime - ohtlikkus on uurimata. 
 
 
  
3 
18.  Kemikaal-definitsioon.  
  Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 
 
19.   Mineraal ja kivim -  definitsioonid .  
  Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. 
  Kivim-  on  looduslike  mineraalide  kogum  (agregaadid  või  aglomeraadid,  või 
mõlemad), n. graniit:  kvarts , päevakivi, vilgukivi  
 
20.  Ainete ja materjalide tähistamine.  
Nimi 
1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. 
Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 
1.2.  Nimes  sisaldub  mingisugune  info  selle  aine  kohta.Näiteks   lubjakivi ,  sooraud, 
tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 
1.3.  Kaubanduslik  (kommerts)  nimetus.  Reeglina  ei  sisalda  mingisugust  infot.  Näiteks 
nailon, amberliit, Dowex jt. 
Valem 
1. Empiiriline  (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 
2. Molekulvalem . 
Tähtede ja numbrite  kombinatsioon.  
Saab  identifitseerida  käsiraamatutest  või  interneti  abiga.  Näiteks:  terased,  alumiiniumi 
ühendid, toidulisandite värvid E100 -199, askorbiinhape  E300, konservandid E200-299. 
 
21.  Ainete ohutuskaart.  
Aine  ohutuskaart  ( Safety   Card)  on  igal  ainel.  Ohutuskaardis  peavad  olema  järgmised 
andmed: 
1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 
2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS  jt. nr.; 
3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 
4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 
5. Tegutsemine tulekahju korral; 
6. Õnnetuste vältimise abinõud ( kaitsevahendid , seadmed); 
7.  Käitlemine  ja  hoiustamine,   kusjuures   enamuses  SC-del  puuduvad  sellele  ainele 
iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 
8. Mõju inimesele ja  isikukaitsevahendid . 
9. Esmaabi viisid kemikaali  sissehingamisel , allaneelamisel ja  sattumisel nahale 
10. Püsivus ja reaktsioonivõime.  
11. Terviserisk.  
12. Keskkonnarisk.  
13. Jäätmekäitluse viis.  
14.Veonõuded.  
15. Õigusaktid.  
16. Muu teave. 
 
 
 
 
  
4 
22.  Mis on  REACH ?  
Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals 
  Euroopa  parlamendi  määrus,  mis  käsitleb  kemikaalide  registreerimist,  hindamist, 
autoriseerimist ja piiramist. 
 
23.  Gaas ja aur-definitsioonid.  
  GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. 
  AUR  on  selline  aine  gaasilises  olekus,  mille  keemistemperatuur  on  kõrgem  kui 
toatemperatuur. Näiteks veeaur. 
 
24.  Gaaside omadused.  
  Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende  kokkusurutavus ja võime paisuda. 
  Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju.  
  Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub.  
  Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 
 
25.  Gaaside olekuparameetrid.  
rõhk P 
temperatuur T 
kogus (aine hulk) n 
ruumala V 
Rõhk- jõud pinnaühiku kohta (Pa) 
1Pa=N/m3 
P=F/A 
 
26.  Gaaside põhiseadused:  Boyle -  Mariotte , Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni . 
 
 Boyle-  Mariotte  seadus-  Konstantsel  temperatuuril  on  kindla 
koguse  gaasi  ruumala  pöördvõrdelises  sõltuvuses  rõhuga.  (joon 
graafikul- isoterm) 
P *V   const   
 
1
P
V 2
 

P2
V1
 
 
 
 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala 
võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid)  
 
 
V
V1
V 2
 
 const

T
 
T1
T 2
 
 
  
5 
 Charlesi  seadus-  Jääval  ruumalal  on  antud  gaasi  rõhk  võrdeline 
absoluutse temperatuuriga. 
 
𝑝 = 𝑐𝑜𝑛𝑠𝑡, kui V = const (p = const T) 
𝑇
Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri  suurendamine  kaks 
korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (jooned joonisel- isehoorid) 
 
  Daltoni seadus - Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside 
osarõhkude   summaga . Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi  gaase  segus poleks. 
Üldrõhk Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 
Osarõhk pi = Püld * Xi 
Xi - vastava gaasi moolimurd segus 
Moolimurd- ühe komponendi moolide arvu suhe kõikide komponentide moolide arvus 
 
27.   Clapeyroni - Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta.  
P V = n R T 
 
rõhk P [Pa];  
mass m [g];  
moolide arv n [mol],  
ruumala V [m3]; 
temperatuur T [K]  
R = 8.314 J/mol K 
 
28.  Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus ( praktikumi CO2 töö näitel) 
  Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, 
T); ühikuta suurus, väljendatakse tavaliselt õhu suhtes või vesiniku suhtes.  
 
 
 
    
 
 
Mgaas
 
m
M
M gaas
D

1
1
D 

H 2
D

õhk
2
 
m
M
29
2
2
 
  Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel 
M gaas
 
  (g/dm3) 
22 4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
6 
29.  Metaani aururõhu  sõltuvus  temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel 
kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid).  
 
 
Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei 
saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. 
 
 
Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui 
gaasilises olekus st. et vedela ja  gaasilise  oleku vahel on tasakaal. 
 
Seletada joonise alusel need mõisted! 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
30.  Süsinikdioksiidi  aururõhu  sõltuvus  temperatuurist  (joonistada  graafik    ja  seletada 
selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)   
 
 
• Kriitiline  temperatuur-  temperatuur,  millest  kõrgemal 
ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. 
 
• Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui 
gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on 
tasakaal. 
 
 
 
 
 
31.  Reaalgaasi definitsioon ja näide. 
  molekulidel on omaruumala; 
  molekulide vahel on vastasmõjud. 
Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk 
  Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): 
N2 78%; O2 21%; Ar 1%; CO2 0,03% jm. 
Lisaks sellele on õhus veel niiskust (veeauru). 
 
32.  Atmosfääri koostis.  
78% N2;    21% O2;  
 1% Ar;  
0.03% CO2 
 
 
  
7 
33.  Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat).  
Atsetoon , bensiin , etanool , propaan, metaan . 
 
34.  Metaani iseloomustus  (keemilised omadused, kasutamine, transport).  
  Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O (sinine  leek ) 
  Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. 
  Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas);  
  Eluiga atmosfääris ~10 a;  
  On maagaasi peamine component: 60-90%; 
  Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge  narkootiline  toime, Kergesti süttiv, koos 
õhuga  plahvatusohtlik. Lämmatav gaas;  
  Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine 
  Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 
 
35.  Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).  
  Omadused: inertsed, kergesti veelduvad, tuleohutud ja omavad suht suurt aururõhku. 
  Kasutamine: kasutati varem külmutusseadmetes.  
  Ohtlikkus:  Suure  lekkevõimega,  lõhnata.  kahjustavad  osoonikihti,  põhjustavad 
kasvuhooneefekti. 
  Transport: müümine, tootmine, eksportimine ja importimine illegaalne. 
 
