9 131.7 129.9 Adsorbeerunud N2 ruumala arvutan valemist: Vdes on adsorbendil adsorbeerunud N2 ruumala Vcal on kalibreerimisel sisestatud ruumala Keskmine väärtus COUNTcal on summaatori näit kalibreerimisel COUNTdes on summaatori näit adsorbendi mõõtmisel 6)Eripinna suuruse arvutamine a)Koostan graafiku teljestikus Po-P 63 67 65 68
Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed; vabadispersed: puuduvad kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide,
- peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk absorbeerunud aine hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse mool/g. Suhteline viskoossus s=/0. Eriviskoossus eri= (-0)/0. Iseloomulik viskoossus peegeldab polümeeri molekulide hüdrodünaamilist takistust vedelikuvoolamisel. Iseloomuliku viskoossuse saab määrata polümeeri lahjadele lahustele, millespolümeeri molekulide vaheline koosmju on niivrd tühine, et selle vib jätta tähelepanemata. Iseloomuliku viskoossuse määramiseks mdetakse
10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal.
Mida suurem on kapillaarne rõhk, seda lähedasem on tilga kuju sfäärile. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 12. Adsorptsioon vt. 11 (sissejuhatus), täpsemalt 14. kuni 21. Adsorptsiooni liigid Adsorptsiooni liigid on kemosorptsioon (side adsorbendi ja adsorbaadi vahel) ning füüsikaline adsorptsioon (VdW jõud) Adsorptsiooni astmed pindaktiivsete molekulide näitel Pindaktiivsel molekulil on enamasti polaarne ja mittepolaarne rühm. Tüüpiline pindaktiivne molekul on fosfolipiid polaarne pea mittepolaarne saba. Esimeses staadiumis ,,kahemõõtmeline gaas" on pindaktiivse aine kontsentratsioon väike. Molekulid on paigutunud adsorbendi pinnale umbkaudselt horisontaalselt, mittepolaarsed sabad ,,lesivad" absorbendi pinnal. Sellisel
1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon *Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. temperatuur: madal adsorptsiooni kiirus: kulgeb kiiresti (ei vaja aktiveerimisenergiat) pöörduv protsess *Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) mittepöörduv protsess
1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon *Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. temperatuur: madal adsorptsiooni kiirus: kulgeb kiiresti (ei vaja aktiveerimisenergiat) pöörduv protsess *Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) mittepöörduv protsess
akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld
Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Näiteks Ca määramine vetes Ca2+ + C2O4 2- -> CaC2O4(t) CaC2O4(s) -> CaO(s) + CO2(g) + CO(g) Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Näiteks NaHCO3 määramine NaHCO3 + H2SO4 CO2(g) + H2O + NaHSO4 CO2 kogutakse adsorbenti, adsorbendi massi muutuse järgi leitakse algse NaHCO3 kogus. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine- analüüsitavas aines Al sisalduse määramine: Kaalutakse 0,4328 g ainet, lahustatakse ja sadestatakse alumiiniumioonid ammoniaagi toimel oksühüdraadina, mis peale filtrimist, pesemist ja kuumutamist annab 0,3475 g Al2O3. Al sisaldus analüüsitavas proovis leitakse järgmiselt: M(Al2O3)=102 M(Al)=27 Al2O3 ...... 2Al 0,3475 * 2 *27 /102 = 0,1840 g Al 0,1840 *100 /0,4328 = 42,51%
Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale. On iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine (eksotermiline) Põhjus: adsorbendi pinnakihi osakeste jõuväli jääb kompenseerimata ja seetõttu on pinnal lisaenergia (pinnaenergia) võrreldes sisekihtidega). Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Kemosorptsioon - pinnal (adsorbendi ja adsorbaadi vahel) tekib keemiline side. Kui keemiline side on tugev - mittepööratav protsess Raoult’I seadus - komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on
kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 12. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine Vt vihik 13. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid Vt vihik 14. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine. Langmuiri adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse aine vesilahuse ja õhu piirpinnal vt vihik 15. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. 16. Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku
kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Pinnakiht- õhuke kiht, mis eraldab kahte mahulist faasi. Pinnakihi molekulidel on kompenseerimata molekulaarjõudude väli, mis viib adsorbendi- ja adsorbaadi osakeste vahelise sideme tekkimisele. Kui tekivad van der Waalsi jõud, siis on sideme energia väike ja sellist adsorptsiooni liiki nimetatakse füüsikaliseks adsorptsiooniks. Kui adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel tekib keemiline side, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Pindaktiivse aine molekul on asümeetrilise ehitusega. Polaarne rühm on hüdrofiilne ja ta tõmmatakse lahusesse tema tugeva vastastikuse toime tõttu veega. Mittepolaarne osa, ehk süsivesinikahel, milline koosneb alifaatsest või aromaatsest radikaalist, on suunatud lahusest väljapoole, teise faasi sisse. Madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine molekulide korrapärast paigutust.
Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. Temperatuur: madal. Adsorptsiooni kiirus: kulgeb kiiresti (ei vaja aktiveerimisenergiat) Pöörduv protsess Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol. Oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis). Temperatuur: kõrge. Adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess)
Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Adsorptsiooniprotsess on alati eksotermiline protsess. Adsorptsioon jaguneb: 1) Füüsikaline adsorptsioon - aluseks on füüsikalised nähtused – van derWaalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. temperatuur madal, kulgeb kiiresti, mittepöörduv protsess. 2) Kemosorptsioon - tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust. temperatuur kiire, kiirus sõltub temperatuurist, mittepöörduv protsess. 79. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui
Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 86.Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad
Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. 21. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. Mõned seaduspärasused sellele adsorptsiooni liigile: a) Vahetusadsorptsiooni adsorbente jaotatakse happelisteks ja aluselisteks. Happelised adsorbendid on võimelised vahetama katioone, aluselise adsorbendid aga anioone. On
(van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 18. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Adsorptsiooni liigitatakse: Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. 19. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). 20. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100. Savi- keraamiline materjal. Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav
Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon; adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti - Kompleksi moodustumise reaktsioon; saab palju kordi kasutada. - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon
Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti Sadestusreaktsioon; saab palju kordi kasutada. Gaasilise ühendi tekke reaktsioon;
Mobiilne faas ehk kandegaas peab olema inertne statsionaarse faasi ja lahutatavate ainete suhtes. 19. Proovi sisestus GK-s (sh ka proovi jagamise reziimid) Manuaalne või autosampleriga - vedela proovi puhul. Tahkefaasi mikroesktraktsioon - Fiiber asetatakse nõela sisse => nõel viiakse proovi lahusesse ja fiiber surutakse nõelast välja. Tasakaalu saavutamisel tõmmatakse fiiber tagasi nõela sisse ja süstitakse gaaskromatograafi. Termiline desorbtsioon - proov kogutakse mingi adsorbendi sisse ja asetatakse torusse => toru kuumutatakse ja samal ajal puhutakse läbi toru kandegaasi, mis viib eralduvad ained lahutuskolonni. Headspace sisestamine - proov asetatakse viaali ja viaal suletakse, vajadusel kuumutatakse. Lenduvad komponendid difundeeruvad gaasifaasi. Taskaalu saavutamisel võetakse süstlaga proovi gaasifaasist. Split (jagamisega) - sisestuskrambris proov aurustub ja ainult väike osa jõuab lahutuskolonni, ainult ca 1/20 osa proovist sisestatakse kolonni
mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Põhjustajateks ultraheli, elektrilised mõjutamised ja koagulantide kasutamine. Asorbent aine või keha, mille pinnal toimub adsorptsioon. Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. Adsorptsiooniisoterm adsorbeerunud aine hulga sõltuvus aine kontsentratsioonist välisfaasis. · Füüsikaline adsorptsioon van der Waalsi jõud, pööratav protsess. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel nii nõrgad, et adsorbanti on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Sama adsorbenti saab kasutada korduvalt. · Keemiline adsorptsioon tekivad keemilised sidemed adsorbendi pinna ja dsorbaadi vahel, mittepööratav protsess. Kemosorptsioon võin põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. Sama adsorbenti saab kasutada vaid üks kord.
· Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. 46. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? · Adsorptsiooniks nim aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis ületab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. · Tüübid: 1) füüsikaline adsorptsioon aluseks van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel; 2) kemosorptsioon tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon · Adsorptsioon erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises, adsorptsioon on aga aineosakeste kogunemine pindkihti. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? · Hüdrofoobsel ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega saa moodustada vesiniksidemeid.
Kuidas seda liigitatakse? Nim. aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis ületab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis põhjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vähenemist. Liigitatakse: 1) Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel 2) Kemoadsorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. 59. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon toimub sees ja adsorptsioon pinnal. 60. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed on ained, mis tõrjuvad vett, ei moodusta vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed, aga need, kes ei tõrju, veelembesed, moodustavad vesiniksidemeid. 61. Adsorptsioon tahke aine ja lahuse piirpinnal.
