Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega (0)

1.  Mateeria  ja aine mõisted.  
11. Tahkete materjalide  klassifikatsioon .  
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma  mitmekesisus  oma nähtuste ja 
n  Tahked  materjalid (aluseks keemiline koostis): 
asjade koguga. 
1) metallid; 
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja ki  rgus . 
2)  keraamika ; 
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 
3) polümeerid; 
püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi,  ammoniaak , kuld, hapnik). 
4)  komposiidid - 2 või  enamat  materjali koos; 
 
5) kõrgtehnoloogilised nn. “ advanced ” materjalid- pooljuhid , 
2. Keemilise elemendi mõiste. 
biomaterjalid, targad (“smart”) materjalid, nanotehnoloogilised materjalid.
 
 
Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. 
 
n Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam 
12. Metalsete materjalide üldiseloomustus.  
lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist 
 
(C, N, O). 
3. Keemiline ühend.  
n Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus . 
Moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on 
n Omadused: suhteliselt  tihedad , tugevad, jäigad, purunemiskindlad. 
molekul . 
n Palju mittelokaliseeritud elektrone- head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele 
läbipaistmatud;  poleeritud  pind on läikiv;  magnetilised  omadused (Fe, Co, Ni). 
 
 
4. Ainete klassifikatsioon, liht ja  liitained .  
13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.  
lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. 
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel 
n Ühendid metal iliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt 
oksiidid , nitri did ja  karbiidid  Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. 
n li taine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. 
Näiteks: vesi,  lubi , süsinikdioksiid 
n Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest-  portselan ,  tsement , 
klaas. 
Nii liht- kui li tained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); 
 
n Kõvad; 
5. Aine olekud (tahke, vedel,  gaas ) 
n Purunevad kergesti (traditsioonilised); 
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende li kumine pole võimalik. 
n Madal  elektrijuhtivus  ja  soojusjuhtivus ; 
n  Vedelikus  on molekulide vaheline kaugus 
n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui 
mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. 
metallid ja polümeerid). 
n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti 
n  Optilised  omadused: võivad ol a läbipaistvad, pool äbipaistvad või ka 
vabalt li kuda. 
läbipaistmatud. 
Molekulide vahelised jõud on väikesed.  
n  Fe3O4 - magnetilised omadused. 
 
 
6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised)  
14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus.  
Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist 
n  Plastid  ja  kummid . 
muutmata (värvus,  sulamistemperatuur ,  keemistemperatuur  ja tihedus). 
n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). 
n Keemilised omadused, on seotud aine koostise 
n Suur molekulaarstruktuur,  ahelad , C- skelett . PE,  nailon , PVC, PC, PS, 
muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 
silikoonkummi. 
 
n Madal tihedus; 
7. Materjalid- definitsioon.  
n Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; 
n Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; 
Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mil e 
kasutamisel  (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 
n Keemiliselt  inertsed , keskkonnamõjudele vastupidavad; 
n Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel  temperatuuridel ; 
 
n Madal elektrijuhtivus, 
8.  Segud , nende klassifikatsioon.  
n Mittemagnetilised. 
Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole 
 
keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes 
15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele.  
vahekorras. 
1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; 
Puudub kindel keemiline koostis! 
2) olema mitte- toksiline  ja mitte  reageerima   joogiga , soovitavalt 
Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil 
taaskasutatav; 
(magnetväli,  aurutamine ,  difusioon ). 
3) suhteliselt tugev 
Homogeenne  segu- segu, mil e koostis on igas ruumipunktis identne 
4) odav; 
- gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. 
5) optiliselt läbipaistev; 
Heterogeenne  segu- segu, mil e koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 
6) toodetav erinevates värvitoonides. 
koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid,  pulbrid ; näiteks 
Metal  (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester).
grani t 
 
Segud on paljud toiduained,  ravimid , taimekaitsepreparaadid, 
 
ehitusmaterjalid. 
16. Komposiitide mõiste, näited.  
 
n Koosnevad 2 või enamast materjalist ( metall , keraamika, polümeerid). 
9. Materjalide struktuur ( mikro -, makro).  
n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. 
n  Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- 
n Looduslikud- puit,  luud ; 
ning makrostruktuurist. 
n Sünteetilised- fiiberklaas ( klaaskiud  on ümbritsetud polümeerse 
materjaliga ). 
n  Mikrostruktuur  on aatomite tasandil struktuur. 
Suhteliselt tugev ja jäik aga ka  painduv , madal tihedus. 
n  Makrostruktuur  tähendab  mismoodi  on seotud suuremad osakesed. 
Makrostruktuur 
n CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud ( armeeritud ) 
kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata  lagunema  ja 
polümeer. Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, 
korrodeeruma kihtide vahel. 
spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 
 
 
10. Materjalide omadused (6 kategooriat).  
17. Kõrgtehnoloogilised materjalid.  
1) Mehhaaniline -  deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 
Elektroonika   seadmed ,  arvutid , fiiberoptilised süsteemid,  raketid ,  lennukid  jne. 
2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 
n Pooljuhid-  elektrilised  omadused vahepealsed elektrijuhtide 
3)  Termiline -  soojusmahtuvus  ja – juhtivus ; 
(metallid ja –  sulamid ) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); 
4) Magnetiline- magnetvälja mõju; 
elektroonika- ja arvutitööstus. 
5) Optiline- elektromagnetki  rguse  või valguse mõju, murdumisnäitaja, 
n biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei 
peegeldusvõime; 
tekita reaktsioone. 
6) Keemiline- keemiline aktiivsus. 
n targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele 
 
reageerima ette teadaoleval vi sil. Koosnevad 
 
sensorist (optilised  fiibrid ) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, 
sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse 
 
muutustest. 
 
n Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid  sulameid , piesoelektrilist 
 
keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. 
 
Gay-  Lussac 'i seadus 
Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses 
18. Nanomaterjalid.  
temperatuuriga. 
n Võivad ol a metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. 
Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks 
n Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. 
n Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 
10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). 
Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid 
tennisepallides, magnetilised nanosuuruses  terad  kõvaketastes jm. 
n Kõrge keemiline 
 
 
 
19. Kemikaal-definitsioon. 
 
Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 
 
  
Charlesi seadus  
Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. 
20.  Mineraal ja kivim-  definitsioonid .  
p/T =  const , kui V = const (p = const T) 
Mineraal- looduslik  anorgaaniline  aine. 
Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri  suurendamine  
Kivim- on looduslike mineraalide kogum 
kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. 
(agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n.  graniit :  kvarts , päevakivi, 
Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. 
vilgukivi  
 
21. Ainete ja materjalide tähistamine.  
Nimi: 
Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, 
kasutamise ega omaduste kohta. Nimes sisaldub mingisugune info sel e aine 
kohta. 
 
