..10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm. · Hilisantiigis (u esimesel neljal sajandil pKr) ja varakeskajal alguses (dateeritakse aastatesse 476-1054 pKr) kasutati kirjutustahvleid, aga loomulikult ka papüürust. Umbes 6. saj paiku hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Õige varsti hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja vana teksti sai kriidiga katta, et sinna uuesti kirjutada. Pärgamendi valmistamiseks söövitati nahka esmalt lubjavannis, seejärel
looduse fenomeni, mille puhul õhu tihedus moodustab kauguses kerge vine.Detailid ja kontuurid näivad hägustena ning kaovad horisondi heledasse sinakasse tooni. 30. Mis on pastellmaal ? kriiditaolised värvid, mis koosnevad pulbrilisest värvipigmendist ja sisaldavad vähe sideainet ning kunstnik on sunnitud töö kinnitamiseks kasutama fiksatiivi. Pastellvärvidel on ebatavaliselt lai värviskaala. Maali põhjaks sobivad kõik karedad pinnad: paber, kartong, lõuend ja pärgament. 31. Mis on monotüüpia ? on graafika tehnika, ka selles tehnikas teos. Kujutis tehakse enamasti õlivärvidega metall-, plast- või klaasplaadile, harilikult saadakse trükkimisel üks tõmmis. 32. Graafika jaguneb (2) ? 1)Vabagraafika.2)rakendusgraafika. 33. Mis on vabagraafika (2) ? 1)Joonistusgraafika.2)Estampgraafika ehk Paljundusgraafika. 34. Mis on estampgraafika ? Ehk paljundusgraafika. tänapäeval kõik paljundatavad graafilised tehnikad
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand.
pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada : 1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas 2. tükilised, briketeeritud toidud (pelmeenid, frikadellid, küpsised) - papp, paber, PE, PP 3. konservid metall 4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid 5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) klaas, kombineeritud materjalid 6. tahked, erikujulised (liha, leib, tort jms.) -Olenevalt jäikusest võib pakendid jaotada kolme rühma · Elastsed elastsest polümeersest kilest piima- ja koorekotid, tangainete jt. puistematerjalide kotid. Nende puuduseks on vigastusoht transpordil või hoiustamisel
Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukesega rist 3) sümbolid nimbusega lambatalleke
Kuna sarnaneb paberiga, hakatigi seda 19. sajandil, kui meresõitjad tõid selle materjali Inglismaale ja Ameerikassse, kutsuma riiisipaberiks. Papüürus - saadakse papüüruslõikeheinast. Looduslikult kasvab Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Kirjutusmaterjalina võeti papüürus kasutusele Vanas- Egiptuses ilmselt juba Esimese Dünastia ajal (3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained: Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest
Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise
keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju. Meie tänast aega on mõjutanud sellest ajast ... · Kreeka kirjandus · Rooma kirjandus · Kreeka filosoofid/ filosoofia · Kreeka kunst · Kreeka teater · Rooma õigus Kirjuta miks antiikkultuur ei igane kunagi... - õpik lk 9 lõpp!!! Kuidas kujutati antiikajal inimest kunstiteostes? Millele kirjutati? Egiptuse papüürus Pärgament Akropol Pantheon Amfiteater · Kreeka teater oli vabaõhuteater. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad.
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Ro...
MAALIKUNST Konrad Vilhelm Mägi Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader ...
kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus palju aega ladina keele selgeks õppimisele ja palvete ning pühakirjade meeldejätmisele. Selleks loeti ladinakeelseid kirikuraamatuid. Toomkooli teine aste oli neile kes pürgisid kirikuvõimu kõrgematele kohtadele. See koosnes kvadriiviumi ainetest.