1. Füüsikalise adsorptsioon, mille aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. temperatuur: madal adsorptsiooni kiirus: kulgeb kiiresti (ei vaja aktiveerimisenergiat) pöörduv protsess 2. Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal.
99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. Pindaktiivne osake - hästi adsorbeeruv lahuse komponent Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. - Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. - Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100. Savi - keraamiline materjal. Laialt levinud; - Tooted kergesti valmistatavad; - Savi ja vee segu on kergesti vormitav
adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne. Füüsikalise korral sidemed adsorbeerunud osakese (aine) ja pinna vahel suhteliselt nõrgad ja adsorbeeritavat ainet on võimalik pinnalt eraldada; samuti saab atsorbeerivad omadused taastada (silikogeel). Keemilise korral aga moodustuvad liiga tugevad keemil sidemed, et selline eraldamine oleks võimalik. Adsorbendi adsorbeerimisvõimet mõõdetakse adsorbtsiooni mahtuvusega ja väljend adsorbeeritava aine [g] adsorbendi [g] kohta. Adsorbtsiooni kasutamise näiteid praktikast: a)joogivee puhastamine aktiivsöega (väike Britta filter); b)gaaside puhastamine toksilistest ja mittevajalikest ühenditest; c)külmutusseadmetest veeauru eemaldamine silikogeeliga. 23). Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I Restriktaasid. Restriktaasid on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA e...
Adsorptsioonil seotakse gaasi molekulid tahke pinnaga nõrkade füüsikaliste või keemiliste jõududega. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Üldtunnustatud adsorptsiooniteooriat veel ei ole. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Olenemata jõudude iseloomust, mis tingivad adsorptsiooni, saabub tahke ja gaasilise faasi küllaldase kestusega kontakti korral adsorptsioontasakaal, mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine kontsentratsiooni vahel gaasifaasis Y (gaasi g inertgaasi g kohta): X=A*Y1/n kus A ja n on katseliselt määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks.
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioon...
Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: • Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. • Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 79. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. 80
Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. · Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Kolme kokkupuutuva faasi puhul on faasidevaheliste pindpinevuste suhted on aluseks küllalt tähtsale nähtusele - märgumisele. · Vesi ja polaarsed vedelikud margavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on hea faasidevaheline koostoime( vaike kontakti nurk).
Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioonil on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust.
mobiilse faasi (vedelik, gaas) suhtes toimub nende lahutumine. Nähtusteks, mis kutsuvad esile afiinsuse statsionaarse faasi suhtes, on adsorptsioon ja ioonvahetus. Adsorptsioonkromatograafia on kõige vanem kromatograafia liik ning baseerub lahutatava segu komponentide erinevale seostumisvõimele tahke adsorbendiga (statsionaarne faas), milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos, tseoliit, aktiivsüsi vmt. Ainete suhteline afiinsus adsorbendi suhtes sltub ühendi enda, solvendi ja adsorbendi keemilisest koostisest. Lahutumine toimub tänu segu komponentide korduvale sorptsioonile ja desorptsioonile. Tüüpilisteks voolutiteks on heksaan, benseen, eeter, kloroform, mitmesugused alkoholid ja ketoonid ning mitmed vesilahused kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite segude lahutamiseks.
Analüüsitav proov ergastatakse (näiteks kaarleegis), prisma abil saadakse spekter.Kvalitatiivsel analüüsil on oluline, millised spektrijooned saadi, kvantitatiivsel analüüsil - spektrijoonte intensiivsus. Kromatograafiline analüüs. Uuritakse aine adsorptsiooni mitmesugustel adsorbentidel.Kromatograafial on palju alaliike.Väga levinud on gaaskromatograafia (eriti orgaaniliste ainete analüüsil).Põhineb lenduvate ainete erineval jaotumisel (kinnipidamisel) adsorbendi pinnal.Registreeritakse üksikute komponentide väljumine kolonnist. Kvalitatiivsel analüüsil on oluline väljumisaeg, kvantitatiivsel - "piigi" pindala (kõrgus). Kolorimeetriline analüüs (optiline meetod). On kvantitatiivse analüüsi meetod, mille puhul määratava aine hulga üle otsustatakse lahuse värvuse intensiivsuse järgi.Võrreldakse uuritava lahuse värvuse intensiivsust standartlahusega täpselt ühesugustes tingimustes.Kolorimeetrial on palju alaliike (seeriameetod,
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 15. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 16. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? •Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. •Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. (Liigitatakse : hapniku sisaldavad ühendid, süsiniku põhised ühendid, polümeeride põhised) 17. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus) Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises).
