Mõõteseadmega tutvumine. Katse aruanne: Vabas vormis essee soojusalasest uuringust, mille sooviksin laboris läbi viia. Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik ...
Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust.
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalamal temperatuuril siiski mõjuma . B) Ruumala. Ideaalgaasi mudel eeldab, et molekulid on punktmassid, st mõõtmeteta. Sel juhul oleks kogu gaasi ruumala gaasi molekulide liikumiseks vaba. Reaalses gaasis võtavad molekulid ise ka ruumi, mida
jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi
olevate ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutus. Rõhk ja temperatuur mõjutavad gaaside ja tahkete ainete lahustuvust vees. Tahkete ainete lahustuvus vees suureneb temperatuuri suurenemisel. Rõhu suurenemisel gaaside lahustuvus vees suureneb, temperatuuri suurenemisel väheneb. Ideaalgaas- on gaaside mõtteline mudel, kus molekulide vahel puudub vastasmõju ja neil puudub ruumala. Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus. Reaalgaas- selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus. Rõhu ühikud ja üksteiseks ümberarvutamine. Molaarruumala- 22,7 dm3/mol. Avogadro seadus- võrdsel temperatuuril, rõhul ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid võrdsel arvul molekule. Temperatuuri ja rõhu tõstmisel gaasi paisub. Gaasikonstanti erinev arvutus. Ideaalgaaside olekuvõrrandit tohib kasutada, kui me vaatleme gaasi kõrgel temperatuuril ja madalal rõhul
arvu 1 kg lahustis, ühik mol/kg, m. Massiprotsent (C%) väljendab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses, ühik %. Mahuprotsent (C%) väljendab lahustunud aine ruumala 100 ruumalaosas lahuses, ühik %. ppm väljendab lahustunud aine mass miljonis massiosas lahuses, ühik ppm = g/t. 10. Ideaalgaas oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Rõhu ühikud 1 atm = 101325 Pa = 760 Torr = 760 mmHg ; 1 bar = 100 000 Pa; P = g·h·d Standardtingimused T = 0 oC = 273,15 K; V = 22,7 mol/l; P = 1 bar = 100000 Pa Normaaltingimused T=0 oC = 273,15 K; V = 22,4 mol/l; P = 760 mmHg = 760 Torr = 101325 Pa Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavas ühesugusel
❏ Iga aine kohta saab teha faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: heelium. Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala tõttu. ❏ Polariseeritud molekul - molekuli sees tekivad kaks poolust Kvantfüüsika ❏ Kvantfüüsika abil saame aru arvutitest, led-ekraanidest, tuumareaktoritest, kaameratest, laseritest jms ❏ Kvantfüüsika tegeleb väga väikeste osakestega: molekulid, aatomid, subatoomilised osakesed
Absoluutne tihedus- normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii edelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin. 33. Metaan- värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Transport- torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34
arvu 1 kg lahustis, ühik mol/kg, m. Massiprotsent (C%) – väljendab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses, ühik %. Mahuprotsent (C%) – väljendab lahustunud aine ruumala 100 ruumalaosas lahuses, ühik %. ppm – väljendab lahustunud aine mass miljonis massiosas lahuses, ühik ppm = g/t. 10. Ideaalgaas – oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Rõhu ühikud – 1 atm = 101325 Pa = 760 Torr = 760 mmHg ; 1 bar = 100 000 Pa; P = g·h·d Standardtingimused – T = 0 oC = 273,15 K; V = 22,7 mol/l; P = 1 bar = 100000 Pa Normaaltingimused – T=0 oC = 273,15 K; V = 22,4 mol/l; P = 760 mmHg = 760 Torr = 101325 Pa Avogadro seadus – Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavas ühesugusel
Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis)
temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. ➢ Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 30. Reaalgaasi definitsioon ja näide. Reaalne gaas ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist. Näide. Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N278,08; O220,95; Ar 0,93; CO20,03 31. Atmosfääri koostis. 32. Veeaur õhus. Absoluutse ja suhtelise niiskuse mõisted. Absoluutne niiskuson veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %
Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis)
tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne tihedus on normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 25.Metaani graafik. Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29
Tähistame segu komponendi molekulide arvu N1, N2, ..., Nn , siis pV = (N1 + N2 +...+ Nn )kT = NkT Järelikult: Gaasisegu koostis enamasti väljendatakse kas gaasisegu komponentide massi või mahu kaudu Kuna võrdsetel tingimustel gaaside moolmahud on võrdsed, siis: Kuna ideaalgaaside segu komponendid käituvad üksteisest sõltumatult, siis on ideaalgaasi termiline olekuvõrrand kehtiv nii gaasisegule tervikuna kui ka segu igale komponentidele. 3. Reaalgaas. Võrrand pv = RT kehtib eeldusel, et gaasimolekulide vahel puuduvad vastastikused jõud ning molekulide maht võrreldes gaasi kogumahuga on tühiselt väike. Seetõttu lähenevad reaalgaasi omadused ideaalgaasi omadustele küllalt hästi madalal rõhul (kui p → 0) ja kõrgel temperatuuril. Mis tahes aine võib sõltuvalt olekuparameetritest olla kas gaasilises (aur), vedelas või tahkes olekus ja parameetrite muutumisel üle minna ühest agregaatolekust teise
bar 1 bar =100000 Pa 1,01325 bar 1 bar Torr, mmHg 1 mmHg ≈ 133,322 Pa 760 mmHg 750 mmHg atm 1 atm = 101325 Pa 1 atm 0,9869 atm at 1 at ≈ 98060 Pa 1,0333 at 1,020 at psi 1 psi ≈ 6895 Pa 14,7 psi 14,5 psi Ideaalgaas – kooseb molekulidest, mis üksteisega vastasmõju ei oma: molekulid põrkuvad üksnes anuma seintega, mitte üksteisega Reaalgaas – sarnaneb ideaalgaasiga seda enam, mida kõrgem on selle temperatuur ja madalam on rõhk. Molaarruumala normaaltingimustel: 22,41 l; standardtingimustel: 24,79 l Ideaalgaasi olekuvõrrand. PV = nRT Gaasi kombineeritud seadus. P1V1/T1n1 = P2V2/T2n2 Ideaalgaasi tihedus. Molaarmassiga M: d = MP/RT Gaasisegu rõhk võrdub komponentide osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida segu komponent avaldakf, kui teisi komponente anumas ei oleks. P = PA + PB + ...