Valem: 
 
Empi riline ja Molekulvalem 
Daltoni  seadus 
Tähtede ja numbrite kombinatsioon: 
Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside 
Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. 
osarõhkude 
Nomenklatuursed nimetused: 
summaga . Osarõhk - rõhk mida avaldaks  gaas  kui teisi  gaase  segus poleks. 
Ainete tähistamine juri dilistes ja tehnilistes dokumentides  
 
 
27.  Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta.  
22. Ainete  ohutuskaart .  
Aine ohutuskaart ( Safety  Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema 
Kindlad andmed. 
n 2 sisu 
1. dokument, mil es on aine või materjali kõige olulisemad 
omadused ja nende määramise  normdokumendid . Iga 
 
aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 
 
2. dokument, mis antakse välja mingile tootele 
28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus ( praktikumi  
( sertifitseerimise ) komisjoni poolt ja mil es on fikseeritud 
nõuded, mil istele peab vastama iga vastav toode või toote 
CO2 töö näitel).  
suhteline tihedus: D=m1/m2=M1/M2 
 
absoluutne tihedus - 1l norm tingimustel p=M(gaas)/22,4 
23. Gaas ja aur-definitsioonid.  
 
GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises 
olekus. 
29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada 
AUR on selline aine gaasilises olekus, mil e keemistemperatuur on kõrgem kui 
graafik  ja seletada selle alusel  
toatemperatuur. Näiteks veeaur. 
kriitilise  temperatuuri ja -rõhu mõisteid).  
 
24. Gaaside omadused.  
Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime 
paisuda. 
Gaasidel  ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes sel e kuju. 
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, mil es ta asub. Ruumala sõltub 
temperatuurist ja rõhust. 
 
25. Gaaside olekuparameetrid.  
rõhk P 
temperatuur T 
kogus (aine hulk) n 
ruumala V 
Rõhk- jõud pinnaühiku kohta  
 
 
 
Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, mil est kõrgemal ei saa gaasi 
 
veeldada rõhu suurendamisega. 
26. Gaaside põhiseadused:  Boyle -  Mariotte , Gay-Lussaci, 
Kriitiline rõhk- rõhk, mil e korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. 
et vedela ja 
Charlesi, Daltoni.  
gaasilise  oleku vahel on tasakaal. 
Boyle - Mariotte'i seadus 
Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises 
 
sõltuvuses rõhuga. 
 
Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks 
 
 
 
 
 
 
 
 
30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 
37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, 
(joonistada graafik ja seletada selle  
kasutamine, transport, ohtlikkus).  
alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)  
Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans. 
Balloonides , veoautoga 
 
38. Gaasiballoonide transpordi reeglid.  
Gaasiballoonide  transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui 
see pole 
võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega. 
Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist 
on erisõidukiga. 
Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed 
eemaldatud. 
Balloonid  tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki 
külgede või  tagaosa . 
Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke 
tuvastamise korral helistada hädaabinumbril. 
 
Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, mil est kõrgemal ei saa gaasi 
 
veeldada rõhu suurendamisega. 
39. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded.  
Kriitiline rõhk- rõhk, mil e korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. 
MITTE KUNAGI EI TOHI 
et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 
-täielikult avada atsetüleeniballooni  ventiili . Poolest pöördest  piisab . 
 
- balloone mistahes vi sil rikkuda. Kui on kahtlus , et 
balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. 
31. Reaalgaasi definitsioon.  
- üritada ballooni parandada. 
Reaalgaas  – gaas, mil e molekulidel on ruumala ning molekulide vahel 
- peita ballooni kahjustusi. 
toimivad  van der Waalsi jõud 
-  balloonis  gaase segada. 
 
- gaasi ühest balloonist teise juhtida. 
32. Atmosfääri koostis  
- kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma. 
- kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel 
adaptoreid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks 
ki detud. 
 
Balloonide  ladustamine  
hästi õhutatud kohas ja katuse all, soovitavalt õues, tasasel ja hea äravooluga 
pinnal ning varjus; 
püstises asendis ning kindlalt, et vältida ümberkukkumist; 
tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi. 
Samuti tuleks jälgida, et vanemad bal oonid võetakse kasutusse varem. 
Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele (põlev, inertne, 
oksüdeeriv jne). 
Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. 
Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate 
ohumärgistega. 
 
40.  Faasidiagrammid ( selgitus , joonis- vee oleku diagrammi 
näitel).  
 
 
33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -
vähemalt 5 erinevat).  
Atsetoon,  bensiin ,  etanool ,  dikloroetaan , metüülatsetaat, dietüüleeter 
 
 
Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks 
n Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist 
34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, 
kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust 
kasutamine, transport).  
rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. 
Värvitu gaas, põleb sinise leegiga, maagaasi peamine  komponent , kergesti 
Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T 
süttiv,  
 
kas. Kütusena, transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, 
veoautodega. 
41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus 
 
süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.  
superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, 
35.  Freoonide  iseloomustus (keemilised omadused, 
mis on võrdne või kõrgem kui tema kri tilise punkti väärtused. 
kasutamine, transport, ohtlikkus).  
on odav ja kergesti puhastatav; 
Lõhnata; Suure lekkevõimega; kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt 
n on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale 
suurt aururõhku omavad gaasid, 
lisakoormust; 
 Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Kasutati külmutussüsteemides. 
n on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- 
 
ja süttimisoht. 
36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, 
 
ohtlikkus)  
 
Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab 
 
üldmürgistuse. 
 
 
42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus.   
56. Lahuste klassifikatsioon  agregaatoleku järgi.  
Absoluutne niiskus ehk absoluutni skus on füüsikaline suurus, mis 
Lahus = lahusti+lahustunud aine;  Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, 
iseloomustab veeauru tihedust . 
vedel, tahke 
Suhteline õhuniiskus ehk  relatiivne  õhuniiskus ehk suhteline niiskus on 
Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 
veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru 
n gaas-gaas (õhk) 
osarõhu suhe. 
n gaas-vedelik ( soodavesi  - CO2 vees) 
 
n gaas-tahke (H2 pallaadiumis) 
n vedelik-gaas (veeaur õhus) 
43. Mis on kastepunktid (seletus)? 
n vedelik-vedelik (vi n -etanool vees) 
Temperatuuri, mil e juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse 
n tahke-vedelik (NaCl vees,  merevesi ) 
kastepunktiks. 
n tahke-tahke ( valgevask  Cu/Zn) 
Kastepunkt  on temperatuur, mil e juures õhu tavarõhu (1 atm) korral 
moodustub  kondensaat . 
 