36.  Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)  
  Omadused: värvuseta ja väga mürgine, mädamuna lõhnaga. 
  Ohtlikkus:  gaasiandurid  ei  reageeri  koheselt  gaasi  olemasolule  ruumis,  suurel 
kontsentratsioonil seiskab inimese hingamist. 
o  kui  kontsentratsioon  on  üle  1000ppm,  seiskub  inimese   hingamine . 
Kontsentratsioonil 
800ppm 
saabub 
50% 
inimestest 
surm 
5 
minuti 
jooksul.Gaasiandurid reageerivad, kui konts. on >15ppm. 
 
37.  Süsinikdioksiidi  iseloomustus  (keemilised  omadused,  kasutamine,  transport, 
ohtlikkus).  
  Omadused:  lahustub  vees,  on  kasvuhoonegaas,   laseb   läbi  nähtavat  valgust,  neelab 
infrapunakiirgust 
  Kasutamine: gaseeritud jookides, leidub õhus 
  Transport: rohelises gaasiballoonis 
  Ohtlikkus: Suurtes  kogustes  mürgine. 8%-l on narkootiline toime, silmanägemine ja 
kuulmine halveneb. 
 
38.  Gaasiballoonide transpordi reeglid.  
  Gaasiballoonide  transpordiks  kasutatavad  sõidukid  peaksid olema  lahtised . Kui see pole 
võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega.  
  Mürgiseid  gaase  ei  tohi  transportida  suletud  sõidukis,  va  juhul,  kui  tegemist  on 
erisõidukiga.  
  Transportimise  ajal  peavad  balloonide   ventiilid   olema  suletud  ja  kõik  seadmed 
eemaldatud.  
   Balloonid  tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või 
tagaosa .  
  
8 
  Lekkimise ohu korral tuleb  sõiduk  parkida ohutusse kohta ning  lekke  tuvastamise korral 
helistada hädaabinumbril 
 
39.  Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded.  
Käsitlemine :  
  atsetüülballooni ventiili  pöörata ainult poole peale. 
  ei tohi balloone rikkuda, kahjustusi peita ega ise parandada. 
  ei tohi gaase segada ega ise ühest balloonist teise juhtida. 
 
Ladustamine : 
  peavad asuma hästi õhutatud kohas, katuse all. 
  peavad olema püstises asendis 
  tühjad ja täis ballooned eraldi, sorteerida ballooni sees oleva gaasi omaduste järgi. 
  ladustamiskoht  tuleb  märgistada  õigusaktidele  jm  nõuetele  vastavate 
ohumärgistustega. 
 
40.   Faasidiagrammid  ( selgitus , joonis- vee oleku diagrammi näitel).  
 
  Kõrged rõhud madalad temperatuurid=jää. 
   Tasakaalud :  jää-veeaur;  jää-vesi;  vesi-veeaur.  Punktis  A  on 
tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks 
  Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust 
temperatuurist 
  (AE  vastab  allajahutatud   veele ),  kõver  AD  aga  jää 
sulamistemperatuuri olenevust rõhust. 
  Sublimatsioonikõver-AC; 
  Aurustumiskõver-AB;  
  Sulamiskõver-AD 
 
41.  Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.  
  Superkriitiline  olek-  järsult  muutuvad  aine(CO2)  füüsikalised  ja  keemilised 
omadused(muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks). 
  CO2 Omadused: 
o  on odav ja kergesti puhastatav;  
o  on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust;  
o  on  keemiliselt  suhteliselt  inertne  ning  temaga  töötamisel  puudub   plahvatus -  ja 
süttimisoht. 
 
42. 
Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus  
  Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab 
alati  vähemal  määral  veeauru,  vaja  arvestada  ehitiste  konstrueerimisel,  seadmete 
kasutamisel. 
  Suhteline niiskus– õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %-
es (RH- relative humidity) 
 
 
  
9 
43. 
Mis on kastepunktid- seletus. 
   Kastepunkt -  Temperatuur,  mille  juures  õhu  tavarõhu  korral  (1  atm)  veeaur 
kondenseerub(moodustub kondensaat). Dew point 
  Rõhu  kastepunkt-  on  temperatuur,  mille  juures  tavarõhust  erineva  rõhu  korral 
moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm). Pressure dew point 
 
44. 
Vedelike üldomadused  
  omandavad anuma kuju; 
  ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; 
  ei pruugi seguneda omavahel; 
  on väga vähe kokkusurutavad. 
 
45. 
Viskoossus   
  Vedelike takistus voolamisel(mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See 
väheneb temperatuuri tõusuga.  
 
 
46. 
Pindpinevus   
  Energiahulk,  mis  on  vajalik  vedeliku  pinna  suurendamiseks  või  vähendamiseks  1 
pinnaühiku võrra.  
  See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, 
st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide  puhumine ) 
 
47.  Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes.  
  Märgav  vedelik  tõuseb  mööda  kapillaari  ja  pragusid  ülesse.  Tõusu  kõrgus  on 
pöördvõrdeline kapillaari  raadiusega .  
  Näiteks kui vee kapillaari raadius on 1mm, siis ta tõuseb 1,5cm 
 
48.   Pindaktiivsed ained 
  Pindaktiivsed  ained  -  ühendid,  mille  lisamisel  väheneb  vedeliku  pindpinevus  (näit. 
seep) 
 
49. 
Vesi, keemilised omadused  
  tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) 
   ookeanivesi - soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% 
  külmub 0 kraadi juures,  keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) 
 
Omadused: 
  hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele 
  Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju 
  tahkes olekus tihedus väiksem 
  Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. 
  molekulide vahel tugev vesinikside 
  keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide,  mittemetallide , soolade ja 
oksiididega. 
 
 
  
10 
50. 
Loodusliku vee koostis  
  Peamised koostisosad: H
2-
2O,  Ca2+,  Mg2+,  Fe3+,  Na+,  K+,   HCO3 -,  Cl-,  SO4 ,  H+,  OH-, 
lisaks tahked peendisperssed ained ( muda , savi, Fe(OH)3 jt.) ja  mikroorganismid . 
   Põhjavesi  : Mg2+, Na+, K+, H
2-
2O, Cl-, SO4 , HCO3 , H+, OH-, Fe2+ 
 
 
51. 
Katlakivi  tekke  reaktsioon  ja tema eemaldamine  
Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 
Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 
  Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 
1. NaOH  või selle asemel Na2CO3, 
2. 2% HCl lahus. 
  Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid 
kaltsineeritud sooda lahust.  
  Katlakivi  eemaldamiseks  kasutatavatele  lahustele  lisatakse  inhibiitorit  (näiteks 
urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 
 
 
52. 
Karbonaatne karedus  
  Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, 
need soolad lagunevad.  
  Magneesiumkarbonaat  reageerib  omakorda  veega  ja  annab  väga  kõva  ning  raskesti 
lahustuva   hüdroksiidi .  Tekkinud  sade  juhib  väga  halvasti  sooja  ning  ummistab 
tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee  kanaleid . 
 
