kiht, mis sisaldab ka nitriide. KIhi omadused säilivad umbes temperatuurini 500-600 kraadi Celcius'e järgi. Nitreeritakse põhimõtteliselt legeerterasest ning mehaaniliselt ja termiliselt töödeldud detaile, näiteks hammasrattaid, võlle, kaliibreid, väntvõlle ja silindrihülsse. Korrosioonikindluse suurendamiseks nitreeritakse temperatuuril 600-700 kraadi Celcius'e järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
2 Mitteoksiidikeraamika 4 Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid,nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN.
● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. ● Ei põle ega soodusta põlemist. ● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -lämmastikushappe soolad Kasutamine ● Keemiatööstuses - soojuse ja kemikaalide transpordis ● Petrooleumi töötlemisel ● Klaasi ja keraamika tootmisel ● Terasetööstuses ● Paberi valmistamisel ● Meditsiinis - ravimid ● Plahvatuse korral inhibiitorina Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammas tik.html https://et.m.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik https://et.wikipedia
Segakeraamika Oksinitriidikeraamika Oksikarbiidikeraamika jt. 5.1 Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid
Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C. Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse. LAB: - Uurea - 25 mg/dL - Na+ - 131 mEq/L - K+ - 3.2 mEq/L - WBC - 11,000/mm3 Uriinianalüüs: - Läbipaistvus sogane - Lõhn- halvalõhnaline - pH 6.9 - Valk: Neg - Nitriidid: Pos 4 - Kristallid: Neg - WBC vaateväljas - 6 per low-power field - RBC - 3 Külvi vastust pole veel. Kolmandal päeval saabub vastus - E. Coli - üle 100 000 kolde vaateväljas - tundlik Ciprofloksatsiinile. Osakonnas olev arst määrab patsiendile Ciprofloxatsiini (400 mg/12 t) koos NaCl 0,9% 1000,0 i/v ja püsikateeri paigaldamine. 2. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN 2
- kõvadus Moshi järgi: 2,5 · Keemilise omadused: - elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,93 - oksiidi tüüp: nõrkaluseline - Ühendid: Fluoriidid: AgF, AgF2, Ag2F Kloriidid: AgCl Bromiidid: AgBr Jodiidid: AgI Hüdriidid: - Oksiidid: AgO, Ag2O Sulfiidid: Ag2S Seleniidid: Ag2Se Telluriidid: Ag2Te Nitriidid: - · Avastamisaasta: muinasajal, täpset aega ega kohta pole teada · Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hobe.htm http://web.zone.ee/chemistry/Ag.htm
· Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2 Bromiidid: CdBr2 Jodiidid: CdI2 Hüdriidid: CdH2 3 Oksiidid: CdO Sulfiidid: CdS Seleniidid: CdSe Telluriidid: CdTe Nitriidid: Cd3N2 Tähtsus ja kasutamine · Kaadmiumit kasutatakse: · polüvinüül-kloriidi stabiliseerijana, · värvipigmendina, mitmetes sulamites, · Ni-Cd patareides, · korrosiooni vastase vahendina, · pooljuhtides ja televiisorites. · laetavadvates akupatareides · tuumareaktorite reguleerimises · valgusemõõturites · emailide, keraamika ja õlivärvide pigmendina Bioloogiline toime
Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud Eneke 2 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1983
· Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist
Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O2 Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Sir Humphrey Davy, 1807, London, Suurbritannia Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks.