Milline on selle konstandi füüsikaline sisu? Langmuir esitas 1917.a. monomolekulaarse adsorptsiooni teooria. Ta lähtus järgmistest eeldustest: 1. Adsorptsioon on vaadeldav keemilise reaktsiooni analoogina. Adsorptsiooni põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. Adsorptsioon lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega. Viimast iseloomustab piiriline adsorptsioon m. 2. Tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki adsorptsioon. Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. 3. Adsorbeerunud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. 6 Langmuiri võrrand Konstandi füüsikaline sisu ??? 4. Mille poolest erinevad Langmuiri ja Henry adsorptsioonikonstandid ja milline on nendevaheline seos? Langmuir: 5. Kuidas leitakse Langmuiri võrrandi konstante
st tasakaalu, siis kulg-d selles süst-s selle mõju tagajärgi vähend-d reakts-d, mis Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid = H2 + 2OH viivad süst-i üle uude tasakaalu olekusse. ioone ja lahusti moke, seda nim. adsorptsiooniks. Anoodil eraldub O2 2H2O - 4e = O2 + 4H+ 5.6 Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline reaktsioon ei kulge, Adsorbendi pinna mokde jõuväli jääb kompenseerimata ja pinnal on Elektrolüüs sula elektrolüüdis, näiteks NaCl-s toimub järgmiselt: kui tema kiirus on liiga väike. Reakts-i kiirust mõõd reag-te ainete teatud lisaenergia, mille tõttu ta seob gaasi molekule ja lahuse aine katoodil liidab Na + elektroni ja neutraliseerub Na+ + e =Na konsentratsioonide vähen-se või suuren-se kaudu
Sellel viisil saavutatakse osakeste liitumine elektrifiltrites õhupuhastamisel. Jõgede suudmetes koaguleeruvad iseeneslikult kolloidid (jõesuudmed ummistuvad) Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid ioone ja lahusti molekule ADSORPTSIOON. Adsorptsioon toimub adsorsel pinnal. Adsorbendi pinna molekulide jõuväli jääb kompenseerimata ja pinnal on teatud lisaenergia, mille tõttu ta seob gaasimolekule või lahuse aineosakesi, seejuures on eraldub soojust. Tuntud adsorbendid on suure eripinnaga boorsed ained, nt. aktiivsüsi, silikageel jt. Kui adsorbsioon on seotud keemilise
Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt. kivisüsi). 22. Redoksreaktsioonid on r.-id, millede käigus muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Oksüdeerija on aine, mis liidab elektrone. Mittemetallid käituvad oksüdeerijatena Nt: hapnik, halogeenid, lämmastikhape, konts. väävelhape, NO3-, O3
98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika).
Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 96. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 97. Tsemendid, Portland tsement
suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. VÕI ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal. Savi osakesed on kõige levinumad hüdrofoobsed kolloidid. Savid tekivad Al- silikaatsetest kivimitest. *Laialt levinud;
tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Tööstuses on nendeks paljudel juhtudel nn katalüsaatori mürgid, mis reag protsessikatalüsaatoriga pöördumatult, nt H2S. Tavaelus on nendeks gaasitorbikud, kus hingamiseks mõeldud õhk tõmmatakse läbi adsorbendi kihi, mis eraldab gaasid ja aurud. Veepuhastusjaamades kasut viimases tsüklis aktiivsüsi. 22. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? metalli korrosioon... Redoksreaktsioonid on reakts, mille käigus elementide o-a muutub N:põlemine. See on seotud üleminekuga ühtedelt osakestel teistele. Nt Zn+2HCI=ZnCl2+H2; PbS+HNO3=PbSO4+NO +H2O; SnS2+H2O+NHO3=H2SnO3 +NO+S; 2HNO2+H2S =S+2NO+2H2O. Oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4
difundeerub, väikeste det Zn-mine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees. Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel.). adsorbtsiooni isotermid adsorbeerunud aine massi ja adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne. Füüsikalise korral sidemed adsorbeerunud aine ja pinna vahel suhteliselt nõrgad ja ainet on võimalik pinnalt eraldada. Keemilise korral aga moodustuvad liiga tugevad sidemed, et selline eraldamine oleks võimalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