53. 
Püsiv ehk  mittekarbonaatne karedus  
  põhjustavad vees lahustunud sulfaadid ( CaSO4 , MgSO4),  silikaadid  (CaSiO3, MgSiO3,), 
kloriidid  ( CaCl2 ,  MgCl2)  jt.  Need  soolad  ei  sadestu  vee  kuumenemisel,  kuid  kloriide 
sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni.  
  Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb 
seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 
 
54. 
Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega  
   Ioniidid   –  teatud  kõrgmolekulaarsed  ühendid  või  Ca,  Al  silikaadid  (näit.  tseoliidid), 
millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone  või katioone. 
  Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone 
  Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone 
  Osaline puhastamine Na-kationiidiga 
 
55.  Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses).  
1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 
 
 
 
2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist  
 
 
  
11 
3.) saadakse puhas vesi – samane destilleeritud veega 
56.  Vedelkütused.  
   Biokütused - bioetanool,  biodiisel  
  Mootorikütused ( masinad , autod): 
o  Bensiinid 
o  Diislikütused 
o   petrooleum /petrool, 
  vedelkütuseid  toodetakse  naftast,  etanooli  saadakse  taimede  seemnete  või 
suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 
 
57. 
Lahuse mõiste  
  Lahus  on  kahest  või  enamast   komponendist   (lahustunud  ained,  lahusti)  koosnev 
homogeenne süsteem. 
 
58. 
Lahuste klassifikatsioon  agregaatoleku  järgi  
o  gaas-gaas (õhk) 
o  gaas-vedelik ( soodavesi  - CO2 vees) 
o  gaas-tahke (H2 pallaadiumis) 
o  vedelik-gaas (veeaur õhus) 
o  vedelik-vedelik ( viin  -etanool vees) 
o  tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi ) 
o  tahke-tahke ( valgevask Cu/Zn) 
 
59. 
Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal  
  küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub; 
  küllastunud  lahus  –  lahus,  mis  sisaldab  antud  temperatuuril  ja  rõhul  maksimaalse 
koguse lahustunud ainet. 
  üleküllastunud  lahus  –  aeglasel  jahutamisel  saadud  ebapüsiv  süsteem,  mis  sisaldab 
lahustunud  ainet  üle  lahustuvusega  määratud  koguse.  Vähesel  mõjutamisel 
(loksutamine) liigne ainehulk eraldub. 
 
60. 
Lahustuvus   
  Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis  lahustis  –puhta aine mass, mis lahustub 
100 grammis lahustis antud temperatuuril 
  See antakse puhta lahusti kohta, mitte mõnes teises lahuses.  
 
61. 
Lahuste  kontsentratsioonide  väljendusviisid:  protsent,   molaarsus ,    molaalsus, 
moolimurd, normaalsus  
1) C% Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 
m
*100%
m
g
aine
C% 
lahus
 
(tihedus)


m
lahus
3
V
cm
lahus
lahus
 
2) CM Molaarsus - Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes 
kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses 
  
12 
     
n
 
mol
C
aine


m
 V
* C % * M
aine
lahus
M
aine
 
M
3
V
dm
lahus
 
 
 
 
 
0
 
V gaas(L)
n

 mol
m
aine
aine


 
22 (
4 L / mol)
n
mol
aine
M
 
aine
 
 
3) Cm molaalsus- Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 
1 kg lahustis 
 
n
mol
C
aine


m
 
m
kg
lahusti
4)  Cx  moolimurd-  Moolimurd  näitab  lahustunud  aine  moolide  arvu  suhet  lahusti  ja 
kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb  lahustist  ja vaid 
naine
C 
ühest lahustunud ainest, siis: 
x
n
 n
 
aine
lahusti
5)normaalsus 
 
62. 
Kolloidlahused   
  Kolloidlahused -  lahused , kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-
200 nm).  
  Need  osakesed  on  tekkinud  paljude  molekulide  või  aatomite  liitumisel  ja  nad  on 
suhteliselt ebapüsivad. 
 
63. 
Gaaside lahustuvus vedelikes ( Henry -Daltoni seadus)  
  Vedelikud lahustavad  gaase piiratud kogustes  
  Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus 
vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. 
  Henry-Daltoni seadus- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse 
kohal. 
CM =k h *p 
 
p-gaasi osarõhk lahuse kohal, atm 
 
  Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest (CO2 eraldumine pudeli 
avamisel,) 
  Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta(NH3, SO2, CO2). Näiteks NH3 reageerib 
osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust  kõrgemaks. 
 
64. 
Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist  
  Gaasi  lahustuvus  temperatuuri  tõustes  väheneb  (Näiteks  külma  vee  soojenemisel 
eralduvad anuma seinale õhumullid lahustuvuse vähenemise tõttu) 
  Eksotermiline protsess 
  NB!  Termiline  saastamine:  vee  temperatuuri  tõus  põhjustab  lahustunud  hapniku 
vähenemise veekeskkonnas aga elu sõltub sellest. 
  
13 
 
65. 
Lahuse  aururõhk  (Daltoni seadus)  
  kui lahustunud aine on mittelenduv (näit. suhkur), siis on lahuses oleva lahusti aururõhk 
alati väiksem puhta lahusti aururõhust. 
  Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda lahuse mõlema komponendi molekulidest 
(näiteks vesi ja etanool). 
  Lahuse üldine aururõhk p on sellel juhul võrdne kummagi komponendi auru osarõhkude 
summaga p=p1+p2 
s.o. Daltoni seadus 
 
66. 
Raoulti seadus  
  Komponendi  aurude  osarõhk  lahuse  kohal  on  võrdne  vastava  puhta  komponendi 
moolimurru ja aururõhu korrutisega:  
 C
*  
 
lahusti
x lahusti
lahusti
  Võrrand  näitab,  et  mittelenduv  lahustunud  aine  vähendab  lahusti  omadust  üle  minna 
aurufaasi –mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd 
67. 
Lahuse keemistemperatuuri tõus  
  Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 
  Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. 
Tk

 i * K *C      
e
m
kus 
Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM 
Ke  -  ebullioskoopiline  konstant,  sõltub  ainult  lahusti  omadustest  (lahusti 
molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), 
i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor-  arvestab dissotsiatsioon ) 
 
68. 
Lahuse külmumistemperatuuri langus  
  Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: 
Ts
  i * K *C  
 
k
m
kus 
Kk  -  krüoskoopiline  konstant,  sõltub  ainult  lahusti  omadustest  (molaarmassist, 
sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist). 
  Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; jahutussegude valmistamisel; ainete puhtuse 
hindamisel; molaarmassi leidmisel (krüoskoopia). 
 