Rõhu kastepunkt on temperatuur, mil e juures tavarõhust erineva rõhu 
57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal.  
korral moodustub kondensaat. 
Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: 
 
n küllastumata lahus – lahus, mil es antud ainet veel lahustub; 
44. Vedelike üldomadused.  
n küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul 
- omandavad anuma kuju; 
maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); 
- ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; 
n üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis 
- ei pruugi seguneda omavahel; 
sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel 
- on väga vähe kokkusurutavad. 
mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristal  ikese  lisamine) li gne ainehulk  
eraldub. 
 
 
45.  Viskoossus .  
Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste li kumist üksteise 
58.  Lahustuvus .  
suhtes. 
Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis  – 
Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise ki rusega anumast läbi 
puhta aine mass, mis lahustub 100  grammis lahustis antud temperatuuril 
peenikese ava. 
 
mida 
väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda 
59. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, 
aeglasemalt vedelik voolab. 
molaarsus ,  molaalsus,  moolimurd , normaalsus.  
 
Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas 
46.  Pindpinevus .  
lahuses 
Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. 
Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on 
suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 
 
 
47. Vedelike tõus  kapillaarides ja pragudes.  
lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: 
n Märgav vedelik tõuseb mööda kapil aari ja pragusid ülesse. 
Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapil aari  raadiusega . 
 
 
48.  Pindaktiivsed  ained.  
lahustunud aine massi leidmiseks saab  nendest  tuletada: 
Pindaktiivsed ained - ühendid, mil e lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus 
(näit. seep ) 
 
49. Vesi, keemilised omadused.  
 
Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge 
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes 
soojusmahtuvus. 
kuupdetsimeetris (ühes li tris) lahuses 
Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas.  
 
50. Loodusliku vee koostis.  
Looduslik vesi on  suspensioon  vesilahustes st. tahkete osakestega  vesilahus  
Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+,  HCO3 -, Cl-,  SO42 -, H+, 
OH-, 
lisaks tahked peendisperssed ained ( muda , savi, Fe(OH)3 jt.) ja 
mikroorganismid . 
 
 
lahustunud aine mass: 
 
 
 
51.  Katlakivi tekke  reaktsioon ja tema eemaldamine (vt 
 
praktikumi töö).  
Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis 
Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 → CaCO3 + H +  H2O + CO2 
lahustis 
Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH → (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 
52.  Karbonaatne   karedus  (vt praktikumi töö).  
Karbonaatne karedus määratakse HCO3-  ja CO3+ järgi 
53. Püsiv ehk  mittekarbonaatne  karedus (vt praktikumi 
töö).  
 
Püsiv karedus on Ca 2+ ja Mg 2+ järgi 
 
Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide 
54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi 
lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb  lahustist ja 
töö).  
vaid ühest lahustunud ainest, siis 
filtreerimine  
 
55. Lahuse mõiste.  
 
Lahus on kahest või enamast  komponendist (lahustunud ained, lahusti) 
 
koosnev homogeenne süsteem. 
60.  Kolloidlahused .  
 
Kolloidlahused -  lahused , kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad 
 
(dosake ~2-200 nm). 
 
Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite li tumisel ja nad 
on suhteliselt ebapüsivad 
 
 
 
61. Gaaside lahustuvus  vedelikes ( Henry -Daltoni seadus).  
70. Vee ioonkorrutis.  
Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga.  
happe lahuses on OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee 
Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. 
dissotsiatsioonist. 
Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu 
Nende korrutist tähistatakse Kv, mis ongi ioonkorrutis. 1,00*10^(-14) 
ki re vähenemine põhjustab osa gaasimeraldumist lahusest. Seadus ei kehti 
 
veega reageerivate ainete kohta 
71. pH mõiste, näited, määramine.  
 
pH näitab lahuse happelisust; negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide 
62. Gaaside  lahustuvuse  sõltuvus temperatuurist.  
kontsentratsioonist (mol/l) 
n Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb 
Gaseeritud vesi: pH ~5,5;  Pepsi   cola , Coca-cola pH 2,2 
n Näiteks külma vee soojenemisel eralduvad anuma seinale õhumullid 
Määratakse indikaatoritega, näitaks  Fenoolftaleiin või metüülpunane.  
lahustuvuse vähenemise tõttu 
 
n On eksotermiline protsess 
72.  Kristalsed  ained, näited.  
 
kristalsed- osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad 
63. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus).  
tasapinnaliselt; 
kui lahustunud aine on  mittelenduv  (näit. suhkur), siis on lahuses oleva 
sümmeetriline  telgede  pikkus ning nurgad telgede vahel; nt.  kuubik ,  romb  
lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. 
elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, valguse läbipaistvus on erinevates suundades 
Lahuse üldine aururõhk p on võrdne  kummagi  komponendi auru osarõhkude 
erinevad. 
summaga p=p1+p2 
 
 
73.  Amorfsed  ained, iseloomustus, näited.  
64. Raoulti seadus.  
amorfsed- osakesed ei paikne tasapinnaliselt.  kõik füüsikalised omadused 
Komponendi  aurude  osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta 
igas suunas ühesugused. 
komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega:  
ühendid, mil el puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad 
p
võtta suvalise kuju. 
lahusti = CX lahusti * p°lahusti 
Puudub kristal võre; ei  voola ; omavad kindlat kuju; 
 
65. Lahuse keemistemperatuuri tõus (graafik ja selgitus). 
} Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; 
 
} Pole kindlat sulamistemperatuuri- 
Vedelik  keeb  temperatuuril mil e juures tema aururõhk saab võrdseks 
Nt. klaas, polümeerid 
välisrõhuga. 
 
l Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti 
keemistemperatuur. 
74. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus.  
Peamine  koostisosa  SiO
 
2 ,  pudeli , akna, kuumuskindel, optiline, karastatud 
klaas 
66. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja 
Värviline klaasi – Metal i-ioonide lisamine klaasimassile  
selgitus).  
Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel 
Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti 
 
külmumistemperatuurist 
75. Kristallvõrede tüübid:  aatom -,  molekul - ja ioonvõre.  
 