Firenze poeet Toskaana murre Firenze Tähtsaim kultuurikeskus Humanism *Tekkis 14. saj koos renessansiga *Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine *Inimeste hindamine isikuomaduste järgi Kunst *Kunstis hakati ilu poole püüdlema. *Kehade kujutamine *Sandro Botticcelli(1444-1510) Leonardo Da Vinci *1452-1519 *Arhitekt, kirjanik, teadlane, kunstnik, skulptor, graafik *''Mona Lisa'' , `'Püha õhtusöömaaeg'', `'Vitruviuse mees Trükikunsti algus - Pärgament Keskajal - käsitsi Õhukese vasika - või tallenahale pärgamendile Kallis Aeganõudev Raamatuid vähe Trükikunst Trükikunsti kasutuselevõtt Hiinas alanud sajandeid varem 13. - 14. sajandil levima Euroopas 12. saj Hispaanias 13. saj kasvas eurooplaste kirjaoskus lugemine muutus populaarsemaks 15. saj teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti - raamatud Johannes Gutenberg Umbes 1400 - 1468.a elas Leiutaja, trükkal, kullasepp 1440
eesmärkideks. Tapa on tavaliselt küllaltki rikkalikult dekoreeritud. Tegemist ei olnud otseselt kirjutusmaterjaliga Papüürus - saadakse papüüruslõikeheinast. Looduslikult kasvab Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Kirjutusmaterjalina võeti papüürus kasutusele Vanas- Egiptuses ilmselt juba Esimese Dünastia ajal (3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud (vähemalt aastast 200 eKr) on selle legendi ümber lükanud. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides.
ART 1. visuaalne(nägemise kaudu tajutav) kunst-visual arts 2. arhitektuur- architecture 3. esitus(ettekandev)kunst-performing arts 4. skulptuur-sculpture 5. skulptor-sculptor 6. tarbekunst(rakenduskunst)- applied arts 7. vitraaz-stained glass 8. pastell- pastel 9. maastikumaal-landscape 10. portree-portrait 11. portretist(portreekunstnik)- portrait 12. portreemaal-portrait painting 13. viirutamine, viirutamistehnika-streaking 14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. ...
tutvustuse järgi. Raamat räägib sellest,kuidas professor Otto Liedenbrock võttis ette teekonna maakera südamesse koos oma vennapoja Axeliga ning islandlase Hansuga. Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga. Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad professoriga viimase nõudmisel ikkagi sinna ,kus nendega liitus kütt Hans. Nad sisenesid Islandil Sneffelsi vulkaani,kus neid ootas ees palju sündmusi ja
3) Grasp haare, arusaam 4) Contemplate mõtisklema, kaaluma 5) Sycamore mägivaher 6) Herd kari 7) Flock kari 8) Crook - kõvera otsaga karjasekepp 9) To mutter pomisema 10) To prod torkama 11) Proprietor omanik 12) Vaguely ähmaselt, ebaselgelt 13) Conqueror vallutaja 14) Slaughter tapma, veristama 15) Thereby seeläbi, sealjuures, järelikult 16) Emerald smaragd 17) Omen enne 18) Tapestry seinavaip, mööbliriie 19) Parchment pärgament 20) To fidget nihelema 21) Abashed hämmeldunud 22) Retaliate samaga vastama 23) Dagger pistoda 24) Scabbard pussitupp 25) Embossed - kõrgreljeefis kujundatud 26) To encrust - koorikuga katma 27) To summon koguma 28) Chant kirikulaul 29) Grouch iriseja, õelutseja 30) Ruefully kahetsevalt 31) To disembark maabuma 32) Hookah vesipiip 33) Corral koppel 34) Odor lõhn 35) Rifle vintpüss 36) To sling/slung - rippu viskama
Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama
elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3
Paberi koostisesse kuulub ka täitainet, mis teeb paberi tihedaks, samuti vaiku, mis ei lase tindil läbi paberi imbuda, ja värvained, mis annavad värvuse. Paberi valmistamiseks kasutatakse ka vanapaberit ja kaltse. Tegelikult tehakse puidumassist paberit alles 1867.aastast saadik. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Eurooplastele said kõik leiutised tuttavaks palju hiljem. Pikka aega kirjutati Euroopas peamiselt pärgamendile. Pärgament on eriliselt töödeldud vasikavõi tallenahk. Paberi valmistamise saladuse avaldasid eurooplastele Idamaade kaupmehed, kes tõid kaupa Hiinast ja Indiast ning müüsid seda mujal, kaasaarvatud euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3