69.  Difusioon ja efusioon  (mõisted, selgitus).  
  Difusioon- 
aineosakeste 
soojusliikumisest 
tingitud 
protsess, 
mis 
viib 
kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 
  Efusioon  on  protsess,  mille  käigus  gaasi  molekulid  lähevad  läbi  väikese  ava.  Ava 
mõõtmed on väiksemad kui molekulide vaba liikumistee pikkus. 
 
70.   Osmoos , osmootne  rõhk, pöördosmoos, tähtsus.  
  Osmoos  -  lahusti  molekulide  liikumine  läbi  poolläbilaskva  membraani  kõrgema 
kontsentratsiooniga  lahuse suunas. 
  Osmootne  rõhk(pii).-  osmoosist  põhjustatud  vedelikusambale  vastav  rõhk 
tasakaaluolekus,  kus  lahusesse  tungivate  ja  sealt  tagasi  pöörduvate  lahusti  molekulide 
arv võrdsustub.  
  
14 
  i *C * R *T  
              *V  i * n * R *T  
M
CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 
n - lahustunud aine moolide arv, mol 
V - lahuse ruumala, dm3 
o  Osmootne  rõhk  on  arvuliselt  võrdne  rõhuga,  mida  avaldaks  lahustunud  aine,  kui  ta 
ideaalgaasina  täidaks  antud  temperatuuril  lahuse  poolt  hõivatud  ruumala  (van`t  Hoffi 
seadus) 
  Tähtsus:  Osmootse  rõhu  mõõtmist  kasutatakse  lahustunud  ainete  (kõrgmolekulaarsete 
ühendite)  molaarmassi  määramisel;  Loomade  ja  taimede  ainevahetuses  oluline;  Vee 
jaotumine  kudedes oleneb osmootsest rõhust. 
 
71. 
Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad  elektrolüüdid   
  Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste 
elektrijuhtivust. 
  Tugevad elektrolüüdid 
- ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. 
Näiteks: 
- HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 
-  leelis - ja leelismuldmetallide hüdroksiidid :NaOH, KOH, Ca(OH)2 
- tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad 
  Nõrgad elektrolüüdid 
-  Põhjustavad vähest juhtivust 
-  Näited:  vesi  H2O;  ammoniaak  NH3;  enamus  orgaanilisi   happeid :  metaanhape 
( HCOOH ),  etaanhape  ( CH3COOH ),  
 
 
72. 
Vee ioonkorrutis  
  Ka  vesi  ise  on  lahuses  mõningal  määral  ioniseerunud: 

2H O  H O  OH
 ehk 
2
3

H O  H  OH  
2
  seega  on  happe  lahuses  ka  OH–  ioone  ja  aluse  lahuses  H+  ioone,  mis  tekivad 
veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos:  C   C
  const  K
 
V
H
OH
  Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. 
  Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10–14.  
 CH*COH=1,00*10-14 
   Puhtas   vees  on  vesinikioonide  kontsentratsioon  võrdne  hüdroksiidioonide 
kontsentratsiooniga ja võrdne: CH*COH=√𝟏, 𝟎𝟎 ∗ 𝟏𝟎−𝟏𝟒=1,00*10-7mol/l 
  Lahust,  milles  vesinikioonide  kontsentratsioon  on  võrdne  hüdroksiidioonide 
kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks . 
 
73. 
pH mõiste, näited, määramine  
  Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses 
hüdroksiidioonid  (CH+ 
  Näited:  
 
Gaseeritud vesi: pH ~5,5 
Inimese  veri 7,35 - 7,45 
Maomahl 1,6 - 1,8 
  
15 
Merevesi 8,0 
  Määramine: Valem:  pH  log(C  ) e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest 
H
kontsentratsioonist. 
 
  Visuaalselt  võimaldavad  lahuse  pH-d  hinnata  indikaatorid  -  ühendid,  mis  omavad 
happelises ja aluselises keskkonnas erinevat värvust. 
  l  pH  väärtuste  vahemikku,  milles  indikaatori  värvus  muutub,  nimetatakse  indikaatori 
pöördealaks 
Näiteks:  fenoolftaleiin -  happes - värvitu 
 
 
metüülpunane- happes- punane 
 
   aluses -  punane 
 
 
 
 
 aluses- kollane 
 
 
74. 
Kristalsed  ained, näited  
  Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste 
paigutus. 
  Tahkesse  olekusse  üleminekul  suureneb  osakeste  korrapärase  paigutuse  aste  ja 
suurenevad jõud osakeste vahel. 
  Energia,  mis  eraldub   kristallide   tekkimisel  ioonidest,  aatomitest  või  molekulidest  -
võreenergia  (kJ/mol).  Mida  suurem  võreenergia,  seda  püsivam  on  ühend  (kõrgem 
sulamis t°).  
Näiteks: NaCl, SiO2,  
 
75. 
Amorfsed ained, iseloomustus, näited  
  Üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel;  
  Ühendid,  millel  puudub  korrapärane   kolmemõõtmeline   struktuur  ja  mis  võivad  võtta 
suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näiteks klaas). 
  Amorfsete ainete omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad 
on isotroopsed 
  Puudub kristallvõre ; ei voola; omavad kindlat kuju; 
   Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; 
  Pole  kindlat  sulamistemperatuuri-  soojenemisel  viskoossus  kahaneb  ja  vedelike 
omadused tugevnevad; 
  Struktuurielemendid kõrge püsivusega. 
Näiteks: silikaat - ja orgaaniline klaas, polümeerid 
 
76. 
Klaaside liigitus  
  Pudeli ja aknaklaas  
  Kuumuskindel klaas 
  Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O , K2O) 
  Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) 
   Kristallklaas (suur murdumisnäitaja,  täitematerjal  kaltsiit  (40%) ka valge pigmendina. 
 
81. 
Isomorfism-näited  
  Isomorfism-  erinevad  ühendid,  sarnase  kristallvõrega.  Ainult  lähedaste  ioonide 
mõõtmetega ained. 
MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 
 
82. 
 Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses  
  määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; 
  kontrollitakse materjalide keevisliiteid; 
  uuritakse materjalides varjatud pragusid; 
  määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) 
   aparatuur on väga kallis 
 
83. 
Pulbrid, näited.  
  Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 
100-500 mm; 
  Pulbrilised kehad jagatakse: 
o  Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); 
  
17 
o  Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) 
 
  Näited:  Portlandtsement ; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi ( dolomiit ); Jahud; 
tärklis (klimbid st  agregaat ) 
 
84. 
 Puistematerjalid, näited.  
  Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste 
suurus >500 mm; 
  Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 
 
85. 
  Poorid  ja poorsus.  
  Pulbrilistele  kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees.  
  Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: 
o  mikropoor, läbimõõt 50 nm 
  Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 
  Näiteks:  Sisetingimustes  kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, 
kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 
 
86. 
Pulbriliste segude lahutamine  
  Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 
1. Osakeste suuruse järgi 
a) sõelumine  
b)  mikroskoopia- mikroskoobi   all  loetakse  osakeste  arv  vastavas  suuruste  vahemikus. 
Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. 
c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 
2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) 
a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). 
Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. 
b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 
3. Magnetiliste omaduste järgi 
Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke 
ja  naelu,  mäetööstuses  kasutatakse  magnetiidi  (Fe3O4)  eraldamiseks   mineraalidest  
magnetseparatsiooni. 
 
