4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3 SISSEJUHATUS Kôvasulamid e. kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kôvadest ja hab- rastest rasksulava ühendi osakestest (karbiidid, karbonitriidid, boriidid) ning suhteliselt plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe,Co,Ni), mis ümbritseb või seob kôvu 1 osakesi. Sellised sulameid nimetatakse kôvasulameiks e. kermisteks.* Reeglina valmistatakse kermiseid pulbertehnoloogia teel. Rasksulavad ühendid on haprad ja väikese tugevusega, mistôttu neid ei saa
Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga tehnokeraamikas kasutatakse kõige rohkem: Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. 2.2 Mitteoksiidikeraamika 4 Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid,nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2
süsihape, mis nõrga dissotsieerub peamiselt esimese järgust CO2+H2OH2CO3H++HCO3- CO2 on happeline oksiid ning reageerib metallioksiididega ja hüdroksiididega moodustades süsihappesoolasid-karbonaate(CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate[Ca(HCO3)2, NaHCO3]. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks. Kuumutamisel karbonaadid(välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed,
Segakeraamika Oksinitriidikeraamika Oksikarbiidikeraamika jt. 5.1 Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid
tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb kasutada lõõmutamist, et vähendada maksimaalselt sisepingeid. Õhus jahutatud materjalid on veel plastselt töödeldavad, kuna ta läheb põhimõtteliselt algolekusse tagasi. Möötetulemused, mis on õli ja õhu kohta, on tõenäoliselt ebatäpsed, sest kõvadus jääb samasse suurusjärku. Kuumutamisel kuni 100 kraadini ei teki terases erilisi muutusi
Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kuigi sel juhul jääb tera siiski rooste poolt kahjustatavaks.Kokkusulatamise tulemus on sarnane kihilisele konstruktsioonile. Erinevate teraste kihid sulatatakse kokku ning siis töödeldakse saadust, et tekiks mustriline teras. Titaanium on kerge metall, mis on kulumiskindlam ja elastsem kui teras, kuigi see on ka pehmem ja seda ei ole võimalik nii teravaks teha. Karbiidid titaaniumi sulamis lubavad seda kuumusega töödelda sobiva karguseni. Keraamilised noad on uskumatult kõvad ja kerged noad, tänu millele säilib nende tera teravana kuid või isegi aastaid ilma Kokku sulatatud mingi hoolduseta. Need on immuunsed korrosioonile, kuid noatera neid on võimalik teritada ainult ränikarbiid liivapaberi ja lihvkettaga. Roostevabast terasest nuga Kasutatud materjal: http://en.wikipedia
Mõningaid fosforiit Ca3(PO4)2. süsiniksulfiidis(CS2) ja fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. orgaanilistes lahustites( kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis bensiinis, alkoholis) . tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. 7 Süsinik Süsinik moodustab Süsinik esineb Karbiidid on süsiniku ühendid metallide või teiste elementidega looduses kahe erineva mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on C palju ühendeid ja teda lihtainena, teemandi ja väiksem kui süsinikul (näiteks Si). Süsinik leidub paljudes grafiidina. isotoobi sisaldust kasutatakse bioloogilist mineraalides. päritolu esemete vanuse määramiseks
värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3. Titaan(Ti) on element järjenumbriga 22. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C
d. Pulbri pressimine ja paagutamine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on Vali üks või enam: a. SiO2 b. karbiidid ja nitriidid c. süsinik ja selle ühendid d. boriidid ja silitsiidid Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Vali üks või enam: a. keraamika sisaldab klaasfaasi b. keraamika sisaldab poore c. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega d. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sialon?
