toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3 3) SO3 + H2O = H2 SO4 + H2 4) H2SO4 + 2K = K2SO4 + H2 5) Ba(NO3) + K2SO4 = BaSO4 + 2KNO3 Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) Cu + konts 2H2SO4 ® CuSO4 + SO2 + 2H2O b) Cu +konts 4HNO3 ® Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5. 100 cm3HCI lahusele (p= 1,12g/cm3) lisati 150 cm3 vett. Mitme protsendiline soolhappe lahus saadi? 1) m(HCl) = 100 cm3 × 1,12 g/cm3 = 112g 2) m(H2O) = 150 cm3 × 1,00 g/cm3 = 150g 3) lahus= 112g + 150g = 262g 4) W%= m(lahustunud aine) / m(lahus × 100% = 112g/ 262g × 100% = 42,7%
Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4 c)BaCl2 + K2SO4 2 Kcl + BaSO4(noolalla) d) 2Hcl + CaO CaCl2 + H2O 8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape. Seda saadust kontrollitakse indikaatoriga, mis muudab värvi ja tõestab, et see on happeline keskkond. SO2 + H2O H2SO3
. : u HNO3 - , , . . 9 2 3 CuSO4 , , , , . CuSO4 + Zn = Cu + ZnSO4 Zn u 10 KMnO4 K2Cr2O7 ~0,5 KMnO4 Na2SO3 5Na2SO3+3H2SO4+2KMnO4=5Na2SO4+2MnSO4+K2SO4+3H2O : MnO4-+ 8H++ 5e- Mn2++ 4H2O : SO32- + H2O - 2e- SO42- + 2H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 11 ~0,5 2 KMnO4 . Fe2+. MnO4- . 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 2MnSO4 + 8H2O 10 MnO4- (aq)+ 10 Fe2+ (aq)+ 8 H+(aq) 2Mn2+(aq) +5 Fe3+(aq) + 28H2O (l) Mn 7+ +5e- Mn 2+ 1 Fe2+ - 1e- Fe3+ 5 12 K2Cr2O7 (1-2 ) ~ 1 Fe2+. . : 6 FeSO4 + K2Cr2O7 + H2SO4 --> 3 Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + H2O Fe2+- 1 e- --> Fe3+ 3 6 Cr6+ + 3 e- -> Cr6+ 1 2
tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°) 4) Viimaseks valmistasime P4O10, selleks võtsime fosforit kulbi peale ja põletasime seda piirituslambi leegis, tõmbekapis. Täielikul põlemisel tekkis kulbi sisse tetrafosfordekaoksiid 2. Oksiidide füüsikalised omadused ZnO hallikas
lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon α = ------- C c – molekulide üldkontsentratsioon
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide
Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu Cu on oksüdeerija ja Zn on redutseerija Tsingi pinnale tekib vase kiht. Katse 10 Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand. 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O S on oksüdeerija ja Mn on redutseerija Katse 11 Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand.
HCl = H= 2HCl= ZnCl2+H2 H2SO4 KCl+H2O _ _ NaCl+H2O 2KCL+H2 _ O +CO2 Alus 1)CO2+K HCl+NaO KOH+ KOH OH=KHC H= FeSO4= _ O3 NaCl+H2O _ Fe(OH)2+ _ _ 2)CO2+ K2SO4 2KOH= K2CO3+H 2O Sool K2CO3+ KOH+ NaCl+ Fe+CuSO4 MgSO4 2HCl= FeSO4= AgNO3= = _ _ 2KCL+H2 Fe(OH)2+ NaNO3+ _ FeSO4+CU O +CO2 K2SO4 AgCl (sadestud
1. Vääveldioksiid + vesi SO2 + H2O = H2SO3 2. NAATRIUMOKSIID + VESI Na2O + H2O = 2NaOH 3. VASK(II)OKSIID + VÄÄVELHAPE CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4. SÜSINIKDIOKSIID + BAARIUMHÜDROKSIID CO2 + Ba(OH)2 = BrCO3 + H2O 5. KAALIUMOKSIID + VÄÄVELTRIOKSIID K2O + SO3 = K2SO4 6. VÄÄVELTRIOKSIID + VESI SO3 + H2O = H2SO4 7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13
Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = ------- C c molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised
m(aine) = 10g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti/ H2O)=250g m(lahus) = m(aine) + m(H2O) ------------------------------ m(lahus) = 250g + 10g = 260g P% = ? P% = 10g / 260g * 100% = 3,85 % =4% Vastus : Saadakse 4% lahus kui segatakse 250g vees 10g soola. Mitu grammi kaaliumsulfaati tekib 5grammi kaaliumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega ? m=5g m=? 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 0,089g/mol X 2mol 1mol M(KOH) = 39+16+1 =56 g/mol M(K2SO4) = 2*39+32+16*4 =174 g/mol m = n*M n = m/M n=(KOH)= 5g / 56 g/moli = 0,089 g/mol M(K2SO4) = 0,045 * 174 = 7,83g Vastus : Kaaliumsulfaati tekib 7,83g Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui segatakse 600g 10% ja 150g 20% lahust ? Andmed Lahendus P%1 = 10% m(lahus)1=600g P&2 = 20%
