suhtes. Kahjulik allaneelamisel, võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele. Võib põhjustada seedekulgla põletikku, kõhuvalu, iiveldust oksendamist,vererõhu tõusu, südame kloppimist, krampe. Põhjustab ärritust, punetust, sügelust ja valu. Mõningatel asjaoludel muutuvad maos bakterite mõjul nitraadid nitrititeks. Nitritite mürgituse (methemoglobiini tekke) tagajärjeks on iveldus, oksendamine, peapööritus, südame kloppimine, krambid, kooma. Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca(H2PO4)2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm. Esineb teralise pulbri, valgete õhu käes vedelduvad kristallide või graanulitena. Monokaltsiumfosfaati kasutatakse mineraaltoitainete toomisel. NaHCO3- naatriumvesinikkarbonaat; sool; See on ka vees lahustuv värvuseta kristalne aine, mille kuumutamisel (100-150°C) laguneb naatriumkarbonaadiks, süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi
Sublimeerumis temp. 429 °C Soojusjuht Ei lahustu vees ja orgaanilistes ainetes TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Helgi Hark "Üldine keemia", Koolibri 1994 Helgi Hark "Üldkeemia Anorgaaniline keemia", Koolibri 2000
Happed Tugev hape laguneb täielikult ioonideks ja on korras. + - H2SO4 – H + HSO4 - + - HSO4 = H + SO4 (tugev hape aga mitu vesinikku, astmeliselt, nii mitu astet kui palju on vesinikku) Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1. Alati ei pruugi toimuda. Elektrolüütide vahelised reaktsioonid kulgevad suunas, kus vabade ioonide hulk väheneb. + - Ag – Cl – AgCl
2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall
Fosforhappe kontsentratsioon: Kuna kolmandat eksivalentpunki määrata ei õnnestunud, siis arvutasin H3PO4 kontsentratsiooni teise ekvivalentpunkti järgi. Ekvivalentide võrdsuse põhjal ehk ekv(H3PO4) = ekv(KOH) VH3PO4 *CH3PO4 = VKOH *CKOH C ( KOH ) * V ( KOH ) C(H3PO4) = V ( H 3PO 4) 0,0097 * 28,0 C(H3PO4) = = 0,01358 = 0,0136n 20,0 Dissotsiatsioonikonstantide arvutamine: H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4- (H3PO4) = 0,0136 n (H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5 (H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n ( H 3O +) ( H 2 PO 4-) K1 = ( H 3PO 4) K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6 H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42- (H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9 (H2PO4-) = 4,03*10-3 n (HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n ( H 3O +) ( HPO 4´2-) K2 =
Fosforhappe kontsentratsiooni määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel. Fosforhape H3PO4 on kolmeprootoniline hape, mis dissotsieerub vastavalt kolmeastmeliselt , kus juures nii teise kui kolmanda astme dissotsiatsioon on madal: H3PO4 H+ + H2PO4- Kh,1= 7,5 10-3 H2PO4- H+ + HPO42- Kh,2= 6,2 10-8 HPO42- H+ + PO43- Kh,3= 2,2 10-12 Kuna Kh,1 << kui Kh,2, Kh,2, siis võime põhimõtteliselt lahuse ligikaudse kontsentratsiooni määrata lahuse pH järgi. Samas põhjustab siin väike muutus pH näidus suure vea kontsentratsioonis. Seetõttu on usaldusväärsem arvutada fosforhappe kontsentratsioon kasutades tiitrimist. Tiitrimisel KOH lahusega peaks teoreetiliselt tiitrimiskõveral olema kolm
valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab kaltsiumdivesinikfosfaati (Ca(H2PO4)2), mis lahustub vees üsna hästi.
