Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
vanandatavad) Al-Mn, Al-Mg 2)termotöötlusega tugevdatud sulamid(vanandatavad) Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si ... Tüüpiliseks termotöödeldavateks sulamiteks on Al-Cu sulamid-duraluminium b)Alumiiniumi valusulamid-Al-Si,ehk silumiin.Sulamites,alates ränisisaldus al.1,65%,esineb eutektmuutus temperatuuril 577c,mil moodustub eutektikum Si-siladusega 11,7%. Vasesulamid Kasutatavad vasesulamid on messingid ehk valgevased(Cu-Zn) ja pronksid (Cu-,Sn-,Cu-Al- sulamid)kui ka vaseniklisulamid. a)Messingid-Zn sisaldus kuni 45%.Zn sisalduse suurenemisel kasvab sulami tugevus(kuni 45%) ja plastsus(kuni 35%). Zn edasusek suurenemisel väheneb järsult nii plastsus kui ka tugevus. b)Pronksid-Levinumad pronksid on tinapronksid.Tinapronksidel Sn-sisalduseg 5-10% on iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn
Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on.
Neil juhtudel on vajalik suurem tugevus ja kulumikindlus (kõvadus). Kaablite kiutraadid üle 0,32 mm valmistatakse ainult pehmest vasest. 6 4. Vase sulamid Masinaehituses on kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. 4.1 Pronks Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 4.2 Messing ehk valgevask Messinguks ehk valgevaseks nimetatakse vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 2009/2010 õ.a. Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Metallide ja sulamite mikrostruktuur Töö nr. 6 Üliõpilane: Karl Aas Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 28.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda mitteraudmetallide ja metterauasulamite struktuuri ja omadustega. Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni ...
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil ...
Vasaraheide Nimi "vasaraheide" tuleb sellest, et kunagi ammu visatigi vasaraid ja haamreid. Varasemate vasaratega võisteldakse siiani Scottish Highland mängudel. Mida see endast kujutab? Vasaraheidet sooritatakse ringis, mille diameeter on 2,135 meetrit. Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pik...
4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilisteks kasutusaladeks on lõõmutatud või lähteolekus teras, parandatud teras, hallmalmid ning pronksid. Rockwell - Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala.
Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Pronks on tavaliselt 88% vask ja 12% tina, kuid on ka teisi pronksisulameid,
5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Respo A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Respo A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elem Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on
............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID...................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased................................................................................................9 6.2 Pronksid......................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid........................................................................................................10 6.4 Vase sulamite kokkuvõte............................................................................................11 7. Kasutatud kirjandus/materjalid...........................................................................................
karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Tüüpiline kasutusala: teras lõõmutatud või lähteolekus, teras parandatud olekus, hallmalmid, pronksid. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod oma põhimõttelt on lihtne ning ei ole nõutav jälje mõõtmine operaatori poolt. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölauale.
Student Response A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn Student Response C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn
Kõik peale Fe Score: 10/10 4. Mitteraudmetallide hulka kuuluvad Student Response A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn Score: 10/10 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi?
Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase ala...
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarüh...
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses ka...
5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response Value Correct Answer A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% 6. Mis on pronksid? Student Response Value Correct Answer A. Cu-Zn sulamid 0% B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid 100% C. Cu-Ni sulamid 0% D. Cu ja teised elemendid peale Zn 0% 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav?
1) karastamist- plastsuse suurendamine 2) vanandamist- tugevdamine 3) lõõmutamist- struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. 3. Cu ja tema sulamid: pronksid, messing, vaseniklisulamid. Cu tugevnemine külmdeformeerimisel. Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega. Saadakse palju kasulikke sulameid, millest peamised on: - Cu-Zn-sulamid ehk messingid (valgevased) - Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid -Cu-Ni-sulamid 4. Ni ja tema sulamid (ei pea teadma sulamite nimetusi, küll aga põhilisi Ni-sulamite legeerivaid elemente). Supersulamid. Suur osa niklist (u 15% kogutoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terases ja malmis,
karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cu- sulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Tüüpiline kasutusala: teras lõõmutatud või lähteolekus, teras parandatud olekus, hallmalmid, pronksid. Tuleb arvestada ka sellega, et katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Rockwelli meetod: Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod on olemuselt lihtne, sest ei ole vaja mõõta jälje suurust, tulemuse saab lugeda otse masina pealt. Materjal peab olema korraliku pinnaviimistlusega ning katsetamise ajal ei tohi see liikuda. Vastavalt koormusele ning
tootmine toimub sulatusmetallurgia ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske (98,5...99,5% Cu + Fe, S, O jt) . Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt saadakse puhas eletrolüütiline vask ehk katoodvask (99,2...99,7% Cu) Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist Sobivad külmsurvetöötluseks Väikestes kogustes Al ja Sn lisamine parandab korrosioonikindlust merevees Pb lisamine parandab lõiketöödeldavust Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium- pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt.
Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronk- sideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeri- tavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid.
7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al- Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid. 10.messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6.variant 1.Fe ja Fe kristallivõred. Fe ruumkeskendatud kuupvõre K8 baas n=2; Fe tahkkeskendatud kuupvõre K12 n=4 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne, koosneb ferriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne, koosneb perliidist. Üle 0.8% üleeutektoidne, koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. 4.Mis on martensiit
vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. [6] 2.2. Pronks Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on vähesel määral levinud autotööstustes. [6] 2.3. Messing Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on
paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastikud. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti deformatsiooniastmest külmdeformeerimise ja kalestunud metalli järgnevast lõõmutamisest. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on vasetsingisulamid e messingid (valge vask) vasetina, vasealumiiniumi jt sulamid e pronksid Nikkel ja niklisulamid Puhas nikkel on plastme, hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina. Ta on suurepärase korresioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...
2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad
8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma täiendava rihtimiseta, suurendada töötlemise täpsust, vähendada töölise kvalifikatsiooni, vähendada toote/detaaili tootmise abiaegu. 5.Rakiste materjalid:tööriistateras, süsinikteras (korpused, toed, liistud), legeerterased (toed,tugiplaadid), vedruteras, malm (korpused), plastid (pehmenduseks, puksid), pronksid (puksid, mutrid). 6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis kõige täpsemast. 7.Kinnitus peab olema piisav, et hoida toorikut paigal terve lõiketöötlusprotsessi vältel. Kinnitus ei tohi painutada ega vigastada tooriku pinda. Kinnitades peeneseinalisi või struktuurilt nõrku toorikuid tuleks kinnitusjõud hajutada võimalikult suurele pinnale
konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla,
Zn-sisalduse järgi erist.neid a)tombakud - punane messing, mille Zn-sis <10%), b) pooltombakud (Zn 10-20%). Üldkoostise järgi: a) lihtmessingid (Cu sulamid Zn-ga<35%), moodustavad tahkkeskendatud kuupvõrel K12 põhineva tardlahuse; plastsed ja külmsurvetöödeldavad. b)legeer-jaerimessing (sis.Zn+teisi komp.): legeerimisega parandat. omadusi: Mn, Al, Fe, Ni tõstavad tugevust. kas.valatuna või kuumsurvetöödelduna. 2) Pronksid – Cu-sul, kus põhilisandiks Pb<20%, või Al-pronksid, või Be<2,7% 3) Cu-sul, kus põhikomp. on Ni, neid iseloomustab õbedane värvus, hea elektrilised omadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Sul, kus Ni=20-25% tuntakse melhioridena, mida kas. mündime-na, soojusvahetite, torude valmistamiseks. Cu-Ni+Zn lisamisel saad. uushõbedana – alpakana tuntud sulamid (Ni=10- 20%, Zn=20-35%), väga plastsed kas. juveelitööstuses.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus.Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al,Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed,korrosioonikindlamad. Alumiinium ja tema sulamidAl on väga väik-ese tihedusega Ta on hea elektri- ja soojusjuhtivusega väga pehme metall. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv Al2O3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Oksiidikihi paksust saab suurendada elektro-lüüsi teel. Sellist Al nim
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...............................