kasva- tada lambaid, vill müüdi manufaktuuridele. pankade tekkimine - rikkad laenasid soovijatele raha, tagasi küsisid intressiga. 6.Kriipsuta maha need teaduskonnad, mida keskaegses ülikoolis ei olnud. usu-, kunsti-, ajakirjandus-, muusika-, pedagoogika-, arsti-, ladina-, õigusteaduskond 7.Missuguseid leiutisi tehti keskaja lõpul, uusaja alguses suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel Madisepäeva lahing, kus hukkusid kaks vanemat: Lembitu ja Kaupo. Lindanise linnus vallutati taanlaste poolt 1219 aastal. 1220 ründasid Liivimaad ka rootslased. Aga erilist edu nad ei saavutanud. Mandri-Eesti viimane kants Tartu langes 1224
aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö
võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja
parandamise võimalusi töö käigus. Keemiateaduse saavutused on loonud õlivärvidega võrdväärsed, kuid kiiremini kuivavad akrüülvärvid. Temperavärvid annavad matima tulemuse, pealegi kipuvad nad heledamaks kuivama. Akvarell (vesivärv) laseb aluspinnal läbi kumada ja on veelgi mahedama värvimõjuga. Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. Peale monumentaal- ja tahvelmaali on varasematel aegadel loodud miniatuurmaale. Alusmaterjaliks oli sel puhul pärgament või paber (aga ka elevandiluu, metall). Miniatuurmaali kasutati raamatute illustreerimiseks või esemete kaunistamiseks. Vincent van Gogh. Tähine öö. Näide pastoossest maalimisviisist. Värvide abil saab ümbritsevat maailma kujutada väga täpselt. Maalikunsti üheks ülesandeks pika aja jooksul oli ümbritseva võimalikult täpne kujutamine (fotograafia leiutamine 19.sajandi keskpaiku vabastas maalikunsti sellest ülesandest). Õige kujutamise üheks nurgakiviks on
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda....
Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega
jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud
arhitektuur · Piibel ristiusuliste pühakiri · Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks, keskaeg · Pikihoone põhiline osa kirkust, asub suunaga läänest itta(basiilikana ehitatud) · Pilaster seinast eenduv lame neljatahuline sammas · Portetist portreede loomisega tegelev kunstnik · Pseudostiil mingit ajaloolist arhitektuuristiili matkiv ehituslaad · Puto tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis · Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus
kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille
Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised
Rostbiif ehk veisepraad Veise kintsu sisemisest osast, välisfileest Töökäik: o Vormi vajadusel sidumise teel o Pööratakse segus: õli, piprad, küüslauk, terav tomatikaste o 160oC ahjus 10 min. o Vähendada küpsetamise käigus kuumust kuni lõpus 120 o C o Küpsetada seni kuni sisetemperatuur on 60 o C o Soojalt või külmalt serveerida NB! – 56 o C juures ahjust välja võtta ja lisada meresool ja pärgament. Kui liha on ahju pannes toatemperatuuriga on parim tulemus Pihv, lehtbiifstek Üldiselt veise välisfileest o Kaal 120 – 150g o Lõigatakse 2 – 2 ½ cm lihalõik o Vasardatakse Lehtbiifsteek Vormtakse – ovaalne, ümmargune NB! EI PANEERITA ENNE KUUMUTAMIST Määritakse pealt õliga Praetakse, röstitakse. 6
saj eKr kuni 5.sajandini pKr. Antiikaega on nimetatud inimühiskonnalapsepõlveks(antiquus vana, muistne l.k) Kreeka kirjanduses oli kreeka keel,Roomas ladina keel. 2)Termini ,,antiik" võtsid vanakreeka ja vanarooma kunsti tähistamiseks kasutusele prantslased 18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodiks sai õppida. Jumalate söök ambroosia (suits ka?); jumalate jook nektar; ihhar jumalate soontes voolav ,,veri",vedelik Maailma loomine
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu. Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli palju vastupidavam ning sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kuigi vanimad käsikirjad pole paraku säilinud, on 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad nii kõrgetasemelised, et tunnistavad varasema arengu olemasolu.