87. 
 Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited  
  kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, 
antimon - Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), 
   rasksulavad , mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t.  1539  °C ( volfram   - W, 
tantaal- Ta, molübdeen - Mo, nioobium- Nb, kroom - Cr, vanaadium- V, titaan - Ti jt.); 
  kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au).  
 
88. 
Metallide liigitus  
…jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. 
  Mustad metallid: suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 
1) Malmid - Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 
  
18 
2)Terased- Fe-le lisatud 7,8 g/dm3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); 
b)  sulamistemperatuuri järgi  
*kergsulavad  tema o-a. väheneb (ta redutseerub) 
   Redutseerija  (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) 
Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu 
II 0 
Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija  
0 +II 
Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 
 
108. Galvaanielement , töötamise põhimõte, näide  
  Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud   
  Töötamise põhimõte:  Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile 
  
23 
  Nt:  Kui  panna  tükk  tsinktraati  tsinksulfaadi  lahusesse  ja  vasetraat     vasksulfaadi   lahusesse, 
anumad omavahel ühendatud soolasilla abil.Reaktsioonide toimel liiguvad elektronid anoodilt 
katoodile välise juhtme kaudu, tekitades selles elektrivoolu. 
 
109. Elektroodpotentsiaalid, standartne  elektroodpotentsiaal  
  Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel 
E = Ekatood – Eanood. 
Kõikide  teiste  elektroodide  potentsiaale  vesinikelektroodi  suhtes  samadel  tingimustelnim. 
standardseteks redokspotentsiaalideks. 
 
110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest)  
E0 = E0oks – E0red 
         katood     anood  
E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V   
E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V   
 
E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 
 
111. Metallide pingerida 
  Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse 
metallide pingereaks.  
  Pingereas  vesinikust   eespool   on  aktiivsed  metallid,  mis  tõrjuvad  lahjendatud  hapetest  välja 
vesiniku.  
  Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli 
  Metallide  pingereas  eespool  asuv  metall  on  galvaaniahelas   anoodiks   (-),  tagapool  asuv 
katoodiks (+). 
  
112. Nernsti võrrand  
  Elektroodpotentsiaal  näitab,  mil  määral  elektrokeemilises  ahelas  eksisteerivad 
kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 
 
c
d
0
RT
C
( ) (D)
E  E 
ln
 
a
b
nF
( A) (B)
 
113. Keemilised vooluallikad: kuivelement  (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement 
( vesinik -hapnik)  
  Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks 
NH4Cl , ZnCl2 ja MnO2  segutärklisekliistris 
  Hg patarei : kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm 
  Pb aku: anoodiks Pb  plaadid , katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 
vesilahus  (~40%).  Laadimisvoolu  toimel  kulgevad  mõlemad  reaktsioonid  vastassuunas. 
Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2V, kokku 12V. 
   Kütuseelement ( vesinik -hapnik):  Elektrolüüdiks  kuum  KOH  lahus,  anoodiks  ja  katoodiks 
inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 
Katalüsaatoriks anoodis Ni  lisand  (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi 
juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku. 
  
24 
Summaarne reaktsioon oleks nagu vesiniku põlemine hapnikus, aga  oksüdeerumine  ja redutseerumine 
on teineteisest eraldatud. Element töötab pidevalt kuni gaase peale antakse, E = 1,23 V 
 
114. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
115.  Elektrolüüs : sulatatud soolade ja vesilahuste elektrolüüs, näited.  
  Elektrolüüs on protsess, kus mittespontaanse keemilise muutuse esilekutsumiseks kasutatakse 
elektrienergiat. 
  Sulatatud soolade elktrolüüs: Sulatatud NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl-  ioonid  liikuda. Na+ 
ioonid liiguvad katoodile (siin - poolus, NB!  Vastupidine  pooluste tähistusega galvaaniahelas) 
ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid. Sellist 
juhtivust nim. Ioonjuhtivuseks 
  Vesilahuste  eletrolüüs:  NaCl  vesilahuses  toimub   katoodil   mitte  Na+  ioonide,  vaid  vee 
redutseerumine. Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma klooritoodangust baseerub 
sellel protsessil.  
1. Pingerea  alguse metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); 
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 
3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 
4. Hapnikhapete  anioonid anoodil  ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 
5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja 
oksiididena). 
Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil 
aga 
oksüdeerub vesi (reegel 4):   anood:  


2H O  O  4H  e
4
 
2
2
katood:  
2
Cu   2e  Cu(t) /* 2  
summaarselt:  
2H O  2
2
Cu   O  4H   2Cu(t)
2
2
 
116. Elektrolüüsi kasutamine.  
  Elektrolüüsi  kasutatakse  metallesemete  pinna  katmiseks  teise  metalliga  (nikeldamine, 
kroomimine ,  hõbetamine)  et  vältida  korrosiooni;  metallesemetest  koopiate  valmistamiseks 
(galvanoplastika). 
  
25 
  Keemiliste ühendite ja lihtainete  saamine; 
  Tööstuslik rakendus : 
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 
2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest ( elektrometallurgia ); 
3)  Õhukeste  metallist  kattekihtide  saamine  metallesemete  pinnale,  et  saada  korrosiooni  ja 
kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 
4) Leeliste ja raske vee tootmine; 
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 
6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 
 
117. Korrosioon : mõiste, liigitus  
Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. 
•  keemiline korrosioon 
•   elektrokeemiline  korrosioon 
•  biokorrosioon 
•  erosioonkorrosioon 
 
118. Keemiline korrosioon: mõiste, näited  
See toimub kuivades  gaasides  ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes ( naftasaadused , bensiin), 
kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega.  
•  Elektrivoolu ei teki. 
•  Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. 
Toimumine:  metalli  pind  kattub  korrosiooniproduktide   kihiga (oksiidid)  ning   oksüdeerijad   ei  pääse 
sellest enam läbi. Kui kihis on aga  lõhe  vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid 
siis kui  oksiidikiht on tihe ning pidev.  Oksiidikihi  kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. 
Oksiidikihi pragunemise  põhjused:  
•  Selle all on gaasimull 
•  Tekivad sisepinged oksiidikihis 
•  Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast 
•  Selle praegunemine 
 
Nt: reageerimine hapnikuga.  2Mg  O  2MgO  
2
 
119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited  
  Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu 
teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste 
või soolade  lahustega , mereveega vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi 
protsessiga. 
  Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega , et hoida eemal niiskust.  
  2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem  metal (et korrosioon oleks min, tuleks 
omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) 
Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses -> tsink hävineb, raud püsib. 
Nt alumiiniumpurkide  meretransport -> merevesi hävitab vaikselt purgid . 
 
