2) grafiit 4) sulamistemperatuur 1465°C mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras soojus- ja elektrijuht, st 3500°C 3) karbüün 4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape)
Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse
tehes iga värvi jaoks eraldi plaadi. Töövahendid Teoreetiliselt sobib kuivnõela tegemiseks mistahes terav objekt, nii kaua kuni sellega saab uuristada jooni metalli. Hambaarsti tööriistad, naelad ja metall viilid kõiki neid saab kasutada. Kuigi eelistatakse kindlat tüüpi spetsiaalselt tehtud nõelu: Teemant-otsaga nõelad on kallid, kuid graveerivad imelihtsalt igasugusele metallile ega vaja teritamist. Karbiid-otsaga terasnõelad on odavamad kui teemant-otsaga nõelad, kuid vajavad sageli teritamist, terasnõelu kasutatakse traditsiooniliselt. Trükiprotsess Trükkimine on põhimõtteliselt sama nagu teistel süvatrüki tehnikate puhul, erinevusena pööratske erilist tähelepanu freeside säilitamisele. Peale seda kui kujutis on valmis või vähemalt piisavalt, et proofi teha, kannab kunstnik svammiga plaadile trükivärvi.
Küsimustel ainult õiged vastused Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Kristalne Missuguse keemilise koostisega on kvarts? SiO2 Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud
lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab töödelda ka teisi pindu kasutades selleks spetsiaalset tööriista (alumiinium oksiid või silikoon karbiid), mis on radiaalselt reguleeritav. Pinna kvaliteeti kontrollitakse abrasiivi tüübi ja suurusega,rakendatava survega ja kiirusega. Hoonimisel kasutatakse õli ja
Hoonitakse kas puurvõi spetsiaalsespingis, kus hoonile antakse edasitagasi vertikaalne liikumine ava pikisuunas kiirusega 10… 20m/min ja hooni pöörlemisliikumine kiirusega 45…90m/min. Hoonimist kasutatakse peamiselt järeltöötlusoperatsioonina puurimisele ja lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab töödelda ka teisi pindu kasutades selleks spetsiaalset tööriista (alumiinium oksiid või silikoon karbiid), mis on radiaalselt reguleeritav. Pinna kvaliteeti kontrollitakse abrasiivi tüübi ja suurusega,rakendatava survega ja kiirusega. Hoonimisel kasutatakse õli ja veepõhiseid vedelikke, et eemaldada jääke ja hoida temperatuuri.
H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10
35 50 3,5 2 0,05 735 120 4.Treida soon(sinine) tagades mõõdu Ø38 +0,2 -0,3 Läbilõiketera(soonetera) KLM003, karbiid 38 20 2 1 0,05 735 120 Koostas:Türnpuu ja Hillep Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht: 1 Lehti: 3 Toode: Reduktor TR - 04 Det. tähis: TR-04-12-001
Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud
1999 Nanostruktuursed kermised 2001 Nanostruktuursed TiC ker. Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5
* A-rühma metallidel on enamjaolt väliskihi elektronide arv võrdne rühma numbriga. * B-rühma metallidel on väliskihil 2 elektroni ning eelviimane kiht on see, mis täitub viimasena. * Metalli aatomid võivad elektrone ainult loovutada seega alati redutseerijad ja pos. o.a. * Pingerida: K,Ba,Ca,Na,Mg, Al,Mn,Zn,Cr,Fe,Ni,Sn,Pb,H,Cu,Hg,Ag,Pt,Au * Metall + -) Hapnik = oksiid -) Väävel = sulfiid -) Halogeen (7A) = Halogen -) Vesinik = hüdriid -) Lämmastik = nitriid -) Süsinik = karbiid -) Hape = sool + vesinik *) Erandid: Kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape reageerivad metallidega, mis on vesinikust paremal. Saadusi on kolm: sool, oksiid ja vesi. Alumiiniumi ja raua puhul need passiveeruvad. -) Sool = metall + soom (metall peab olema aktiivsem kui soolas olev metalliioon + ei tohi olla I/II A rühma metall ja sool vees lahustuv) * Metalli saab enamjaolt maa seest maakidena:
Hiljem me näeme, et legeeriva elemendina titaani viiakse mõningatesse terastesse, et vältida karbiidide teket teiste elementidega. Karbiide võib olla mitut tüüp: M4Ctüüpi karbiidid (kus M tähendab metalli ja C süsinikku), need võivad mitmesuguse valemiga avalduda. Need on niisuguste elementidega, mis lahustuvad paremini austeniidis ehk mille kristallivõre on K12 MC-tüüpi need ei ole K12 kristallivõrega ja ei lahustu austeniidis, näiteks K8. MC-tüüpi karbiid on kõige tavalisem wolframkarbiid WC, mida kasutatakse näiteks kõvasulamite valmistamisel. WC ja TiC on põhilised tööriistateraste materjal, kõvasulam. Põhikomponendiks on seda tüüpi karbiidid. Kui terase kõvadus oli eelkõige määratud C-sisaldusega terases, siis teraste kulumiskindlus (kui me räägime tööriistaterastest) on määratud karbiidide protsendiga. Karbiidid olid väga kõvad. Näiteks Fe3C kõvadus ligikaudu 900. Võtame WC 1400. TiC 2000 Vickersi kõvadus