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9
tahket Na2SO3 kuni värvi valastumiseni (värvituks muutumiseni). 2KMnO4(aq)+5Na2SO3(s)+ 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq)+5Na2SO4(aq)+K2SO4(aq)+3 H2O(l) MnO4- (aq)+ SO42- (aq)+ H+ (aq) MnSO4 (aq)+ H2O(l) Mn+7 + 5e- Mn+2 (oksüdeerija) S+4 2e- S+6 (redutseerija) Katse 11. Lisades ~0,5 ml väävelhappelahusele 2tilka KmnO4 lahust muutub lahus punaseks, lisades nüüd veel tilkhaaval FeSO4 lahust muutus lahus värvituks. 8H2SO4 (aq)+ 2KMnO4 (aq)+ 10FeSO4 (aq)2MnSO4 (aq)+ 5Fe2(SO4)3(aq) + K2SO4 (aq)+ 8H2O(l) Mn+7 + 5e- Mn+2 (oksüdeerija) 2Fe+2 2·1e- 2Fe+3 (redutseerija) MnO4(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) Katse 12. K2Cr2O7 lahusele H2SO4 lahust muutub uus lahus oranziks, lisades veel FeSO4 omandab lahus roheka värvuse. K2Cr2O7(aq) + 6FeSO4(aq) + 7H2SO4 (aq) Cr2(SO4)3(aq) + 3Fe2(SO4)3(aq) + K2SO4 (aq)+ 7H2O(l) 2Cr26+ +2·3e-2Cr23+ (oksüdeerija) 2Fe2+ -2·1e- 2Fe23+ (redutseerija) Cr2O72(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l)
Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 .... Ia ja enamus IIa rühma metallidest Lihtsoolad : NaCl, K2SO4 , (NH4)3PO4 annavad leeliseid nemad on ka tugevad Vesiniksoolad NaHCO3 , Ca(HCO3)2, KH2PO4 alused Hüdroksiidsoolad Cu2CO3(OH)2 e CuCO3*Cu(OH)2
Lahus muutub värvusetuks, veidi tahket Na2SO3 sadenes põhja. Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand MnO4(aq) + 5Fe2+(aq) + 8H+(aq) 8Mn2+(aq) + 5Fe3+(aq) + 4H2O(l) 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O oksüdeerija Mn7+ + 5e = Mn2+ redutseerija Fe2+ - 1e = Fe3+ 5 FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand
Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand MnO4(aq) + 5Fe2+(aq) + 8H+(aq) 8Mn2+(aq) + 5Fe3+(aq) + 4H2O(l) KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O Mn7+ + 5e = Mn2+ oksüdeerjua Fe2+ - 1e = Fe3+ *5 redutseerija FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand
+3H2O(l) Lahus muutub värvusetuks. MnO4 - + SO42- + 8H+ Mn2+ + SO42- +4H2O Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+ ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand 8H2SO4 + 2KMnO4 + 10FeSO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O MnO4(aq) + Fe2+(aq) + 8H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + 4H2O(l) Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+ ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O
ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4+ 3H2O 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Kommentaar: Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu. Katse 11. Valada katseklaasi lahjendatud väävelhappelahust ning lisada KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. 2MnO4 + 10Fe2+ + 16H+ 2Mn2+ + 10Fe3+ + 8H2O 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + 2MnSO4 + K2SO4 + 8H2O Kommentaar: KMnO4 on lillat värvi, teised lähteained on värvitud, reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele lisada lahjendatud väävelhappelahust ja Fe2+ -ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 + 7H2SO4 + 6FeSO4 K2SO4 + Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + 7H2O Cr2O72+ + 14H+ + 6Fe2+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O
Lillakas-roosa värvi lahus Na2CO3 lisamisega muutub värvusetuks. MnO4- + 8H+ + 5e- → Mn2+ + 4H2O ‖⋅2 SO32- + H2O – 2e- → SO42- + 2H+ ‖⋅5 (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) 2MnO4- + 16H+ + 10e- + 5SO32- + 5H2O – 10e- → 2Mn2+ + 8H2O + 5SO42- + 10H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- → 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 2KMnO4 + 5Na2SO3 +3 H2SO4 → 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + +3H2O Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. MnO4–(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) → Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) MnO4– + 8H+ + 5e- → Mn2+ + 4H2O Fe2+ – e- → Fe3+ ‖⋅5 (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) MnO4– + 8H+ + 5e- + 5Fe2+ – 5e- → Mn2+ + 4H2O + 5Fe3+
BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s) + 2NaCl (aq) Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest): Na2CO3 (aq) + 2HCl (aq) 2NaCl (aq) + H2O (l) + CO2 (g) CO32 (aq) + 2H+ (aq) H2O (l) + CO2 (g) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi CO32 + H2O HCO3 + OH
Lahus muutub värvusetuks. Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand MnO4(aq) + 5Fe2+(aq) + 8H+(aq) 8Mn2+(aq) + 5Fe3+(aq) + 4H2O(l) KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O Mn7+ + 5e = Mn2+ oksüdeerjua Fe2+ - 1e = Fe3+ *5 redutseerija FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand
Lahus muutus värvusetuks. Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe 2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand MnO4–(aq) + 5Fe2+(aq) + 8H+(aq) → 8Mn2+(aq) + 5Fe3+(aq) + 4H2O(l) KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 → 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O Mn7+ + 5e → Mn2+ oksüdeerija Fe2+ - 1e → Fe3+ *5 redutseerija FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72–reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus
2MnO4- + 6H+ + 5SO32- → 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Mn7++5e=Mn2+ oksüdeerija S4-2e=S6 redutseerija Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu. KATSE 11 Valada katseklaasi lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. MnO4– + 5Fe2+ + 8H+ → 8Mn2+ + 5Fe3+ + 4H2O 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 5Fe2(SO4)3 + 2MnSO4 + K2SO4 + 8H2O Fe2+-e=Fe3+ redutseerija Mn7++5e=Mn2+ oksüdeerija KMnO4 on lillat värvi, teised lähteained on värvitud, reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. KATSE 12 K2Cr2O7 lahusele (1…2 ml) lisada lahjendatud väävelhappelahust ja 1..2 ml Fe 2+ -ioone sisaldavat lahust. Cr2O72– reageerib kui oksüdeerija. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand
CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.- Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2, ( ) MgO+H2O=Mg(OH)2, ( )CuSO4+2KOH=Cu(OH)2+K2SO4, ( KOH,NaOH).- NaOH, C(OH)2. - , . - K2SO4 AlCl3 NaBr, NaHSO4 K2HO4 KH2O4,Al(OH)Cl2 Al(OH)2Cl. - , - , -- Ca+S=CaS,CaO+SO3=CaSO3,Ca(OH)2+H2SO4=CaSO4+2H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O, Ca(OH)2+SO3=CaSO4+H2O,Ca+H2SO4=CaSO4+H2,+H2S+ CuSO4=CuS+H2SO4,+K2CO3+CaCl2=CaCO3+2KCl,+2NaOH+CuSO4=Cu(OH)2+Na2SO4,+Zn+Pb(NO3)2=Zn (NO3)2+Pb, - , NH4+ , , (Ag+ Hg22+ Pb2+), (BaSO4 Pb SO4 Hg SO4),, (Na+ Li+ K+ NH4+) - -,,- . - - 5/ 3(Li,Na,Ca,Mg,Al,Ti), -Fe (Pt,W,Mo,Cu,Ni), --Fe ,- (Cu,Ni,Co)
Happes: Aluses: Met.Or-punane, kollane Lakmus-punane, sinine ff-vrvitu, lillakas-roosa Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus-aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. Ca(OH)2-kaltsiumhdroksiid Fe(OH)2-raud(3)hdroksiid Fe(OH)3- raud (3)hdroksiid KOH-kaalium(1)hdroksiid Al(OH)3-alumiinium hdroksiid CuOH-vask(1)hdroksiid NaOH-naatriumhdroksiid happed nt.H2SO3, HNO3 alused nt. Zn(OH)2, Fe(OH)3 oksiidid nt.Li2O, SO3 2KOH+H2SO4--->K2SO4+2H2O Zn(OH)2+H2SO4--->ZnSO4+2H2O
