Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"süttimisoht" - 27 õppematerjali

Test 5-komposiitmaterjalid
7
pdf

Test 5, komposiitmaterjalid

, Kuumus ja lisandid võivad tõsta mahutite temperatuuri – kasutage jahutamiseks veedušši Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida tuleb ette võtta kui tootmises on juhtunud keemiaavarii? Valige üks või mitu: a. Peatada väljavool mahutist b. Ümbritseda lekkekoht piirdega ja evakueerida inimesed ruumist. c. Suurest kemikaali avariist, millega võib kaasneda keskkonnaresotus- ja süttimisoht teatada tuletõrjele ja keskkonnaametnikele d. Takista kemikaali sattumist kanalisatsiooni ja sealtkaudu veekogudesse. e. Imendada kemikaal absorbenti ja koguda see ohtlike ainete konteinerisse Tagasiside Õiged vastused on järgmised: Peatada väljavool mahutist, Ümbritseda lekkekoht piirdega ja evakueerida inimesed ruumist., Suurest kemikaali avariist, millega võib kaasneda keskkonnaresotus- ja süttimisoht teatada tuletõrjele ja keskkonnaametnikele, Takista

Materjaliteadus → Komposiitmaterjalid
3 allalaadimist
Ohutusnõuded
2
doc

Ohutusnõuded

Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist tuleb hoolikalt pesta käed, sest puutudes käega toiduaineid võime neid saastada ning saastatud kätega süües satuvad mürgised ained käte kaudu koos toiduga organismi. Lõhna kindlakstegemiseks ei tohi kummarduda nõu kohale ega panna uuritava aine pudel nina juurde. Eralduvat gaasi või auru ei tohi sügavalt sisse hingata. Lõhnaga

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
Pneumaatika ja Hüdraulika süsteemi võrldus
4
rtf

Pneumaatika ja Hüdraulika süsteemi võrldus.

Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (..

Auto → Auto õpetus
59 allalaadimist
Jäätmekäitlus
7
odt

Jäätmekäitlus

JÄÄTMETE SORTIMINE -> eesmärgid: 1. eemaldada kasutuskõlblikud materjalid 2. eemaldada ohtlikud jäätmed/võõrised Masinsortimine- käib materjali füüsikalise omaduse järgi (tihedus, suurus, elastsus, läbipaistvus jne). Mitmeastmeline. Laussortimine- segajäätmete töötlemine Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist. MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE PALLITAMINE Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam;

Muu → Jäätmekäitlus
31 allalaadimist
PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL
36
ppt

PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL

PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL KOOSTANUD: MARKO MÜRK 2010 1. LIIKLUSÕNNETUSSE VÕIVAD SATTUDA: - JALAKÄIJA, - JALGRATTUR, - MOOTORRATTUR, - SÕIDUAUTO, - VEOAUTO, - BUSS, - RONG 2. AVARIITÜÜBID Avariitüüpide eristamine on eelkõige vajalik võimalike kannatanute vigastuste prognoosiks, enne nendega otsesesse kontakti jõudmist. See annab võimaluse juba eelnevalt teha ettevalmistusi esmaabi andmiseks ja vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on...

Muu → Liiklusjärelvalve
2 allalaadimist
Metsatulekahjud
16
docx

Metsatulekahjud

Tuleohtlik aeg metsas Tuleohtlikuks loetakse aega lume sulamisest kevadel kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel. Sel perioodil kehtivad mitmed kitsendused metsa kasutamisele. Momendil valitsev tuleoht Metsas parajasti valitseva tuleohu suuruse hindamisel tuleb arvestada seal leiduva süttiva materjali põlemaminemise ohu suurusega ja puhkenud tule levimiskiirusega. Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: I tuleohuklass ­ süttimisoht puudub; II tuleohuklass ­ süttimisoht on väike: III tuleohuklass ­ süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass ­ süttimisoht on suur; V tuleohuklass ­ süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk

Metsandus → Metsakaitse
12 allalaadimist
Metsatulekahjud Eestis
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

metsatulekaitsekaardid paberil ja Tartu- ja Põlvamaa. digitaalselt suure ja keskmise metsade tuleohuga maakondadele. 7.3 Tekitada metsaregistrisse metsa Eesti. tulekaitserajatiste kaardikiht. Tuleohuklassid ,,Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: · I tuleohuklass ­ süttimisoht puudub, · II tuleohuklass ­ süttimisoht on väike, · III tuleohuklass ­ süttimisoht on keskmine, · IV tuleohuklass ­ süttimisoht on suur, · V tuleohuklass ­ süttimisoht on erakordselt kõrge."39 Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine ,,Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuu-metsamassiivides üksteisest isoleeritud

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist
Eelsoojendisüsteem - Referaat
10
doc

Eelsoojendisüsteem - Referaat

Defa Salongisoojendus Defa salongisoojendus on väike ja võimas soojapuhur. Saadaval kahe erineva võimsusega: 1400W ja 2000W. Salongisoojendusel on PTC (Positive Temperature Coefficient) soojuselement, mille võimsus reguleerub vastavalt sisseimetava õhu temperatuurile. Auto salongi soojenemisel väheneb salongisoojenduse võimsus ja vastavalt ka voolukulu. Salongisoojendusel ei ole hõõguvaid osi, seetõttu puudub ka auto süttimisoht. Salongisoojendusel on automaatne ülekuumenemiskaitse. Kui ülekuumenemiskaitse lülitub välja, võib seda taastada, kui võtta pistik välja ja lasta soojendusel jahtuda umbes 5 min. Lisaks sellele on seadmel veel nn. joodiskaitse. Kui see lülitub välja, tuleb salongisoojendus viia teenindusse kontrollimiseks. Defa mootorisoojendus DEFA on lahendanud mootori soojendamise probleemi olenemata sellest, kas mootor on vesi- või õhkjahutusega, kas jahutussüsteemi maht on suur või väike

Auto → Auto õpetus
115 allalaadimist
Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega
42
doc

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

temperatuuri helisummutite kõikumistele kasutuselevõtuga on see probleem lahendatav Plahvatusohtlikkus Suruõhu kasutamisel Kulutused Suruõhk on suhteliselt puudub plahvatus- ja kallis energiakandja. süttimisoht Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad ning suhteliselt odavad, mis kompenseerib kõrge hinna Saastusoht Suruõhk on puhas

Tehnika → Automatiseerimistehnika
193 allalaadimist
Pneumoautomaatika eksam 2013
11
docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri Töötanud suruõhk põhjustab müra, kuid kõikumistele seoses uute helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem tänapäeval enamikel juhtudel lahendatav. Plahvatusohtlikkus: Kulutused: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada Samas on pneumokomponendid efektiivsed, spetsiaalseid turvavahendeid töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses

Muu → Pneumoautomaatika
30 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused
12
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

Sublimatsioonikõver-AC; Aurustumiskõver-AB; Sulamiskõver-AD. 40. Superkriitiline olek- muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Superkriitiline CO2: Omadused- on odav ja kergesti puhastatav; on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutamine- ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. 41. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus- veeauru tegelik hulk õhus ­ g H2O m-3. Suhteline niiskus- õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % . 42. Kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. 43. Vedelike üldomadused- omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 44. Viskoossus- takistus voolamisel st

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
Geograafia küsimused eksamiks
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

.. Põlevkivi küttuseväärtus on kolmkorda väiksem ki kivisüsil. On vaja palju toota, seega rohkem negatiivseid tagajärjed. Arvatakse, et praiguse põlevkivi varu piisab 30 aastaks. Eestis kasutatakse umbes 10 000kg põlevkivi ühe inimese kohta. 34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud · Aheraine: allmaakaevandustes kaevandatud mäemassist ca kolmandik aherainemägedesse . Keskkonna oht on väga väike, kui ei pole. Kuid on olemas süttimisoht. · Soojuselektrijaamade tuhk: ca 50% põletatud põlevkivist . Muudab vee aluselisemaks, vee pH võib olla kuni 13,6. Tuha saab kasutada näiteks süsihappe seomiseks või uuritakse fosforiärastuseks · Keemiatööstuse poolkoks: ca 80% töödeldud põlevkivist Suured vee ja õhureostuse probleemid. KOKKU ca 11 Mt, ca 75% kaevandusmahust Kohtla järve on Eesti õhureostusest kõige suurem probleem, mida raske lähendada. 35