lahused. (1) Hapete dissotsatsioonid. Tugevatel hapetel(HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI) toimub dissotsatsioon esimeses astmes täielikult ja mittepöörduvalt, nõrkadel hapetel kulgub mittetäielikult ja pöörduvalt. 1.) ((( HCl + H20 -> H(laeng+) + Cl(laeng-) ))) HCl -> H(laeng+) + Cl(laeng-) 2.) H2S <--> H(laeng+) + HS(laeng-) HS(laeng-) <--> H(laeng+) + S(laeng 2-) 3.) H3PO4 <--> H(laeng+) + H2PO4(laeng-) H2PO4(laeng-) <--> H(laeng+) + HPO4(laeng 2-) HPO4(laeng 2-) <--> H(laeng+) + PO4(laeng 3-) 4.) H2S2O5 <--> H(laeng+) + HS2O5(laeng-) HS2O5(laeng-) <--> H(laeng+) + S2O5(laeng 2-) (2) Aluste dissotsatsioonid. 1.) NaOH --> OH(laeng-) + Na(laeng+) 2.) Mg(OH)2 --> OH(laeng-) + MgOH(laeng+) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+)
· Reaktsioone saab läbi viia kiirelt Reaktsiooni toimumise tunnuseks on: 1. Sademe teke 2. Värvuse muutus 3. Gaasi eraldumine 4. Nõrga elektrolüüdi teke (enamasti vesi) 1) Soolade lagunemine KCl K+ + Cl- Ca(NO3)2 Ca2+ + 2NO-3 2) Hapete lagunemine Hapete korral tekib vesinikioon ja happe anioon. Võrrandeid on nii palju, kui palju vesinikuaatomit on molekulis. HNO3 H+ + NO-3 H3PO4 H+ + H2PO4- H2PO4 H+ + HPO4-2 HPO4 H+ + PO4-3 3) Aluste lagunemine NaOH Na+ + OH- Ca(OH)2 Ca+2 + 2OH- Nõrk elektrolüüdilahus (molekule rohkem kui ioone) Tugev elektrolüüdi lahus + - + - H2O + - - - + H2O
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3
H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit
Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide
Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas Ag 2 O – dihõbeoksiid Ba(OH )2 –baariumhüdroksiid ZnCO 3 –tsinkkarbonaat CuS –vasksulfiid 7. Tee dissotsiatsioon H 3 PO 4 –H+H2PO4 Mg(OH )2 –Mg+H2O H2O –H+OH Na 2 SO 4 –2Na+SO4 Al (OH )3 –Al+H2O 8. Lõpeta reaktsiooni võrrand, pane juurde aineklassid, mis reegli põhjal toimub ja ioonvõrrand: CaCl2 + K 2 CO 3=¿ MgSO3 + H 2 SO 4 =¿ Mg(OH )2+ ZnS=¿ Ca(OH )2+ HI=¿ Zn+ NaNO3 =¿ 9. Kui omavahel kokku valad 200gr 15% ja 350gr 12% lahust, siis
Magneesium: - leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel - Karbonaat-ja fosfaatioonid tagavad ka vere ph säilimise, leidub ka luude koostises - Fosfaatrühmasid leidub nukleiinhapetes ja rakumembraanides - Kloriidioonid osalevad närviimpulsside tasakaalustamises - Ioodi leidub kilpnäärmes türosiinis, mõjutab närvisüsteemi stabiilsust ja kasvu.
Tööstuslikult saadakse fosforhapet (nn märga fosforhapet) põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 _ 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel.Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: H3PO4 _ H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat.
H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape
· Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse.
Pealtväetamisel on fosforväetise mõju väike, pealtväetatakse ainult rohumaid. Fosforväetiste jaotamine Fosforväetisi jaotatakse erinevate näitajate alusel. Enamasti jaotatakse fosforväetisi lahustuvuse järgi ja fosforisisalduse alusel. Lahustuvuse järgi jaotatakse fosforväetised vees lahustuvaiks, nõrkades hapetes lahustuvaiks ja raskesti lahustuvaiks. Vees lahustuvate fosforväetiste hulka kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat, fosfor on neis Ca(H2PO4)2H2O na. Vees lahustuvaid fosforväetisi võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena. Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse põhiväetisena, suurim mõju on neil happelistel muldadel.
Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel H- ph hoidmine ; tagab raku puhverdusvõime Anioonide ülesanded: HCO3 ja CO3- inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2st vabaneb ; seovad O2 H2PO4 JA HPO4- kuuluvad rakumembraani ehitusse. I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis
(HCO3)-1 hydrogen carbonate, bicarbonate (ClO)-1 hypochlorite (HSO3)-1 hydrogen sulfite, bisulfite (IO3)-1 iodate (MnO4)-1 permanganate (BrO3)-1 bromate (OH)-1 hydroxide (C2H3O2)-1 acetate (CN)-1 cyanide (H2PO4)-1 dihydrogen phosphate -2 (SO4)-2 sulfate (CO3)-2 carbonate (CrO4)-2 chromate (SiF6)-2 hexafluorosilicate (Cr2O7)-2 dichromate (C4H4O6)-2 tartrate (C2O4)-2 oxalate (HPO4)-2 hydrogen phosphate -3 (PO4)-3 phosphate (AsO4)-3 arsenate (PO3)-3 phosphite
1. Millised elemendid kuuluvad mikroelementide hulka? Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu 2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel
2 Esimesse pessa lisatakse indikaator fenolftaleiini lahust (ff), mis muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2 . 3 Teise pessa lisatakse indikaator metüülpunase lahust (mp), mis muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Tulemused kanda tabelisse. Arvutused: HCl -> H+ + Cl– HNO2 ↔ H+ + NO2 – H2SO4 → H+ + HSO4 – ↔ 2 H+ + SO4 2– H3PO4 ↔ H+ + H2PO4 – ↔ 2 H+ + HPO4 2– ↔ 3 H+ + PO4 3– NaOH → Na+ + OH– NH3·H2O↔ NH4 + + OH– NH4 + H2O = NH4Cl + H2O = NH4OH + HCl Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2SO4 Nõrk Tugev Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi Järeldused: Hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teine pool on halvasti dissotseeruv. Nende pH sõltub neist moodustavatest alusest ja happest.
lahustunud. MgCO + 2HCl MgCl +H O +CO Keemia praktikum I Et katlakivi oleks täielikult lahustunud, oleksin pidanud võtma happelahust 1,043 g võrra ülehulka. Võrdlemine teistega : H3PO4 Katlakivi oli reaktsiooni lõppedes umbes sama kogus alles jäänud, katlakivi tükkide ääred olid muutunud õhemaks, mõnel oli tekkinud aga äärde uus sade. Sadenes Ca3(PO4)2 CaCO3 + 2 H3PO4 → Ca(H2PO4)2 + CO2 + H2O lahuses ioonidena CaCO3 + H3PO4 → CaHPO4-2 + CO2 + H2O vähe lahustuv H2SO4 Katlakivi asemele oli tekkinud valge paks kipsisade. CaCO3 + H2SO4 → CaSO4 + CO2 + H2O valge sade CaCO3 + 2H2SO4 → Ca(HSO4) + CO2 + H2O Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on
töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel. Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone. Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat.
1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 vees vähelahustuvad Fosfor looduses Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab koha väetisena Vees vähelahustuv fosfaat väetis pretsipitaat Valge Fosfor 1. Valge vahataoline tahke aine 2. vees ei lahustu 3. lahust org ühendis 4. keemiliselt aktiivne 5. toatemp iseendaga süttida 6. helendab 7. väga mürgine Punane Fosfor 1. P8 (polümeer) 2. Tumepunane tahke aine 3
Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid
See erituselundkonna kaudu. lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3 ja CO3). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevatesse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism vabaneb Co2-st K+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, Fosfaat H2PO4- ja HPO42- - Fosfaatrühmad on neid leidub veres ja ka kõigi rakkude kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide tsütoplasmas. põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Na+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, Kloriid Cl- neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas. Ca2+ - Kaltsiumsoolad annavad luudele Jodiidioonid I- - Joodi on vaja
