vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas. Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. 6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%)
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1...
Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil. Puhast, hüdraatumata kaltsiumsulfaati nimetatakse anhüdriidiks.
Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid (ehituskivid)
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loo...
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
Sellel juhul on aine oksüdeerijaks. 2H(1) - 2e- --> H2(0) Redutseerija lahutab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul on aine redutseerijaks. Na(0) - e- -->Na AINULT REDUTSEERIJANA VÕIB KÄITUDA a) H - ioon ei käitu redutseerijana b) Ca aatom käitub redutseerijana c)Fe+2 - ioon võib käituda nii redutseerijana ja ka oksüdeerijana. Oleneb millega ta reageerib. ANOODIL JA KATOODIL TOIMUVAD REDOKSPROTSESSIDE VÕRRANDID: a) sulatatud kaaliumkloriid KCl --> K+ Cl- katood: K+ +e- --> K Anood: 2Cl- - 2e- --> Cl2 b)hõbe(1)nitraat vesilahuses AgNO3--> Ag+ + NO3- Katood:Ag+ + e- --> Ag Anood: 2H2O - 4e- --> 4H + O2
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
NAATRIUM JA KAALIUM AATOMI EHITUS AATOMI OMADUSED NAATRIUM: 1. värvvuselt hõbevalge metall. 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 4. sulamistemperatuur on 98 kraadi 5. Kõvadus 0,5 (Moshi skaalal) KAALIUM: 1. värvuselt sinakas-hõbevalge metall 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. 4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lil...
Seda on tohutu hulk. Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees, mineraaljärvedes, soolaallikates ja –jõgedes. Tahkel kujul hõlmaks sool kogunisti 20 000 000 km3. Keedusool on loom- ja inimorganismile vajalik ühend. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Keedusool leiab kasutust ka maitseainena ja toiduainete konserveerimiseseks ning on ka lähteaine Na, NaOH, Cl , NaCO tootmiseks. Kloori teisteks levinud ühenditeks on veel näiteks kaaliumkloriid, mida kasutatakse kaaliumväetisena, tsinkkloriid mis leiab kasutust puidu immutusvahendina mädanemise vastu ning on ka metallide jootevedeliku koostiosa. FeCl ehk raud(III)kloriidi kasutatakse reaktiivide valmistamiseks ning baariumkloriid on väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv. Õhu kuivatamiseks eksikaatoris kasutatakse kaltsiumkloriidi, hõbekloriidi kasutatakse tema valgustundlikkuse tõttu fotopaberite valmistamisel. Kloori ühend kaaliumkloraat on
Peale eestimaise kauba, oli sellel nädala meie laual veel Itaalia, Läti, Poola, Bulgaaria, Tsehhi, Saksamaa ja Jamaika päritolu toitu. Toode Päritolumaa Hind E-ained Suitsuvorst Eesti 18,90 E450,E451,E300,E621, E575,E120,E250 Õnne sepik Eesti 6,50 E471,E322,E330, E480 Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621 Makaronid Tsehhi 10,50 Majonees Eesti 15,60 Naatriumbensonaat, kaaliumsorbaat, beetakaroteen Peenleib Eesti 12,50 Farmi piim Eesti 9,60 Pelmeenid Eesti 24,90 E621 Jäätis Eesti 14,20 Emulgaatorid E322, E476 Pestud porgand Eesti 14,20 Pizza Saksamaa 13,50 E451
Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti
· Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl · Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl · Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Tähtsamate klooriühendite kasutusalad: · NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks; · KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; · ZnCl2 - tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide jootevedeliku koostiosa; · FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks; · BaCl2 - baariumkloriid väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv (tekib hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO ) · CaCl2 - kaltsiumkloriid õhu kuivatamiseks eksikaatoris; · AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel; ·
NO3-- ioon: lisada vasetükike ja kontsentreeritud väävelhaped. Temperatuuri toimel eraldub pruunikas gaas NO2 ja lahus värvub Cu2+- ioonide tekke tõttu siniseks. PO43-- ioon: lisada AgNO3. tekib kollane sade Ag3PO4 CO32-- ioon: lisada HCl, eraldub mullikestena CO2. · NaCl - naatriumkloriid - keedusool. Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ??? · AgCl - hõbe(I)kloriid - ??? · AlCl3 - alumiiniumkloriid - ??? · KClO3 - pertoleesool - ??? · Ca(OCl)2 * CaCl2 - kloorlubi - orgaanilises keemias reaktiiv, desinfitseerija, sõjatööstuses mürkide mürgituks muutmisel · Joodtinktuur - ???
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksi...
KORDAMINE SEEDETRAKTI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilise Füüsilised Hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid H2-retseptorid Gastriini retseptorid. 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Peamised põhjustajad on H.Pylori, MSPVR-id +riskitegurid: suitsetamine, alkohol, stress (stressihaavand – tekib väga kiiresti haigetel patsientidel, hästi rasketel pt, kellel organismi füsioloogilne rasakaal häiritud, kriitiliselt haigetel pt). 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?). Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. Omeprasool Esomeprasool Pantoprasool Lansoprasool. Toimemehhanism: Inhibeerivad maohappe sekretsio...
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari ...
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikb...
Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija. Hapete toimel sulfitid lagunevad CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija · oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 = NO + SO3 see reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO + O2 = 2SO3 KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; Ammoniaak NH3.füüsikalised omadused : terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO * värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 äike---> 2NO (neutr oks) * Saamine - Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2
milline redutseerija Na + O2→ Na2O Mg + HCl→ MgCl2 + H2↑ 27) Kirjuta järgnevad reaktsioonivõrrandid kui reaktsioon toimub Näiteks: a. Fe + H2SO4→ b. K + H2O→ c. Cu + FeSO4 → d. Au + HCl → e. K + O2→ f. Ca + H2O→ g. CuSO4 + Zn h. Hg + H2O i. fosforhape + magneesium j. hõbe + kaaliumkloriid k. hõbe(I)nitraat +raud l. elavhõbe + divesiniksulfiidhape m. vesi +vask n. vesinikjodiidhape + alumiinium o. vask + raud(II)nitraat p. liitium + vesi q. vesi + plaatina r. vesinikbromiidhape + alumiinium s. vask + raud(II)nitraat t. kaalium + vesi u. fosforhape + magneesium v. hõbe + alumiiniumkloriid w. hõbe(I)nitraat + vask x. kuld + divesiniksulfiidhape
KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on värsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid), puuviljad (avokaadod, kuivatatud aprikoosid ja banaanid), tsitrusmahlad (näiteks apelsini mahl), meieri-ja täisteraviljatooted. Suurema osa kaaliumist, mida vajame, saame kätte süües mitmekesist toitu koos piisava piima, liha, teravil...
E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat; 8) naatrium – naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumlaktaat, naatriumhüdroksiid, ortofosforhappe naatriumisoolad; 9) kaalium – kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraat, kaaliumglükonaat, kaaliumglütserofosfaat, kaaliumlaktaat, kaaliumhüdroksiid, kaalium-L-pidolaat, kaaliummalaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad; 6 10) seleen – L-selenometioniin, seleeniga rikastatud pärm , seleenishape, naatriumselenaat, naatriumvesinikselenit, naatriumselenit;
pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidi tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Samuti lisatakse basseinivette vähesel hulgal kloori, et tappa mikroobid ja bakterid. Tähtsamate kloriidiühendite rakendusalad: 1) NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, mida kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. 2) KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis 3) ZnCl tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu 4) CaCl kaltsiumkloriid õhu kuivatamiseks eksikaatoris 5) AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse seda fotopaberite valmistamisel 17 Cl 7 35,453 8 Kloor 2 Süsinik Süsinik asub keemiliste elementide perioodilisustabelis teises perioodis ning IVA rühmas
Ülisuur NO3, N, Cl. Suur B, S, Ca, Mg, Na. Tagasihoidlik NH4+, N, K. Väike P, Mn, Cu. · Toitaine molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ammooniumsulfaat 20,5% N; P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks
Ülisuur NO3, N, Cl. Suur B, S, Ca, Mg, Na. Tagasihoidlik NH4+, N, K. Väike P, Mn, Cu. · Toitaine molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ammooniumsulfaat 20,5% N; P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides. HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl. Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi. NaCl on tuntud keedusoola nime all. Ta on lähteaine kloori, vesinikkloriidhappe jt ainete tootmisel, maitseainena, konservimisvahendina. Kaaliumkloriid KCl on väetis. Hõbehalogeniidid on lähteained valgustundlike materjalide valmistamisel, kaaliumbromiid KBr leiab rakendust rahustina. Halogeenid moodustavad hapnikuga mitmesuguseid ühendeid. Halogeenide hapnikkusisaldavad happed ja nende soolad on oksüdeerivate omadustega. Kloori reageerimisel veega tekib kaks hapet: hüpokloorishape ja vesinikkloriidhape. Tekkiva atomaarse hapniku tõttu on hüpokloorishape väga tugev oksüdeerija. Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) 2
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
süsinikuga CaCN2 vesinikuga NH3 * 1910. a. esimene tehas NH3 tootmiseks. Eestis * 1922. a. Maardus fosforiidijahu * 1929. a. Maardus segafosfaat * 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat * 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas * 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat Väetiste koguste väljendamisviisid: 1) Füüsilistes kogustes (kg; t) Nt. karbamiid 5.0 t kaaliumkloriid 3.0 t superfosfaat 2.0 t 2) Tingväetistena (kg; t). Väljendatakse standardühikutes. N ammooniumsulfaat 20,5% N Nt. karbamiid 5,0*2,2=11,0 tingt P lihtsuperfosfaat 12,7% P2O5 superfosfaat 2,0*1,0=2,0 t K kaalisool 41,6% K2O KCl 3,0*1,4=4,2 t 3) Toimeainena (tegevainena) N N% Nt. karbamiid - 45% N=5*0,45=2,25 t N P - P2O5% KCl 60% K2O=3,0*0,6=1,8 t K2O
lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites. CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine:
*Toitaine – molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. *Toiteelement – keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid – *Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. *Tingväetisena (kg, t) N – ammooniumsulfaat 20,5% N; P – lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. *Toimainena(tegevainena) – ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. *Toiteelementidena (N:P:K) – peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded – Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
pseudomonaadid; hüpotroofid – intratselluaarsed parasiidid, vajavad peremeesraku mitmesuguseid ainevahetuslikke komponente oma elutegevuseks. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpoolnimetatud kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,1-0,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium- ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani. Bakterid võtavad endasse enamasti vaid väikesemolekulekulisi ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
süsihape+tsink fosforhape+hõbehüdroksiid tsink+raud(II)sulfaat kaltsiumfluoriid+väävelhape kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid baariumnitraat+naatriumsulfaat kaltsiumnitraat+kaaliumsulfaat baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid magneesiumbromiid+väävelhape tsink+vask(II)nitraat Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. naatriumsulfaat + kaaliumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat kaaliumsulfiid + vesinikkloriidhape vask + süsihape baariumkloriid + naatriumkarbonaat naatriumkloriid + väävelhape naatriumsulfaat + baariumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumsulfit naatriumsulfiid + plii(II)kloriid hõbe + naatriumkloriid
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