Geograafia → Geoloogia
39 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
15
doc

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

AD. 35. Superkriitilises olekus muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Sellega Ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. S.t tähendab eriomadustega olekut temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. CO 2-l on need nt. 31,1°C (304,1K) ja 72,9 atm (7,38 MPa). Kergesti puhastatav, mitte-toksiline, inertne ja puudub plahvatus-,süttimisoht. 36.Veeaur õhus 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus ­ g H2O m-3. Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus ­ õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = .... % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
416 allalaadimist
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

SÜTTIMISOHT Tähelepanu ! Õlised tõõvahendid ( poleervildid, poleerlapid jne.) võivad iseenesest süttida. Õlised töövahendid tuleb asetada väljaspool hoonet asuvasse kinnisesse veega täidetud anumasse ning anum vastavalt ohutusreeglitele ära viia ETTEVAATUSABINÕUD Pealekandmisel kanda esmaseid töökaitsevahendeid (kaitseriietus,kaitsekindad ja näokaitset).Vältida aine aurude sissehingamist ning aine kokkupuudet nahaga. Allaneelamise korral konsulteerida kohe arstiga. Süttimisoht. Kasutada hea ventilatsiooniga kohtades. Hoida purke lastele kättesaamatus kohas. JÄÄTMETE KÄSITLEMINE Tühjad pakendid hävitada vastavalt jäätmekäsitlusele. Allesjäänud toodet mitte kallata kanalisatsiooni ja vältida pinnasesse valgumist. 4.1.3 Põrandate lakkimine Aluspinna korralik ettevalmistamine, head töövahendid, kvaliteetsed ning pinnale sobivad tooted ja õigesti sooritatud töötlus kindlustavad hea lõpptulemuse. Pinna

Muu → Puhastusõpetus
120 allalaadimist
Keemia kordamisküsimused
27
doc

Keemia kordamisküsimused

Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. Superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. On odav ja kergesti puhastatav; On mitte- toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; On keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
11 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

suurt aururõhku omavad gaasid, lisakoormust; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Kasutati külmutussüsteemides. n on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, iseloomustab veeauru tihedust

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
122 allalaadimist
Mateeria-ained-materjalid
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

on odav ja kergesti puhastatav; 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi n on mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; n on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus töö). filtreerimine ja süttimisoht. 55. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

temperatuuridel ja rõhkudel, samuti sulamis- ja keemistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Sublimatsioonikõver ­ AC; Aurustumiskõver ­ AB; Sulamiskõver ­ AD Superkriitiline olek ­ CO, mis on temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. Omadused: · Odav ja kergesti puhastatav, · Mitte-toksiline ja keskkonnasõbralik, · Keemiliselt inertne ning puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutatakse: · Taimse materjali ekstraheelimisel, · Aerogeelide valmistamisel, · Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks. Aur ­ vedeliku pinna kohal olev gaasiline keskkond. Küllastunud auru rõhk ­ antud temperatuuril maksimaalse võimaliku veeauru rõhk. Rõhk, mille juures vedelikust väljuvate ja sinna tagasi minevate molekulide arv on võrdne. Kui rõhk vedeliku kohal on madalam kui

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
215 allalaadimist
Keemia kordamine
26
odt

Keemia kordamine

Eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused Muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks Sellega ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. Odav ja kergesti puhastatav Mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; Keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 1. Vedelike üldomadused. omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad 1. Viskoossus Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
Pneumaatika alused
97
pdf

Pneumaatika alused

Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. 2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad.

