3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe rea...
Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Duralumiinium Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Väärismetallisulamid Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne
Duralumiinium on alumiiniumi sulam, mis sisaldab kindlasti vaske (2,2- 5,7%) ja magneesiumi (0,2-2,7%) . Selleks , et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb teda karastada ja vanandada. Eriti tugevad on kaks sulamit: Al + Cu (4,4%), Mg (1,5%), Mn (0,6%) - tõmbetugevus 470 MPa Al + Cu (1,6%), Mg (2,5%), Zn (5,6%), Cr (0,23%) - tõmbetugevus 570 MPa Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. 7.2. Silumiin Silumiin on tuntuim alumiiniumi valusulam. Silumiin sisaldab 85-90% alumiiniumi ja 10- 15% räni. Sulamistemperatuur 580 0C. Ta on happekindel, hästi valatav ja korrosiooni kindel sulam ning teda kasutatakse masinatööstuse,mootorikolbide, käigukastide, mootoriplok ja seadmete valmistamisel. Tänu happekindlusele kasutatakse ka keemiatööstuses. 7.3. Magnaalium Magnaalium on väga korrosiooni kindel sulam. Magnaalium sisaldab lisaks alumiiniumile ka 2-5% magneesiumi ja kuni 1% mangaani
üle poole maakoore massist. On välja arvestatud, et maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Sulamid Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Duralumiinium Silumiin Kasutatud kirjandus:
00/1.00 Tegemist on toatemperatuuril oleva 7% Si sisaldava modifitseerimata silumiiniga. Millised väited on õiged? Valige üks või mitu: a. Kuigi räni on plastne, on struktuur habras tardlahuse maatriksi tõttu. b. Struktuur on kahefaasiline. c. Kuigi räni on habras, on struktuur plastne tardlahuse maatriksi tõttu. d. Struktuur on ühefaasiline. Your answer is correct. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Modifitseerimata silumiin, 7% Si Modifitseeritud silumiin, 7% Si Milles seisneb ja mis kasu saab silumiini modifitseeriminest? Valige üks või mitu: a. Muutub eutektkoostisele vastav Si sisaldus. Modifitseerimata sulami eutektkoostis vastab modifitseeritud sulamis alaeutektkoostisele ja seetõttu ei teki suuri ränikristalle b. Vedelmetalli viiakse väikeses koguses (ca 1 - 2%) NaCl ja NaF. c. Alaneb eutetkmuutuste temperatuur d. Peeneneb jämedateraline eutektstruktuur
Rauasulamid malm(2-5% C) teras (kuni 2% C) roostevaba teras (lisandiks Cr) Vasesulamid pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
-kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3. Tsink: -head valu- ja korrosioonivastaste oadustega. Kasutatakse terase katmiseks korrosiooni kaitseks. Kulub messingite ja kvajoodiste koostisse. Sulab: 419 kraadi juures Vrvus: hallikas 4. Tina: -plastiline ja pehme metall Kasutatakse pronkside jt
· Teras sisaldab kuni 2% süsinikku(terashari) · Roostevabaterases sisaldub veel ka kroomi. Vasesulamid · Pronks koosneb vasest ja tinast( pronksmedal) · Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam kasutatavaid ehete jms valmistamiseks on prooviga 583, st sulam sisaldab583 ehk 583% puhast kulda. Tina ja elavhõbeda sulamid
..........................8 2.2.3 Messing............................................................................................................................................9 2.2.4 Joodis...............................................................................................................................................9 2.2.5 Melhior............................................................................................................................................9 2.2.6 Silumiin............................................................................................................................................9 2.2.7 Duralumiinium................................................................................................................................9 2.2.8 Väärismetallisulamid.......................................................................................................................9 2.2.9 Eriteras...............................................
