Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine
O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall) 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. Aheraine eraldatakse kaevandatavast maagist või toormest rikastamise käigus.
O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4
smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd, aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall.
Paindetugevus Väheneb Suureneb g. Materjal omab suurt survetugevust, kõvadust ja neist tingituna suurt kulumiskindlust. h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu kulumisele
ja keraamikatööstuses, sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd,aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C
Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) · korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) · mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) · protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) · inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 )
jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). · Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. · Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni
d tähistab selle suuruse muutust, mille ees ta asub . 3.ELEKTROLÜÜSI RAKENDUSNÄITED Elektrsolüütide vesilahustes ja sulatatud elektrolüütides on võimalik elektrolüüsi läbi viia. Sulatatud elektrolüütide elektrolüüsi toodetakse aktiivseid metalle. Elektrolüüsi kasutatakse aktiivsete metallide tootmiseks, suurel hulgal toodetakse alumiiniumi ja magneesiumi. Teiseks kasutusalaks on galvaaniline katmine, nt nikeldamine või kroomimine, see kaitseb roostetamise eest. Kolmandaks on väheaktiivsete metallide puhastamiseks. Selle juures võib välja tuua selle, et Soomlased puhastavad vaske ja puhastusjääkidest saavad nad aastas 800 kilogrammi kulda ning sellest jätkub nende elektroonikatööstusele. Neljandaks saab elektrolüüsi abil toota naatriumhüdroksiidi ja vesinikperoksiidi. Eelkõige on elektrolüüs metallide saamise meetod, kus matallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga
vask elektrijuhtmed; väärismetallid ehted Vee karedus. Ca ja Mg soolad. Mööduv e. karbonaadne karedus. Vees on kas Ca või Mg ja HCO3 Katlakivi eemaldajad peavad olema happelised. Kõrvaldamiseks kasutatakse: keetmist, destilleerimist. Püsiv karedus. Keetes eemaldada ei saa. Seda põhjustavad Ca, Mg, kloriidid ja sulfaadid. Katlakivi ei sadestu. Kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse: Destilleerimist. kulukas ioonivahetajaid · Kroomimine ei ole seotud terase legeerimisega, sest kroomimine on metalli katmine kroomikihiga, legeerimine on teiste metallide sisse viimine, et tugevamaks teha.
...................................................................................................7 Tinatamine..........................................................................................................7 Vasetamine..........................................................................................................8 Nikeldamine........................................................................................................8 Kroomimine........................................................................................................8 Prodektorkaitse...................................................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................11
korrosiooni nahka. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kaitse korrosiooni vastu Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi. a)Metalli isoleerimine väliskeskkonnast. Selleks võib metalli katta laki või värviga. b)Metalli katmine teise metalli kihiga. Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon
Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse
vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused
Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ja korrosioonikindlust. Terased, mis sisalduvad 1-2% kroomi, on väga kõvad ja vastupidavad. Sellise kroomi sisaldusega teraseid kasutatakse näiteks muusika instrumentide, püsside vintraua, suurtükitorude, soomusplaatide ja mitmesuguste masinaosade tootmisel. Roostevaba teras peab aga sisaldama vähemalt 12% kroomi. Korrosiooni vältimiseks kaetakse metallid kroomiga nn. kroonitakse. Kroomimine toimub elektrolüütilisel teel, mis võimaldab saada kõva ja tihedat ning läikivat kattekihti. Kroomi suhtelise kõvaduse tõttu on kroomitud tooted vastupidavad kulumisele. Seda kasutatakse laialdaselt just instrumendi ja autotööstuses. ˚ Koobalt on kõva ja sitke rauasarnane läikiv metall, mille sulamistemperatuur on 1492˚ C ja erikaal 8,9. Keemiliste elementide tabelis leiab koobalti 27. kohalt
suunatult liikuma, tekib elektrivool. Elektrivoolelektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid ära liigsed elektronid, mis lähevad vooluringi välisosa kaudu katoodile ja sealt ühinevad positiivsete inoonidega. = elektrolüüs. Nikeldamine, kroomimine, vasetamine,kulla ja hõbeda kihiga ehete katmine. Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents).
