Jääv karedus 3,05 mg ekv/l Vee kareduse kõrvaldamiseks ja vee täielikuks vabastamiseks kõikidest sooladest, kasutatakse ioniite. Praktikas kasutatavad ioniidid on vees lahustumatud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis sisaldavad väljavahetusvõimelisi ioone. Katioone vahetavaid ioniite nimetatakse kationiitideks ja anioone vahetavaid ioone anioniitideks. Kui Na-ioone väljavahetava kationiidiga täidetud filtrist toorvett läbi juhtida, toimuvad järgmised protsessid: Ca ( HCO ) Ca 2Na-kat + (kat)2 + 2NaHCO3 Mg ( HCO) Mg CaSO, MgSO Ca NaSO 2Na-kat + CaCl , MgCl Mg (kat)2 + 2 NaCl kus Ca- ja Mg-ioonid vees vahetuvad Na-ioonide vastu. Kationiidist ja filtrist läbinud
Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk oleks kogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse keeduklaas selleks, et lehtri äravoolutoru pikem serv oeks vastu keeduklaasi seina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda keelduklaasi seina ning on välditud lahuse pidema kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolbis olevate jäägile uuesti 50 cm2 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filtpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolbist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse.
2) Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber Areomeeter: 3. Töö käik Keedusoola protsendilisuse määramine lahustamise ja filtreerimise ning filtraadi tiheduse määramise abil. Liiva- soola segule lisada umbes 50 ml destilleeritud vett, et lahustada segus sisalduv NaCl. Lahus segada ja filterpaberile valada aeglaselt ja kasutades klaaspulka. Korraga täita mitte rohkem kui kolmveerand filtrist. Soola täielikuks väljapesemiseks segust lisada kolvis olevale jäägile uuesti 50ml vett ja filtreerida lahus uuesti keeduklaasi. Katset korrata ka kolmas kord. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et soola ei läheks kaotsi. Filtraat valada mõõtesilindrisse ja see omakorda täita 250 ml- ni destilleeritud veega. Silindris olev lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil tuleb määrata lahuse tihedus. 4. Katseandmed Liiva-soola segu mass = 10g
Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk olekskogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse keeduklaas selliselt, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasiseina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda keeduklaasi seina ning on välditud lahuse pisema piisa kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. _ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda.
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, mil...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr.1 Töö pealkiri: KEEDUSOOLA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA- SOOLA SEGUS Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filt...
see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina (vt joonis lk 4). Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut.Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse.
kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi 3 sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10..
H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− Kus H2Y2− on värvitu MeInd+ on lilla MeY2− on värvitu ja Ind− on sinine Kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)7.1 ml 2)7.0 ml 3)6.95ml aritmeetiline keskmine: 7.016 ml Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Filtreerisin “Saarema vesi” läbi Na-katiooniitfiltri. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest.
Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk olekskogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse keeduklaas selliselt, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasiseina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda keeduklaasi seina ning on välditud lahuse pisema piisa kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. _ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda.
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
Et mask tõesti kaitseks peame me teadma mille eest me täpsemalt kaitset vajame ning mis on võimalikud kahjustused selle sisse hingamise puhul. Mask peab sobima näoga ning sellega töötamine peab olema mugav. Erinevad filtrid: · Tolmufilter · Gaasifilter · Radioaktiivse tolmu filter · Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend Filtrite kasutusiga sõltub saaste iseloomust ja tugevusest. Filter tuleks välja vahetada siis kui hingamisel esineb takistus või on tunda tolmu/kemikaalide filtrist läbi tulemist Kui töökeskkonnas esineb kahjulikke gaase ning tolm korraga, tuleks kasutada näomaski, mis on varustatud nii gaasi- kui tolmufiltriga. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Küüdorf, Annika ; Merisalu, Eda; Ohutegurid, tööga seotud haigused ja nende vältimine ehituse-, puidu- ja metsatööstuses; Eesti Metsatöötajate Ametiühing; 2006 Aet Kingsepp;TartuIsikukaitsevahendid; Kuntikool 2011
1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5
autodele paigaldatakse, on katalüsaator. Katalüsaator muundab heitgaasides leiduvad süsivesinikud ja CO ümber veeks ja süsinikdioksiidiks. Katalüsaatorid reageerivad aga tundlikult väävlile. Väävel niiöelda mürgitab pikas perspektiivis katalüsaatori ja viib sellegatahkete osakeste emissioonini. Optimaalselt toimiksid niisiis katalüsaatorid maksimaalselt väävlivaba kütusega, nagu seda biodiisel on. Kombinatsioon katalüsaatorist ja tahkete osakeste filtrist on isegi võimelised biodiislit kasutades saasteainete emissioone kuni määramisläveni (piirini) alandama. Biodiisel vastab juba niigi enam-vähem EURO-III heitgaasinormatiividele.
