Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja
g, millest suhkruid 1,4 g; rasvad 3,1 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 6,5 g; naatrium 0,4 g Kristel Reinsalu referaat GDA-1 portsjonis (1 viil e. 18 g) sisaldub: energia 45 kcal (2% GDA); suhkur 0,3 g (0% GDA); rasv 0,6 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,0 g (0% GDA), naatrium 0,1 g (3% GDA); kiudained 1,2 g (5% GDA) Aasa päevalilleseemnesai Netomass-250 g Koostis-nisujahu, vesi, päevalilleseemned 15%, linaseemned, pärm, margariin, suhkur, keedusool (1,1%), jahuparandaja (emulgaatorid E472e, E481), säilitusaine (E200) Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 1325 kJ (301 kcal); valgud 9,9 g; süsivesikud 43,7 g, millest suhkruid 1,7 g; rasvad 11,4 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,6 g; kiudained 3,9 g, naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 16 g) sisaldub: energia 48 kcal (2% GDA); suhkur 0,3 g (0% GDA); rasv 1,8 g (3% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,1 g (3%
Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 12 tonnini hektari kohta. Huvitavat Iidses Egiptuses pandi linaõli kaasa ka muumiatele Pärnu sadam oli keskajal suurim lina väljaveo sadam, kust viidi linakiudu ja -seemet paljudesse Euroopa maadesse. Linaõisi ei soovitata inimestel ega ka loomadel toiduks tarbida, kuna paarisajagrammine kogus värskeid linaõisi võib tappa näiteks härja. Külmpressmeetodil pressitud linaõli ja kuumutamata linaseemned sisaldavad A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Nad vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte seinakahjustusi, tõstavad immuunsust, leevendavad reumaatilisi põletikke, vähendavad depressiooni ja aitavad ka paljude teiste terviseprobleemide puhul. Kasutatud kirjandus http://looduskiud.sektor.ee/taimsed-kiud/lina/ http://eprints.tktk.ee/154/1/looduslike_kiudude_jaotus_taimsed_kiud.html https://et.m.wikipedia
Jahud Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti
mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast, 3,5 mln siga ja 3 mln hobust. Import: Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida. Imporditakse vaid kütust, gaasi ja mõningast toitu. Eksport: Ligi 80% on põllumajandussaadused: liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA, Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland. Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest. Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad.
Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkoli, kartulid; E-vitamiin – munad, täisteratooted, päevalille seemned; Luteiin – spinat, mais, lehtkapsas, brokkoli, rooskapsas; Rasvhapped – lõhe, makrell, heeringas, räim ja sardiin, rapsiõli, linaseemned; Tsink – loomaliha, linnuliha, kala, täisteratooted, piimatooted. Töötegija mõjutab nägemist kolm komponenti: välistingimused ehk tööruum, organismi seisund ja töökoormus. Värvide poolest: Näiteks kui tunnete väsimust või tuleb ettevõtta vajalik, kuid vastumeelne töö, siis kasutage stimuleerimiseks PUNAST värvi ja see annab teile jõudu. Kui jälgime ümbritsevat, teevad silmad ja aju info kogumisel koostööd. Näiteks võime näha
2 16 9.5 Segavili (25% hernest) 86 13.1 14.6 15.7 Nisukliid 86 11.2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2 Rapsisrott 90 11.7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38
o Kartulipüree kuum vesi peale, kaane all haudub, lisada võid või piima o Kartulipudruhelbed o Kartulipannkoogipulber o Kiirpudrud: (Nordic) o Tatrapuder o Odrapuder o Kaerapuder ( õuna-ploomi-, õuna-marjade-, vaarika-, õuna-kaneeli-), segada kuuma veega o Helbed - ( Nordic, Veski-Mati) keeta 3 min.: · 4-, 5-, 7-, 10- vilja- (kaer,oder,rukis,nisu,hirss,linaseemned,soja) · hirsi-, kaera-, riisi-, nisu-, rukki-, odra- o Teraviljatangud: tatar, riis; o Manna 1 4. Pastatooted o Makaronid o Spagetid o 5. Lisandite kontsentraadid: o Kapsad: hapukapsas, praekapsas, mulgikapsas o Kurgid, mais, hernes, maisi-herne segu, paprika o Tomat konserveeritud, purustatud, omas mahlas
veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits. Maitsetaimedest on kasulikud till, petersell, seller, basiilik, prantsuse estragon; laukudest küüslauk ja porrulauk; ka sidrunmeliss ja salvei. Valkaineid saab piimatoodetest, nagu kodujuust, toorjuust, jogurt, keefir, hapupiim, kuid ka pähklitest ja avokaadost.