120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse.  
Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. 
• Uitvoolusid põhjustavad trammid , metroo , elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. 
  
26 
• Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa 
elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi 
pinnase relssi tagasi. 
• Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 
1) katooditsoon-  uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on  
ohtlik torustiku isolatsioonile. 
2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 
3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. 
KAITSE:  
Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; 
• Killustiku või  kruusa  kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu 
liiv või  muld ; 
• Pinnavete ärajuhtimine; 
•  Torustike  ja  kaablite  asetamine  vastavatesse  kollektoritesse  või  kanalitesse;   viimased   tuleb 
isoleerida  maapinnast; 
torustike sektsioneerimine 
• Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest;  
• Katoodkaitse; 
• Protektorkaitse  
 
121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited  
Biokorrosiooni  põhjustavad  mitmesugused  pinnases  ja  õhus  leiduvad  aeroobsed  ning   anaeroobsed  
mikroorganismid ( bakterid , seened ja vetikad ). 
• organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet 
Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid.  
Eriti  ohus  on  maa  sees  olevad  metallkonstruktsioonid,  kuna  bakteritele   sobivaim   elukeskkond  ongi 
muld, pinna- ja reoveed. 
Anaeroobsed bakterid:  
•  Sulfaatredutseerivad  bakterid-  elukeskkond  on  niiske  pinnas,  veehoidlad,  torustikud,  kus 
vähe õhuhapnikku ja esinevad sulfaat-,  sulfit - või tiosulfaatioonid; Tekkinud  sulfiid  on Fe 
suhtes  katoodiks  ja  kiirendab  korrosiooni.  Leitud  näiteks  Mustamäe  soojaveetorustikes, 
põhiline torude  korrosiooni ja ummistuste põhjustaja. 
•  Nitraatredutseerivad  bakterid-  veekogudes,   merevees ;  kiirendavad  raua  ja  Cu-sulamite 
korrosiooni merevees 1,5 kuni 7 korda.  
•  Metaani  valmistavad  bakterid-  redutseerivad  CO2-st  metaani  ja  kasutavad  ära  raua 
korrosioonil tekkinud vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni.  
Aeroobsed bakterid:  
•  Väävlibakterid:  niiskes  pinnases,  kus  leidus  H2S  või  muid  S-sisaldavaid  ühendeid; 
happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda.  
•  Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees 
või  pinnases  kus  leidub  metallide  ühendeid;   metalle   ei  kahjusta;  pH  4-10;  temp  5-40*C; 
vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid  koorikud . Kiirendavad 
Fe anoodset lahustumist.  
•  Mangaanibakterid- sama  eelmisega . 
 
122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele  
Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. 
• Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. 
  
27 
• Põhjustab ootamatuid avariisid. 
• Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 
 
 
123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks  
•  Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda.  
•  Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 
 
124. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine   
Legeerimine-  st.  sulamitele  kuumuskindlate  komponentide  lisamine.  Raua  legeerimiseks  kasut. 
põhiliselt  räni,  kroomi,  alumiiniumit.  legeeriv  element  peab  vähendama  põhikomponendi  difusiooni 
kiirust oksiidikihis; 
 
125. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed  katted .  
Aatomite  termodifusioon-  element  viiakse  sulami  pinnakihti  kõrgel  temp.-l,  redutseerivas  kk-s, 
vaakumis ; 
Termoaliteerimine-  400-1000*C  2-5h,  0,3-0,5  mm  kaitsekiht->  keeruline  struktuur:  Fe-Al   sulam , 
intermetalne ühend FeAl3, Al tahke lahus Fe-s.; kõrge püsivusega SO2 gaasikeskkonnas kuni 900oC. 
Termokroomimine- 1000-1150*C pulbrilise Cr ja kaoliini  seguga  vaakumis->  õhem  kaitsekiht; kõva, 
kulumiskindel pind, vastupidav 
Pealesulatusmeetod-  vähem  vastupidavate  detailide   katmine   kuumuskindlama  sulamiga;  näiteks 
turbiinilabadele stelliidikiht. 
Termomehaanilinemeetod 
(plakeerimine)- 
kasutatakse 
bimetall -lehtede 
valmistamisel; 
kuumuskindla  metalli  või  sulami  õhukesed  lehed  paigutatakse  ühele  või  kahele  poole  kaitstavat 
metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega. Näiteks C- teras->Cr või 
Cr-Ni  terastega;  katte  paksus  10-20%  põhimetalli  paksusest;  kaetakse  teraslehti  ja  – traati ,  terasest 
mahuteid, autoklaave. 
Pihustusmeetod- kuumuskindel metall või sulam kantakse  sulas  olekus pihustatuna õhu- või inertgaasi 
kk-s metallile  
Kuumuskindlad  emailid-  klaasilise  olekuni  sulatatud   keraamiline   materjal,  mis  sisaldab 
kuumakindalid   oksiide   ja  vähe  difusiooni  soodustavaid  oksiide;  vastupidavad  1000-1100*C;  puudus 
väike plastilisus -> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. 
Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid,  boriidid , silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, 
N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete  kuumuskindlus  väga suur kuni 
2000oC. 
Metallkeraamilised  katted-  kuumakindlatele  oksiididele  lisatakse  emaili  valmistamisel  metalle; 
kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. 
Plasmapihustus- saab katta  keerulise kujuga konstruktsioone. 
 
126. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted  
Raua  võib  elektrokeemiliselt  katta  mõne  teise  metalliga(  nt  Zn)-  galvaniseerimine  või 
kuumsukeldusmeetod 
Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate  katab rauda 
täielikult.  
Anoodsed katted- kaetakse aktiivsema metalliga(Zn). Tsink on pingereas rauast eespool, seega tema 
oksüdeerub.  Saadus  reageerib omakorda Co2-ga ja raua pinnale tekib tugev tsingist kaitsekiht. Kaitseb 
isegi, kui kate on katki või ei kata täielikult raua pinda. 
 
