KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi.
KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi.
aktiivsem metall. Korrosioonil vabaneb energia, metall loovutab elektrone, osake redutseerub, metall tahab iseenesest minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 3e- -> Fe3+ Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside (O2, Cl2) või vedelikega (bensiin, õlid). 3Fe + 2O 2 ->t Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon kui metall puutub kokku elektrolüüdi lahusega. Koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilised oksüdeerijad vesinikioonid või õhuhapnik. Toimub niisketes tingimustes. Gaasides reageerivad veega andes happeid: SO2 + H2O <-> H2SO3 Metall + hape: Fe + H2SO3 -> FeSO3 + H2(üles) Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4
Hargnemata ahel süsinikuahel on ühe pika ahelana Tsükliline ühend suletud süsinikahel Alkaanid orgaanilised ühendid, kus süsinike vahel on kovalentne üksiksida Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained Hüdrofoobsus vett tõrjuvad Oksüdeerumine kõik orgaanilised ained on redutseerijad st. nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel Täielik oksüdeerumine siis kui mingi aine põleb täielikult Mittetäielik oksüdeerumine aine ei põle täielikult ja eraldub tahm Paralüüs aine lagunemine kõrge temp toimel. Radikaal osake, mille mingil orbitaalil asub üksik paardumatu elektron Radikaalne dissotsiatsioon radikaali tekkega katkeb C C side Rekombineerumine radikaalide taasühinemine Ahelreaktsioon radikaal ründab stabiilseid molekule ja toimub mitu korda erinevateks aineteks üleminek. Põlemis reaktsioon. CH4+2O2=CO2+2H2O
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl
CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus
Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3 NT: 3Fe+O2->Fe3O4 2Fe+3Cl2->2FeCl3 ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON: võib tavatingimustes intensiivselt toimuda.Ka raud on vähese vastupidavusega. Toimumise tingimuseks on nende metallide kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. METALLIDE TOOTMINE JA KORROSIOON: Korrosioonis tekivad uued ained, uued sidemed, ühendite või sidemete moodustumisel vabaneb energia ja korrosioonil energiat kulutamata ja see toimub iseeneslikult. Metalli maakide lõhkumiseks on vaja lõhkuda sidemeid ja kulutada energiat. Kui on vaja energiat juurde anda. See on eksotermiline protsess. OKSÜDEERIJA JA REDUTSEERIJA LEIDMINE: 2Na(0) + 2h2o(1 ja -2) --> 2NaOH(1 -2 1) + H2
ja lõhnast. Just veini võimalikud vead on põhjuseks, miks restoranis veini enne väljakallamist kliendile maitsta antakse. Väga paljud arvavad siiamaani, et proovimise eesmärgiks on teada saada, kas vein kliendile maitseb või mitte. Nii see aga kaugeltki ei ole: klient maitseb veini, et kindlaks teha kas sellel valest säilitamisest või defektsest korgist tingituna midagi viga ei ole. Peamiselt esineb veinidel kahte viga oksüdeerumine ja nn korgi viga. Oksüdeerumine Oksüdeerumine on veini viga, mis on tingitud õhu juurdepääsust veinile tavaliselt ebaõigetest veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu
energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH ) 2C2H6 + O2 → 2C2H5OH 2) radikaaliline asendusreaktsioon halogeeniga (v.a. I 2 ) CH4 + Cl2 →CH3Cl + HCl tekib klorometaan CH3Cl + Cl2 →CH2Cl2 + HCl tekib diklorometaan JNE. _______________________________ _______________________________ 3) täielik oksüdeerumine hapniku toimel (põlemine), tekivad CO 2 ja H2O. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O Kasutamine. Esindajad
Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine S + O2 = SO2 Liitainete oksüdeerumine CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Hapniku füüsikalised omadused Värvuseta Lõhnata Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe Ohud Hapnikuga rikastumine, isegi paari protsendi võrra, suurendab märkimisväärselt süttimisohtu. Sädemed, mis on tavatingimustel kahjutud, võivad põhjustada tulekahju ja materjalid, mis ei põle
Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2. Redutseerimine vesinikuga - kallis, kuid saadakse väga puhtaid metalle WO3 + 3H2 ->t W +3H2o 3. Redutseerimine aktiivse metalliga, nt Al 3MnO2 + 4Al ->t 3Mn + 2Al2O3 4. Elektrolüüs-meetod, milles elektrienergia muudetakse keemiliseks energiaks. Redutseerija on elekter a) Sula elektrolüüdi elektrolüüs-saadakse puhtad metallid NaCl -> Na + Cl K-katood(-): Na+ + e- -> Na0 - redutseerimine A-anood(+): 2Cl- -2e- -> 2Cl -> Cl2 - oksüdeerumine Summaarne: 2NaCl >t, el 2Na + Cl2 b) Vesilahuse elektrolüüs NaCl ->(H2O) Na +Cl K(-): 2H2O +2e- -> H2 + 2OH- redutseerumine:vesi on tugevam oksüdeerija kui Na+ ioonid A(+): 2CL- -2e- -> 2Cl -> Cl2 - oksüdeerumine Summaarne: 2NaCl + 2H2O ->el 2NaOH + H2 + Cl2 4. Metallide korrosioon Metallide korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 4Ag + 2H2S + O2 -> 2Ag2S + 2H2O 2Cu + O2 -> 2CuO 2Cu + O2 + H2O + CO2 -> Cu2(OH)2CO3
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüd...
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o
Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd
Mõisted redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, toimub elementide o-a muutus. oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühendi...
Nelja üksiksidemega süsinik on tetraeedriline kõigis ühendites. Sidemetevaheline nurk on umbes 109. Omavahel võib olla seotud mitu tetraeedrilist süsinikku ning tekib süsinikuahel. Süsinikuahel võib olla hargnemata, hargnenud või tsükliline. Valemid ja struktuurivalemid Summaarne valem Lihtsustatud struktuurivalem Klassikaline ehk tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem Graafiline kujutis Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Süsiniku oksüdatsiooniaste (o.-a.) võib olla ühendites IV kuni IV. Ühes molekulis võib olla erineva o.-a.-ga süsiniku aatomeid. Mida madalam on süsiniku o.-a. (mida rohkem on temaga seotud vesiniku aatomeid), seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Järelikult on orgaanilised ained energiaallikad. Nende põlemisel või plahvatamisel, aga ka elusorganismides oksüdeerumisel eraldub energiat, mis lõpuks muutub soojuseks. Põlemine ja bioloogiline oksüdeerumine on
1.Sulam:mitmest metallist või mittemetallist kosnev metalliliste omadustega materjal2.saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Ela...
alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast
Hapnik võtab või vesinik happelises lahuses. Alumiiniumi, tsingi, tina ja kroomi pinnale tekib kaitsev oksiidkiht. on korrosiooni kindlamad. AGA happe eest oksiidkiht ei kaitse. Korrosioon kulgeb iseenesest. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Toimud eritingimustes, kõrgel temperatuuril. Elektrokeemiline korrosioon metalli kokkupuude elektrolüüdi lahusega. Kulgeb tavatingimustel. Osareaktsioonid on metalli oksüdeerumine, mittemetalli redutseerumine. Niisiis, kui Fe + 2H + -> Fe 2+ + H2 Fe muutub 0-st kaheks. ehk ta loovutas elektrone. ehk on redutseerija ja oksüdeerub. Raua reageerimine happega. Mida happelisem on lahus või mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiiremini toimub korrosioon. Kuidas on võimalik takistada: emaili-, värvi-, või lakikihi abil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. (raua katmine nikli või kroomikihiga) kasutatakse elektrolüüsi.