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline Ühendid: Fluoriidid: RbF Oksiidid: Rb2O, RbO2, Rb2O2 Kloriidid: RbCl Sulfiidid: Rb2S Kodiidid: RbI Telluriidid: Rb2Te Hüdriidid: HRb Nitriidid: - Saamine: Rubiidium saadakse metalse naatriumi ja rubiidiumkloriidi sulandist: Na + RbCl Rb + NaCl Rb lendub auruna, mis metalse rubiidiumi saamiseks kondenseeritakse. Rubiidiumi ei ole võimalik saada rubiidiumkloriidi elektrlüüsil, sest Rb lahustub sulas rubiidiumkloriidis. Kasutamine · fotoelemendid · gaaside neelaja vaakumtorus · südamelihaste uurimine · kütuseelemendid, purunemiskindel klaas Bioloogiline toime
Geeli moodustumine toatemperatuuuril Klaasistumine toatemperatuuril Lõplik kõvenemine ahjus Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: kuumpressimist reaktsioonpaagutamist kõrgtemperatuurset iselevisünteesi Mis on sialon? ühefaasiline keemiline ühend Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on boriidid ja silitsiidid karbiidid ja nitriidid Plastkomposiitide kasutusaladeks on? Purjelaevade ja paatide ehitus Autodetailide valmistamine Mahutite mähkimine Tuulenergia generaatorite tootmine Lennukikere detailide tootmine Miks on keraamilised reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika sisaldab poore keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega Milline on keraamiliste materjalide põhiline valmistamisviis? paagutus Komposiitmaterjale liigitatakse armatuuri kuju järgi Kiudarmatuur pideva kiuga
· Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides 4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3 · Värvus: hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: - Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: - Looduslikult On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne). Avastamine Telluur avastati aastal 1782. a. Müller von Reichensteini poolt mineraali sülviniidis hõbeda ja kulla ühendina. 1798.a. uuris M. Klaproth telluuri üksikasjalisemalt ja nimetas elemendi Maa auks telluuriks (ladina keeles tellus maa). Kasutamine
· Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - 5 Tina kasutatakse: korrosioonivastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks valgepleki tootmiselt(sellest valmistatakse konservpurke) jootemetalliks(valmistatakse stanniolija elektrikondensaatoreid)
Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad
tsingimaakid palude es. Saadakse metallidega vasetööstuse kõrvalproduk tide rafineerimise l Lämmas Värvitu, lõhnatu Saadakse NH3 tootmine N2 Nitriidid. Enim tik gaas, õhu tööstuses Ammoniaak erakordselt kasutatav nitriit on peamine vedela õhu lahustina, stabiilne. NH3(ammoniaak), mis komponent fraktsioneeri külmutussead Kõrgel temp on iseloomuliku val metes, reageerib lõhnaga värvitu gaas.
· Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on? Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses ei ole tina eriti levinud metall, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Redutseerimisprotsessi kerge
Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88
Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures.
Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga
RUBIIDIUM Referaat 2011 SISUKORD 1. Rubiidiumi ajalugu lk. 3 2. Leidumine looduses lk. 4 3. Üldiseloomustus lk. 5 4. Omadused lk. 6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aa...
Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine.Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu
rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW- deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3.variant 1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2; n=8*1/8+6*1/2=4 2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L- (1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5.Milles seisneb martensiitmuutus?A- >Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika. · Keemilise koostise järgi Mitteoksiidikeraamika jaguneb: Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika jt. (MeSi) (MoSi2, WSi2) Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka
toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3 · Seleniidid: Al2Se3 · Telluriidid: Al2Te3 · Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O
gaasiliste halogeenvesinikega.Madalamal temperatuuril tekivad Tantaali kõrgema oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB ,
3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda looduslikes vetes ja ka inimtegevuse tulemusena ei satu indium oluliselt elukeskkonda.
mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. .
