Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) ·...
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine
Oksiidid Oksiidid on ained mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniastmes -2). Oksiidide saamine Lihtainete vaheline reaktsioon Paljusid oksiide võib saada lihtaine reageerimisel hapnikuga. Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka
Anorgaania. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse põletamisel * Mg + O2 - 2MgO * ja lihtainete *metall ja mittemetall* omavahelisel reaktsioonil *4Fe +3O2 2Fe3O3* Oksiide liigitatakse happelisteks oksiidideks, aluselisteks oksiidideks, anforteerseteks oksiidideks ja neutraalseteks oksiidideks. Happelised oksiidid siia kuuluvad enamasti mittemetalli oksiidid ja kõrge o.-a. Metalli oksiidid. *CO2; NO2; P4O10; CrO3; Mn2O7* Aluselised oksiidid siia kuuluvad enamasti metalli oksiidid. *Na2O;FeO* Amfoteersed oksiidid siia kuuluvad Al2O3; ZnO; Fe2O3; Gr2O3 Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1
Oksiidid meie elus Oksiide leidub maailmas kõikjal ning neid kasutatakse paljudeks asjadeks. Ilma mõne oksiidita ei leiduks maal isegi elu. Vesi, mida loetakse elu aluseks, koosneb 2-st vesiniku ja ühest hapniku aatomist ning seda nimetatakse divesinikoksiidiks. Ilma veeta ei saaks maal kasvada taimed, mis on eluks maal samuti hädavajalikud. Taimedele on eluks vajalik ka süsinikdioksiid, mida toodavad teised elusolendid hingamisel. Näiteks ainet nimega divesinikdioksiid kasutatakse valgendamisel
tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline
Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape. Mõned happed on ebapüsivad ja võivad kergesti (eriti kuumutamisel) uuesti laguneda oksiidiks ja veeks. Nt. süsihape ja väävlishape. Hapetele vastavaid oksiide nim. happelisteks oksiidideks. Enamik happelisi oksiide on mittemetallidoksiidid.
- Fe2O3 raud (III)oksiid ((Loe : raud- kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O
KT nr 2 harjutusülesandeid. Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, b. hapniku sisalduse, c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c
Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit.
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2
1) Värvusetu , 2) Lõhnatu , 3) maitsetu . Vees lahustub võrdlemisi vähe . Õhust on tublisti kergem. Põleb hästi . 11. Metaani leidumine looduses. Metaan on maagaasi põhiline koostisosa . Metaani leidub Ka mitmesugustes gaasides , mis tekivad orgaaniliste ainete lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta (soogaas ) . Kasutatakse gaasilise kütusena . 12. Metaani põlemise võrrand CH4+202CO2+2H2O 13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid. Süsiniku oksiide on kaks : CO ja CO2 . 14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus. Süsinikoksiid CO on 1) Värvusetu 2) Lõhnatu 3) Vees vähe lahustuv 4) Väga mürgine gaas Kuulub küttegaaside koostisse, CO nimetatakse ka vingukaasiks , kuna tekib süsinikuühendite põlemisel hapniku puuduses ( näiteks kui ahju siiber liiga vara suletakse ) . Kahjulikkus
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape;
Siirdemetallide ühendid Helina Kalbe, 10.a, 30.03 Fe2O3 Raud(III)oksiid on enamasti punakaspruuni värvusega (värvus võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini) vees raskesti lahustuv kristlane aine. See on üks peamisi raua oksiide, mida nimetatakse ka roosteks. Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina
OKSIIDID OKSIIDI mõiste: Liitained, mis koosnevad kahest elemendist millest üks on hapnik. CO2 OKSIIDID TEKIVAD: Mittemetall + hapnik= mittemetallioksiid. C + O2 = CO2 Metall + hapnik = metallioksiid 2Ca + O2 = 2CaO OKSIIDE LIIGITATAKSE Happelised oksiidid. Aluselised oksiidid. Enamasti mittemetalli Enamasti oksiidid. metallioksiidid. SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool CO2 + CaO = CaCO3
· Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks · Kasutatakse igapäevaselt: hingamiseks, tööstuses, transpordis jne Hapniku ühendid · Moodustab peaaegu kõikide keemiliste elementidega oksiide · Üheks kõige tähtsamaks ühendiks on vesi · Vesinikperoksiidi(H2O2) kasutatakse igapäevaselt pleegitajana, näiteks juuste blondeerimisel · Hingamisekson puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine Tänan kuulamast!
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiid...
Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste II). Oksiid on hapniku (o.a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4 (koos skeemidega) Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres)
Oksiidid Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga
c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele
5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2 b) rahvapärase nimetusega kustutamata lubi, on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall kristalne aine. See oksiid on sööbiv, ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal - CaO
S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid,
3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu massist seda tundmatut gaasi hakati alates 1894a. nimetama argooniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? Flooriide, oksiide ja ka floriidioksiide ( nt. XeF6, XeO3 ja XeF4O) 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? Minu üles tõstmiseks kuluks umbes 60m3 heeliumi. 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? Pommitasid inglaseid pommidega, mis ei süttinud. Varem kasutati vesinikku, mis plahvatas. 8. Milline seos on tuukritel He? Kui kasutada heeliumi, ei tekita lämmastik vereringesse mulle, mis võib põhjustada ummistusi ning hulljulgust ja ülemäärast lõbusust. 9
Ained võivad lahustumisel moodustada: a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide
Oksiidid minu elus Hapnik reageerib paljude liht-ja liitainetega. Ühinemise tulemusena moodustuvad oksiidid. Oksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust.
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu)
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2
aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4.
millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. Üldiselt võib kahest komponendist koosnevad keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Kristallivõret kooshoidvatest sidemetest lähtuvalt eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka-
OKSIIDID Töö autor: Helle Mürk Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium Õppeaine: Keemia Klass: 8. klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1
Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide.
Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga
IIA rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid. oksüdats aste on 2 ja väliskihi el valem on ns2 Iseloomusta neid lühidalt. Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Iseloomusta leelis- ja leelismuldmetallide oksiide, hüdroksiide ja soolasi (füüsikalised omadused). oksiidid hüdroksiidid soolad valged tahked, imevad valged kristalsed ained, kõvad, haprad, valged, niiskust tugevalt hügroskoopsed, kristalsed, kõrge lahustuvad vees sulamistemp, tugevad elektrolüüdid
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade
õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime
Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu.Krakkimist püütakse läbi viia nii et tekiks vähem alkeene,kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks.katalüütilisene krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.protsess viiakse läbi atmosfääri rõhul,temperatuuril500kraadi C ja katalüsaatoritena kasutatakse alumosilikaate,metallide oksiide(Al2O3),metalle(Pt,Ni),happeid.Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine,mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklisteks ühenditeks.RAFINEERIMINE-lisandite eemaldamine destilleeritud ja töödeldud naftasaadustest. KUIDAS KASUTATAKSE:naftagaas-kütusena naftatöötlemistehastes. Vedelgaas-kasutatakse kütteks ja mootorikütusena. Petrooleumid-tavalist kasutatakse majapidamiskütusena on ka lennukipatrooleum e
süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka C O2 CO2 süsinikoksiid. Väävli- ja lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime.
] Lähtudes välistegurite olemasolust või puudumisest jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
Haiglates kasutatakse laialdaselt hapniku, näiteks ehakse hapnikumaskidega protseduure. Samuti on kasutusele võetud uus ravimeetod- hapnikuravi ehk Baroteraapia. See võib päästa vingumürgituse saanud inimese elu, parandada halvenenud kuulmist, kuid mõjub ka üldist toonust tõstvalt. Hapniku kasutatakse väga paljudes valdkondades. See võib olla kasulik, kuid ka kahjulik, sest liiga palju hapnikut võib põhjustada hapnikumürgistuse. Kokkuvõte Uurides hapniku ja selle oksiide, selle teket ja kasutamisvaldkonnaid saan teha selliseid järeldusi: Hapnik on värvitu, maitsetu ja lõhnatu gaas, ilma milleta ei saa me elada. See tekib fotosünteesi protsessis ning hävib nt. põlemisel või hingamisel. Hapnikut on kõikjal ja see on üks tähtsamatest elementidest maailmast. Ilma hapnikuta ei saanudki tuntud meile elu maailmas eksisteerida. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hapnik http://www.miksike
ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse korrastamatus
· Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus · Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. · Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. · Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. · Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. · Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti.
Hapnik Keemiliselt (O2) Hingamine, Oksiidid aktiivne, tööstuses meditsiinis, O2 reageerib reageerib H2O oksüdatsiooni pea kõikide enamuste elektrolüüsil protsessid lihtainetega, lihtainetega või vedela looduses, moodustades õhu terasetööstus, oksiide destillatsioon keemiatööstus O3 osoon, il Osoon: vee sinine, terava (O3) puhastamisel lõhnaga, elekronide, mürgine gaas, prootonite, tugev UV-kiirguse oksüdeerija toimel
Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti.
I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II Al2O3 alumiiniumoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Aga: II -II FeO raud(II)oksiid III -II Fe2O3 raud(III)oksiid OKSIIDIDE SAAMINE Oksiide saadakse peamiselt põlemisreaktsioonides on ju põlemine eelkõige reageerimine hapnikuga. Iseloomulik on reaktsioon: LIHTAINE + HAPNIK OKSIID Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste (IA, IIA, Al), on lihtne võrrandit ka kirjutada (koostame tekkiva oksiidi valemi oksüdatsiooniastmete abil)! · naatriumi reageerimine hapnikuga: I -II 4 Na + O2 2 Na2O
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes.
annaabi.ee 