metallide saamise põhimeetod on nende redutseerimine ühenditest elektrolüüsi teel. Elektrolüüsi kasutatakse eelkõige alumiiniumi tootmisel, aga ka selliste aktiivsete metallide saamisel nagu naatrium, kaltsium, magneesium jt. Millise laenguga on elektrolüüsi korral katood? Mis protsess seal toimub? Katoodil on negatiivne laeng ja seal toimub redutseerumine. Millise laenguga on elektrolüüsi korral anood? Mis protsess seal toimub? Anood on positiivse laenguga ja seal toimub oksüdeerumine. Miks eelistatakse paljudel juhtumitel sulameid puhastele metallidele? Mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjalidel on eelised *odavamad, *kõvemad, *tugevamad, *madalama sulamistemperatuuriga, *kuumakindlamad, *vastupidavamad, *korrosioonikindlamad Tähtsamad sulamid, nende koostis ja kasutamine? Pronks (koosneb vasest ja tinast ja kasutatakse elektrotehnikas), malm(Rauast ja süsinikust ja kasutatakse laevade ehitusel),
butaan propüülradikaal metüülradikaal Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH -- CH3 + HCl) | Cl 2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon.
ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete
Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Nad vedelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. Parafiin on peamiselt n- alkaanide segu. Igapäevaelust tunneme parafiinküünlaid. Etaan ja Oktaan moodustavad koos autobensiini. 3) Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus.
lähteained: klorofüll, vesi saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos Orgaanilised ained – pärinevad elusorganismidest Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks. Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub. Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb
elektrone tulemuseks tulemuseks oksüdatsiooniaste kahaneb 4. Otsusta, milline lause on õige (kirjuta kasti ,,+"), milline väär (kirjuta kasti ,,-"). a) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. b) Redoksreaktsioonis ei pea alati oksüdeerumine ja redutseerumine toimuma koos. c) Redoksreaktsioonis redutseerija loovutab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub. f) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kasvab, siis element redutseerub. 2 5. A-osa
Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2
Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis
Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine CH COOH + H ® CH CHO + H O 3 2 3 2 Aldehüüdide esindajaid · Metanaal e formaldehüüd HCHO Gaas, lahustub hästi vees, mürgine Desinfitseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmine · Etanaal e atseetaldehüüd CH CHO
Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid. Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid, saab lühendatud ioonvõrrandi. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt. Hüdrolüüs Reaktsioon veega. Redoksreaktsioonid reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a. Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb) Redutseerumine Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb) Redutseerija Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb ) Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb) 0 I -I II -I 0 Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2 0 - II Redutseerija Zn 2e ---> Zn Oksüdeerub. + - 0 Oksüdeerija H + e ---> H Liitaine o.a. = 0
nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor) või vedelikega (bensiin, õlid) Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes. Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.(nt CO2) Kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Raua elektrokeemiline korrosioon- Tekib elektronide liig, korrosioon jätkub vaid siis kui olemas on oksüdeerija. Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. Metalli iseloom 2. Välistingimused: temperatuur elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem),
2. FÜÜSIKALISED OMADUSED Üldised omadused neid on vähe (erinevamad kui metallid) halb soojus- ja elektrijuhtivus rabedus Erinevad füüsikalised omadused: erinev värvus väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO Endast nõrgemate, st madalama elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + H2 H2S
Küsimused 11.a ja 11.b klassile fotosünteesist 1.Mõisted keemiline energia, auto/heterotroof, oksüdeerumine, redutseerumine Keemiline energia- keemilistes ühendites olevate sidemete moodustumisel kulutatav või lõhkumisel vabanev energia Autotroof- organism, kes ise sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektroni ning eraldub energia Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub 2
b) redoksprotsess, mille käigus aine laguneb alalisvoolu toimel c) redoksprotsess, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks 2. Ühenda õiged paarid. - negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm Katood on - elektrood, kus toimub redutseerumine Anood on - positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm - elektrood, kus toimub oksüdeerumine 3. Millised järgmistest väidetest on tõesed (kirjuta kasti ,,+"), millised väärad (kirjuta kasti ,,-"). Vale väite korral paranda viga. a) Elektrolüüsiprotsessis muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. ........................................................................................................ b) Elektrolüüsi korral antakse laeng elektroodidele alalisvooluallikast. .............................................................