  
28 
127. Tsink katete valmistamise meetodid  
1.   Kuumtsinkimine   (so.  kuumsukeldusmeetod)-  hapetega   puhastatud   terasdetailid  või  materjalid 
kastetakse või tõmmatakse läbi sula Zn, Zn sulamistemp. on 419,6 oC; tsinkimisvanni temperatuur on 
462 oC. Saadakse kate paksusega 40-400 mm. Kõige parem kvaliteet.(Kasut. ka Sn ja Ag) 
2.  Kuumpihustus - puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn. Kasutatakse Zn  pulbrit  või traati, mis 
sulatatakse gaasi- või kaarleegis. Saadakse kiht paksusega 2-5 ‡200-300 mm 
3. Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine- detail on katoodiks, anoodiks on Zn, elektrolüüdiks Zn 
soola lahus, kasutatakse väikeste esemete katmiseks. Saadakse suhteliselt õhuke kate. St. suhteliselt halb 
kate ‡ ei kasutata katuseplekkide valmistamiseks. 
4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn-  pulbriga  trumlisse, mis pannakse pöörlema 
ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 
5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 
 
128. Al kaitse korrosiooni eest  
Al  pinnale  tekitatakse  suhteliselt  paks  oksiidikiht  (2  kihti:  tihe  sisekiht  paksusega  0,01-0,1  mm,  ja 
poorne  väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3). 
1)   Esmalt   oksiidikiht,  edasi  kastetakse  värvaineid  sisaldavasse  lahusesse  või  pihustatakse  pinnale‡ 
saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 
2)  Koos  oksiidikihiga  saadakse  värviline  kiht  st.  elektrolüüsivannis,see  on   kindlam .  Puudus:  väike 
värvide valik.  
 
129. Oksiid - ja fosfaatkatted  
*Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks 
aluspinnaks  värvidele.  Oksiidikihiga  katmist  rakendatakse  näiteks  sageli  alumiiniumi  kaitsmisel. 
Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis 
takistab edasist korrosiooni;  
*K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti 
metalli kastmine hetkeksHNO3 lahusesse. 
*  Fosfaatimisel  töödeldakse  metallipindu  mitmesuguste  metallide  (Mn,  Fe,  Zn)  fosfaatsete  soolade 
kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole 
küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 
 
130. Pinna isoleerimine   katetega   
Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) 
Emailid 
Keraamilised katted(Al2O3) 
Biokile . Uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut, tugevalt 
korrodeeruvaates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 
 
131. Inhibiitorid - toime, näited  
Inhibiitorite lisamine keskkonnale ( karbamiid , urotropiin, NaNO2 , polüfosfaadid, kromaadid).  
Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad  
kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus 
kontaktis metallkonstruktsiooniga. 
 
 
 
  
29 
132. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse  
Saab  kasutada  seal  kus  saab  tekitada  vooluringi  st.  mage-  ja  soolases  vees,  pinnases  ja  metallist 
mahutites,  
milledes hoitakse elektrolüüte 
Protektorkaitse-  Ühendada  kaitstava  metalli  külge  mõni  temast  aktiivsem  metall->  viimane  on 
anoodiks-> tema korrodeerub ja kaitstav metal säilib. Et see töötaks, peab lisatav metal olema piisavalt 
pidev ja paks, et kaitstav ei hakkaks korrodeeruma. 
Katoodkaitse-  ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. 
Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. 
Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit.  
poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse 
komponentide oksiidide kiht.Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja 
passiivset  olekut  saab  säilitada  välisvoolu  abil.Kasutatakse  Al  sulamite,   roostevaba   teraste  ja  vahel 
süsinikteraste  korral,  ka  kroomnikkelterased  väävelhappe  lahustes.  Saab  kasutada  kõigi  kergelt 
passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist. 
 
133. Korrosioonitõrje kuiva õhuga  
Metallipind  puhas,  sile  ->  niiskus  kondenseerub  kui  suhteline  niiskus  ~100%.  Kui  metallipinnal  on 
tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon  poorsus suureneb. 
Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist 
II tüüpi korrosioon 
Tsementkivi komponentide reageerimine  betooniga  kokkupuutuvate ainetega. 
Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O 
pH langeb alla 8,5->järsult  kiireneb terasarmatuuri korrosioon 
Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. 
Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. 
Mustamäe  majades  esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. 
  
30 
Katlamajade  korstnate  betoon-tsementkivi  laguneb  happelistes  lahustes,  lagundavad  ka   leelised   ja 
rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; 
Ka  suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. 
III tüüpi 
Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside  muutused‡ maht suureneb. 
Kristallide kasv põhjustab surve  mahuti seintele. 
Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb 
Tekivad soolade kristallhüdraadid 
IV Terasarmatuuri korrosioon 
Betoon on tugevalt aluseline->  armatuur  on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist.  
Kui pHkorrosioon 
Kaitsmine:  
Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee,  kloriid - ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; 
Täita poorid; 
Leelistada betoon; 
Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; 
Elimineerida kloriidioonid betoonist; 
Lisada inhibiitoreid. 
 
136. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused  
polümeeride   baasil  valmistatud   tehismaterjalid ,  mille  põhikomponendiks  on  polümeer  ning  mis 
töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. 
• Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. 
Omadused: 
1) väike tihedus, kerged  
2) suur  korrosioonikindlus ,  
3) enamikel suur hõõrdetegur, 
4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 
5) dekoratiivsed;  
6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 
7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 
8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid  
Eelised:  
•  madal töötlemistemp- madal energiakulu . 
•  Kerged 
•  Ei vaja eriti viimistlemist , odav materjal 
•  Hea töödeldavus 
•  Tagavad vaikse töö 
•  Head elektri ja soojusisolaatorid. 
Puudused: 
•  Haprumine, lagunemine  madalatel temperatuuridel; 
•   suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; 
•    vananemine  aja jooksul; 
•   madal tulekindlus ; põlevad 
•   suur soojuspaisumine . 
 
  
31 
137. Polümeeride vananemine  
Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid 
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 
 
138. Polümeeride liigitus  
Päritolu järgi:  
*looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid 
 
 
*modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. 
 
 
*sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. 
Kasutusala järgi: 
*tarbeplastid 
 
 
*konstruktsiooniplastid 
 
 
* eriplastid  
Temp. mõju:  *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav 
*Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 
 
139. Polümeeride ehitus  
Polümeeride  molekulid  moodustavad  kovalentse  sidemega  seotud  keemiliselt  aktiivsetest 
monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 
 
140. Polüetüleen : keemilised omadused, liigitus, kasutamine  
Omadused:  
•  sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130 oC 
•  heade dielektriliste omadustega 
•  happe ja leelisekindel, laguneb kloori ja fluori mõjul 
•  niiskuskindel ja gaasitihe; 
•  painduv;  töödeldav : survevalu, keevitatav ; 
•  päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. 
•  läbipaistmatu või poolläbipaistev 
•  termoplastiline 
•  Kõrged elektrilised omadused 
Liigitus: 
Toodetakse  nii  kõrg  -  kui  ka  madalrõhupolüetüleeni,  mis  erinevad  üksteisest  tootmistehnoloogia, 
füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest: 
Madalrõhu polüetüleenil  
• suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil.  
• valmistatakse mitmesuguseid  torusid  ja voolikuid, kaablite isolatsiooni,  raadiote  detaile, mahuteid ja 
väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid.  
Kõrgrõhu polüetüleenist  
•  valmistatakse pakkematerjale. Füsioloogiliselt kahjutu . 
• Kasutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina.  
• Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid . 
 