Aatomvõre- sõlmpunktides  aatomid , seotud kovalentse sidemega ( teemant , 
67. Difusioon.  
SiO2); 
Difusioon - aineosakeste soojusli kumisest tingitud protsess, mis vi b 
Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud 
kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 
nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); 
l Iseeneslik protsess, ki reneb kõrgemal temperatuuril, toimub ki resti 
Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja  anioonid , seotud 
gaasides , aeglasemalt vedelikes. 
elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2,  K2SO4 ,  soolad ); 
l Lahustes põhjustab osakeste li kumise kõrgema  kontsentratsiooniga   aladelt  
 
madalama kontsentratsiooniga  aladele . 
76. Vedelad kristallid - omadused, kasutamine.  
 
vedelas olekus omadused sõltuvad  suunast . Struktuur muutub kuumutamisel 
68.  Osmoos ,  osmootne  rõhk, pöördosmoos, tähtsus.  
või voolu läbijuhtimisel 
Osmoos - lahusti molekulide li kumine läbi pool äbilaskva membraani kõrgema 
Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad 
kontsentratsiooniga lahuse suunas. 
säilitavad oma orientatsiooni 
l Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus , kus 
Kasutatakse arvutites, kellades 
lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv 
 
võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks. 
77. Süsiniku  nanotorud - ehitus, kasutamine.  
Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, 
kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud 
78. Polümorfism-mõiste, näited.  
ruumala 
Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. 
Tähtsus:  Osmootse  rõhu mõõtmist kasutatakse lahustunud ainete 
Näiteks: C - teemant, grafiit,  fullereenid ; S – monokli nne,  rombiline  
(kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel. 
 
l Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. l Vee  jaotumine  kudedes oleneb 
79.  Isomorfism - mõiste, näited.  
osmootsest rõhust 
Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristal võrega. Ainult 
Pöördosmoos- rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne 
lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O, 
rõhk, saab  sundida  lahusti molekule minema läbi pool äbilaskva membraani 
ZnSO4.7H2O KCl, KBr 
puhtasse lahustisse. 
 
 
80. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine 
69. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad 
materjaliteaduses.  
elektrolüüdid.  
määratakse mil ised kristalsed ained on tahkes  materjalis ; 
ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust 
kontrol itakse materjalide keevisli teid; uuritakse materjalides varjatud 
l Tugevad elektrolüüdid 
pragusid; 
- ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. 
määratakse metallide sulamite elementkoostist 
Näiteks: 
- HCl, HBr, HI, HClO
 
4, HNO3, H2SO4 
-  leelis - ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH , KOH, Ca(OH)
81. Pulbrid, näited. 
2 
 
- tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. 
} Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke 
Nõrgad: 
aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed li tuda. 
l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud 
} vee  polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad 
l Põhjustavad vähest juhtivust 
pulbrilised kehad. 
Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; 
} Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. 
soolad: HgCl2, HgBr2; 
Portlandtsement; Kips; Kri t (CaCO3); Peenestatud  lubjakivi  (dolomiit); 
enamus orgaanilisi  happeid : metaanhape ( HCOOH ), 
Jahud; tärklis (klimbid st  agregaat ) 
etaanhape ( CH3COOH ), oblikhape - (COOH)2; 
Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 
happed : HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 
 
90. Värvilised metallid.  
82.  Puistematerjalid , näited.  
li gitatakse 
kvartsli v, ka kivili v (st. peenestatud ja jahvatatud  looduskivi ), kil ustik. 
a) tiheduse järgi: 
Tolm- savid, saviosakesed, väga peened  
• kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), 
Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit  ( paekivist , vähe ka dolomiiti))  
• keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), 
ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 
• rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); 
b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid): 
 
c) vääringu järgi 
83.  Poorid ja  poorsus .  
• väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), 
Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste 
•  haruldased  metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 
sees. 
 
Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad ol a: avatud, suletud, 
läbivad. 
91. Vask ja tema sulamid.  
Vaske toodetakse vaskpüri dist 
 
hea  soojus - ja elektrijuht. 
n  
84. Pulbriliste  segude  lahutamine.  
Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi  kihiga . 
n 
Pulbrilise segu  lahutamise  meetodid: 
Kuivas õhus on vask püsiv. 
n 
1. Osakeste suuruse järgi 
Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi 
n 
a) sõelumine 
tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht.  Rohekas  paatinakiht, mida 
b)  mikroskoopia - mikroskoobi all loetakse osakeste arv 
näeme  vanadel  vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. 
vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada 
 
osakesi ka kuju järgi 
n Pronks on Cu sulam  tina (Sn), pli  (Pb), raua (Fe) või 
c) sedimentatsioon- settimiski ruse järgi vedelikus 
alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad 
2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes-ühikuta) 
valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, 
a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked 
korrosiooni- ning  kulumiskindlus . Pronks on laialdaselt 
vedelikud). 
kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru  merevees . 
Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, 
n  Messing  ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; 
mis on keskkonnale ohtlikud. 
kui 10% Zn siis nimeks tombak . Kasutatakse  laevanduses , 
b) õhu voolus- kergemad osakesed li guvad 
masinaehituses, san. tehnika toodete valmistamiseks 
ki remini. 
korrosioonikindluse tõttu. Oksüdeerub vähem kui Cu, 
3. Magnetiliste omaduste järgi 
mehaaniline  tugevus on suurem. Valmistatakse 
Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja 
elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, 
vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja 
kinnitusdetaile,  traati . 
naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi 
n  Babiit  on vase, tina, pli  ja antimoni sulam. 
(Fe3O4) eraldamiseks  mineraalidest  
 
magnetseparatsiooni. 
92. Al ja tema sulamid. 
 
saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. plastne ja mitte eriti kõva 
 
Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni,  tsinki ,  niklit  või 
85. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, 
mangaani  
näited.  
n Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); 
n kergsulavad, mil e sulamistemperatuur on 
n Suur elektri- ja soojusjuhtivus; 
väiksem kui pli l, s.t. 327 °C (tina- Sn, pli - Pb, 
n Korrosioonikindlad. 
antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), 
n Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside 
n  rasksulavad , mil e sulamistemperatuur on 
kered,  autoosad . 
suurem kui raual, s.t. 1539 °C ( volfram  - W, 
n Al sulamid Mg ja Ti-ga: kasutatakse 
tantaal - Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, 
transpordivahendites; 
kroom - Cr,  vanaadium - V,  titaan - Ti jt.); 
 
n kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui 
93. Mg ja tema sulamid.  
Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 
Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. 
 
n Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse  autodes  ja 
86. Metallide liigitus.  
lennukite osades. 
jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks 
n Toodetakse  mereveest , mil ele lisatakse Ca(OH)2. 
 
Suhteliselt  pehmed , toatemperatuuril  raskelt  
töödeldavad;  
87.  Flotatsioon .  
Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid 
n Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad 
eriti merekeskkonnas. 
pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni 
kasutatakse näiteks  reovee  puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse 
n Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. 
sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel  
n Korduvkasutatav, odavam toota. 
  
 
94. Kolloidide klassifikatsioon.  
88. Malmid: liigitus, omadused.  
GAAS  
VEDEL  
 
TAHKE 
hallmalm - kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus 
GAAS  
 
Vedel aerosool  
 Tahke aerosool 
liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi 
udu,  pilved , atmosfäär   suits, tolmune atmosfäär 
lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 
VEDEL 
  Vaht   
Emulsioon   
Suspensioon 
vahukoor ,    majonees , kätekreem 
piim, värvid, tint , veri  
n  tempermalm  - süsinik on pesalise grafiidina (suurem 
löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perli t – 
seebivaht    
TAHKE  
Tahke vaht   Geel   
 
Tahke kolloid  
tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 
pimsskivi, 
 või, juust, želatiin, 
 rubiinklaas 
n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) 
 
(suure kõvadusega,  habras  ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. 
Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: 
toormalmina. 
Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, 
tolm- tahke aine  pihustunud  gaasis; udu ja pilvedvedelik 
n kõrgtugev  malm  - süsinik on keraja  grafiidina “pesadena”, 
saadakse hal  malmist  (suur tugevus, plastsus) 
gaasis. 
 
Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, 
organosoolid) 
89. Terased: liigitus, omadused.  
Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kol oidosakeste 
Tootmisvi s, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, 
mõõtmed; 
struktuuri järgi 
Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või 
Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on 
vedelikku sisaldav  poorne  aine (aktiivsüsi, mineraalid), 
raud. 
tahke kol oidlahus (värviline klaas). 
Roostevaba  teras, kuumustugevad terased 
 
 
Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 
 
 
95.  Kolloidosakese  ehitus.  
101. Värvid: mõiste, liigitus.  
Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsel  
on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest 
 
koosnevad kattematerjalid, mil edega kaitstakse  metalle korrosiooni eest. 
96. Koagulatsioon.  
Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid 
on kol oidsüsteemi osakeste li tumine (või li tmine,  koaguleerimine ) 
 
suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise 
102.  Lakid : mõiste liigitus.  
struktuuri – koageeli 
Lakk  -vedelik, mil e kuivamisel moodustub 
 
kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit . 
97.  Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline).  
Lakitud  põrandapinnal on pinnakihiks kile. See 
§ Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või 
kile on vastupidav kri pimisele, aga ta pole 
vedeliku pinnal (iseloomulik kol oidosakestele). 
kunagi nii kõva, et oleks täiesti kri pimiskindel. 
§  Adsorbent - aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. 
Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, 
Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. 
kruntlakid 
§ Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või 
 
lahuste komponendid). 
103. Keemiliste reaktsioonide liigitus.  
füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed 
Mittepööratavad  ioonireaktsioonid : 
adsorbaadi ja  adsorbendi  pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 
- Sadestusreaktsioon; 
adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. 
- Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; 
Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti 
- Kompleksi moodustumise reaktsioon; 
saab palju  kordi  kasutada. 
- Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon 
Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega 
Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga 
adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. 
aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 
§ Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult 
üks kord. 
 
 
104.  Redoksreaktsioonid , mõiste (osata tasakaalustada 
98. Savi- keraamiline materjal.  
redoksreaktsioone).  
§ Laialt levinud; 
Reaktsioone võib li gitada oksüdatsiooniastme 
§ Tooted kergesti valmistatavad; 
muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. 
§ Savi ja vee segu on kergesti vormitav 
 
Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja 
Zn +  CuSO4  ® ZnSO4 + Cu 
moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. 
II 
          0 
Osakesed saavad li kudaà savi-vee segu 
Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 
plastsus. 
0  
      +II 
Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: 
Zn - 2e- => Zn2+  redutseerija  
Struktuursed (ehitustel ised, kanalisatsioonitorud) ja 
 
valgesavi tooted (portselan, lauanõud, 
105.  Galvaanielement , töötamise põhimõte, näide. 
sanitaartehnika). 
 
 
99.  Tsemendid ,  Portland  tsement- saamine, kasutamine.  
Tsemendid: 
segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. 
§ Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. 
§ Tsement käitub sarnaselt klaasjale  massile , mis 
moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste 
valmistamisel (kuumutamisel). 
Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. 
Portland tsement: 
Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel 
ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine 
~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et li ta inertseid li vaosakeste 
 
agregaate seotud massiks 
Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat  vasksulfaadi  lahuses, mõlemad 
anumad ühendatud  
 
K2SO4 lahust sisaldava sillaga ( soolasild ). 
100.  Betoon , Portland tsement betoon.  
Zn ja Cu  plaadid  –  elektroodid : 
Suurte osakestega  komposiit , kus nii  maatriks kui 
Zn anood  (-), Cu katood  (+) 
dispergeeritud  faas on keraamilised  materjalid. 
n Elektronid li guvad anoodilt katoodile! 
§ Erinevus betooni ja tsemendi vahel: 
– anood | lahus | soolasild | lahus | katood + 
Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste 
(-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) 
agregaatidest, mis on omavahel seotud  tahkeks  
 
kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks 
on tsement. 
106. Elektroodpotentsiaalid, standartne 
§ Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja 
elektroodpotentsiaal.  
asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja li v. 
2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ 
§ Asfaltbetooni kasutatakse sil utiste materjalina, 
n Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide 
Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. 
potentsiaalide vahel 
 
E = Ekatood – Eanood 
Portland tsement betoon: 
n Pole võimalik mõõta üksiku elektroodi elektromotoorjõudu, tuleb kasutada 
§ Koosneb portland  tsemendist , peentest agregaatidest 
võrdlust 
(li v) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. 
mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. 
§ Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga 
 
kallis. 
Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel 
§ Li vaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel 
tingimustel 
Põhiline  konstruktsioonimaterjal : saab valada kohapeal, kõveneb 
nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete 
toatemperatuuril. 
redokspotentsiaalide 
§ Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused 
(ka nn. standardpotentsiaalide) väärtused on toodud vastavates 
põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see 
käsiraamatutes 
põhjustab pragunemist külmas kli mas. 
 
§ Omadusi saab parandada lisanditega. 
 
 
 
 
 
 
 
107. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata 
112. Elektrolüüs: sulatatud soolade ja  vesilahuste  
arvutada  
elektrolüüs, näited.  
standardpotentsiaalidest).  
 
E0 = E0 oks      –   E0 red 
Sulatatud soolade elektrolüüs: 
         Katood      anood 
 
(-) Zn(t) | ZnSO
 
4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) 
 
 
– anood | lahus | soolasild | lahus | katood + 
 
E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V 
E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V 
 
E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 
Sulas NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl-  ioonid  li kuda. Na+ ioonid li guvad 
 
katoodile (si n –  poolus ) 
ja Cl- ioonid anoodile (siin 
108. Metallide  pingerida .  
+ poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad 
elektronid 
vesinikust  eespool  on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest 
välja vesiniku 
n  Anoodil   anioon  oksüdeerub: 
2Cl
Mg + H
- - 2e- ® Cl2 
2SO4 ® MgSO4 + H2 
Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas 
n  Katoodil  katioon redutseerub: 
Na
tagapool olevametalli. 
+ + e- ® Na |*2 
 
 
 
109.  Nernsti võrrand.  
Vesilahuste elektrolüüs: 
Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses  
kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand 
 
E=E0- (RT/nF) * ln a 
 
E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - 
universaalne gaasikonstant (8.314  
J/(K•mol)), F -  Faraday  konstant (96485 C/mol), T – temperatuur kelvinites, n 
– määratava iooni laengu  
absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali 
 
määrava iooni aktiivsus.  
 
n CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask 
(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): 
110. Keemilised vooluallikad:  kuivelement  (tavaline, leelis ja 
anood: 2H2O ® O2 + 4H+ + 4ekatood: 
Hg  patareid ), Pb aku,  
Cu2+ + 2e- ® Cu(t) |*2 
kütuseelement ( vesinik -hapnik).  
n summaarselt: 
Kuivelement:  
2H2O + 2Cu2+ ® O2 + 4H+ + 2Cu(t) 
n Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metal iga 
n  anoodiks tsinkpurk 
 
n katoodiks süsinikvarras 
n elektrolüüdiks NH4Cl ,  ZnCl2  ja  MnO2  segu tärklisekli stris 
n NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee 
n anood: Zn - 2e- ® Zn2+ 
redutseerumine: 
n katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O 
2H2O + 2e- ® H2 + 2OHn 
Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites 
anood: 2Cl- - 2e- ® Cl2 
Pb aku: 
n katood: 2H2O + 2e- ® H2 + 2OH- 
n anoodiks Pb plaadid 
2Cl- + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2OHehk 
n katoodiks PbO2, pakitud metal plaadi sisse 
molekulaarsel kujul: 
n elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) 
2NaCl  + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2NaOH 
anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 
n Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma 
katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O 
klooritoodangust baseerub sel el protsessil 
n summaarselt: 
 
Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O 
Reeglid: 
Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid  vastassuunas . 
1.  Pingerea  alguse metallid Li kuni Al katoodil ei 
Järjestikku on tavaliselt 
redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); 
ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. 
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad 
Kütuseelement: 
paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 
Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed,  poorsed  
3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul 
süsinikelektroodid. 
redutseerub katoodil metall; 
 
4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, 
111. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide. 
oksüdeeruvad vee molekulid; 
 
5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil 
anioonid; 
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise 
(tekivad tema ioonid lahusesse 
 
113. Elektrolüüsi kasutamine.  
n Keemiliste ühendite ja  lihtainete  saamine; 
n Tööstuslik  rakendus : 
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 
 
2) metal ide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja 
Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeal ikat 
puhastamine lisanditest (elektrometal urgia); 
n Ag  elektrood  on positiivne – anood 
3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine 
n Cu elektrood on negatiivne – katood 
metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja 
n Reaktsioon kulgeb elektrolüüsi ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale  
kulumiskindlust või dekoratiivset välimust 
2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu 
( galvanotehnika ); 
 
4) Leeliste ja raske vee tootmine; 
 
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 
6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 
 
 
114.  Korrosioon : mõiste, liigitus.  
119. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele.  
Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate 
• Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. 
reaktsioonide tõttu. 
• Metal ipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib 
• keemiline korrosioon 
metalli sisemuses kristal ide vahelà raskesti jälgitav. 
•  elektrokeemiline  korrosioon 
• Põhjustab ootamatuid avari sid. 
•  biokorrosioon  
• Esineb kõrglegeeritud terastes 
• erosioonkorrosioon 
• tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 
 
 
115. Keemiline korrosioon: mõiste, näited.  
120. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile 
toimub  kuivades  gaasides ja mitteelektrolüütsetes 
(rida).  
(orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensi n), 
kusjuures  metal id reageerivad otseselt keskkonna 
 
komponentidega  või oksüdeerijatega. 
 
Näiteks reageerimine hapnikuga: 
121. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni 
2 Mg + O2 ® 2 MgO 
vältimiseks.  
• Keemilisel korrosioonil ei teki elektrivoolu. 
• Ei tohi ol a sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; 
Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel 
• Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 
(sisepõlemismootori  klapid ), elektrisoojendite 
kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, 
 
summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside  torustikes , 
122. Gaaskorrosiooni tõrje:  legeerimine .  
reaktiivmootorites 
Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua 
 
legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 
116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. 
Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama 
 
põhikomponendi difusiooni ki rust oksiidikihis; 
toimub vett  sisaldavates keskkondades  ja seda põhjustavad 
Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li. 
elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. 
• See korrosioon sarnaneb oma  olemuselt  galvaanielemendi protsessiga. 
 
• Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine. 
123. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, 
toimub vaid vee ja hapniku juuresolekul. 
mittemetalsed  katted .  
 
Teraste pinnale Al, Cr, Si. 
Laialt levinud 
Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide  katmine  
• Esineb metal ide kokkupuutumisel hapete, aluste 
kuumuskindlama sulamiga; näiteks 
või soolade  lahustega , mereveega,  saastatud  heitveega, looduslike vetega. 
turbiinilabadele stelli dikiht. 
• Metal ide hävimine õhus või pinnases, kus 
Termomehaanilinemeetod (plakeerimine)- 
elektrolüüdiks on õhuke veekile, mil es on 
kasutatakse  bimetall -lehtede valmistamisel; 
lahustunud gaasid CO2, H2S, SO2, NO2 jt., need 
kuumuskindla metalli või sulami õhukesed lehed paigutatakse ühele või 
moodustavad veega reageerides elektrolüüte; 
kahele poole kaitstavat 
• Tööstuspiirkondades palju CO2, N ja S-ühendeid, seepärast korrosioon 
metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega. 
intensiivne. 
Näiteks C- terasà 
 
Cr või Cr-Ni terastega; katte paksus 10-20% põhimetalli paksusest; kaetakse 
• Toimub raudpleki ja vaskneedi, tinatatud  pleki  või 
teraslehti ja –traati,  terasest  mahuteid, autoklaave. 
tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. 
Pihustusmeetod- kuumuskindel metall või sulam kantakse sulas olekus 
Raudpleki ja vaskneedi puhul on metallide Fe ja Cu vahel otsene kontakt. 
pihustatuna õhu- või inertgaasi kk-s  metallile . 
• Kui tinatatud pleki pind on kraapimise 
 
või kri mustamise tõttu rikutud, moodustub seal galvaanipaar Fe - Sn. 
Kuumuskindlad emailid- klaasilise olekuni sulatatud keraamiline materjal, mis 
• Anoodil: Fe - 2eà Fe2+ 
sisaldab 
• Katoodil: happelises kk. 2H+ + 2e = H2 
kuumakindalid  oksiide  ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 
O2 + 4H+ +4e= 2H2O 
1000-1100 oC; 
neutraalses kk. O2 + 2H2O + 4e= 4OH- 
puudus väike plastilisusà purunevad temp. Järsul muutumisel, mehaanilise 
 
löögi tagajärjel. 
117. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse.  
Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitri did, bori did, silitsiidid- 
• Metal  korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. 
saadakse kõrgel temp. 
• Uitvoolusid põhjustavad  trammid ,  metroo , elektrirongid, 
C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete 
keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. 
kuumuskindlus  väga suur 
• Vool saabub tarbijasse alalisvoolual ikast õhuli ni kaudu ja 
kuni 2000oC. 
pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub 
Metal keraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili 
relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem 
valmistamisel metalle; kantakse 
torustikust läbi pinnase relssi tagasi. 
metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse  vaakumis  või 
• Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 
inertgaasi kk-s. 
 