hulgal destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri otsa puutub vastu keeduklaasi(kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka.Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu egatohi puutuda vastu filri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tahasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3),
Filter, mida vee-ettevõtetes kasutatakse, ei ole tavaliselt normeeritud (iga süsteem omandab oma iseloomu). Toorvee kvaliteedist sõltub filtri tüüp ja materjali valik ehituseks, filtreeriv materjal ning osakeste suurus . See loomulikult ei tähenda, et standardseid filtreid ei peaks valmistama. Filtri puhul on tähtis parameeter tema efektiivne mahutavus, mis tagab vajaliku kestvusega filtreerimisaja ilma, et filtri takistus tõuseks nii suureks, et tekiks filtrist läbivoolu oht. Filtri takistus on ilmses sõltuvuses sadenevast ainehulgast filtrile. Setete tekimisel osakeste vahelised poorid ning vee hulk, mis läbib filtrit, väheneb. Teades filtreeimiskiirust ning filtri mahutavust valitakse filtri materjal, hulk ja tüüp. Osakeste suurusel on seejuures otsustav tähtsus filtreerimisel. Nende nõuete kohaselt valitakse filtri tüüp ja määratakse tingimused. Filtri tüübi valikul tuleb otsustada aeglase või kiire vahel.
,,close" sõnum, viimane serveri vastus seda ei sisalda. Kuna kasutusel on HTTP 1.1, siis võib eeldada, et sessioon oli püsiv. 3.3. Defineerige filter, mis aitaks sellele küsimusele vastata: Kui mitu objekti(html/css/jpeg jne) kokku HTTP abil alla laeti? (ainult valitud leheküljega seotud objektid) Filter: http.request.method=="GET" and http.host contains "ttu.ee" Antud filtri alusel laeti alla kokku 3 objekti. Kui eemaldada filtrist http.host piirang, selgub, et laeti alla 4 objekti. Lisandunud objekt on laetud google-analytics.com ja ,,referer" on ttu.ee. Seega on siiski tegemist antud lehega seotud objektiga. Kokkuvõte, järeldused Töö tegemine osutus harivaks ja põnevaks. Sain oluliselt targemaks, mis minu brausimise käigus tegelikult toimub. Oskasin küll arvata, aga nüüd olen kindel. Pakettide rohkus on siiski üllatav. Selle alusel sai ka leht ttu.ee valitud, kuna selle avamisel tuli vaid ~100 paketti. Delfi
voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk oleks kogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse kooniline kolb selliselt, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu koonilise kolbi seina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda koonilise kolbi seina ning on välditud lahuse pisema piisa kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist 34 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada keeduklaasis olevale jäägile uuesti 50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi koonilisse kolbi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3
tühjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 1015 minutit, mille jooksul jõutakse kõrvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 68 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti väljalülitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega. Lihtsalt kehva voolu puhul (voolutõuked, krooniline alapinge jne.) piisab ka filtrist. UPSil on sees ka äikesekaitse, mis vähendab seadmete kahjustamise riski. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, informeerib ta sellest kasutajat lühikeste piiksudega. Kui aga akud on tühjenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informeerib UPS sellest pideva heliga, mida ei saa välja lülitada. Kui kaitsta oma arvutit vooluvõrgu häirete eest UPSi või toitevoolu filtriga, jääb arvuti "tagauks" modemi telefoniliini või arvutivõrgu kaudu avatuks
klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et
klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides,
niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi
vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina (vt joonis lk 4). Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et
mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kaaluti kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. Lahustati NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 ml) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Selleks valmistati kurdfilter, asetati see klaaslehtrisse ning niisutati vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida suurema koguse liiva sättimist filtrile, mis oleks aeglustanud filtrimist oluliselt. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 30..50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti veel paar korda vähese veega (10…20 ml), jälgides, et
klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidan 3/4 ning klaaspulga tõstan kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Väldin suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides,
Kohvimasina kann võimaldab käivitada tilkumisvastase mehhanismi (ehk «tilk - stopp», tilgalukk). Selline konstruktsioon lubab teil valada tass, paar kohvi enne täiskoguse valmimist. Kannu võtmisel kohvimasinast, peatab spetsiaalne sulgur kohvi tilkumise. Kui te asetate kannu tagasi, vajutab ta ise «kangile» ja kohv hakkab uuesti nõrguma kannu. Ei tasu kannu liiga kaua hoida väljaspool töötavat kohviaparaati. Sulgur ei pea vastu üle 5 minuti kohv võib filtrist välja murda ja maha voolata. · Autonoomne küttekeha. Autonoomne küttekeha on samuti üks kohvimasina põhiosadest. Kõige lihtsamates mudelites soojendatakse kohvi seni, kuni te selle välja lülitate. Milleks on see vajalik? Esialgu töötati autonoomne küttekeha välja kohvikannu soojendamiseks kohv tuleb parema maitsega, kui ta valada eelnevalt soojendatud nõusse. Ja alles teises järjekorras on selle funktsiooniks kohvi temperatuuri hoidmine
(250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi. Välditakse suurema koguse liiva sattumist filtrile. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisatakse jäägile keeduklaasis veel veidi destilleeritud vett, segatakse ja filtreeritakse koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi seinad ja liiva jääk pestakse paar korda vähese veega. Ka pesuvesti filtreeritakse läbi sama filtri koonilisse kolbi.
selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin veits kaldu ja see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin
hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin natukene kaldu ning see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin
plakatiks. 12. Effektsed fotofiltrid Peale digitaalsete filtrite on võimalik ka käsitisi kaamera ette filter paigaldada. Fotograafiline filter on tavaliselt klaasist või akrüülplastikust valmistatud fototarvik, mille eesmärgiks on muuta läbi objektiivi fotoaparaadi sensorile langevate valgusosakeste koostist. Fotograafilised filtrid jaotatakse oma kuju järgi kaheks suureks grupiks: a. Ümarad filtrid - Filter koosneb filtrist endast ning filtrirõngast. viimane on valmistatud enamasti alumiiniumist ning on varustatud keermega. Selle abil kinnitatakse filter objektiivi ette. Kuna objektiive on nii suurema kui ka väiksema diameetriga, siis ei sobi üks filter ühe filtrikeermega igale objektiivile. Nagu filtrite nii on ka objektiivide tehnilistes andmetes alati ära näidatud filtrikeere. Viimane on alati märgitud ka objektiivile ning samuti objektiivikorgi siseküljele
klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides,
katalüsaator. Katalüsaator muundab heitgaasides leiduvad süsivesinikud ja CO ümber veeks ja süsinikdioksiidiks. Katalüsaatorid reageerivad aga tundlikult väävlile. Väävel niiöelda mürgitab pikas perspektiivis katalüsaatori ja viib sellegatahkete osakeste emissioonini. Optimaalselt toimiksid niisiis katalüsaatorid maksimaalselt väävlivaba kütusega, nagu seda biodiisel on. Kombinatsioon katalüsaatorist ja tahkete osakeste filtrist on isegi võimelised biodiislit kasutades saasteainete emissioone kuni määramisläveni (piirini) alandama. Biodiisel vastab juba niigi enam-vähem EURO-III heitgaasinormatiividele. Vt. lisa 1. 9 4. Kasutatud kirjandus 1) http://www.biodiesel.de 2) http://www.afdc.nrel.gov/altfuel/bio_general.html 3) Energiasedus, RTI 1997, 52, 833
Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed. Sõltuvalt filtrist eristatakse kuiva, märja või kombineeritud filtriga pihustuskambrid. Et pihustuskambrites toimub pidev õhu ära tõmme, siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul pihustatakse viimistlusmaterjali läbipüstoli düüsi suruõhuga 3-6 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4
niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina.Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasispesta paar korda vähese veega (~10..