..15% (v.a. kiirpihustuse korral). Pinnete paksus kuni 3,5 mm. Leekpihustatud pinnete kõvadus on tunduvalt suurem kui pealepihustatud pinnetel. Ka plasmapihustus annab väga kõvasid ja kulumiskindlaid katteid. Pihustuspinded saadakse järgmiste moodustega: kaarpihustamine, kõrgsageduskeevitus, leekpihustamine, plasmapihustamine, detonatsioonpihustamine. Pihustuspindamisel kasutatavad materjalid: metallid, intermetalliidid, mittemetallid, kõvamaterjalid, kermised, kõvad sulamid, karbiid- ja nitriid-keraamika: WC, TiN jt; sulamid. 22. Keevituse ohutusnõuded. Keevitustöödel tuleb kanda vastavaid tööriideid, kindaid ja spetsiaalset kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Töötsoonis tuleb kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevitamisel
ja sellele järgneva Cr pulbri karbidiseerimisga (astmeline meetod) või Cr2O3 otsese karbidiseerimisega (otsene meetod). TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud sulam on tunduvalt peenema struktuuriga ja seetõttu paremate mehaaniliste omadustega. Karbiidi valmistamisviis Cr3C2-Ni kermiste abrasiivkulumisele olulist mõju ei avalda. Tõenäoliselt tehnoloogilised iseärasused nii rasketes tingimustes kulutamisel
Alumiinium on juba metalli omadustega, kuigi tal on ka mittemetalli omadusi. Ta on amfoteerne, s.t reageerib hapetega, andes alumiiniumkatiooni, ja kuumade leelistega, andes aluminaatanioone. Alumiinium leiab kasutamist: lennuki- ja autotööstuses (kõvaduse lisamiseks kasutatakse tema sulameid vase ja räniga); elektrijuhtmetes; kütuseelementides. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. B+3HNO3H3BO3+3NO2 või äkki HBO2+H2OH3BO3 Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. 2H3BO3B2O3+3H2O saadakse boorhappe kuumutamisel.
Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. 113.Pinna isoleerimine: Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.). Emailid. Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiN-nitriid, Al 2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.). Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. Tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 114. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga
· Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). · Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, mis baseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada)
Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised
Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e
Need terased ei ole ettenähtud termotöötlemiseks kõvaduse või tugevuse saamiseks ja kasutatakse ainult nagu roostevabad agressiivses keskkonnas. Selleks on nende süsinikusisaldus viidud miinimumini (reeglina alla 0,1 %). Siiski ka nii madala süsinikusisalduse korral võib terase aeglasel jahutusel (näiteks keevisõmbluses) tekitada nn. kristallidevaheline (interkristalne) korrosioon. Metalli terade piiridel süsinik moodustab kroomiga karbiid Cr 23C6, see vähendab kroomisisaldust raua tardlahuses ja vähendab piiride korrosioonikindlust. Süsiniku negatiivse mõju neutraliseerimiseks legeeritakse terast aktiivsete kroomimoodustajatega - Ti, Nb, Zr, mis ise, reageerides süsinikuga, takistavad kroomi vähendamist austeniidis. Lisaks sellele on soovitav detaili karastamine peale keevitamist, vastasel korral keevisõmblus hakkab roostetama. Klapiterased
küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.), Emailid Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiNnitriid, Al2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.) Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 131. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut
2C + N2 → (CN)2 tsüaan (ditsüaan) – värvitu mürgine gaas väävliga (kõrgel tº-l) C + 2S → CS2 süsinikdisulfiid värvitu, mürgine, väga tuleohtlik vedelik tuntud ka väävliühendid CS ja C3S2 enamiku metallidega (ka mõnede oksiididega, booriga ja räniga → karbiidid, näit. CaO + 3C → CaC2 + CO kaltsium- karbiid veega (kõrgel tº-l) – tööstuslikult tähtis C + H2O → CO + H2 veegaas kuumutamisel metallioksiididega redutseerib neist paljusid → metallid (laialdane kasutamine metallurgias) Vaatamata asjaolule, et praktikas esinev SÜSI on GRAFIIDI kristallvormiga, võivad nende omadused tunduvalt erineda. Mõlemal on arvukalt tehnilisi kasutusvorme, mis erinevad kristallide suuruselt ja kujult, näit
annaabi.ee 