) + Fe -> FeSO4 + H2 + Zn -> ZnSO4 + H2 + Na2CO3 -> Na2SO4 + CO2 + H2O + CaO -> CaSO4 + H2O + NaOH -> Na2SO4 + H2O Sulfaadid: BaCl2 + H2SO4 -> BaSO4 (valge, sadeneb) Ba + SO4 -> BaSO4 Väävelhappe tootmine: S + O2-> SO2 + O2 -> (kat) SO3 + H2O või (lahj.) H2SO4 -> H2SO4 Lämmastik lihtainena: NH4NO2 ->(temp) N2 + 2 H2O N2 + O2 -> 2 NO Fosforiühendid: P4O10 + 6 H2O -> 4 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4(konts) -> 2 H3PO4 + 3 CaSO4 H3PO4 <-> H + H2PO4 H3PO4 + 2KOH -> K2PO4 + H2O H3PO4 + NH3xH2O -> (NH4)3PO4 + H2O Fosfor looduses: Ca3(PO4)2 + 2 H2SO4 -> Ca(H2PO4)2 + CaSO4 Ammoniaak ja ammooniumühendid, samuti Ammooniumisoolad: NH3 + H2O <-> NH3 x H2O NH3 X H2O <-> NH4 + OH 2 NH3 x H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4 + 2 H2O NH4Cl -> (temp.) NH3 + HCl NH4Cl + NaOH -> NH3 x H2O + NaCl NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O 4 NH3 + 5 O2 -> (temp) 4 NO + 6 H2O (NH4)2CO3 -> (temp.) 2 NH3 + CO2 + H2O
soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik
Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus. Karbonaatpuhversüsteem süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena. Fosfaatpuhversüsteem H2PO4- ja HPO4-2 , oluline puhver põhiliselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver) Vere valkude puhversüsteem valkudest tähtsaim puhver on hemoglobiin. 8.Kuidas mõjutab hingamine vere happe-leelisseisundit? Põhjendus. Suletud süsteemis, näiteks hingamise ja neerutalitluse lakkades, muutuks organismi sisekeskond happeliseks tekkiva süsihappe ja teiste happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessis. Hingates väljub organismist CO2.(süsihappe komponent).
( ). 1)Na2HPO4 = 2Na+ + HPO42- 2)HPO42- = H+ + PO43- . 1)(NH4)2SO4 = NH4+ + NH4SO4- 2) NH4SO4- = NH4+ + SO42- ) HBr = H+ + Br - V2 =V1* T2 / T1 . . H3PO4 = H+ + H2PO4- ) , 1)H2S = H+ + HS - 2) HS - = H+ + S 2- . V2 = V1 * P1 / P2 22. 11. - , , . . Q E. , : , 1.
• N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab • Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine Kasutusalad: • P4O10 – happeliste gaaside kuivatamine • H3PO4 – Coca-Cola's • Ca3(PO4)2, CaHPO4, Ca(H2PO4)2 – superfosfaatväetised • apatiit – fosformineraalis • 6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid). C Allotroobid: Kasutusalad: Si Allotroobid: Kasutusalad: 7. Mis on allotroopia? Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid
Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines. Punane: ei ole mürgine, ei lahustu üldse Mille poolest erinevad fosfori allotroobid? Keemiliste omaduste poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): P4O10, H3PO4, Ca(H2PO4)2, CaHPO4, Ca3(PO4)2. Milliseid aineid saab kasutada väetisena? Miks on fosfor taimedele vajalik? Fosfori biofunktsioonid. Süsinik Millised on süsiniku o-a? IV - -IV Süsiniku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Tahke, ei lahustu Mille poolest erinevad süsiniku allotroobid? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): CO2, CO, H2CO3, CaCO3, NaHCO3, Na2CO3. Kirjelda süsiniku ringkäiku looduses.
- Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. - H ja OH- (vesinik ja hüdroksüülioonid): mida suurem H-ioonide kontsentratsioon, seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid
i. Nt: luudes c.ii. Lubikoda c.iii. Lubiskelett korallidel 2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport) a.iii. Na+, K+ - närviimpulside liikumine a.iv. Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides a.v. NH4+ - eritumisprotsess b. Anioonid b.i. Cl-1 raku siserõhu segul b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a
- liigse C-vitamiini tarbimine viib kaltsiumi organismist välja * rauda saame kõigest, mis punakasoranz - maasikad, veise-/vasikaliha, Tsink: * tsingivaegus tekitab meestel seemnerakkude arenguhäireid * osaleb aju funktsioonides * leidub pähklites, õlides, maksas kõik, mis rasvane/õline Taimtoitluse puhul tekib aminohapete ja järgmiste vitamiinide puudus: D-vitamiin, B12 (närvivitamiin) ja tsink. OH- HCO3- CO32- H2PO4- HPO42- Cl- I- Anioonid tagavad koos katioonidega homöostaasi. Fosforipuudus tekitab luude nõrgenemist. Saame kalaluudest (räim, kilu, tint). Fosfor on pärilikkusaine (DNA, RNA) osa. CO2 on pärit karbonaatidest, hingame seda välja. Arvatakse, et Cl aitab hoida K/Na tasakaalu. Iood on tähtis kilpnäärme hormoon. Ja kuulub hormooni türoksiini koosseisu. Ioodipuudus = struuma. Mõjutab kasvu/närvisüsteemi (selle labiilsust). Orgaanilised ühendid rakus.
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele 5.pilet. 1. Vesi ja ioonid rakus. Ioonid rakus : · Laenguga osake · Katioonid: laeng +; H+ ;NH4+ ; K+ ; Na+ ; Ca2+ ; Mg2+ . · Anioonid: laeng - ; OH- ; CO32- ; HCO3- ; HPO42- ; H2PO4- . Vett on rakus 80% . 2.Pärilikkuse alused ja põhimõisted. Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi)
CaCO3 ↓ + CO2 + H2 O KK = 12500 mmol = 12,5 mol 12,5 / 2 = 6,25 mol (CaCO3 ) M (CaCO3 ) = 100 g/mol m = 6,25 • 100 = 6 25 g 7. Elektrolüütiline dissotsiatsioon 1. Kirjutada H2SO3, H3PO4 ja Ca(OH)2 elektrolüütilise dissotsiatsiooni reaktsioonivõrrandid astmete kaupa. I H2SO3 = HSO3- + H+ II HSO3- = SO32- + H+ I H3PO4 = H2PO4- + H+ II H2PO4- = HPO42- + H+ III HPO4 = PO43- + H+ I Ca(OH)2 = Ca2+ + 2OH- 2. 0,01 M CH3COOH dissotsiatsioonimäär on 20%. Arvutada [H+] molaarsus ja osakeste üldarv 1L lahuses. 8. Soolade hüdrolüüs Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH.
Kui suhe ([A-]/[AH]) on määratud soovitud puhverlahuse pH poolt, siis puhverdavate osakeste üldkontsentratsioon, [A-] + [AH] on varieeritav. Kuna biokeemilised reaktsioonid toimuvad enamasti füsioloogilise pH piirkonnas (pH 6,5 8,0), siis pakuvad biokeemikutele erilist huvi just sellesse piirkonda jäävate pKa väärtustega nõrgad happed. Tabelis 3.3 toodud hapetest sobiksid füsioloogilise pH vahemikus kasutamiseks divesinikfosfaat (H2PO4-) ja süsihape. Fosfaatpuhvrid on biokeemilises praktikas laialt levinud 8 kuid nad ei ole alati rakendatavad, kuna paljud biokeemilised reaktsioonid toimuvad fosfaatiooni osavõtul. Lisaks võivad fosfaat ja karbonaatpuhvrid sadestada mõningaid reaktsiooni seisukohast vajalikke ioone (näit Ca2+). Tabelis 3.4 on toodud rida füsioloogilise pH piirkonnas kasutatavaid
CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kui lisada HCl, mis dissotsieerub täielikult, suureneb H+ hulk → tasakaal vasakule: väheneb etanaatioonide kontsentratsioon. Lisades lahusele mingit iooni, mis on tekkinud dissotsiatsiooni tagajärjel, siis tasakaal nihkub mittedissotsieerunud osa suunas ja α väheneb. Mitmealuselised happed ja mitmelaenguliste katioonide alused dissotsieeruvad astmeliselt: H3PO4 ⇄ H2PO42‾ + H+ Kd1=7,5·103‾ H2PO4‾ ⇄ HPO4 ‾ + 2H 2 + Kd2=8,2·108‾ HPO4 ⇄ PO4 ‾ + 3H Kd3=2,2·1013‾ 2 3 + Kontsentratsiooni arvutamisel võime lihtsamatel juhtudel piirduda esimese astmega. Peaaegu kogu vesinikiooni kontsentratsiooni põhineb esimesel astmel. Tugevate elektrolüütide lahused: Vesilahustes dissotsieeruvad täielikult. α=1; eksperimentaalselt tõestatud, et peab nii olema. ∆T ja π