Väävel - vähendab terase löögisitkust Fosfor - tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri 8. Rauasüsiniksulamid ja legeerivate elementide mõju sulamile Cr, Ni, W, V, Mo, Co, Mn ja Si Si - Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13% Cr - Tõstab terase tugevust ja kõvadust (moodustuvad karbiidid), suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1…2%, tööriistaterastes ca 12% Ni - Tõstab terase sitkust, kasut. koos kroomiga; soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10% Mo - Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust
A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kloriidid 0% Student Correct Value Feedback Response Answer B. karbiidid 100% C. oksüüdid 0% D. karbonitriidid 100% Score: 0/10 4. Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Correct Student Response Value Feedback Answer A. mehaanilist 34% kinnitust B. pealepressimist -50% C. diffusioonkeevitust 33% D. liimimist 33%
keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel Peab olemas olema ühend, mis on võimeline metalli oksüdeerima või seda protsessi kiirendama Materjalide pulbristumine Toimub kui materjal satub keskkonda, kus on väga kõrge süsiniku sisaldus Tulemuseks esineb materjali kadu ning seetõttu ka kasulikud omadused vähenevad Esmalt seotakse süsinik metalli kihti, kus toimub süsiniku liikumine metalli sulamisse Tekivad stabiilsed karbiidid (M3C, kus M on metall), mis lagundatakse Saadud ained käituvad katalüsaatoritena, mis kiirendavad süsiniku edasist lahustumis Korrosioon mittemetallides Suurem osa keeramilisi materjale immuunsed korrosiooni vastu Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees Polümeere on peaaegu võimatu lagundada
Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas. 2. Mangaan Mangааn on kееmiline elеment järjenumbriga 25. Temаl on üks stаbiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Temа sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, klaas, väetised. 3. Nikkel Nikkel on keemiline element järjеkorrаnumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga
Vedel seis toatemperatuuril Geeli moodustumine toatemperatuuuril Klaasistumine toatemperatuuril Lõplik kõvenemine ahjus Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: kuumpressimist reaktsioonpaagutamist kõrgtemperatuurset iselevisünteesi Mis on sialon? ühefaasiline keemiline ühend Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on boriidid ja silitsiidid karbiidid ja nitriidid Plastkomposiitide kasutusaladeks on? Purjelaevade ja paatide ehitus Autodetailide valmistamine Mahutite mähkimine Tuulenergia generaatorite tootmine Lennukikere detailide tootmine Miks on keraamilised reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika sisaldab poore keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega Milline on keraamiliste materjalide põhiline valmistamisviis? paagutus Komposiitmaterjale liigitatakse armatuuri kuju järgi Kiudarmatuur pideva kiuga
Terase legeerivad elemendid 1. Mangaan Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina
Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle
Ja kui nad lahustuvad rauas, kui ta aatom on teise suurusega, suurem kui rauas, siis ta deformeerib kristallivõret ja soodustab tugevuse kasvu. Seda võime vaadata ferriidi kõvaduse näitel. Ferrit on praktiliselt toatemperatuuril kõikide teraste struktuuriosa. Legeerivad elemendid rohkem ferriidi kõvadust tõstavad Si ja Mn, vähem W ja Cr. Asi on selles, et ega terase tugevus ei ole üksinda määratud ferriidi tugevusega, mängu tuleb ju veel karbiidid ja muud ühendid, mis meil terase struktuuris on. Aga kui me räägime puhtast ferriidist, mis C-d ei sisalda, siis kõik legeerivad elemendid tõstavad ferriidi kõvadust ja läbi selle ka terase tugevust. Mõju karbiidsele faasile Nii nagu raud moodustab C-ga keemilisi ühendeid karbiide (kõik terased toatemperatuuril koosnesid ju ferriidist-tsementiidist; ferriit oli pehme faas ja tsementiit oli kõva faas), nii ka legeerivad elemendid võime jagada kahte gruppi:
Süsinik Põleb õhus, Looduses Kütus, CH4 metaan. kõrgemal temp ehedalt kui pliiatsisüsi, Värvusetu, lõhnatu, toimub ühendina tint, keemiliselt inertne, reaktsioon trükivärvid põleb kergesti veeauruga. Karbiidid CO2 kasutatakse tulekustutites, karastusjookide valmistamisel, meditsiinis Räni Püsiv, kõrge Puhta Kiibid, klaas, Silitsiidid tekivad
A. karbiidkeraamika -66% B. mitteoksiidkeraamika 33% C. oksiidkeraamika33% D. segakeraamika 34% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Response Value Correct Answer Feedback A. Al2O3 -33% B. SiO2 100% C. Al2O3+SiO2 -34% D. B2O3 -33% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Response Value Correct Answer Feedback A. karbonitriidid 50% B. karbiidid 50% C. kloriidid -33% D. oksiidid -33% Score: 10/10 4. Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: Student Response Value Correct Answer Feedback A. kuumpressimist 33% B. reaktsioonpaagutamist 34% C. kõrgtemperatuurset iselevisünteesi 33% D. aurufaasist sadestamist 0% Score: 6,7/10 5. Mis on sialon? Student Response Value Correct Answer Feedback A. ühefaasiline keemiline ühend 100% B
teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki. Rabeduse põhjuseks loetakse peened legeerelementide karbiidid, fosfiidid ja nitriidid, mis tekivad terapiiridel aeglasel jahtumisel, eriti terastes suure kroomi või mangaani sisaldusega. Teraste legeerimine rasksulavate metallidega- 0,2- 0,3 %Mo või 0,6- 1,0 %W vähendab selle tundlikus II- liigi noolutusrabeduse vastu, samamoodi mõjub ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust. 2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik
Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika. · Keemilise koostise järgi Mitteoksiidikeraamika jaguneb: Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika jt. (MeSi) (MoSi2, WSi2) Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka
Kuumutamisel reageerib Tantaal konts leeliste ja konts hapete(H SO ,H PO ) lahustega ning gaasiliste halogeenvesinikega.Madalamal temperatuuril tekivad Tantaali kõrgema oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained.