Lahuses hakkas tsingitüki peale sadestuma vase kiht. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu 0 II Zn -2e Zn redutseerija, oksüdeerub - II 0 Cu +2e- Cu oksüdeerija, redutseerub Katse 10 Valasin katseklaasi 0,5 ml KMnO4 lahust ja lisasin sama koguse lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 seni kaua, kui värvus muutus värvituks/ läbipaistvaks. 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O 2K+ + MnO4- + H2+ + SO42- + Na2+ + SO32- Mn2+ + SO42- + Na2+ + SO42- + K2+ + SO42- + H2O Katse 11 Valasin katseklaasi 0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisasin tilkhaaval FeSO4 lahust. Reaktsiooni tulemusena kadus lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O 2MnO4- + 5Fe2+ + 16H+ 2Mn2+ + 5Fe3+ + 8H2O 7 Katse 12
Cu SO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 (molekulaarne võrrand) Cu+2 + SO4-2 + 2Na+ + 2OH- Cu(OH)2 + 2Na2+ + SO4-2 (täielik ioonvõrrand) (see, mis sadestub, katki ei lähe) Cu+2 + 2OH- Cu(OH)2 (lühendatud ioonvõrrand) H2O + SO2 2) Gaasi eraldumine Na2SO3 + 2HCl H2SO3 + 2NaCl 2Na+ + SO3-2 + 2H+ + 2Cl- 2Na+ + 2Cl- + H2O + SO2 + -2 2H + SO3 H2O + SO2 3) Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi) 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 2K + 2OH + 2H + SO4-2 + - + 2K+ + SO4-2 + H2O + - H + OH H2O Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna. Tugevast alusest ja tugevast happest saadud soolad ei hüdrolüüsu, sest ei teki vesinikioone ega hüdroksiidioone juurde. Lahus on sellisel juhul neutraalne.
Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3
1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10. Sool + sool uus sool + uus sool K2SO4 + BaCl2 KCl + BaSO4
Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2
Katse 11 Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand MnO4(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) 8 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O 3+¿+3 H 2 O ¿ 2+ ¿+5 Fe +¿ Mn ¿ 2+¿+8 H ¿ -¿+5 Fe¿ Mn O4¿ -¿¿ -¿¿ Mn O 4 - 5 e = Mn2+ | 2 oksüdeerija Fe2+ - 1e = Fe3+ | 5 redutseerija H2SO4 on värvitu aine, KMnO4 lisamisel lahus muutus hele roosaks, FeSO4 lisamisel muutus lahus läbipaistvaks. Katse 12 K2Cr2O7 lahusele (1..
1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti!
füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib? Millist lähteainet ja mitu mooli jääb üle? (5p) CaO + 2HCl CaCl2 + H20 10.Kui suur oli reaktsiooni saagise %, kui 12g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega saadi 15g soola? (5p) H2SO4 + 2KOH K2SO4 + 2H2O Hinded / punktid
K2SO4 (aq)+ 2MnSO4 (aq)+ 8H2O (aq) Ioonvõrrand: MnO4(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) Vähedissotsieeruva ühendi teke: H2O Katse 12. K2Cr2O7 lahusele lisades lahjendatud väävelhappelahust- kahe lahuse liitmisel sain oranzi värvi. FeSO4 lahuse lisamisel lahuste segule oli värvus oranzi-musta seguvärvi. Molekulaarne võrrand: K2Cr2O7 (aq) + H2SO4 (aq)+ FeSO4 (aq) 3Fe2(SO4)3 (aq) + CR2(SO4)3 (aq) + 7 H2O (l) + K2SO4 (aq) Ioonvõrrand: Cr2O72(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Kokkuvõte Katsetetulemused täitsid oma eesmärki, vajalikud andmed sai protsessikäigus edukalt teada. Katsete läbiviimisel vigade tegemist ei täheldanud.
Redoksreaktsiooniga tasakaalustamine, ioonvõrrand Võtame näiteks ühe reaktsiooni, mis oli meil vaja ka keemia aluste protokollis teha. KMnO4 + Na2SO3 + H2SO4 => MnSO4 + Na2SO4 + K2SO4 + H2O Leiame, millised ained muutuvad vesilahuses ioonideks. Just vesilahuses, kuna kogu reaktsioon toimub vesilahuses. K:MnO4 + Na2:SO3 + H2:SO4 => Mn:SO4 + Na2:SO4 + K2:SO4 + H2O See millised soolad on lahuses ioonide kujul, saab näha lahustuvuse tabelist. Siit näeme, et Na2SO3, MnSO4, Na2SO4 ja K2SO4 on kõik märgitud L ehk lahustuvad. KMnO4 pole küll siit tabelist näha aga kui mäletate siis me kasutasime seda ainet vesilahusena praktikumis. Lisaks kui tabelit vaadata, siis
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- nõrgad happed nõrgad alused. Nõrgad happed: H2SO3, H3PO4, H2S, H2CO3, CH3COOH Nõrgad alused:Zn(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3, NH3*H2O Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline.