urineerimise puhul 1 supilusikatäis 5 korda päevas. Leesikalehed, kadakamarjad. Võtta 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua klaas päevas meestel esineva põie ja eesnäärme hädade korral. Leesikalehed ja petersellilehed. Võtta mõlemaid 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua uroloogiliste haiguste korral 1 klaas lonkshaaval päevas. On abi saadud ka uriinipeetuse ja südamepuudulikkuse korral. Linaseemned Väärtuslik loodusand, mida rahvameditsiinis kasutatakse juba ammustest aegadest. Seemneid võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, kupatatakse mõni minut, lastakse jahtuda ja kurnatakse limane mass läbi marli ning juuakse 1/3 klaasi iga söögi alla kroonilise kõhukinnisuse, katarri, ülehappesuse, hemorroidide puhul. On edukalt kasutatud ka veresoonte lupjumise vastu. Linaseemned, nurmenukuürt. Võtta võrdsetes kogustes seguna 1
End ise varustab enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga(k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b.) Põllumajandustoodete import Argentiina impordib enamasti kütust, toitu, gaasi. Seda kõike enamasti USA-st, Saksamaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Hollandist ja Brasiiliast. c.) Põllumajandustoodete eksport Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajadnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Väljavedu toimub põhiliselt Venemaale, USA-sse, Saksamaale, Brasiiliasse, Itaaliasse ja Hollandisse. d.) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas Ekspordilt maailma esimeste hulgas on Arentiina tänu oma suurejoonelisele veisekasvatusele, tänu millele saab Argentiina välja vedada eririnevaid loomalihasadusi(konservid, liha) ning toornahad. 5. Põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega. Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet
Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane
suhkruroog, tubakas ja mate(paraguai tee). Köögivilja kasvatatakse suurlinnade läheduses, troopilisi puuvlju( banaan, ananass, mango jne.) aga riigi loode ja kirdeosas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale 4. koht maailmas. Peamised sadamad: Buenos Aires, La Plata, Bahia Blanca, Comodoro Rivadavia; Mar del Plata. Peaaegu kogu väliskaubavedu toimub meritsi. Ekspordis moodustavad u 80% põllumajandussaadused(liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein ja kebratsoekstrakt) Loodusnähtus Kliimalt paikneb KeskArgentina soojas parasvöötmes ning meid tervitab ligi kolmekümnekraadine palavus, kuigi suve hari on lõunapoolkeral juba möödunud. Omamoodi põnev on käia maailma eri paikades, mis kliima poolest oluliselt ei erine, kuid kus isolatsiooni tõttu on evolutsioon saanud kulgeda eri rada pidi. Üks esimesi biogeograafia reegleid, mis pärit
00 1.variant Veiselihavõileib Või 5 1 tl Veiselihasink 35 4 viilu Seemneleib 35 1 viil Värske salat söö palju tahad 2.variant Keefirikokteil marjadega (blenderis) Marjad (mustikad, maasikad jne) söö palju tahad Linaseemned 10 1 spl Keefir 2,5% 170 kolmveerand tassi Jääkuubikud 3.variant Muna-singisalat Muna 40 1 väiksem Kartul (kergelt praetud) 90 1 väiksem Sink 10 1 viil
Prebiootikumid on toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite Referaat „Probiootilised piimatooted“ juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed. Prebiootikumid on maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, mis on jämesooles piimhappebakterite toitaineks. Prebiootikumid soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist.
· Jätke haige käeulatusse joogiklaas või -tops vedelikuga, et haigel oleks veepuuduse vältimiseks jook kogu aeg olemas. · Ärge pange voodihaiget kohe pärast sööki tagasi lamavasse asendisse. Laske tal lebada tõstetud ülakehaga vähemalt 30 minutit, et vältida toidu tagasivoolu söögitorusse. · Vältige voodihaigel kõhukinnisust. Hoolitsege, et tema toit sisaldaks rohkesti kiudaineid. Neid annavad tsitrusviljad, marjad, köögiviljad ja täisteratooted, nagu rukis, kaer ja linaseemned, mida kasutatakse leivas ja putrudes. Lisanditena pakkuge haigele petipiima ja jogurtit. · Jälgige, et haige tarbiks piisavalt vedelikku. · Kui haigel on krooniline kõhukinnisus, pöörduge nõu saamiseks perearsti poole. Hingamisteede tüsistuste vältimine Voodihaigel halveneb hingamistegevus. Selline olukord soodustab omakorda hapnikupuuduse ja kopsupõletiku teket. Hingamisteede tüsistuste vältimiseks pidage meeles järgmisi nõuandeid. · Hoolitsege haige suuhügieeni eest iga päev
Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. Kaltsiumi ja fosfori tasakaal 1. * Fosfor koos kaltsiumi ja D-vitamiiniga aitab üles ehitada tugevad luud.