b)pronksid Cu-Sn Mikrostruktuuride joonised ja kirjeldused: Lihv nr. 1: Kunstlikult vanandatud duralumiinium Elektronühend ühtlasemalt jaotunud just tänu kunstlikule vanadamisele. Lihv nr. 2: Loomulikult vanandatud duralumiinium Elektroühend on väga ebaühtlaselt jaotunud kuna vanadamine on toimunud loomulikult. Lihv nr. 3: Silumiin Tegemist on üleeutektoidse silumiiniga. Eutektoid mark AL Si 1Z. Habras tänu ränifaasile. Head valuomadused- madal sulamistemperatuur. Kristalliseerub konstantsel temperatuuril. Lihv nr. 4: Messing tsingisisaldusega 41% Tegemist kahefaasilise struktuuriga (á+ß). Antud struktuur on tardlahus
Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb)
passiivsem. Selline materjal peab kruvid, kraanikauss keskkonnamõjudele paremini vastu. Vase sulamid - mündid Tsinkplekk (Fe+Zn) - katus, auto kere, vihmavee torud Mangaalium (Al+Mg) - väga korosioonikindel Silumiin (Si+Al) - happelised seadmed (happekindel sulam), Sulam on lisandite abil muudetud puhtast Vanaadiumteras - kuulikindel, mürsud, metallist kõvemaks. Teised metalli head allveelaevad omadused säilivad ja sulam sobib paremini Teras (Fe+C<2%) esemete valmistamiseks. Duralumiinium (Al+Cu+Mn) - lennuki materjal, tugev kui teras, kergem kui alumiinium
· Korrosiooni aeglustamine inhilutoriga · Elektrokeemiline kaitse 9) Sulam on mitme metalli voi metallic ja mittemetalli kokkusulamise saadud materjal. 10)Rauasulamid(malm 2-5%C , teras kuni 2%C, roostevaba teras lisandiks Cr) Vasesulamid(pronks Cu-Sn, melhior Cu-Ni, messing ehk valgevask Cu-Zn, uushobe ehk alpaca Cu-Ni-Zn) Alumiinumsulamid(duralumiinium Al-Cu-Mg-Mn, silumiin Au-Si) Kulla-ja hobedasulamid(kullasulamidAu-Cu, Au-Ag, hobedasulamid Ag-Hg) Tina-ja elavhobedasulamid(joodis ehk jootemetall Sn-Pb, hobeamalgaam Ag-Hg)
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kerg...
1.Sulam:mitmest metallist või mittemetallist kosnev metalliliste omadustega materjal2.saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Ela...
Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10
7. Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Student Value Correct Answer Feedback Response A. GJL 100% B. GJS 0% C. GJM 0% D. GJT 0% Score: 10/10 8. Milline on sulami AC-AlSi13 liik ja koostis? Correct Student Response Value Feedback Answer A. silumiin, 13%Si 100% B. alumiiniumi 0% valusulam, 13%Al C. ränipronks, 13%Si 0% Correct Student Response Value Feedback Answer D. alumiiniumpronks, 0% 13%Si Score: 0/10 9. Mis sulamiga on tegemist - CuSn 10? Liik ja koostis? Student Correct Value Feedback
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 4 Metalsete materjalide tähistussüsteem Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid e...
Kuna puhas Al on väga pehme, siis Malm: kasut lennukiehituses Al sulamit, milles on 5 % Cu ja Mg nn Teras: duralumiium Kerge, korrosioonikindel, peaaegu terase tugevusega Al, Mn ja Mg sulamist Näited nende sulamite valmistatakse konservipurke, katusedetaile, angaare, kasutamisest: staadionikatteid jm Sulam räniga on silumiin, happekindel, kasut keemiatööstuse aparaatides Mõned näited omapärastest alumiiniumit sisaldavatest materjalidest Alumiiniumvaht Tseoliit Mõned näited omapärastest rauda sisaldavatest materjalidest (NB tomat või veri ei ole omapärased näited, vaid kõikidele juba teada!)