Kontsentratsioonide väljendusviisid: (mida näitab, ühikud): Küsimused 1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise teel. Segule lisatakse vett ja filtreeritakse läbi filterpaberist kurdfiltri näiteks keeduklaasi vähese hulga destilleeritud veega. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka, valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Filtrist täidetakse ¾. Klaaspulk tõstetakse keeduklaasi tagasi, et vältida lahuse kaotsiminekut. 2. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Soola mass määratakse filtraadi massi ja soola konsentratsiooni järgi segus: m(aine)=Vlahus*lahus*C%/100% = mlahus*C%/100% 3. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeeter on mõõteriist vedelike ja tahkiste tiheduse määramiseks. Areomeetrit
Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 14 Õlifilter Filtrielemendid liigituvad: a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. Filter on valmistatud kiudmaterjalist (fiber - filling type) ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav;
Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis . Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Õlifilter Filtrielemendid liigituvad: 12 a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. Filter on valmistatud kiudmaterjalist (fiber - filling type) ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav;
(kollane,purpurne, taevasinine) ning nende kombinatsioone, on võimalik filtrisüsteemist läbi lasta soovitud toon. ( Kaljund 2010) Neid sünteesimissüsteeme kasutatakse ka värvifotograafias, aga kuna ükski filter pole täiuslik (ja enamasti on neid pildi tegemise ja nägemise vahel mitmeid), erinebki tulemus alati mõnevõrra originaalist. ( Kaljund 2010) Esimesed värvipildid jäädvustati kolme erineva kaameraga, nii et igaühe ees oli erinevat värvi filter. Igast filtrist pääses läbi erinev spektriosa ning tulemuseks oli kolm mustvalget ülesvõtet, mis hiljem taas erinevaid filtreid kasutades kolme projektori abil ekraanile üheks pildiks kokku pandi. Säärane fotografeerimisviis sarnaneb väga tänavu massidesse jõudnud 3D-filmide salvestamisega ka seal jäädvustatakse kujutis kahe kaameraga, kummagi ees eri värvi filter. ( Kaljund 2010) Järgmiseks sammuks värvifoto arengus olid autokroomid vendade Lumiere`ide 1903.
õlitussüsteemis. Õlifilter 8. Õlifiltrid liigituvad: · jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; · mööda voolu filter seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 9. Filtrielemendid liigituvad: · traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. · Filter on valmistatud kiudmaterjalist ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav; · paberelement (ei ole puhastatav)
Need torud on maetud üsna maapinna lähedale. Pump jaotab heitvee nõguva niisutusseadme torudest läbi, mille kaudu hajub see pinnasesse. Süsteem on ehitatud selleks, et tagada ühtlane heitvee jaotus kogu torude võrgustiku vahel. Tavaliselt on sel süsteemil ka väikse diameetriga filter eemaldamaks lisaosaksesi heitveest. Süsteemid on ehitatud tagasivoolu-loputi tsüklina, mis muudab vedeliku voolu suunda perioodiliselt, et eemaldada kõik väiksed osakesed, mis võisid filtrist läbi tulla. Nõrguvad niisutussüsteemid tuleks rajada piirkondadesse, kus pole regulaarset jala- või sõidukite liiklust. PIHUSTINIISUTUS (Spray Irrigation) Pihustiniisutus on vahend käideldud heitvee pritsimiseks maapinnale. Pihustusniisutussüsteemid töötavad tavalise aia sprinkleri sarnaselt, pritsides käideldud heitvett ühtlaselt maapinnale. Pihustisüsteemid on ühenduses hoidlaga ning pihustavad
hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (Teie arvamus). 1745. a saadi esimesed elektrilöögid, mis tähendas laengute kogumise võimaluse avastamist. 1845 1847 avastas saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff lineaarsete hargnevate alalisvooluahelate põhiseadused (voolude ja pingete seadused). 1887
äärmisse ülemisse asendisse, millega avab õli voolu kontrollkanalisse C.Kogu see tsükkel toimub vertikaalvõlli ühe pöörde jooksul. Kaasaegsetel laevadel kasutatakse erinevaid elektroonilisi lubrikaatorsüsteeme, mis doseerivad automaatselt õli hulka vastavalt mootori koormusele ja pöörete arvule. Süsteem koosneb kahest kõrgsurvepumbast, survepaagist, filtrist ja õlijahutist. Pumbad hoiavad õlirõhu survemahutis 4,5 MPa. Igal silindril on individuaalne elektrooniline lubrikaator servomootoriga, mis vastavalt koormusele lülitab sisse plunžerpumba. Õli vajalik hulk ja silindrisse pritsimise õige moment on määratud vastava programmiga. Mikroprotsessoriga antakse juhtsignaalid solenoidklappidele, mille kaudu pritsitakse õli õiges kogudes ja õigel momendil
Liivafiltrite tootlikkus sõltub filtreeriva pinna suurusest ja moodustab 500 kuni 2500 liitrit tunnis. Liivafilter lülitatakse veevõrku läbi reduktori, et kindlustada pealetuleva vee ühtlast survet. Reduktori puudumisel tuleb vesi kogumismahutist. Peale teatud tööperioodi aeglustub filtri töökiirus kuna liivapinnale koguneb settekiht. Seepärast teostatakse perioodiliselt filtri puhastamist lastes vee vastassuunas filtrist läbi ning kord kuus desainfitseeritakse. Vee desinfitseerimine Vee bioloogilist puhastamist teostatakse kloreerimise ja osoneerimisega, hõbedaioonidega töötlemisega, UV-ga, keraamiliste filtritega. Keraamiliste filtrite puhul on avade suurus 1,5-1,57 m. Iga päev tuleb filtreid pesta lastes vett rõhu all 10 minutit vastassuunas. Küünlad võetakse lahti kaks korda kuus, puhastatakse mehhaaniliselt ja lastakse desinfitseerimiseks seista 10-12 tundi 1 %-lises
kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida gaasijaotusmehhanism silindritesse laseb. Toitesüsteemi kuuluvad bensiinipump, karburaator koos õhufiltriga, sisselasketorustik ja bensiinipaak. Viimane asub mootorist eemal. Paagist karburaatorisse pumbatud bensiin seguneb filtrist tuleva õhuga. Kui klapp on avatud, imetakse segu sisselasketorustiku kaudu silindrisse. Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks. Süütesüsteemi kuuluvad katkestijaotur, süütepool ja küünlad. Õlitussüsteem toimetab hõõrdepindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi osad on õlipump, filter ja kanalid. Jahutussüsteem piirab temperatuuri tõusu, et mootori osad end paisumise tõttu kinni ei
Kütus siseneb ava kaudu, läbib sõela minnes edasi jaotustoru ümbrusse. Filterelemente on igas filtreerimiskambris kaks tükki. Manuaalfilter on puhastatava elemendiga. Õhu eemaldamiseks filtritest on mõlemil üleval õhutuskraanid ja sette eemaldamiseks korgid põhjas. Teine filter on paigutatud peamasinatest tuleva lekkekütuse trassile. See on tavaline kahepoolne käsifilter puhastatavate filterelementidega. Vesi eemaldatakse filtri põhjakorgi kaudu. Filtrist tulev puhastatud kütus juhitakse tagasi deaeratsioonipaaki. Kütuseseparaatorid on laeval firmalt Alfa Laval. Tüübiks S851. Tootlikkus on 1100 kg/m3. Ettenähtud suruõhk on 8bar, käivitusaeg 5-6min, peatumine piduriga 6-7min, tarbitav võimsus 12,5kW ja tühikaal 1620kg. Selliseid separaatoreid on laevas 3tk. Raskekütuseseparaatorid AlfaLaval Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees
neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin
neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin
Tilkniisutuse korral kantakse vesi maapinnale või mulla pidmisse kihti nii aeglaselt, et see jõuab samas kohas mulda imbuda. Vesi viiakse taimejuurte piirkonda, sinna kus seda kõige rohkem vaja on. Taimed saavad koos veega ka selles lahustunud mineraal väetisi. Vett antakse just nii palju, et taimed selle ära kasutavad. Tilkniisutus hoiab optimaalset niiskus- ja toitainetereziimi mullas, mistõttu saak on maksimaalne. Süsteem koosneb veehaardest, pumplast, filtrist, rõhu- vooluhulga regulaatorist, väetisemanutist, magistraaltorudest, ja kastmisvoolikuist koos tilgutitega magistraaltorustik on maapealne või maa-alune. Magistraaltorudest saavad vett kastmisvoolikud. Kastmisvoolik paigutatakse harilikult piki kastetava kultuuri ridu maapinnale, mõnikord 10... 15 cm sügavusele mulda. Neil on veeväljalaskmiseks avad, kust vesi tuleb välja tilkhaaval. Vesi pääsenud tilgutist välja, imbub mulda kus liigub laiali
Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Filtrielemendid liigituvad: a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. Filter on valmistatud kiudmaterjalist (fiber-filling type) ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav; c) paberelement (ei ole puhastatav).
genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus. Mis on pääsuala? Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust. Mis on tõkkeala? Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. 16. Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e. lõikesagedusel? Seda ma, kahjuks, ei tea 17. Madalpääsfilter, kõrgpääsfilter, ribapääsfilter, ribatõkkefilter. Nende tunnusjooned. Madalpääsfilter (low-pass filter) – pääsuala nullist mingi sageduseni ja tõkkeala sellest sagedusest lõpmatuseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