.. Rasvad Rasvad on rasvhapete (C6...C20 ) ja glütserooli (alkohol 3 OH-ga) estrid. ( kust on eraldatud vesi ) Üldvalem väga keeruline vaata õ. 129 Joonista glütserooltristearaadi valem Rasvu sisaldavad peaaegu kõik taimed ja loomad. Rasvu ei sisalda puu- ja juurviljad. Rasvad liigitatakse loomsed rasvad (sea-, lamba-, looma-, hülge-, vaala-, kalarasvad) ja taimsed rasvad. Taimedest sisaldavad rasvu kõige rohkem: oliivide viljaliha - 60% rasva, kakaooad 55%, linaseemned - 40% , päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees
13)Kolibakterioosi immunoprofülaktika Kolienteriitide korral vasikatel peab lõpetama piima jootmise, vastasel korral kõhulahtisus süveneb. Ravi jaguneb sümptomaatiliseks ja kausaalseks, kuid mõlemat kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides.
Kiukultuuride tähtsus Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma: 1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks. Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim
laim kg 1,96 lambaliha kg 8,95 lasanjeplaadid kg 2,97 lastevorst kg 3,16 lehtsalat potis tk 0,66 lehttaigen kg 1,9 leib kg 1,2 lest kg 3,9 liivataignasegu kg 1,52 liköör l 12,75 lillkapsas kg 1,14 lumekrabi kg 6,33 linaseemned kg 1,21 lõhefilee portsjon kg 5,46 loomamaks kg 1,42 loorber kg 8,25 lõhefilee kg 7,85 lääts kg 2,38 maapähkel kg 2,03 maapähklilaast kg 4,35 maapähkliõli kg 3,19 maasikas kg 3,07 maasikakeedis kg 2,56 magus mandel kg 6,83
a) Milliste põllumajandustoodete osas varustab end ise? Argentiina varustab end ise enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga (k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Ostab sisse neid tooteid ,mis seal ei kasva. c) Milliseid tooteid ekspordib? Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajandnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned ja vein. d) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas. Argentiina on maailmas esimeste hulgas just konservide ja muude loomalihasaaduste eksportimises. 5. Kas riigis esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet. Ainult 19% maast on metsa all. Ja uute põllumaade rajamise nimeks võetakse aina rohkem metsa maha. Samuti on probleemiks liigne muldade kurnamine. Muldadel ei lasta ,,puhata" , kogu aeg kannab
päädib söögiisu puudumise, väsimuse ja unetusega. Teravili ja leib Tervislik hommikusöök annab meile päevaks hea enesetunde. Müsli peaks sisaldama erinevaid täisteratooteid kaera- ja nisuhelbeid, päevalilleseemneid, seesamit, linaseemneid, aga ka värskeid või kuivatatud puuvilju. Soovitatakse hommikul juua üks suur klaasitäis sooja vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele. Teravilju peetakse parimaks valguallikaks. Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega
jm, iga 15 - 20 min järel juua 100 - 200 ml vedelikku Kui tervisesportlane harjutab eesmärgiga kehakaalu langetada, ei vaja ta ilmtingimata spordijooke või isotoonilisi jooke. Sobivad ka mineraalvesi (ilma süsihappegaasita) ja õunamahla vesilahus mineraalveega. Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla · Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada,
jm, iga 15 - 20 min järel juua 100 - 200 ml vedelikku Kui tervisesportlane harjutab eesmärgiga kehakaalu langetada, ei vaja ta ilmtingimata spordijooke või isotoonilisi jooke. Sobivad ka mineraalvesi (ilma süsihappegaasita) ja õunamahla vesilahus mineraalveega. Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla · Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada,
ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Mis on mälule hea? Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis. Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, 8 brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud"
5 Salatilehed (roheline) 20 g - - 6 Leib 68 g (2 tk) Rukkijahud, joogivesi, Sisaldab nii valke päevalilleseemned, nisujahu, kui ka sahhariide suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, linaseemned, nisuvalk, pärm, sool 7 Kuskuss herneste, 50 g Jahvatatud, kõvanisu, rohelised Enamasti valgud rohelise ja valge ubaga herned, rohelised ja valged oad, sool, maitseained 8 Linnupiimakommid 45 g Suhkur, šokolaad, piimarasv, Sahhariidid