värvi-, laki- või vastupidavama metallikihiga, takistamaks õhuhapniku ja niiskuse tungimist rauani. lKorrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: lKorrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. lKorrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). lMittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. lKorrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused,
elektrolüüsiseadus, valem, kirjelda elektrolüüsi rakendusi? Elektrolüüt: soolade, hapete, leeliste vesilahus; Dissotsiatsioon: molekulide jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks; Elektrolüüs: Aine eraldumine elektroodil, elektrolüüsiseadus:elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolutugevus ja ajaga. (m=kIt) Kasutusalad: galvanosteegia(metallesemetele katete peale kandmine, kroomimine jne), galvanoplastika(esemetest jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab
mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni • Korrosioonikindlad sulamid - Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras KORROSIOONI KAITSE • Korrosioonikindlad metallkatted - Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine) • Mittemetalsed kaitsekatted - Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused,
Seal toimub redutseerumisreaktsioon. Anood ühendatud vooluallika positiivse poolusega. Seal toimub oksüdeerumisreaktsioon. Katoodil: Na+ + e ® Na Anoodil: Cl e ® Cl; 2Cl ® Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl (elektrolüüs)®2Na + Cl2 (2NaCl®2Na+Cl2) Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. Korrosioon Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega.
Keemiline vooluallikas seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel (alati redoksreaktsioon) Korrosioonitõrje metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, võimalusi värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tsingiga ja tinaga katmine), elektrokeemiline kaitse (kaitstav seade ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga protektoriga), korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitor) Maak - mitmest ainest koosnev ühend, mis sisaldab peale metalliühendi ka mitmesuguseid kõrvalaineid
on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused,
2. oksüdeerija tarvitab ära vabanenud elektronid. Summaarselt toimub reaktsioon: 4Fe + 302 + nH20 => 2Fe203*nH20 Mittehappelise lahuse puhul on oksüdeerijaks hapnik, happelise puhul vesinikioonid (sest neid on lahuses rohkem kui hapnikku) Fe + 2H+ = Fe2+ + H2 6. Korrosiooni tõrje: 1. Metalli isoleerimine väliskeskonnast ( Alumiiniumi kattumine oksiidi kihiga mis väldib edasist oksüdeerumist, värvimine, lakkimine, emailimine) 2. Metalli katmine teise metalli kihiga (tsinkimine, kroomimine, tinatamine) 3. elektrokeemiline kaitse kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni.
toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses oksiidsed mineraalid väärismetall looduses mineraalidena, lihtainena ehedalt 7) Nimeta kõige levinuimaid metalle looduses levinuimad: Al, Fe, Ca, Na 8) Maavarade kaevandamine
hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn 0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal.