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: ...
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veer...
15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3. 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 12 I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II- 5. 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O Mn7++5e Mn2+ 2 N3+-2e N5+ 5 10 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+ VII+ II- II+ V+ II- I+ II- 6. 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O Mn2+-5e Mn7+ 2 Pb4++2e Pb2+ 5 10 III+ I- I+ II- II+ I- 0 I+ I- 7
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad)
· Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL · Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) · FeSO4 + Zn ZnSO4 + Fe · Cu(NO3)2 + 2 K 2 KNO3 + Cu SOOL + SOOL SOOL + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ba(NO3)2 + Na2SO4 Ba2SO4 + 2 NaNO3 · Ca(NO3)2 + K2SO4 2 KNO3 + CaSO4 ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL · Toimub igal juhul · K2O + SO3 K2SO4 · Na2O + CO2 Na2CO3 METALL + MITTEMETALL SOOL · Toimub igal juhul · 2 Cu + O2 2 CuO HAPPELINE OKSIID + VESI HAPE · Ei reageeri SiO2 · SO2 + H2O H2SO3 · SO3 + H2O H2SO4 ALUSELINE OKSIID + VESI ALUS · Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid · Na2O + H2O 2 NaOH · K2O + H2O 2 KOH Kõige põhilisemad arvutusvalemid:
Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses
S03 + 2KOH = K2S04 + H20 · Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid, milles metalli oksüdatsiooniaste on tavaliselt I või II. Keemilised omadused: 1. Aluseline oksiid + vesi = alus (reageerivad ainult IA ja IIA met. oksiidid) K20 + H20 = 2KOH 2. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool K20 + S03 = K2SO4 3. Aluseline oksiid + hape = sool + vesi K20 + 2HCI =2KCI + H20 · Amfoteersed oksiidid. Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii hapete, kui ka alustega. Siia kuuluvad eelkõige Al203 ja ZnO Keemilised omadused: 1. Amfoteerne oksiid + hape = sool + vesi Al203 + 6HCI = 2AICI3 + 3H20 2. Amfoteerne oksiid + alus = kompleksühend Al203 + 2KOH + 3H20 = 2K[AI(OH)4]
Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete met...
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, b. hapniku sisalduse, c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c. P4, e. Ca(HCO3)2, g. H2TeO4, b. Mn(OH)4, d. CrO, f. Sr, h. N2O. 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3, b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS. 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega, moodustades aluseid. b
CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3) d) Nõrgad aluselised oksiidid ei reageeri veega! e) Keemilised omadused e1) Reageerimine veega Na2O + H2O = 2NaOH BaO + H2O = Ba(OH)2 CuO + H2O = ei toimu e2) Hapetega reageerimine + -II + 2- + 2- K2O + H2SO4 = K2SO4 + H2O +II - BaO + 2HCL = BaCl + H2O f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO Soolade kuumutamisel CaCO3 CaO + CO2 Aluste kuumutamisel Cu(OH)2 CuO + H2O g) Kasutamine CaO – Kustutamata lubi ehitusel Fe2O3 – Kasutatakse värvipigmendina (Pruun põrandavärv) 2. Happelised oksiidid – mittemetalloksiidid a) Reageerivad veega moodustades happe (Happeline oksiid + vesi = hape) CO2 + H2O = H2CO3 (Süsihape) SO2 + H2O = H2SO3 (Väävlihape)
elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH Eneregia neeldumine on lahustumisel ülekaalus siis on endotermiline protsess. Energia eraldumine on lahustumisel ülekaalus siis on eksotermiline protsess. 6.Miks on ioonsed ained tugevad elektrolüüdid? Vastus: Kuna ioonsed ained jagunavad lahuses täielikult. 7. Ioonses aine lahustumine vees Vastus: Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastasiktoime kristallvõres
Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul...
0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3 N5++3e N2+ 5 0 I+V+II- IV+II- II+II- I+II- 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 I+VII+II- I+III+II- I+ VI+II- II+ VI+II- I+V+ II- I+VI+II- I+ II- 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O 7+ 2+ Mn +5e Mn 2 N3+-2e N5+ 5 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+VII+II- II+ V+ II- I+ II- 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O 2+ 7+ Mn -5e Mn 2 Pb4++2e Pb2+ 5 III+ I- I+II- II+ I- 0 I+ I- 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl Fe3++e Fe2+ 2 S2-+2e S0 1 II+ II- I+ V+II- I+ I- II+ I- II+II- 0 I+ II- 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl 2 + 2NO + 3S + 4H2O 2- 0 S -2e S 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