tootes umbes 60% riigi toidu vajadusest seda kõike alla 2% tööjõuga (477,00 töötajat 31,598,000 kogu töötajate arvust 2007. aasta seisuga). Kakskolmandikku tootmisest on suunatud kariloomadele, ükskolmandik aga haritavatelt põllumaadelt saadavale saagile (riik omast kapitalist suudab toetada põllumajandus 100 euroga ühe hektari kohta). Põhilised põllukultuurid on nisu, oder, kaer, õliraps, mais loomasöödaks, kartul ja suhkrupeet. On ilmnenud ka uued põllukultuurid- linaseemned õli tootmiseks ja kanep kiudude tootmiseks. Põhiliste karjaloomadena kasvatatakse veiseid, kanu (Suurbritannia 23 on kodulindude kasvatamisel teisel kohal Euroopas, Itaalia on esimene) ning lambaid. Põllumajandust toetab Euroopa Liidu põllumajandussektor. Ühendkuningriik on säilitanud oluliselt, kuid nüüdseks tunduvalt vähenenud, kalatööstuse. Kalalaevastikud, asukohad on põhiliselt sadamalinnades, nagu Kingston
*Koorikleib - pehme tainas, käärimisaeg lühem, juuretise ja pärmi osakaal suur Kahest poolest koosnevad väikesed leivad *Sepik - jäme (lihtjahust) nisuleib, eesti rahvuslik leivaliik *Linnas - idantatud teravili, on kahte värvi valge (odra) ja punased (rukki) Lisandid, lisaained levale: *Lisandid - päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned, linnased *Lisaained - *sool *emulgaatorid (raskesti lahustuv) *toiduvärvid *magusained *säilitusained *antioksüdandid (riknemise vastane)
ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest. Pähklivõi/pähklid: B vitamiin, valk, rasvad. Kõiki neid on raseduse ajal rohkem vaja. Oliivid, marineeritud kurgid: Na Banaanid: Kaalium, mis aitab keha vedeliku tasakaalu säilitada ja südamerütmi normaliseerida. Juust: Ca, P, Al. Süüa rohkem brokolit. Õunad: Ca, Mg, P, K. Lisaks kui toit on kõrge rasvasisaldusega, võib keha igatseda pektiine, et aidata kolesterooli taset vähendada.
Süüa tervislikku toitu .... Funktsionaaltoidud: 1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 2. Kui palju maksapasteeti peab sööma, et katta päevane vitamiin B6 vajadus (vt. seminariülesanne vitamiinid...)? 3. Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine? 4. Too näiteid toitudest, mis toetavad südame tervist. Polüfenoolid - marjad, teetaimed Südamejuust Oomega-3 rasvhapped - linaseemned, kala Beeta-glükaan - kaeras Steroolid ja stannoolid - leidub teraviljades 5. Too näiteid toitudest, mis toetavad ajutegevust. B-vitamiin - maks, pähklid Antotsüaanid - sinised marjad, erinevad teetaimed, kakao Magneesium - seemned, rohelised köögiviljad, ürdid Biotiin e H-vitamiin - oad, piim, maks Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia
Hazelnuts Metspähkel -2.0 Brazil Nuts Parapähkel -0.5 Almonds Mandlid +3.6 Seemned Pumpkin Seeds Kõrvitsaseemned -5.6 Sunflower Seeds Päevalilleseemned -5.4 Flax Seeds Linaseemned -1.3 Sesame Seeds Seesamiseemned +0.5 Cumin Seeds Vürtsiköömne seemned +1.1 Fennel Seeds Apteegitilli seemned +1.3 Caraway Seeds Köömned +2.3 Rasvad (Värsked, Külmpressitu õlid)
banaane jm, iga 15 - 20 min järel juua 100 - 200 ml vedelikku Kui tervisesportlane harjutab eesmärgiga kehakaalu langetada, ei vaja ta ilmtingimata spordijooke või isotoonilisi jooke. Sobivad ka mineraalvesi (ilma süsihappegaasita) ja õunamahla vesilahus mineraalveega. Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? ·Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla ·Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada, millal teed trenni ja millal puhkad
o Vahvliga jäätis, lagrits o Enamik paki ja purgisuppe o Valmiskastmed, milles jahu o Koogipulbrid Lubatud toiduained ja toidud: o Riisist, tatrast, maisist, sojast tangud, helbed, kruubid, jahu, tärklis o Gluteenivaba müsli o Pastatooted teistest teraviljadest o Näkileivad o Popcorn o Päevalille-, seesami-, mooni- ja linaseemned o Pähklid, mandlid o Kaunviljad o Aedviljad o Juurviljad o Puuviljad, marjad o Piimatooted, kui ei ole laktoositalumatus o Liha, kana, kala, keel, maks o Singid, süldid, lihatarrendid o Või, margariin,õli o Kanamuna o Oakohv, tee, kakao, mahl, karastusjoogid o Suhkur, magusained, mesi
kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 1000 seemne mass 3,7-5,5 4,5-6,0 4,0-8,0 2,7-5,0 Õlisisaldus 35-39 38-42 38-45 40-42 seemnetes % Valmivus varajane keskvalmiv varajane kuni hiline pooltalivorm Linaseemned on lopergused, siledad, läikivad hästi voolavad. Mõjuvad hästi seedimisele! 21.Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, mulla pH, niiskus, mulla viljakus) Reguleerida saab väetamise teel. Hapniku osakaalu suurendamine-muldamine, niiskus-kastmine jne. Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid. Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi
Seesamseemned Seesamseemneid kasutatakse pagaritoodetes põhiliselt kaunistamiseks ja omapärase maitse andmiseks. Sageli lisatakse seesamseemneid ka müslile. Seemnete eelnev röstimine parandab maitset. Seesamseemned sisaldavad ligi 50% rasva ja 25% valku. Vaatamata sellele, et seesamõli sisaldab ligi 44% küllastamata rasvhappeid, säilub ta hästi, kuna sisaldab samaaegselt naturaalset antioksüdanti. J * Linaseemned Tänapäeval või linaseemneid leida peaaegu igast tervisliku toidu poest. Linaseemneid lisatakse ka müslile ja pagaritoodetesse. Linaseemned sisaldavad 24% toorvalku, 38% rasva ja 6% kiudaineid. Linaseemneleotist on pikka aega kasutatud rahvameditsiinis seedehäirete leevendamiseks, hingamisteede haiguste raviks. SUHKUR Pagaritoodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt peensuhkrut, mis on toodetud suhkrupeedist või suhkruroost
Seesamseemned Seesamseemneid kasutatakse pagaritoodetes põhiliselt kaunistamiseks ja omapärase maitse andmiseks. Sageli lisatakse seesamseemneid ka müslile. Seemnete eelnev röstimine parandab maitset. Seesamseemned sisaldavad ligi 50% rasva ja 25% valku. Vaatamata sellele, et seesamõli sisaldab ligi 44% küllastamata rasvhappeid, säilub ta hästi, kuna sisaldab samaaegselt naturaalset antioksüdanti. J * Linaseemned Tänapäeval või linaseemneid leida peaaegu igast tervisliku toidu poest. Linaseemneid lisatakse ka müslile ja pagaritoodetesse. Linaseemned sisaldavad 24% toorvalku, 38% rasva ja 6% kiudaineid. Linaseemneleotist on pikka aega kasutatud rahvameditsiinis seedehäirete leevendamiseks, hingamisteede haiguste raviks. SUHKUR Pagaritoodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt peensuhkrut, mis on toodetud suhkrupeedist või suhkruroost
suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100% ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt
Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Pulbritel on 32 omadust, mida vaja teada nende tehnoloogilisel kasutamisel Kruusahunnik- iseloomulik puistenurk, valamisel toimub fraktsioneerumine. Puistenurk oleneb, milline on puistematerjali osakeste pinna omadused. Läätsed, odraterad, linaseemned -> kõige rohkem vajub laiali hunnik mille osakeste pind kõige siledam st. linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid
metallsoolasid. Tavaliselt linaseemneõli kuumutatakse temperatuuril 150 °C metalloksiidide, karbonaatide või atsetaatidega. Õhk võib (samas ei pea) läbida õli. Viskoossus ja happelisus kasvab aeglaselt. Püsiv linaseemneõli (stand oil) saadakse kui kuumutatakse kõrgemal temperatuuril, et viskoossus kasvaks. Temp varieerub 270-310 °C vahel. Selle tagajärjel tekib suur kogus lenduvaid ja osaliselt kergsüttivaid lagunemisprodukte. Linaseemned sisaldavad 30 - 40 % õli. Linaseemneõli on kuivav õli kuna see sisaldab palju küllastumata rasvhapete estreid. Nende rasvhape estrite koostises on 10- 24 % oleiin-, 12-19 % linool-, 48-60 % linoleen-, 2-8 % steariin-, 4-10 % palmitiinrasvhappeid. Linaseemneõli koostis oleneb paljudest faktoritest, nagu näiteks seemnete kvaliteedist, kliimast, pinnasest ja ka ekstraheerimise ja puhastamise meetoditest. Linaseemneõli tunti Taanis 3000 aastat e.m.a. Alates 12
Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine,
Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes.