3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents
- kvaliteetterased S 0,035%, P 0,035% - kõrgkvaliteetterased S 0,025%, P 0,025% - eriti kõrge kvaliteediga terased S 0,015%, P 0,025% 4. Termotöötlemise järgi - tsementiiditavad terased C 0,25% - parendatavad terased C=0,3-0,5% Legeerterased – legeerivate elementide sisaldus alla 5%. Legeerkonstruktsiooniterased: tsementiidivad, parendatavad(karastusjärgne kõrgnoolutus), nitriiditavad. Karbiidid – keemilised ühendid, mille moodustavad legeerelemendid terases oleva süsinikuga. (karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse:
Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madalkui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel.
CO2+CaO=CaCO3 (kaltsiumkarbonaat) CO2+2KOH=K2CO3+H2O CO2+NaOH=NaHCO3 moodustades süsihappesoolasid--karbonaate (CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate {Ca(HCO3)2, NaHCO3}. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks: Na2CO3+2HCl=2NaCl+H2O+CO2 Kuumutamisel karbonaadid (välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3=CaO+CO2 6. Karbiidid on metallide (ja mõningate mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga. Karbiidid jaotatakse 3 rühma: a) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side (CaC2, Al4C3). Veega reageerides eraldub süsivesinik: CaC2+2H2O=Ca(OH)2+C2H2 (etüün) Al4C3+12H2O=4Al(OH)3+3CH4 (metaan) b) kovalentse sidemega karbiidid (SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed
M20. Tegelikult moodustab metalli otsesel reageerimisel hapnikuga niisuguse oksiidi ainult liitium. 4Li+O22Li2O. Teised leelismetallid moodustavad peroksiidi või hüperoksiidi. 2Na+O2Na2O2 või K+O2KO2. Peroksiidid ja superperoksiidid on ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt peroksiidioonid [O2]2- ja superoksiidioonid [O2]-. Reageerimisel lämmastikuga moodustuvad nitriidid (6Li+N22Li3N), süsinikuga karbiidid (2Li+2CLi2C2) ja halogeenidega vastavad halogeniidid (2Na+Cl22NaCl või 2K+Br22KBr). Na oa-le I vastavat oksiidi Na2O saadakse hapniku vajakul või Na sulatamisel naatriumperoksiidiga või naatriumhüdroksiidiga: 4Na+O22Na2O või Na2O2+Na2Na2O või 2NaOH+2Na2Na2O +H2. ????kaaliumoksiid 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
taht C- vase baasil materjal: CW- deformeeritud toodena. CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 38% Zn-i ja 2% Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS), plüvinüülkloriid(PVC), polüamiid(PA) 12) Kuidas liigitakse mitteoksiidkeramika lähtudes koostidest? Karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid III variant: 1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas. K12, K=2, n=8*1/8+ 6*1/2=4 2)keemilise ühendi A1B3 kristallivõre(võretüüp K12) 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad. 4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C. L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3 Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le). (Le= A+T (kuni 727) Le=F+T (alla 727))
W lõiketeradega saab suurendada metallide lõikekiirust. Lõiketera võib kuumeneda punase hõõgeni, kaotamata kõvadust. Koos koobaldiga säilitab lõikemisomadused isegi temp 1100 Sulamit widiadiga saab töödelda metalle, portselani, klaasi, mineraale jt materjale. Volframi sulamid leiavad rakendusi isegi reaktiivmootorites. Kosmoselaeval Apollo-Sojuz valmistati kaalutuse tingimustes homogeenne W- sulam, mida Maal polnud võimalik saada. Karbiidid, mis on suure kõvadusega ja kuumakindlad, kasutatakse metallokeraamiliste materjalide koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J
pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise .Tehnokeraamilised materjalid koosnevad ühendi sünteesimises ja vajaduse korral põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, saadud pulbri täiendavas mehaanilises nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle peenestamises. 1500 °C. Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid Oksiidkeraamika (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine,
Mis on mineraal? Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb martensiitmuutus
Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne. Kõige levinum mineraal on kvarts.Paekivi on karbonaatkivim( tuntumad on lubjakivi ja dolomiit).Vilkude kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lõhenemine paralleelsete pindadega õhukesteks elastseteks lehtedeks. 7. Olulisemad kivimeid moodustavad mineraalid.Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi
37) Tehnokeeraamika liigitus. Kasutamine. Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombi- neerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid.
Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks ferriidid MeO⋅Fe2O3, kus MeO tähistab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W,Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega.
Liitiumi vanaadium oksiid kasutamiseks on · Sulamid tehtud ettepanek kasutada liitiumi ioon patareide tootmisel. Ligikaudu 85% toodetud vanaadiumist kasutatakse · Bioloogiline roll ferrovanadium või terases lisaainena. Vanaadium märgatavalt suurendab terase tugevust. Vanaadiumi vormidest on stabiilsed nitriidid ja karbiidid, mille Inimorganism vajab väikestes kogustes mikroelemente , kuid nende vajadus on pidev. Vanaadium tagab luude, tulemuseks on oluliselt suurenenud terase tugevus . kõhrede ja hammaste arengu ning soodustab uute Seetõttu kasutatakse vanaadiumi sislduvat terasest erütrotsüütide teket. Peamised vanaadiumi sisaldavad
hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. Kristallivõret kokkuhoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse: 1) elektrokeemilised ühendid- moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2) sisendusfaasid- moodustuvad üleminekugrupi metallide ja mittemetallide vahel 3) elektronühendid- moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse: 1) oksiidid 2) intermetalliidid 3) karbiidid 4) nitriidid 5) boriidid. Oksiidid — Elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad tugevalt elektronegatiivsete ja elektropositiivsete elementide vahel. Nende kristallivõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid üksteises ei lahustu. Intermetalliidid ehk intermetalsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised
kaug elt ; kõigi teiste ele m e ntid e vesiniküh e n dite arvu ühtekokku . CS 2 süsinikdisulfiid : värvitu, omap är a s e lõhnag a, mürgine, väga kerg e sti süttiv ved elik. Saad ak s e väävliaurud e juhtimis el läbi hõõ guv a sö e: C + 2S CS 2 :Väga hea lahusti paljudel e orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautsuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid) . Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e
Ra saadi esmakordselt RaCl2 (0,106 g) vesilahuse elektrolüüsil (katoodiks Hg, mis hiljem eemaldati destillatsiooniga H2 voolus) 2. rühma elemendid on tüüpil. metallid, kuid metallil. omadused nõrgemini väljendunud kui leelismetallidel - Kõvemad, raskemini sulavad, suurema tihedusega head soojus- ja elektrijuhid Reageerivad paljude mittemetallidega (mõnedega toatemp-l) Kuumutamisel N2-ga (→ nitriidid), H 2-ga (→ hüdriidid), C-ga (→ karbiidid), Si-ga (→ silitsiidid). Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Me + 2H2O → Me(OH)2 + H2 Tekivad vees lahustuvad tugevad alused (leelised), neist kõige aluselisem Ra(OH) 2. Leelistega reageerib 2. rühma metallidest vaid Be: Be + 2NaOH + 2H2O → Na2Be(OH)4 + H2 naatriumtetra- hüdrokso-
- suur kõvadus ja kulumiskindlus - väike tihedus Tehnokeraamika üldistkes puudusteks on - väike painde- ja tõmbetugevus - suur haprus - omaduste hajuvus - halb töödeldavus - kõrgehind Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enam kasutamist on leidnud liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: a)oksiidkeraamika b)mitteoksiidkeraamika: - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)segakeraamika: - oksiidnitriidid - oksiidboriidid jt. Tehnokeraamika koosneb põhiliselt rasksulavaist ühendeist ( oksiidid, karbiidid, nitriid, boriidid jne), mille sulamistemperatuur on >1500°C. Rasksulavate ühendite omadused sõltuvad aatomivaheliste keemiliste sidemete tugevusest ja kristallvõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse oksiidideks ja hapnikku mittesisaldavateks. Hapnikku
väävelhappe abil) 57. Ferriidid- on süsiniku tardlahus rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 727C juures 0,02%, toatemp 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64. Mida kujutavad endast keraamilised materjalid
rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW- deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3.variant 1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2; n=8*1/8+6*1/2=4 2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L- (1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
H3BO3 kujul) Ühendid: boori ühendeid: booraks Na2B4O7 ·10H2O, boorhape H3BO3. Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. vesinikuga: boraanid - boor vesinikuga otseselt ei reageeri, seetõttu saadakse boraane. On mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained. Lämmastikuga: nitriid bn – tule ja kuumuskindlad materjalid, oksiidid – värvitu kritallias või klaasias aine, karbiidid - musta värvi suure kõvadusega ained, kas liohvimismaterjalina, tuumaenergeetikas, pooljuhina, halogeniidid – värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus, lah vees ja seejuures hüdrolüüsuvad, boraadid – värvitud, soomusjad kristallid. Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel,
Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Ti, Nb Tõstab terase tugevust ja sitkust. Kasutatakse tera peenendajana Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võiks pidada kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. Kroomi kasutamisega moodustuvad karbiidid, mis parandavad terase lõikeomadusi. Ka kroom alandab terase plastsust nagu süsinikki, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi, aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on
Viia Lepane 5.09.2012 25 Viia Lepane 5.09.2012 26 Metallid Keraamika Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid. Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, kanged, Kanged ja tugevad (sarnane metallidega); purunemiskindlad. Kõvad;
O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). 2
enim Al 2O 3 , MgO, ZrO 2 , SiO 2 , TiO 2. Oksiidide sulamistemperatuur on üle 2000 °C, seetõttu nimetatakse neid rasksulavateks. Oksiidikeraamikat iseloomustab: Kõrge sulamistemperatuur, kõrge survetugevus, kõvadus, keemiline inertsus, ülimalt suur vastupidavus kõrgtemperatuurse oksüdeerumise vastu, hea kuumuspüsivus, kuid väike termokindlus (vastupanu termilistele löökidele). Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Mitteoksiidikeraamikat iseloomustab: Suur tulekindlus, kõvadus, keemiline inertsus, haprus. Segakeraamika - Segakeraamika aluseks on kahe või enama rasksulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid. Tehnokeraamika liigitus kasutusala järgi: Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol
o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemine. Sellise protsessi tulemusel tekib tööriista pinnakihis kõvade ja kulumiskindlate WC ja TiC lagunemine, millega kaasneb kõvaduse ja kulumiskindluse langemine. o Hapenduslik kulumine - On tingitud kõrgest temp suurest rõhust ning hapniku juurdepääsust
pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse: tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab.
· Tina saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g) · Pliid leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g) · Tina on suhteliselt pehme metall, mis on vastupidav korrosioonile. Seetõttu kasutatakse palju tinatatud plekki. · Plii on samuti suhteliselt pehme ja hästi vormitav ning keemiliselt inertne (kaitsekihina pinnale moodustuva oksiidi, sulfaadi, kloriidi tõttu). 27. Süsiniku olulisemad ühendid (CO, CO2, karbiidid, CCl4, HCN, hüdriidid, CS2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Süsinikdioksiid CO2 tekib orgaanilise aine põlemisel piisava hapnikukoguse juuresolekul. · CO2 on süsihappeanhüdriid lahuses on tasakaal happe ja lahustunud CO2 vahel. · CO2 kolmikpunkt on rõhul 5,1 atm, seega ta ei eksisteeri normaaltingimustel vedelikuna, vaid tahke vorm kuiv jää sublimeerub. Kasutatakse jahutamiseks.
annaabi.ee 