Võib esineda niiskes õhus, maapinnas, vedelates keskkondades. Toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub(hävineb). Korrosioonikaitse *Korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras *korrosioonikindlad metallkatted – kroomimine,nikeldamine,tsinkimine jne *mittemetalsed kaitsekihid- värv,lakk,email,õli jne *protektorkaitse-kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. *korrosiooniinhibiitorid *inhibiitor-aeglustaja. Mittemetallid ja nende ühendid. MITTEMETALLIDE ÜLDOMADUSED:
vesinikuga; alumiiniumiga; elektrolüüsi abil) Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust) särdamine metalli oksiidi redutseerimine metall oksiidse maagi redutseerimine: karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al) 21) Korrosiooni kaitse roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 22) Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor – korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 23) Nimeta 4 metalli, mis praktiliselt ei reageeri veega! Mis tekiks metalli ja vee reageerimisel? tekivad alused Au, Hg, Pt, Hg 24) Nimeta aktiivseid metalle, keskmise aktiivsusega metalle ja väheaktiivseid metalle aktiivsed: K Ba Ca Na Mg keskmise aktiivsusega metallid: Al Mn Zn Cr Fe Ni SnPb väheaktiivsed metallid: H2 paremal pool 25) Kumb element on metallilisem (kirjuta välja metallilisem, põhjenda otsust!):
redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. Protektoranoodi kasutatakse näiteks elektriboilerite terasest anuma kaitseks. 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused,
Kaitse korrosiooni eest Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate (lisanditega manustatud) metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid on ained, mis aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi
liivmullad. 5 Korrosioonivastane kaitse Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused,
Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat. Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm;
Korrosioonist võivad osa võtta ka bakterid, vetikad, seened jne. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad metallide oksüdeerumisprotsessist. Lisaks sellele avaldavad metallidele mõju ka biokorrosioonil tekkivad mikroorganismide elutegevussaadused(happed, alused jne.). Biokorrosioonist on eriti ohustatud laevad ja veesolevad metallkonstruktsioonid. Korrosioonikaitse korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras korrosioonikindlad metallkatted- kroomimine, nikeldamine, tsinkimine jne. mittemetalsed kaitsekihid- värv, lakk, email, õli jne. protektorkaitse- kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. Tekib galvaanielement, plaat hävineb ning põhimetall säilib. 6 Mittemetallid Aatomi ehitus Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st
voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi
naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (katioonid). Negatiivsed ioonid e. anioonid liiguvad anoodi poole. Naatriumi ioonid saavad katoodile jõudes lisaks elektroni ja katoodile sadestub metalliline naatrium. Anoodil annab kloori ioon ära elektroni ja eraldub gaasiline kloor. Seda efekti kasutatakse metallide tootmiseks nende lahustest (Al) või pinnakatete saamiseks (tsinkimine, kroomimine, hõbetamine ...). Katoodile sadestuva metalli koguse määrab Faraday seadus: (2-18) m=c×q m=c×I×t kuna q = I × t kus: m - sadestunud metalli mass g c - aine elektrokeemiline ekvivalent g/Ah võib kohata ka ühikut mg/C q - elektrolüüti läbinud laeng C
Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile. Kroomiga kaetakse tihti pindu, sest kroomitud pind on kulumisele ja korrosionile vastupidavam ning väga dekoratiivne. Kroomitud pindu kasutatakse nii auto-, lennuki- kui ka aparaadiehituses. Nüüdisajal on populaarne ka käekellakorpuste, kellarihmade, kööginõude(pilt 4) ja auto ilukilpide(pilt 2) kroomimine. Kroomi sulamitest nikroomist (nikli ja kroomi sulam) ning kromaalist (kroomi ja alumiiniumi sulam) tehakse elektriahjude ja -pliitide küttekehi.Kroomi kasutatakse ka värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks nüüd, aga kroomvärvaineteks.. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel
Katalüsaatori kasutamine kiirendab reaktsioon, kuigi ta ise selles ei osale. (on ka negatiivseid katalüsaatoreid, mis aeglustavad reaktsiooni) METALLI PRAKTIKAS Korrosioon- metallide hävimine väliskeskkonna mõjul. Keemiline korrosioon- toimub mitte elektrolüütides (kuivad gaasid [nt hapnik ja kloor] ja vedelikud, mis ei ole elektrolüüdid [nt bensiin, õlid]) Elektrokeemiline korrosioon- toimub elektrolüütides Korrosioonitõrje: Kroomimine ja tsinkimine- metall kaetakse ilmastiku kindlama metalliga Metalli katmine värvi- või lakikihiga. Protektorkaitse- Aktiivsem metall reageerib enne. METALLIDE TOOTMINE Aluminotermia- alumiinium võime metalli oksiidist metall välja tõrjuda kõrgel temperatuuril. Saadaks keskmise või vähem aktiivsemaid metalle. Al + Fe2O3 Al2O3 + Fe Karbotermia- metalli redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Elektrolüüs- metalli tootmine elektrienergia abil
O2 + 2H2O + 4 = 4OH- 5. Korrosiooni tõrje Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Süsinikterase legeerimisel kroomi, nikli või koobaltiga saadakse nn. roostevaba teras. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metallikihiga. Selleks kasutatakse tavaliselt värvilisi metalle, mis kantakse metallile kas elektrolüütiliselt, sulametalli sisse kastmisel või pihustamisel. Siia kuuluvad metallide tinatamine, tsinkimine, nikeldamine, kroomimine. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast mittemetalsete kaitsekatetega, näiteks laki-, värvi-, emaili-, õli- või bituumenkihiga. Ümbritseva keskkonna toime vähendamiseks rakendatakse inhibiitoreid [aineid, millega tõrjutakse tagasi korrosioon, näit. ziletiterade ümbrispaber immutatakse NaNO2, Na2CrO4 või Na3PO4 vesilahustega. Neid lahuseid võib kanda kaitstava metalli pinnale (kontaktinhibiitor)].
Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal.
Tekkinud mikrogalvaanelementide paarid raud süsinik ja raud-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimetalli pinnal toimub anoodne ja lisametalli pinnal katoodne reaktsioon. 35. Milliste viisidega kaitstakse...: Metalli pindade kaitsmine korrosiooni eest: 1) pinna katmine kattega (värvid, polümeerid, metallid, emailid, keraamilised katted). 2) metalli pinnale tekitatakse mõõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine). 3)protektor kaitse (anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid:Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Zn, Al-Zn-Sn). 4) katoodkaitse välise vooluallika abil. 5) anoodkaitse. 6) inhibiitorid ( Ca(NO3)2). Põhilised värvimise meetodid on: 1) madalsurve ehk õhkpihustus- mööbel, autod, väikesed detailid-puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke. 2) kõrgsurve
69. Metalli kaitsmine kaitsekihiga ja selle kihi materjali valik. Detailid puhastatakse mustusest, õlidest, oksiidi kihtidest ja asetatakse elektrolüüsivanni. Detail ühendatakse alalisvoolu negatiivse poolusega. Anoodiks on plaat vastavast kattemetallist. Teatud aja möödudes detailile kandub õhuke kattemetalli kiht. Õige voolutiheduse korral tekkib kvaliteetne kattekiht. Protsessi on võimalik reguleerida ja juhtida. Meetodid: Tsinkimine, kadmeerimine, kroomimine, difusioonimeetod, fosfaatimine, oksüdeerimine, nitriitimine. 70. Plastifikaatorid laki ja värvi katetes. Plastifikaatorid suurendavad kattekile plastsust. Dibutüülftalaat, kastroolõli jt. Sikatiivid on kuivamise kiirendajad, kiirendavad oksüdeerimise protsessi kilekatet tekitavas aines. Koosnevad plii-, koobalti-, mangaani ülhapendeist, mis lähevad üle oksiidideks, vabastades hapniku ning soodustades sellega oksüdeerumisprotsessi ja kilekatte teket. 71
· Muudest võimalustest kasutatakse emaileerimist, üldiselt kunstiesemete valmistamise korral. · Värvimine. Tavaliselt ei kasutata. Kui soovitakse pinda mitmekesistada, siis näiteks harjamine. · Lakkimine. Selleks et kauem säilitada läikivat pinda kasutatakse akrüül- ja polüesterlakke, mille säilivus välistingimustes on madal. · Eriliste keemiliste menetlustega on võimalik muuta vase värvust siniseks, halliks, roheliseks või ka pruunimaks. · Nikeldamine ja kroomimine. Paremini puhastatavate ja püsivate pindade saamiseks. Elektrolüütiline protsess, mida kasutatakse sanitaartehniliste toodete ja kinnitustarvikute puhul. 5 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad. Mineraalvillad