Plasmapihustus- saab  katta keerulise kujuga konstruktsioone. 
Kaitse: 
 
Li dete isoleerimine  dielektrikutega, katoodkaitse,  protektorkaitse  
124. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted.  
 
Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt 
118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited.  
mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - 
Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad 
galvaniseerimine  või kuumsukeldusmeetod. 
aeroobsed ning anaeroobsed 
Kuna  tsink  on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. 
mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, 
Seejuures tekib Zn(OH)2, mis 
mis korrodeerivad metalli 
reageerib õhus leiduva  CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2.xZnCO3 kiht, 
mis kaitseb raua pinda. 
 
Isegi kui tsingi kate on  vigastatud , kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja 
• Bakterite elutegevusest  tekkivad  orgaanilised happed 
raud katoodiks, seega läheb 
kahjustavad isegi roostevabu teraseid. 
lahusesse ioonidena tsink, mitte raud. 
• Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. 
Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele 
 
pinnaveed ,  muld , turbamuld, reoveed. 
 
• Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. 
 
Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. 
 
• Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat 
tehnikat ja eriti elektriseadmeid. 
 
• Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, 
 
mil e tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest 
 
 
 
125. Tsink katete valmistamise meetodid.  
131. Korrosioonitõrje kuiva õhuga.  
1.  Kuumtsinkimine  (so. kuumsukeldusmeetod) (kõige parem)- 
Tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga. Vi mast kasutatakse kal ite 
hapetega  puhastatud  terasdetailid või materjalid kastetakse või tõmmatakse 
seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades. 
läbi sula Zn 
Pakitakse hermeetilistesse silikageeli sisaldavatesse kilekottidesse. Vähendab 
2.  Kuumpihustus - puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn. Kasutatakse 
õhu suhtelist niiskust kuni 40-45%, mis pole korrosiooni seisukohalt ohtlik. 
Zn  pulbrit  või traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis. 
 
3. Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine (halb)- detail on katoodiks, 
132. Biokeemilise korrosiooni tõrje. 
anoodiks on Zn, elektrolüüdiks Zn soola lahus, kasutatakse väikeste esemete 
 
katmiseks. Saadakse suhteliselt õhuke kate. 
Mikroorganismid tuleb hävitada: 
4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga 
lisatakse Hg, Cu jm. värvidele või metallide koostisesse; 
trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. 
Kõrvaldada mikroorganismide eluks vajalikud ained; 
lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 
Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; 
5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht 
Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. 
sisaldab 95% Zn. 
 
 
133. Betooni korrosioon, liigitus.  
126. Al kaitse korrosiooni eest.  
I tüüpi- tsementkivi korrosioon  
1) Esmalt   oksiidikiht , edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või 
Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. 
pihustatakse Pinnale -> saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole 
II tüüpi korrosioon  
ühtlane, värvikindlus pole hea; 
Tsementkivi komponentide reageerimine  betooniga  kokkupuutuvate ainetega. 
2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on 
III tüüpi 
kindlam . Puudus: väike värvide valik 
Betoonis toimub ümberkristal iseerumine st.  faaside  muutused -> maht 
 
suureneb. 
Kristal ide kasv põhjustab surve mahuti  seintele . 
127.  Oksiid - ja fosfaatkatted.  
Tekib ettringiit (mineraal)à seob vett -> maht suureneb 
Metal kattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi 
Tekivad soolade kristal hüdraadid 
atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga 
IV. Terasarmatuuri korrosioon 
katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna 
Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksi di kihiga, mis 
katmisel pli mennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades 
takistab raua korrodeerumist. 
tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 
 
 
134. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja 
Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide 
(Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib 
puudused.  
metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 
a) mehaanilised: 
mm), mis pole küll 
ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 
- vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, 
 
paindele, löögile), 
128. Pinna isoleerimine  katetega  (värv, lakk, õli, polümeerid, 
- kõvadus, 
- hõõrdekulumiskindlus; 
biokile  jm).  
b) füüsikalis-keemilised: 
Polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile  
- soojus-/ külmakindlus,  tulekindlus , 
 
- soojusjuhtivus, 
129.  Inhibiitorid - toime, näited.  
-  soojuspaisumine , 
Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni ki rust. Kasut. sageli tööstuses, 
- keemiline vastupidavus; 
kus metallid puutuvad kokku happelahustega 
c) elektrilised: 
Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. 
- vastupanu elektrivälja toimele, 
Näiteks automootorite jahutusvedelikud , alusvärvid metallide värvimiseks, 
- dielektriline läbitavus; 
betoonides terasarmatuuri 
d) optilised: 
kaitseks lisatakse betoonisegusse. 
- läbipaistvus, 
 
- valguse  neeldumine / peegeldumine ; 
e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. 
130. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, 
 
anoodkaitse.  
• Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad  plastidega  halvasti) vaid  neisse  
Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, 
lisatakse 
pinnases ja metallist mahutites, mil edes hoitakse elektrolüüte. 
värvaineid (roheline –  kroomoksiid , valge -  tinaoksiid ). 
Protektorkaitse: 
• Kõvendid ki rendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) 
Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge 
kõvaks muutumist. 
mõni temast pingereas eespool oleva metalli 
 
tükk (Mg, Zn), saab anoodiks vi mane: Mg – 2e– ® Mg2+ raud on aga 
Puudused: 
katoodiks, mil e pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O2 + 2H2O + 
• haprumine madalatel temperatuuridel; 
4e– ® 4OH– 
• suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; 
 
•  vananemine  aja jooksul; 
Katoodkaitse: 
• madal tulekindlus; 
Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvoolual ika negatiivse 
• suur soojuspaisumine. 
poolusega - 
 
tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. 
Eelised: 
Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori  miinus  poolus, et tagasi 
- madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam 
hoida korrosiooni. 
energiakulu , 
Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, 
- kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), 
kipsi ja NaCl  segust . 
- vi mistlemise minimaalne vajadus, toote odavus , 
 
- hea töödeldavus, 
Anoodkaitse: 
-  korrosioonikindlus , 
Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.  
- hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), 
Kaitstav objekt ühendatakse alalisvoolual ika posit. 
- plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, 
poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. 
- nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. 
Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. 
 
Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud 
 
keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. 
135. Polümeeride vananemine. 
Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral, ka 
 
kroomnikkelterased väävelhappe lahustes. 
Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida 
Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite 
põhjustavad ja ki rendavad 
korrosioonitõrjeks, ei kaasne 
lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV ki rgus). 
ühegi metalli lahustumist. 
 