 
141. Polüpropüleen , omadused, kasutamine  
Omadused: 
•  Kõvem kui PE, jäigem 
• Kasutatakse kuni temperatuurini 100 oC 
• Vastupidav õlidele ja rasvadele 
  
32 
• Madalal temperatuuril haprub 
• Väga tundlik UV-kiirgusele! Koostisse peavad kuuluma  antioksüdandid ja UV filtrid 
Valmistatakse:  
pudelid, mahutid, pakkekiled, ämbrid; akuanumad. 
 
142. Polüvinüülkloriid: omadused, kasutamine  
Omadused:  
•  (termoplast) on valge tahke aine;  
• Head dielektrilised ja plastilised omadused;  
• väike temperatuurikindlus , laguneb üle 100 oC, kõrge  külmakindlus (-50 °C); 
•  Suur  keemiline  vastupidavus  õlidele,  lahustitele,  leelistele  ja  hapetele.  Ei  ole  vastupidav 
nitrobenseenile, dikloroetaanile; püsiv vee, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes.  
•   Plastifikaatorite   abil  saab  polüvinüülkloriidist  valmistada  mitmesuguste  omadustega  materjale. 
Saadakse painduvad materjalid, mida kasutatakse painduvate juhtmete ja kaablite isolatsioonina. 
• Vinüülplast, mis sisaldab 10% plastifikaatorit on kõva, heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega 
materjal.  
• 40% plastifikaatorit sisaldav materjal on elastne ja külmakindel, ei põle. 
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile; 
- elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga;  
- kaablijuhtmete isoleermaterjal; 
- metalltorude kaitseks korrosiooni eest; 
- tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud: 
- Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. 
•  Kuumpressimisel  või  valtsimisel  saadakse  helepruun  kõva  materjal:  lehed,  kile,  plaadid,  torud  ja 
vardad .  
 
143. Polüstüreen : omadused, kasutamine  4 
Omadused: 
•  on tahke läbipaistev materjal; 
• Kõrged elektrilised omadused;  
• Happe- ja leeliskindel;  
• Vastupidav osoonile; 
• Termoplastiline;  
• Mehaaniliselt töödeldav.  
• Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). 
Kasutamine: 
Detaile  valmistatakse  survevalamise  teel  metallvormidesse:pooli  (mähise)  kehad,  südamikud; 
dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 
 
144. Pleksiklaas: omadused, kasutamine  
Omadused:  
•  Hästi valatav 
•  Väga hea läbipaistvus 
•  püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. 
•   Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik - ja kroomhappes. 
•  Lahustub orgaanilistes lahustes. 
•  Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. 
  
33 
•  Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) 
•  Tahkena  mehaaniliselt  töödeldav,  keevitatav  temp.  140-150oC,  kergelt  vormitav  125-130oC 
juures 
Kasutamine: 
valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid.  
 
145. Elastomeerid : kautšuk, looduslik ja sünteetiline , omadused, kasutamine  
• Looduslik   
Omadused: 
*kulumiskindel, head mehaanilised omadused 
*vastupidav erinevate lahustite suhtes. 
Kasutamine: kustukummid, kalossid, vihmamantlid 
Sünteetiline kautšuk-   
Omadused: 
• suur kulumiskindlus , elastsus ja  tõmbetugevus .  
• Väike kuumuskindlus kuni 130 oC, külmakindlus – 35oC, veekindlus, happe- ja leelisekindlus.  
Kasutamine: 
Sellest kautšukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. 
 
146. Silikoonid: omadused, kasutamine  
Omadused:  
•  Suur keemiline püsivus, erakordsed mehaanilised omadused 
•  Suur vastupidavus veele, mineraalõlidele. 
•  omadused sõltuvad vähe temperatuurist, hüdrofoobsed  
Kasutamine: 
• Kosmeetika, ehitus, meditsiin , silikoonõlid, kosmosetehnika 
• Silikoonidega täidetakse liitekohti ja vuuke, nt vannitoas, et teha nad veekindlaks. 
• Kasutatakse pindade, nt betooni hüdrofobiseerimiseks 
 
147. Teflon : omadused, kasutamine  
Omadused:  
•  Valge värvusega tahke aine, rasvane  pind 
•  Kasutatav vahemikus -260*C kuni 250*C.  
Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor .  
•  Hästi töödeldav võib puurida, treida, freesida ja lihvida 
•  keemilistele  ainetele üpris vastupidav(>väärismetallid, eriterased ) 
•  Väga  agressiivsed  keemilised  vedelikud  ei  avalda  mõju,  kuid  hävineb  kõrgel  temperatuuril 
klooris(gaas) 
Kasutusala: 
Masinaehituses  kasutatakse:  masinate  ja  seadmete  hõõrdsõlmete  liugalustoed  ja   laagrid ;  liikuvad 
kolbrõngastihendid;  määrdeta  või  piiratud  määrdega  korrosiooni  põhjustavas  keskkonnas  töötavad 
mansetid.  
Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega  pannid ja palju muud). 
 
148. Plastkomposiitmaterjalid  
materjalid,  mis  koosnevad  polümeersest   maatriksist   (põhimaterjalist)  ja  tugevdavast  komponendist 
kiulisel või pulbrilisel kujul.  
  
34 
• efektiivsed tingimustes, kus oluline on minimaalne mass, korrosioonikindlus, orgaaniliste lahustite, 
õli- ja happekindlus.  
• põhirühmad, lähtudes armatuurist on järgmised: 
* klaasplastid; 
* süsinikplastid; 
* boorplastid; 
* metalloplastid; 
* organoplastid. 
 
149. Biolagundatavad polümeerid  
Polülaktiid (polüpiimhape)  
• Tubastes tingimustes püsiv  
• Laguneb looduses mõne  kuuga  
• Saadakse maisist- eraldatakse  sahhariidid , kääritatakse piimhappeks (2-hüdroksüpropaanhape) ning 
see polümeriseeritakse katalüsaatorite abil.  
Toodetakse ka  nisust , riisist või põllumajandusjäätmetest. 
• valmistatakse kilet, karpe, konteinereid ja isegi vaipu. 
 
  
 
 
  
35 
 
Ülesanded eksamil  
  
Protsentarvutus   
Arvutused gaasidega  
  
Ülesannete osa ettevalmistamisel lähtuda harjutustunni materjalidest.  
  
  
Dotsent Viia  Lepane  12.12. 2016   
  
36