Elektrolüüs toimub mitte ainult vesilahustes, vaid ka sulakivimites. Näiteks toodetakse praktiliselt kogu alumiinium alumiiniumoksiidi elektrolüüsi teel. Kuni seda tehnoloogiat ei tuntud, oli alumiinium ja teised aktiivsed metallid ülikallid; praegu on alumiinium maailmatoodangus raua järel teisel kohal. Elektrolüüsi tehnilistest rakendustest tasub mainimist veel galvanosteegiat - ainete katmist õhukese metallikihiga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine jt.) 3.3 Plasma Plasmal ja tugevasti ioniseeritud gaasil esinevad nii elektron- kui ka ioonjuhtivus. Plasmakera on illustratsiooniks mõnedele keerulisematele plasmanähtustele, nagu filamentide teke. Nähtav kiirgus on põhjustatud neutraalsete aatomite ja ioonide põrkumisel elektronidega tekkinud ergastuste relaksatsioonist. Neis protsessides kiiratava valguse spekter on igal aatomil ja ioonil spetsiifiline ning selle spektri
tekitada vooluringi: 1. protektorkaitse 2. katoodkaitse 3. anoodkaitse 47. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid (millistest ainetest valmistatakse, milline on protsessi skeem ja protsessi orienteeruvad põhiparameetrid)? Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge? Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks (puhastamise meetodid, fosfatiseerimine, aktiveerimine ) ? Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H 2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temp-st, pH- st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m 2) ja ajast. Parameetrid: U = 1030 V ja 400 600 A/m2. Skeem?
iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal
48. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid (millistest ainetest valmistatakse, milline on protsessi skeem ja protsessi orienteeruvad põhiparameetrid)? Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge? Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks (puhastamise meetodid, fosfatiseerimine, aktiveerimine)? Galvaaniliste katete valmistamine : so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. Nt: Fe katmine Cr-ga: Fe puhast H 2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaet Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temperatuurist, pH-st, ja kontsentratsioonist), voolutihedusest (A/m 2) ja ajast.
konstruktsioonide kaitseks. Elektrokeemilist meetodit saab kasutada seal, kus saab tekitada vooluringi: protektorkaitse, katoodkaitse, anoodkaitse. 48. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid (millistest ainetest valmistatakse, milline on protsessi skeem ja protsessi orienteeruvad põhiparameetrid)? Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge? Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks (puhastamise meetodid, fosfatiseerimine, aktiveerimine)? Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese asetatakse katoodina elektrolüüsi vanni, milles on kattemetalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga.
Kui raud moodustab galv. el.-i aktiivsema metalliga (tsink), siis on tsink anoodiks ja raud katoodiks. Tsink läheb lahusesse ja raud säilib. (???) 35. Metalli pinna kaitsmine korrosiooni eest: 1)pinna isoleerimine katetega – värvid, polümeerid, metallid (kantud peale galvaaniliselt, kastmisega sulasse metalli, pihustamisega, elektriväljas vaakumis), emailid, keraamilised katted); 2)Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine); 3)protektorkaitse – anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid (Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Sn-Zn); 4)katoodkaitse välise vooluallika abil; 5)anoodkaitse; 6)inhibiitorid (Ca(NO3)2-); 7)kaitsemäärded; 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga. Põhilised värvimismeetodid on: 1)madalsurve e. õhkpihustus – mööbel, autod, väikesed detailid (puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke); 2)kõrgsurve – laevad, mahutid, ehitised
oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H 2 O O2 4H 4e katood: Cu 2 2e Cu(t ) /* 2 summaarselt: 2H 2O 2Cu 2 O2 4H 2Cu(t ) 116. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 25 Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia);
oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2 O O2 4 H 4e katood: Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 summaarselt: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) 111. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine;
annaabi.ee 