· Kesklegeerterased ( Leg.elemente 2,5...5%) · Kõrglegeerterased ( üle 5 %) 8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest Messingid CuZn, Pronksid CuSn, Vase-nikli sulamid CuNi 11. plastide töötlemine Termoplaste valatakse, vormitakse, töödeldakse ekstruuderiga, lõiketöötlemine, keevitamine Termoreaktiive pressitakse, valatakse, vormitakse, lõiketöötlemine 12. ? On metalli ja keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal
) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid,
Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik
17 16. Vask ja vasesulamid Tabel 3. Vase omadused Tihedus 8900 kg/mm3 Sulamistemperatuur 1083°C Tõmbetugevus Puhas 200-250 N/mm2 Sulam 700 N/mm2 Tabel 4. Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid Messing Pronksid Cu-Zn sulamid Cu-Sn-, Cu-Al-, Cu-Si sulamid Zn ≤ 45% Puhta vase mehaanilised omadused sõltuvad: Külmdeformeerimisest Kalestumisest Lõõmutamisest - ê tõmbetugevus, é plastsus Vase kasutusalad: • Elektrotehnika, näiteks elektrimähised ja juhtmed • Arhitektuuris • Koduses majapidamises • Toiduaine- ja keemiatööstuses, näiteks nõud ja mahutid • Soojusvahendid Peamised erisolamid on vasetsingisulamid ehk messing;
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
4,3% struktuur ledeburiit. 7. madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al- Zn-Cu, Al-Li sulamid.10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11. 1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12. On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1.Fe Fe kristallivõred(tähis,baasaatomitearv n) Fe ruumkesendatud kuupvõre K8 baas n=2 =(8*1/8+1); Fe tahkesendatud kuupvõre K12 n=4 =(8*1/8+6*1/2) 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne,koosneb feriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne,koosneb perliidist.Üle 0,8%C üleeutektoidne,koosneb perliidist ja sekundaaarsest
vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: -elektrotehnikas mähised, juhtmed. Sulamid: Cu- Zn-sulamid ehk messing. Zn lisamine suurendab sulami tugevust. Poldid, mutrid, torud, puhkpillid. Cu- Sn- Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kiirelt kalestuvad→ kasutatakse vedrude, müntide, ornametnaalse pronkspleki valmistamisel Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid. hea külgsurvetöödeldavusega, korrosioonikindel. Sõukruvid, punksid, juhtpinnad Ni - suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Sulamid: Ni Cl- hea tugevus, sitkus, Torud, lehed, plaadid Ti – korrosioonikindlusega, tugev, kõva. Sulamid: Al, Cr, V, Mo ja Mn Mg – tugev, Korrosioonikindel, Sulamid: 12
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-
enamasi koostises 10...13% Si, siis eutektkoostisele lähedal. Enamasti struktuur jämedateraline -> habras. Selle parandamiseks lisatakse väikeses koguses (0,01%) Na. Tõmbetugevus 250 MPa. Madal sulamistemperatuur, suur tihedus EN AC-AlSi11 10. Vask ja vasesulamid 10.1. Vasesulamite liigitus lähtudes keemilisest koostisest. · Messingid - Cu-Zn, tugevus suureneb, plastsus ka. Zn-sisaldus kuni 35% · Pronksid - kõik ülejäänud · Vaseniklisulamid - Cu-Ni 10.2. Messingite koostis, omadused, töödeldavus. Cu-Zn - 50-65 HB, suur plastsus, tõmbetugevus kalestatuna on <700 MPa, plii lisamine parendab lõiketöödeldavust. Kahefaasilised messingid on hästi vormitavad kuumsurvetöötlemise või valamise teel. 10.3. Vaseniklisulamid (koostis, kasutus). Cu-Ni - tugevad ja plastsed sulamid K12 kristallivõrega, suurepärane korrosioonikindlus ja head elektrilised omadused
METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messi...
rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeritavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks
4000- Al-Si-sulamid 5000- Al-Mg-sulamid 6000- Al-Mg-Si-sulamid 7000- Al-Zn-sulamid 8000- Al muud elemendid nt. EN-AW-2014 b)valusulamid 10000- puhas Al (min 99,0%) 20000- Al-Cu-sulamid 40000- Al-Si-sulamid 50000- Al-Mg-sulamid 70000- Al-Zn-sulamid nt. EN-AC-44000 Vask ja Cu-sulamid: liigitus koostise järgi (messingid, pronksid, vaseniklisulamid. Puhas vask Vasesulamid Messingid Pronksid Vaseniklisulamid Deformeeritavad Deformeeritavad sulamid sulamid Valusulamid Valusulamid Vase ja vasesulamite Eurotähistussüsteem Vase ja vasesulamite tähistamiseks kasutatakse kahte tähist: 1) Margitähist- see määrab keemilise koostise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