1) RUKIS 2) NISU 3) ODER 4) KAER * Soovitav oleks, et toidu nimetuses oleks antud teravilja nimi. 35 VÕILEIVATORDI VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · Paari päeva vanusest leivast on lihtsam lõigata viile või suuri kääre kui värskest leivast. · Maitsestatud leibu tasub samuti võileivatordis proovida. Ka päevalille- või linaseemned annavad leivale maitset. · Näkileivad, kuivikud ja küpsised torti ei sobi: need muutuvad sitkeks ja pehmeks ning raskendavad tordi lõikamist. · Valmis viiludeks lõigatud leivast-saiast on kõige lihtsam torti teha. Ise lõika leib umbes 2,5 cm paksusteks viiludeks. · Kui paned tordi kokku viiludest, siis kasuta niisutatud võipaberiga vooderdatud vormi. Sinna on lihtne vaheldumisi leiba ja täidist panna, vormis
Ohtlik on ristikheinarikas sööt. Eriti kui see on lastud hunnikus kuumaks. Koplite süsteem käib nii, et hobused lastakse peale veiseid karjamaale. Sest nad söövad madalamalt. Hea oleks kui pinnas on lubjarikkas. Okastraati ei tohi olla. Tänapäeval elektrikarjus. Jõusöödaks on põhiliselt kaer, ja natuke ka oder. Kui kaera muljuda siis seeduvus paraneb 6-7%. Kui juba läheb 6 kg kaera kogus siis tuleks jagada see kolme ossa. Nisu ja maisi söödetakse ka ja isegi tõlvikutena. Linaseemned ja linakoogid on head mingite mürgituste korral. Mineraalidest on keedusool. Üldjuhul kivina. Hobusel on seedetalitus ainult 30 m pikk, ehk siis väga lühike. Nt 100 kg kohta on seedekanalite maht ainult 40 l. Sööt Kerge keskmine Raske töö Talvine põldhein 8 10 14 söödapõhk 4 4 -
tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra. 6 Mis on mälule hea? Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis. Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas. Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus.
(E-aineid) need sisaldavad, kaugeltki mitte kõik leivad ja saiad pole säilitusainevabad, samuti sisaldab enamik saiu jahuparandajaid, mis annavad saiale õhulisust. Jahuparandajaid on lisatud tihti just täisteratoodetesse, kuna täisterajahudest küpsetistes puudub loomulik õhulisus. Reeglina on suudetud rukkileiva koostist hoida puhtamana kui nisujahust saiade koostist, eriti valvas tuleks olla aga röstsaiade ostmisel. Kui leivas või saias leiduvad terved päevalille- seesami- või linaseemned, siis need ei muuda leiba/saia täisteratooteks, määrav on ikka leivajahu kvaliteet, samas seemned annavad mõnusa maitse ning neis leidub ka organismile kasulikke rasvaineid, vitamiine ja mineraale. Ilma säilitus- ning muude lisaaineteta suurepäraseid saiu ja leibu küpsetab Eestis Vändra Leib, kelle lai tootevalik on müügil ka Tervitus.ee e-poes. Kui leiva- ja saiatoodete osas on täisteratoodete valik mitmekesine, siis täisterajahust pastatooteid poelettidelt nii palju ei leia
tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) Võimalikud näidisratsioonide variandid uttede söötmisel (sööda kogus kilogrammides ute kohta päevas) Füsioloogili Söödad, kg ne periood
annaabi.ee 