- Temaatika mütoloogiast, kirjandusest - Tahvelmaalikunst maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks
Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool
8. Fresko lae- või seinamaalingu tehnika, mille puhul pigmendid lahustatakse vees ning seejärel kantakse värskele lubjakrohvile (intonaco). · José Clemente Orozco, "Prometheus," fresco mural (22) · Fresco by Dionisius representing Saint Nicholas in a Ferapontov Monastery. (23) · Fresco Sistine Chapel in the Vatican, Rome, Italy. (24) 9. Akvarell maalitehnika,maalitakse vesivärvidega, mis lasevad aluspinnal läbi kumada. Aluseks on paber, idamaades siid ja pärgament, oravasaba pintsel. Maal pleegib valguse käes. · J. M. W. Turner ,,Inglise sild" (25) · Steve Chambers: ,,Paat". (26) · Richard Bergholtz ,,Sügis" (27) 10. Tahvelmaal - teisaldatavale(võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast) alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. · Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" (28) · Rudolf von Alt. Cathedral of Sts. Stephen Viinis (29) · Sofinisba Angishola. ,,Lapsed koeraga" (30) 11
Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18. saj jooksul, aga ka nt maailmasõdade jms tõttu. Väga suur osa keskaegseid allikaid on aga ka publitseeritud, seda alates trükikunsti sünnist. Kommunikatsioon Keskaja jooksul muutus suuline kommunikatsioon kirjalikuks. Umbes 13. saj hakati õigusloomisi kirja panema, 15. saj kujutas kirjalik tekst juba õigust. Keskajal lõpul tuli kasutusele ka paber, mis oli odavam kui pärgament. Pärgamendilehtedest kokkuköidetud raamatut nimetatakse koodeksiks. Võimalik, et see lõi aluse keskaja teadustöö tekkele, sest neid raamatuid oli mugavam teadustööl kasutada.Valitsejad muidugi lugeda ei osanud nende tööks oli sõdida. Vahel tuli ette, et noorem poeg, kes oli varem kloostrisse pandud, pääses mingil põhjusel troonile ja nii sai vahel võimule ka haritud valitsejaid. Kirjasoskuse levikuga sai oluliseks see, kuidas kirjutada topos. Tekst
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada. 1)Raudvõlvid-raidkividest ja tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid 2)Aknad-suued,kasutusel värvilised klaasid,mis lasid kirikusse ohtralt valgust...
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid nn. analooginformatsioon; digitaalselt salvestatud tekst, pildid, helid, multimeedia jm) publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised,
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arend...
Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid
Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused, nt tulekahjud), kaanonid (mingi osa on tähtsam, ülejäänut ei säilitata), suulise kultuuri oluline roll (kiri kirjandus) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Originaaltekste vähe (autor tihti ei kirjutanud ise midagi, vaid nt kuulajate konspektid,
Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud. - Muratori andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid - Regest üriku lühikokkuvõte - Varasel keskajal takistas kirjutamis tõsiasi, et millegi peale pold kirjutada. Põrgament oli kallis. See tõi kaasa lühendite kasutamise jms. (eriti hiliskeskajal, kui kirjutama hakati rohkem) - Palimpsest korduvalt kasutatud pärgament (esmane tekst kustutaud ja pärgament ülekirjutatud) - Hiliskeskajal muutus kirjutusmaterjaliks paber, kuna kirjutusmaht kasvas palju - Topos mõttekirjeldus skeem, mis kordub teosest teosesse. Kuningas vapper, pagan nurjatu, rüütel - õilis jne.. - Põhiline osa infost oli liikvel siiski suulisena - Petent isik, kes palus dokumendi väljastamist e. Taotleja Demograafia Sõltub: - Kliimast - Sõdadest - Epideemiatest
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama. Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament. TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas- vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne. Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed. Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga
(Pärgament)käsikirjad alates 8.-9. mosaiik saj pKr reljeefskulptuur Varasemast ajast ainult * Idealiseeritud kujutamine > papüürused stiliseeritud, abstraktsem kujutamine Herculaneumi papüürused * Lihtsamad ja robustsemad vormid Üleminek papüüruselt pärgamendile (2.4. saj) Kristuse kujutamine Papüürus Pärgament Hea karjus Sõdalane Bütsantsi kunst Tetrarhid (Diocletianuse reformide aegsed Cassiodorus (u 485585) nelikvalitsejad), 4. saj. Vivarium munkade Bütsantsi kunst kopeerimistöökoda Rabula gospel, 6. saj.: ,,abstraktne"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