C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud.
Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine Elektrolüüs - Elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess. Redutseerumine ja oksüdeerumine kulgevad elektroodide pinnal. Katood-Elektrood,millel toimub redutseerumine elektrolüüseris on katood seotud vooluallika negatiivse poolusega ja sinna on tekitatud elektronide ülejääk ( galvaanilises elemendis on katood positiivne) Redutseeruvad metalli (kat)ioonid ja eraldub vaba metall Cu2+ + 2e = Cu Anood(+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine elektrolüüseris on anood seotud vooluallika
redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, sest paljude metallide saamiseks karbotermia ei sobi. 9. Elektrolüüs Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektrooddel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nim katoodiks, elektroodi, mille toimub oksüdeerumine, nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadt elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). 10. Sulamid Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Võrreldes puhatse metallidega on suamitel mitmed eelised:
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3
6. Kolloidid ehk pihused Peendispersne aine. Kolloid on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks. 7. Redoksreaktsioon ja korrosioon Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redutseerumine ja oksüdeerumine on ühe ja sellesama protsessi kaks aspekti: kui üks reaktsioonis osalev element oksüdeerub, siis teine element redutseerub. Oksüdeerumine ei saa toimuda ilma redutseerumiseta.[1] Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite redokspotentsiaalid on erinevad. Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu
2. Св-ва фенолов 3. Парацетамол и все о нем 4. Сульфоонамиидид 5. Че-то еще 6. Карбоксююлхапете кеемилисед омадусед 7. Фтаалхапе 8. Чего-то там саамине 9. Тоже не помню Karboksüülhapete kem. omadused, fenooli kem. omadused, ftoolhape valem ja füs. omadused, amiidide kem. omadused, alkoholide kem. omadused, fenooli oksüdeerumine, nartoleen + väävelhape, aspiriini saamine, bensoehape saamine
Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud hapnikuga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Õlide saamine Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid
•Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel sulatatud elektrolüüdis või elektrolüüdi vesilahuses. •Alalisvooluallikast juurdeantava elektrienergia arvel on elektrolüüsil võimalik saada väga aktiivseid ja ebapüsivaid aineid, mida teisiti pole võimalik saada. •Elektrolüüsi korral toimub kaks protsessi: katoodil(negatiivse laenguga elektroodil)toimub redutseerumine ja anoodil(positiivse laenguga elektroodil)toimub oksüdeerumine. •Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid. KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks.
sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on radikaalne asendusreaktsioon. Füsioloogilised omadused • Alkaanidel tugev narkootiline toime • Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud
oksüdeerumine on elektronide loovutamine. oksüdeeruda võivad ained, mille aatomid hoiavad oma väliskihi elektrone nõrgalt kinni. oksüdeeruja redutseerib e liidab elektrone. nt. Cl (Z= 17) +17/ 2) 8) 7), liidab 1 elektroni, (liidab nii palju elektrone, et viimasel el-kihil oleks 8 el.) S (Z= 16) +16/ 2) 8) 6), liidab 2 elektroni. redutseerija oksüdeerub e loovutab elektrone. nt. Na (Z= 11) +11/ 2) 8) 1), loovutab 1 elektroni, (loovutab nii palju elektrone, kui on tal viimasel el-kihil.) Ca (Z= 20) +20/ 2) 8) 8) 2), loovutab 2 elektroni.
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad hapetega väga erineva aktiivsusega. Cu+HNO^3=CuNO^3+H^2O Kui veega reageerivad I A ja II A metallid, siis tekib hüdroksiid. Kui reageerivad teised metallid (alumiiniumist-kaadiumini), siis tekib oksiid ja vesinik. Kui reageerivad metallid (nikklist rauani), siis reaktsiooni ei toimu. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine sooladega Metalli ja soola vaheline reaktsioon toimub, siis kui eraldi ...
Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).