c. keragrafiitmalm, Rm=350 N/mm2, A=4% d. tempermalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% Küsimus 13 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi deformerivate sulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AC b. AL c. AW d. AK Küsimus 14 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on sulami AC-AlSi13 liik ja koostis? Vali üks: a. alumiiniumi valusulam, 13%Al b. ränipronks, 13%Si c. silumiin, 13%Si d. alumiiniumpronks, 13%Si Küsimus 15 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami CuAl10 koostis? Vali üks: a. messing; 10%Cu ja Al, ülej. Zn b. pronks; 10%Sn, ülej. Cu c. pronks; 10%Cu ja Al, ülej. Zn d. alumiiniumpronks; 10%Al-sisaldusega vasesulam Küsimus 16 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased liigitatakse keemilise koostise järgi:
Alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergesüttivatematerjalide ja lähteainete valmistamise tsehhides Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt),mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Silumiin (85 % Al, 10-12 % Si) on happekindel, hästi valatav ja korrosioonikindel sulam ning seda kasutatakse masinatööstuses, mootorikolbide, käigukastide ja seadmete valmistamiseks. Magnaalium (Al, 10-30 % Mg) on väga korrosioonikindel sulam, millest valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, angaare, ehitusdetaile. 4 Magneesiumsulamid Magneesium on pehme ja peab vähe vastu
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
· Mitte-termotöödeldavad 9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid 9. 1. Alumiiniumisulamite liigitus lähtudes töödeldavusest · Deformeeritavad Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa · Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike Termotöödeldavad Mitte-termotöödeldavad silumiin 9.2. Alumiiniumisulamite liigitus läihtudes termotöötlusest. Milles seisneb TT? · Mittetermotöödeldavad - sulamid, mida termotöötlusege ei tugevdata · Termotöödeldavad Alumiiniumsulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Alumiiniumsulamite termotöötus põhineb asjaolul, et nimetatud süsteemis sulamites esineb piiratud
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad Pronks vask + tina ...
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br...
Alu Keevitus . Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada.
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. P...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega ...
Alumiiniumisulamid Alumiiniumisulamid duralumiinium Alumiiniumisulamid võivad olla legeeritud paljude elementidega. Nii saadakse paljusid kasulikke (Al - Cu - Mg - Mn) konstruktsioonimaterjale. silumiin (Al - Si) Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid.
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10.Messing, pronksid, vaseniklisulamid. 8.Variant. 1K12, n=8*1/8+6*1/2=4 =0,74 2.A3B1 K12 B=8*1/8=1 A=6*1/2=3 n=1+3=4 3.Piiramatu lahustuvusega FD. 4.Le(A+T) Alla 727C P(F+T) Üle 727 A+T 5.Üleeutektoidne 0,8...2,14% 6.Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 7.Cr, Ni 0,5% 8.Perliitmalm(0,8%) mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna prliit on suure tugevuse ja väikse plastsusega. 9. Silumiin Al-Si Rm 250N/mm2 A-1..7% 10. (tombak(90%Cu10%Zn) ,pooltombak80%Cu20%Zn), hülssmessing(70%Cu30%Zn)-need igaksjuhuks)messing Cu ja Zn Automaadimessing:Cu-58%,Zn-40%,Pb-2% Pronksid:Fosforpronks:10%Sn, 0,5%P, ülej Cu Punapronks:10%Sn, 2%Zn Ülej Cu Alumiiniumpronksid 5%Al/10%Al ülej. Cu. 11. 12.Kuuma amorfse plasti ainest kummilaadseks aineks, ning edasisel jahutasmisel klaasilaadseks aineks. Plasti deformatsiooni sõltuvus temp. Konstantse koormsue korral. 13
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H Alumiiniumisulamid duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium aktiivne lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
1. Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimis...