Meditsiin → Ohuõpetus
242 allalaadimist
Pneumaatika alused
194
pdf

Pneumaatika alused

Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. 2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad.

Tehnoloogia → Tehnoloogia
50 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.  Superkriitiline olek- järsult muutuvad aine(CO2) füüsikalised ja keemilised omadused(muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks).  CO2 Omadused: o on odav ja kergesti puhastatav; o on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; o on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus  Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel.  Suhteline niiskus– õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %- es (RH- relative humidity)

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
45 allalaadimist
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

39. Faasidiagrammid- osata joonistada vee oleku diagrammi näitel 40. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine Superkriitiline olek- järsult muutuvad aine(CO2) füüsikalised ja keemilised omadused(muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks). CO2 Omadused: *on odav ja kergesti puhastatav; *on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; *on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 41. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus– õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %-es (RH- relative humidity) 42. Mis on kastepunktid- seletus. 2 Kastepunkt- Temperatuuri, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
110 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

Nendel tingimustel – üle 31,1°C – on selle aine omadused vahepealsed gaasile ja vedelikule. Omadused: on odav ja kergesti puhastatav; on mitte-toksiline ja tema 9 kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

tingimusi, mille juures kaks erinevat faasi on omavahel tasakaalus. 42. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. Superkriitiline olek – ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad muutuvad järsult CO2 keemilised ja füüsikalised omadused. Omadused: odav, kergesti puhastatav, mitte-toksiline ja kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust. Keemiliselt suht inertne, puudub plahvatus- ja süttimisoht Kasutamine: suures ulatuses taimse materjali ekstraheerimisel. Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks (põlevkivi). Süsihappegaasi geoloogilisel ladustamisel – pumbatakse otse mõnda geoloogilisse struktuuri (kivisöe vahekihti, gaasimaardlasse, soolasesse põhjaveekihti) 43. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Teatud rõhu juures tekib gaasist vedelik, edasisel kokkusurumisel rõhk ei muutu, muutub vedeliku suhteline hulk anumas

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
148 allalaadimist
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

.. + gn / n) Põlevsegud õhuga võivad teatud kontsentratsioonis süüteallika olemasolul süttida ja põleda plahvatuskiirusel. Seetõttu ongi oluliselt tähtis teada gaasisegude kohta rakendatavaid seadusi ja võrrandeid. Näide: Laboratoorne analüüs näitas ühe tootmishoone õhus 4% atsetüleeni (0,04 massiosa) ja 96% õhu kontsentratsiooni. On vaja selgitada, kas selline segu võib süttida kui on teada, et atsetüleeni mahuosade vahemikus (%) 2 - 81 korral on süttimisoht olemas Lahendus: Kasutame mahu-ja massiosade vahelist suhet ja atsetüleeni molaarmassiks on C2H2 = 26, õhul õhk = 29. Saame mC2H2 / C2H2 0,04 / 26 r C2H2 = = = 0,045 (4,5 %) mC2H2 / C2H2 + mõhk / õhk 0,04 / 26 + 0,96 / 29 kuna 81 > 4,5 > 2 , siis järeldub, et süüteallika olemasolul on plahvatusoht olemas. 4. GAASIDE JA GAASISEGUDE ERISOOJUSED. 4.1

Füüsika → Termodünaamika
22 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

vigastused 4.2 Isesüttivad ained Ohud: Kaitsemeetmed: põlenguoht ka ilma märgatava lekkimise/põlengu korral põhjuseta! Leek! ohualasse mitte siseneda Võimalik uuestisüttimine pärast Kaitsevahendid: kindad, kustutamist! ühekordne põll ja kaitseprillid Süttimisoht ka nahal, eriti Dekontaminatsioon: nõutav hapniku manustamisel! (tuleoht hapniku manustamisel) Mürgised põlemisgaasid, võimalik mürgisus / söövitav toime Vigastuste tüüp: Põletused, suitsugaasimürgitus 673 Mürgisus nahka imendumisel, söövitav toime (vedelikul) 4

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun