Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Second level Third level Fourth level Fifth level Rauameteoriit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sooraud Eesti rauamaak Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast!
Pilte rauast : Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raua ajalugu: Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). Fe3O4 magnetiit, segaoksiid (FeIII oksiid), magnetiliste omadustega. Magnetiiti kasutatakse raua tootmiseks Hüdroksiidid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid, nn ,,sooraud", mida leidub ka mitme pool Eestis Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal. Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks. `Vabanevat energiat kasutavad ära rauabakterid, kes tekitavad veetorudes limajaid ja niitjaid kogumikke ja põhjustavad ummistusi. Soolad
Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele
Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel
7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3
Suhteliselt madala sulamistemp. (õnnevalamiseks,konservikarrbid,autoakude,elektrikaablid). Ühendid : Alumiiniumoksiid(valge kristlane aine,interne aine,korund,smirgel)Alumiiniumhüdrooksiid(valge tahke aine,vees ei lahustu prakt,väga nõrk alus),tina(IV)oksiid(värvipingemndina värvide ja emailide valm,valge värvus,vees prakt lahustamatu)pliimennik(PB3O4)(korrosioonivastaste kruntvärvide koostises) Tugevamad ja kõrgema sulamistep kui siirdemetallid. Raud neljas element maakoores. (sooraud raud(III)hüdrooksiid). Ehedal kujul esineb rauda looduses meteoriitrauna. Puhas raud on suht pehme, püsiv õhu ja vee toime suhtes.Lisandeid sisaldav raud on suurema kõvaduse ja trugevusega kuid palju väiksema vastupidavusega korrosiooni suhtes.Mõõdukal kuumutamisel tekib raua peale rauatagi kiht mis kaitseb rauda edasise korrosiooni eest. Niklit(kasut paljude sulamite koostises)Kroom(ilus,küva,küllaltki korrosioonikindel,roostevaba
Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne
Trigonaalne, kvartsi peitkrist. erim koorikud Opaal Muguljad massid, Valkjas hall, Vaha M karpjas K 5-6 S; BK; HT - SiO2*nH2O koorikud, nõrud, opalestsents vaoigu T 2-2,5 subvulkaaniline Amorfne kaugstrukt massiivne HÜDROKSIIDIDE KLASS Götiit Nõeljad agregaadid, Kollakas-pruun, Teemandi, L täiuslik K 5-5,5 S sooraud; FeO(OH) muldjad massid, pruun matt T 4,4 (3,3) BK; MUR rombiline nõrud; primal. krist. KR rauamin. kollakaspruun murenemisel Psilomelaan Peitkrist. Must; KR Poolmetalne L puudub K 5-6 MUR
Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, Kivim- on looduslike mineraalide kogum tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. (agregaadid või aglomeraadid, või Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, jt. vilgukivi 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Viia Lepane 5.09.2012 35 Viia Lepane 5.09.2012 36
orgaanilised ained; anorgaanilised ained)). b. Materjal on aine, mille kasutamisel ja töötlemisel ei toimu arvestatavaid keemilisi muutusi (nt. alumiiniumpotid, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Selle omadused sõltuvad nagu ainetelgi elementkoostisest ja struktuurist. c. Ainete tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt. N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on
sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näide: kõikide elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. b. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta Näide: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jt. c. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näide: nailon, amberliit, dowex jpt. · VALEM a. Empiiriline (lihtsaim valem) Näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning aatomite gruppide arvulist vahekorda vähimate täisarvudega. CH3Br, C6H6, Ca(OH)2, Ca3(PO4)2 b. Struktuurvalem.
struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on
pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Aine võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) a. Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b. Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c. kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2) Valem: a. empii- riline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; Tahkete ioonvõrega ainete puhul molekule ei ole. b. struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c.valem tähtede ja numbrite
Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:)
tüübist, struktuurist ja energiamuutusest. Ainete ja materjalide klassifikatsioon ning tähistamine: Klassifikatseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 1)NIMI: a) nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta(kriit, vesi); b) nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (nailon, määrdeõli, kiudained). 2)VALEM: a) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H6, CH4); b) struktuurivalem (lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud, keemilised sidemed. 3) TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON: nt E100-E199 toiduvärvid, saab identifitseerida
Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifitseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st. aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N2 ja CH4) Tahke ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; c)Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga
Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega). N2, CH4 b)struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c)valem tähtede ja
Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi
Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart
(aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid- olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse:
mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased,
Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH)
Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b) Molekulvalem/Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud;
elementkoostisest ja struktuurist. Klassifikats toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifits-da eri tunnuste järgi, s.t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH 3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N 2, CH4, HCl, CH3COOH)
loetelus) või EINECS registrite numbritega, mis on võetud kasutusele lisaks keemilisele tähistusele. Enamkasutatavam on CAS registrinumbrid (nt: ammoniaak CAS-is 7664-41-7 , EINECS-is 231-635-3). Igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. Ainete ja materjalide tähistamine: · 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); 1.2) Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (sooraud, seebikivi); 1.3) Kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (määrdeõli, kiudained). · 2. VALEM: 2.1) Empiiriline näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide vahelist suhet (nt. N2 ja CH4); 2.2) Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; 2.3) Valem
1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Ainete ja materjalide tähistamine: 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); 1.2) Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (sooraud, seebikivi); 1.3) Kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (määrdeõli, kiudained). 2. VALEM: 2.1) Empiiriline näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide vahelist suhet (nt. N2 ja CH4); 2.2) Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; 2.3) Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga - saab
annaabi.ee 