lisandite vahele , ühinedes seal molekulideks ning moodustades tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad poorid. Vesinik põhjustab teatud juhtudel kesk ja kõrgsüsinikterastel vesinikupragude teket. Vesinikupragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustusvus rauas, võrreldes rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Niga. Lämmastiku mõju Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriitide Fe2N ja FeN kujul kontsentratsiooniga 0,065%. Kõrgetel temperatuuridel tekivad Si ja Mn nitriidid, mis püsivad temperatuuridel üle 1500° (SiN) ning 1300° (MnN). Sõltuvalt jahtumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda. Dissotsieerinud lämmastik reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodustuvad nitriidid ja oksiidid. Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste löögisitkust, aga suurendab tugevust ja kõvadust (0,001...0,008%). CO2 mõju
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Tsink inimorganismis: Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks
Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on Vali üks või enam: a. SiO2 b. karbiidid ja nitriidid c. süsinik ja selle ühendid d. boriidid ja silitsiidid Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Vali üks või enam: a. keraamika sisaldab klaasfaasi b. keraamika sisaldab poore c. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega d. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sialon? Vali üks: a
lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg "millimeetrit elavhõbedasammast", normaalrõhu suurus on 760 mmHg) ja teisi füüsikariistu. Teada on veel ka et elavhõbedat kasutatakse valgustuses
suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 8 KASUTUSALAD Looduses Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Näiteks kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses Magneesium on väga kerge metall
taht C- vase baasil materjal: CW- deformeeritud toodena. CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 38% Zn-i ja 2% Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS), plüvinüülkloriid(PVC), polüamiid(PA) 12) Kuidas liigitakse mitteoksiidkeramika lähtudes koostidest? Karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid III variant: 1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas. K12, K=2, n=8*1/8+ 6*1/2=4 2)keemilise ühendi A1B3 kristallivõre(võretüüp K12) 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad. 4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C. L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3 Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le). (Le= A+T (kuni 727) Le=F+T (alla 727))
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO. 2Pb + O2 ? 2PbO
alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb martensiitmuutus
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis ATSETÜÜLSALITSÜÜLHAPPE, kuigi ebapüsivas ja ebapuhtas vormis. August Wilhelm von Hofman (1818-1892) saksa keemik, Liebigi õpilane, töötas pikemat aega Londonis, asutas Saksa Keemia Ühingu. Uuris peamiselt N ja P sisaldavaid org ühendeid ja alkohole , rajas Saksamaal paljude org ühendite sealhulga
Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis ATSETÜÜLSALITSÜÜLHAPPE, kuigi ebapüsivas ja ebapuhtas vormis. August Wilhelm von Hofman (1818-1892) saksa keemik, Liebigi õpilane, töötas pikemat aega Londonis, asutas Saksa Keemia Ühingu. Uuris peamiselt N ja P sisaldavaid org ühendeid ja alkohole , rajas Saksamaal paljude org ühendite sealhulga
Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks ferriidid MeO⋅Fe2O3, kus MeO tähistab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W,Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil
7. Kõvadus Mohsi järgi: 7 väga kõva aine. 8. Ränil on palju isotoope : 28Si, 29Si, 30Si,31Si,32Si, ) 9. Kerge (2330 kg/m3 10. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. 11. Suhteliselt habras (1,2,3) 5. Ühendid 5.1 Ühendid - Fluoriidid: SiF4 - Kloriidid: SiCl4 - Bromiidid: SiBr4 - Jodiidid: SiI4 - Hüdriidid: SiH4, Si2H6 - Oksiidid: SiO2 - Sulfiidid: SiS2 - Nitriidid: Si3N4 (1) -Ränihape: H2SiO3 (ortorähihape H4SiO4) - Silikaadid - Silaanid - Silikoonid 5.1.1 Räniorgaanilised ühendid Esimene räniorgaaniline ühend tetraetoksüsilaan saadi juba 1845. aastal (Ebelman), kuid räniorgaaniliste ühendite keemia paisus ulatuslikuks orgaanilise keemia osaks alles pärast seda, kui avastati meetodid kõrgmolekulaarsete räniühendite polüsiloksaanide ehk silikoonide saamiseks (K.A
Liitiumi vanaadium oksiid kasutamiseks on · Sulamid tehtud ettepanek kasutada liitiumi ioon patareide tootmisel. Ligikaudu 85% toodetud vanaadiumist kasutatakse · Bioloogiline roll ferrovanadium või terases lisaainena. Vanaadium märgatavalt suurendab terase tugevust. Vanaadiumi vormidest on stabiilsed nitriidid ja karbiidid, mille Inimorganism vajab väikestes kogustes mikroelemente , kuid nende vajadus on pidev. Vanaadium tagab luude, tulemuseks on oluliselt suurenenud terase tugevus . kõhrede ja hammaste arengu ning soodustab uute Seetõttu kasutatakse vanaadiumi sislduvat terasest erütrotsüütide teket. Peamised vanaadiumi sisaldavad
hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. Kristallivõret kokkuhoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse: 1) elektrokeemilised ühendid- moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2) sisendusfaasid- moodustuvad üleminekugrupi metallide ja mittemetallide vahel 3) elektronühendid- moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse: 1) oksiidid 2) intermetalliidid 3) karbiidid 4) nitriidid 5) boriidid. Oksiidid — Elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad tugevalt elektronegatiivsete ja elektropositiivsete elementide vahel. Nende kristallivõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid üksteises ei lahustu. Intermetalliidid ehk intermetalsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