vsete ja positiivsete ioonide teke. Keemiline side nende osakeste tuse lühike väljend, kus lähteained ja saadused antakse valemite- Reaalgaas eallgaaside on gaasi molekulide vahel van der Waasi vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- na. Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvut- jõud ja gaasi molekulid omandavad ruumala. Reaalgaaside
et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 31. Reaalgaasi definitsioon ja näide Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Nt: kuiva õhu koostis 32. Atmosfääri koostis 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas, põleb sinise leegiga, maagaasi peamine komponent, kergesti süttiv, kas
Partsiaalrõhk e.osarõhk on rõhk, mida segu komponent omaks, Liitaine koosn. erin-te elementide aatomitest N: H2O, HCl jne. 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon. Keem.sideme mood-st kui ta antud temp-l üksi täidaks segu kogu ruumala. Molekul lihta. või ühendi väiksem osake, mis eksist. iseseisvalt, osa võtvate eri tüüpi orbit-de om. on Reaalgaas Reaalgaasid on gaasi mok-de vahel van der Waasi jõud säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad hübriidorbitaalide teke. On teada, et ja gaasi mok-d omandavad ruumala. Reaalgaaside käitumise moodustada mitmeid lihtaineid. N: C võib esineda mitmes (CH4) metaani mok-s paikn-d 4 kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp-l ja
Poolest pöördest piisab. - balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. 31. Reaalgaasi definitsioon. - üritada ballooni parandada. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel - peita ballooni kahjustusi. toimivad van der Waalsi jõud - balloonis gaase segada. - gaasi ühest balloonist teise juhtida. 32. Atmosfääri koostis - kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma
MITTE KUNAGI EI TOHI täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et 31. Reaalgaasi definitsioon. balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel üritada ballooni parandada. toimivad van der Waalsi jõud peita ballooni kahjustusi. balloonis gaase segada. 32. Atmosfääri koostis gaasi ühest balloonist teise juhtida.
saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui ka gaasilises olekus ehk vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud. Mida madalam on temperatuur ja suurm on rõhk, seda rohkem erineb ta ideaalsest gaasist. Van der Waalsi võrrand Atmosfäär:
osakeste vastastikuse mõjujõu tõttu teatud sisemist organisatsiooni, mis avaldub nende AGREGAATOLEKUTENA (gaas, vedel, tahke). Need olekud erinevad üksteisest osakeste kauguse ja vastastikuse toime tugevuse poolest. Molekulide vahelisi jõude nimetatakse VAN SER WAASI jõududeks. Nad on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ja elektronide liikumisest aatomites. Nad jagatakse orientatsiooni induktsiooni ja dispersiooni jõududeks. 4.1 Ideaalgaas ja reaalgaas Gaasilise oleku puhul täidavad gaasi molekulid ühtlaselt kogu ruumala, kuna nende vahelised jõud on väikesed, siis on nad alalises korrapäratus liikumises. Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma ruumala, nimetatakse IDEAALGAASIKS. Kui tingimused ei erine palju
gaasimolekuli vabadusastmete arv. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis).
Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 31. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Algab 140 kelvinist (140-273 saame kraadid). Lõpeb kriitilise punktiga 305K. Temperatuur x teljel ja rõhk Y teljel MPa-des, algab nullis lõpeb 70 kandis. 32. Reaalgaasi definitsioon. Reaalgaas - molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 33. Atmosfääri koostis. 0-10 km – troposfäär – 10-40 km – stratosfäär- 40-80 km- mesosfäär –78% N2, 21% O2, 1%Ar 80-250 km – termosfäär – peamiselt N2 250-1000 km - peamiselt O 1000-2500 km – peamiselt He 2500 + - peamiselt H 34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat).
Rõhk Rõhk on pinnaühikule avaldatav jõud Rõhu ühikuid : SI süsteemis Pa (paskal)= N/m2 atm (atmosfäär): 1 atm = 101 325 Pa bar (baar): 1 bar = 100 kPa = 100 000 Pa Ideaalgaas Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas. Ideaalgaas on paljudest kaootilises soojusliikumises olevatest molekulidest koosnev süsteem, kus · molekulidel puudub ruumala, on ainult mass (punktmass); · molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Ükski tuntud reaalgaas sellele mudelile täpselt ei vasta, kuna · molekulidel on ruumala; · molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Gaase võib vaadelda ideaalgaasina kõrgetel temperatuuridel ja madala rõhu korral. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja kõrgem rõhk. Reaalgaaside korral (madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel) tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbumisi ja molekulide omaruumala. Seda võtab arvesse van der Waalsi võrrand:
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks vaadeldav gaas teiste gaaside puudumisel segus. Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu)
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks vaadeldav gaas teiste gaaside puudumisel segus. Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel ja järgneval ruutjuure võtmisel saa- dud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu)
Üldisemal juhul Ekk = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel ja järgneval ruutjuure võtmisel saa- dud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu)
annaabi.ee 