· Põhiosa moodustab vesi 7095%; imikul 9095%, täiskasvanul 7075%, vanuritel 6065%. Vesi on hea lahusti. Enamik keemilisi reaktsiooni toimub just vesilahustes. Keha temperatuuri säilitamine TERMOREGULATSIOON · veel alused, happed, soolad · katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (2+) ja Fe(3+) · anioonidest on olulised hüdroksüül (OH), karbonaat (HCO3 ja CO2), fosfaat (H2PO4 ja HPO4), kloriid (Cl) ja jodiidioonid (I) Orgaanilised ained (ühendid) peamiselt iseloomulikud elusloodusele · Biomolekulid orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained põhiliselt ensüümid, vitamiinid ja hormoonid · VALGUD ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid (~14%). Moodustavad põhilise organismi tahke osa.
KATIOONID Katioon on pluss (+) laenguga osake. Katioonidest olulised on H+;NH4+;K+;Na+;Ca2+;Mg2+;Fe2+;Fe3+ 1. K+;Na+ - Osalevad närviimpulsside moodustamisel 2. NH4+ - Osaleb valkude moodustamisel 3. Ca2+;Mg2+ - Luude koostises. Mg2+ on oluline ka taimedes klorofülli koostises. 4. Fe2+;Fe3+ - Punaliblede valgu hemoglobiini koostises. ANIOONID Anioon on miinus (-) laenguga osake. Anioonidest on olulised: OH-; HCO3-;CO32- ; H2PO4-;HPO42-;Cl-. 1. OH-; Cl- - Osalevad katioon- anioon tasakaalu tagamises. 1. HCO3-;CO32 - Moodustuvad süsihappegaasi lahustumisel vees 2. H2PO4-;HPO42 - Nukleniin hapete ja fosfolipiidide koostises 3. I- - Kilpnäärme talitlemiseks hädavajalik Magneesium Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Milleks on vaja magneesiumit?
Elektrolüüdid:ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb aAb+ + bBa- põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid:Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 H3O+ + H2PO4- AgCl Ag+ + Cl- Näited: vesi H2O ; ammoniaak NH3 ; üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 ; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11
Mittemineraalid H H2O O CO2 või O2 (H2O) N NO3 ja NH2 S SO4 Mittemetallid P PO4, HPO4, H2PO4 fosfaadid B BO3 Si SiO2 K Na - ,, - Leelismetallid Ca Mg Fe
on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T. T=S+H Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. Neeldunud anioonid mullas: H2PO4 HPO4 PO4 SO4 HCO3 CO3 vähem Cl- jaNO3 Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1)
kunstväetistega lisatava kogusega. Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess). Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning
Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu MULLA PIDEVALT IOONIDE VAHETUS TAHKE JA VEDELA FAASI VAHEL 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid- neeldunud alused Ca2+, Mg2+,K+;Na+ Neeldunud vesinik ja heelium H+, Al3+ Põhjustab happelisust Anioonid- Po4 3-, HCO3-, CO3 2-, H2PO4 - , Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja 1 mullaviljakuse näitajat Neelamismahtuvuse all 1kg mulla poolt max neelatud ioonide hulk Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust Kujutab endast neeldunud alust ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi summat Neelamismahutuvus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide 26. Küllastusaste.
hemoglobiini koostisesse, mis seob hapniku ning transpordib seda organismis. Rauaühend heem annab verele punase värvuse. Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja. Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42-) kõigi nukleiinhapete (DNA, RNA, ATP) ja fosfolipiidide koostises. Sealhulgas kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Jood vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks (türoksiin). Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suurem osa sooli omastatakse joogiveest. Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7. See on ka puhta vee pH.
annaabi.ee 