koostises materjali kõvaduse suurendamiseks. 7) Messing Vase ja tsingi sulamid. Messing on tugevam kui vask ja tsink eraldi, mida rohkem on tsinki seda tugevam on messing. 8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel
toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada
toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 3
· reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 Alumiiniumisulamid · duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) · silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). ·tihedus: 1,74 g/cm3 ·sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi ·väga hea korrosioonikindlus ·hästi lõiketöödeldav ja keevitatav ·pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused ·aktiivne ·lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool ·aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
Suur kahanemine (joonkahanemine 2,5%). Kahanemisdefektide vältimiseks kasutatakse suuri kompensaatoreid (50-60% valandi massist) Suured kahanemised tekitavad sisepingeid, vorm peab olema järeleandlik Massiivsemate osade jahtumise ühtlustamiseks kasutatakse jahuteid 15 ALUMIINIUM Levinud Alumiiniumi sulamid on: 1. Silumiin (AlSi) 2. Magnaalium (AlMg) 3. Duralumiinium (AlCu) Parim veldelvoolavus on silumiinil, mistõttu kasutatakse seda suurte ja keerukate valandite tootmiseks. Teised valusulamid on paremate mehaaniliste omadustega kuid halvemate valuomadustega. Alumiiniumi iseäraused: Kerge oksüdeerumine Kasutatakse laienevaid valukanaleid milles voolukiirus väheneb, lisatakse pidurdus elemente, näiteks filtreid. Gaaside neelduvus põhjustab gaasitühikuid.
Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada
(Pt, Pd, Ag, Au) - haruldased metallid (Li, Be, Ga) - leelismetallid (Li, Na, K). d) toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus – faasidiagramm): - deformeeritavad ehk survetöödeldavad ja valusulamid. e) termotöötluse järgi : lõõmutamine, karastamine, vanandamine. Al-sulamite tähistamine: 1) margitähis (see määrab keemilise koostise) EN AW-... deformeeritavate sulamite korral EN AC-... valusulamite korral nt. EN AW-AlCu4Mg1- duralumiinium EN AC-AlSi11- silumiin. 2) tunnusnumber (materjali margi numbertähis). Deformeeritavad sulamid Seeria 1000 – puhas Al 2000 – Al-Cu-sulamid (näit. EN AW- 2014) 3000 – Al-Mn-sulamid 4000 – Al-Si-sulamid 5000 – Al-Mg-sulamid 6000 – Al-Mg- Si-sulamid 7000 – Al-Zn-sulamid 8000 – Al-Fe-sulamid.Valusulamid (cast alloys) Seeria 10000 – puhas Al (min 99,0%) 20000 – Al-Cu-sulamid (näit. EN AC-44000) 40000-48000 – Al-Si-sulamid 50000 – Al-Mg-sulamid 70000 – Al-Zn-sulamid.
tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 30. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega
hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 • hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega
Oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem. Valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Alumiiniumisulamid: Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad: termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks (kuni 5,5% Cu) . Näiteks sisaldab alumiiniumisulam silumiin 8-14% räni; Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks tuleb alumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega (vask, teras) isoleerida niiskuse eest. Selleks tuleb need lakkida või kokku sulatada. 82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad
Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Reageerib paljude lihtainetega ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 Tõrjub hapetest välja vesinikku ning tekib sool Lahjendatud hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al 3+ + 3H2 Külmas kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappes passiveerub Reageerib leelistega Alumiiniumisulamid ▪ duralumiinium ( Al – Cu – Mg – Mn) ▪ silumiin (Al – Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemperatuur 650 °C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga energiliselt Aluseliste lah. reag. vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga
• lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega
Heleda värvusega, ei korrodeeru õhus. · Melhior vase, nikli (30%), mangaani (1%) ja raua (0,8%) sulam. Suure korrosioonikindlusega. Allumiinium plastne ja mitte eriti kõva, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Allumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad jagunevad termiliselt töödeldavateks ja mittetöödeldavateks. · Durallumiinium allumiiniumi ja vase (>5,5%) sulam, · Silumiin allumiiniumi ja räni (8-14%) sulam, · Kõik allumiiniumisulamid kaotavad 300ºC juures oma kõvaduse, · Allumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega tuleb islooerida niiskuse eest, galvaanielementide tekkimise värtimiseks, · Kvaasikristallid kristallid, millel puudub nende murtsites perioodilisus ning on kehvad elektri- ja soojusjuhid. (Allumiiniumi ja mangaani sulam kiirel jahutamisel) Heterogeensed süsteemid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