 
 
 
 
136. Polümeeride liigitus (looduslikud,  tehis ), näited.  
 
Päritolu järgi: 
141. Polüstüreen: omadused, kasutamine.  
• looduslikud ( tselluloos , kautšuk), 
• on tahke läbipaistev materjal; 
• modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) 
• Kõrged elektrilised omadused; 
• sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) 
• Happe- ja leeliskindel; 
Liigitus: 
• Vastupidav osoonile; 
• looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautšuk, paber) 
• Termoplastiline; 
• tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülklori d, polüstürool). 
• Mehaaniliselt töödeldav. 
• Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - 
• Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena ( graanulid ). 
monomeeri li tumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni – polümerisatsiooni või 
• Detaile valmistatakse survevalamise teel 
polükondensatsiooni tulemusena 
metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud;  dielektrilised   antennid , 
paneelid , alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised  isolaatorid . 
 
137. Polümeeride ehitus. 
 
 
Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest 
142. Pleksiklaas: omadused, kasutamine.  
ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega 
• valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi,  kilet , 
struktuuri. 
• läätsesid. 
 
• väga hea läbipaistvus. 
Polümeerid (kõrgmolekulaarsed ühendid) on ained, mil e molekulid 
• püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. 
koosnevad kovalentse sidemega seotud korduvatest struktuuriühikutest 
•  Kahjustub  kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. 
• Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. 
 
• Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut 
138. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine.  
värvkatet. 
läbipaistmatu või pool äbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades 
• Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, 
rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; 
kus tardub 50°C - 120°C juures 
• sulamistemp. on saamisvi sist olenevalt 105…130 OC; 
plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 
• heade dielektriliste omadustega; 
 
• happe ja leelisekindel; 
• laguneb kloori ja fluori mõjul; 
143.  Elastomeerid : kautšuk, looduslik ja sünteetiline, 
• elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; 
omadused, kasutamine.  
• niiskuskindel ja gaasitihe; 
Kummi iseärasus - lähtepolümeer – looduslik või tehiskautšuk – 
• painduv; 
vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. paremad mehaanilised omadused 
• töödeldav:  survevalu , kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, 
ja suurema vastupidavuse kulumisele  
isoleervoolikud, torud jms.); 
Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub 
•  keevitatav ; 
sisuliselt  ahelate  kokkuoksüdeerimine. 
• päikesevalgus ki rendab vananemisprotsessi. 
jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. 
 
 
Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhupolüetüleeni, mis erinevad 
144. Silikoonid: omadused, kasutamine.  
üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest: 
• Suur keemiline püsivus 
Madalrõhu polüetüleenil on 
• Suur vastupidavus  veele , mineraalõlidele ja elektrisädelahendusele. 
• suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. 
• keemiliselt püsivad, erakordsed mehaanilised omadused, 
• valmistatakse mitmesuguseid  torusid  ja voolikuid, kaablite isolatsiooni, 
• omadused sõltuvad vähe temperatuurist, hüdrofoobsed 
raadiote  detaile, mahuteid ja väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid 
• Kosmeetika, ehitus,  meditsiin , silikoonõlid, kosmosetehnika 
Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale. Füsioloogiliselt 
• Silikoonidega täidetakse li tekohti ja vuuke, nt  vannitoas , et teha nad 
kahjutu . 
veekindlaks. 
• Kasutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina. 
• Kasutatakse pindade, nt betooni hüdrofobiseerimiseks 
• Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid. 
 
 
145.  Teflon : omadused, kasutamine.  
139. Polüpropüleen, omadused, kasutamine. 
• keemilistele ainetele vastupidavus on kõrgem, kui väärmetallidel, emailidel 
• Kõvem kui Polüetüleen, jäigem 
ja eriterastel. 
• Kasutatakse kuni temperatuurini 100 oC 
• Väga agressiivsed keemilised vedelikud (happed,  leelised , oksüdeerijad, 
• Vastupidav õlidele ja rasvadele 
lahustid ) ei avalda teflonile 
• Madalal temperatuuril haprub 
mingit mõju isegi kõrgematel temperatuuritel.  
• Väga tundlik UV-ki rgusele! 
Ainult leelismetallide lahused ammoniaagis ja  kloor  (gaasina) on hävitava 
Koostisse peavad  kuuluma  antioksüdandid ja UV  filtrid  
toimega kõrgematel temperatuuridel. 
• Valmistatakse: pudelid, mahutid, pakkekiled, ämbrid; akuanumad. 
 
 
masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja  laagrid ; li kuvad 
140. Polüvinüülkloriid: omadused, kasutamine.  
kolbrõngastihendid; määrdeta 
• ( termoplast ) on valge tahke aine; 
või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad 
• nim vinüülplast kui lehena toodetud; 
mansetid. 
• Head dielektrilised ja plastilised omadused; 
Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas 
• väike temperatuurikindlus , laguneb üle 100 oC, kõrge külmakindlus (-50 
 
°C); 
146.  Plastkomposiitmaterjalid .  
• Suur keemiline vastupidavus õlidele, lahustitele, leelistele ja hapetele. 
• materjalid, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja 
Ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile; 
tugevdavast 
püsiv vee, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes. 
komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. 
•  Plastifikaatorite  abil saab polüvinüülklori dist valmistada mitmesuguste 
• efektiivsed tingimustes, kus oluline on minimaalne mass, korrosioonikindlus, 
omadustega materjale. Saadakse painduvad materjalid, mida kasutatakse 
orgaaniliste lahustite, õli- ja happekindlus. 
painduvate juhtmete ja kaablite isolatsioonina. 
• Vinüülplast, mis sisaldab 10% plastifikaatorit on kõva, heade füüsikalis-
 
mehaaniliste omadustega materjal. 
147. Biolagundatavad polümeerid.  
• 40% plastifikaatorit sisaldav materjal on elastne ja külmakindel, ei põle. 
• Laguneb looduses mõne kuuga  
 
• Saadakse maisist- eraldatakse sahhari did, kääritatakse piimhappeks (2-
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja 
hüdroksüpropaanhape) 
isoleerdetaile; 
ning see polümeriseeritakse katalüsaatorite abil. 
- elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga; 
Toodetakse ka  nisust , ri sist või põllumajandusjäätmetest. 
- kasutatakse kaablijuhtmete isoleermaterjalina; 
• valmistatakse kilet, karpe, konteinereid ja isegi vaipu. 
- metalltorude kaitseks korrosiooni eest; 
-  tehisnahk , põrandakatted, painduvad torud: 
- Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. 
• Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse  helepruun kõva materjal: lehed, 
kile, plaadid, torud ja  vardad .