tahketel pindadel, mille sees elavad mikroorganismid. Biofilmi võivad moodustada mitmest liigist pärit ainuraksed mikroorganismid. Esimesed biofilmid on leitud süvamere termide lähedusest, mis on dateeritud 3,25 miljardit aastat vanaks. Biofilmi on võimelised moodustama nii arhed kui ka bakterid. See tõestab, et biofilmi moodustamine on iidne osa prokarüootide elutsüklist ning omab suurt tähtsust bakterite ellujäämises erinevates keskkonnatingimustes. Biofilm kaitsebki rakke vaenuliku keskkonnategurite eest ning aitab neil levida ja uusi nisse kasutusele võtta. Bakterid on võimelised selliseid kihte moodustama nii tehismaterjalile kui ka bioloogilistele pindadele, põhjustades sellega mitmeid tervisehädasid inimestele. Näide biofilmist hambakatt. 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?
sisse Osa tolmust ei lange kunagi pindadele ei saa kätte Lahtised riiulid ja esemed kapi otsas seovad tolmu Ruumide tuulutamine parandab siseõhu kvaliteeti ... Koristamise aseptilisus: Liigume koristamisel puhtamalt mustema suunas Väldime mikroobse mustuse sattumist puhastele pindadele Puhtad töövahendid ainult puhta töövahendiga saab puhtust luua Biofilm Mikroobide poolt tekitatav kaitsekiht Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine Kvaliteetne töö
Kaitsekinnaste kasutamine · Enne kinnaste kasutamist võta ära sõrmused ja käekell (käeketid). · Kasuta õige suurusega kindaid. · Keera kinda äär 5-6cm tagasi. · Tööta kinnastatud kätega mitte üle poole tunni korraga. · Pese kinnastatud käed. · Pese käed, kuivata ja kreemita. Kinda suuruse määramine Mõõdetakse näidatud kohast käe laius sentimeetrites. Saadud mõõt ongi kinda numbriks. Biofilm · Biofilm on mikroobide poolt eritatav ja neid ümbritsev kaitsekiht, mis rakendab mikroobide eemaldamist pinnalt. Biofilm tekib kraanidel, segistitel, wc potis ja muudel sageli märjaks saavatel pindadel. · Selleks, et hoida mikroobide paljunemist kontrolli all, on vaja: - hoida pinnad kuivadena; - kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid (harju või hõõrukeid) ja desinfitseerivaid puhastusaineid. Mustuse eemaldamise tegurid
madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE · Reoveepuhastid · Keefiri tootmine · Teeseen · Taimede kasvu soodustamine Viirused
Liikuge puhtamalt pinnalt mustema suunas, koguge mustus kokku Kasutage ainult puhtaid töövahendeid 6. Mis on mikroobiline mustus? Keskkonnale või tervisele kahjulikud mikroorganismid ehk mikroobid. 7. Miks on mikroobiline mustus ohtlik? Mikroobid võivad kanda endaga erinevaid haigustekitajaid, tuleb koristamisel vältida otsest kokkupuudet nõnda saastund pindadega. 8. Mis on biofilm? Ehk biokile on pindadele kinnituvmikroorganismide kogum, mida kaitseb ja hoiab koos mikroobide enda poolt toodetud tärklisetaoline kemikaalide kindel kaitsekiht, mis raskendab mikroobide eemaldamist pinnalt. 9. Kuidas hoida mikroobide paljunemist kontrolli all? Hoida pnnad kuivad Kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid ja densifitseerivaid puhastusaineid.
.............................................................................................................. 109 13.2. Transformatsiooni teine etapp võõr-DNA integreerimine genoomi.......110 13.3. Transformatsiooni tähtsus bakteritele....................................................111 13.4. Bakterite kunstlik transformatsioon.......................................................111 13.5. Teised metoodikad bakterite kunstlikuks transformatsiooniks................114 14. Biofilm.......................................................................................................... 114 2 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu........................................................................115 12.2. Biofilmi tähtsus bakterile........................................................................116 14.3. Biofilmi struktuur ja moodustumine....
Koristuses on oluline teada, et puhtust saab luua vaid puhtaid töövahendeid kasutades. Seega on oluline, et kasutatav lapp oleks puhas. Oluline on koristamist alustada puhtamatelt pindadel ja liikuda mustemate suunas. Lappi voltides saame uuele pinnale minnes pöörata ette uue ja puhtama pinna. Koristamise puhul tuleb välistada olukord, et puhastusteenindaja kannab mustust (sh mikroobilist) ühelt pinnalt teisele. Mida tähendab biofilm? Mikroorganismid eritavad pooldumise käigus ,,lima". Kui lastakse neil tegutseda pikka aega segamatult, siis moodustavad nad limakorgi ehk biofilmi. Biofilm kaitseb mikroobe koristusainete eest. Biofilmist lahti saamiseks ei piisa koristuskeemiast, vajalik on mehhaaniline töö. Tavaliselt ei eraldu biofilm täielikult ühe korra pesuga, vaid mikroobilise mustuse täielikuks eemaldamiseks on vaja pesta korralikult mitu korda. Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks: 1
pinnalt. Biofilm Tööle või tervisele kahjulikud mikroorganismid. lk 11 II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Must
Cullen, J. N., Yuan, C., Totton, S., Dzikamunhenga, R., Coetzee, J. F., da Silva, N., Wang, C., O’Connor, A. M. A systematic review and meta-analysis of the antibiotic treatment for infectious bovine keratoconjunctivitis: an Update. Animal Health Research Reviews, 2016, 17, 60–75. Ely, V. L., Vargas, A. C., Costa, M. M., Oliveira, H. P., Potter, L., Reghelin, M. A., Fernandes, A. W., Pereira, D. I. B., Sangioni, L. A., Botton, S. A. Moraxella bovis, Moraxella ovis and Moraxella bovoculi: biofilm formation and lysozyme activity. Journal of Applied Microbiology, 2018, 126, 369-376. Peek, F. S., Divers, J. T. Ocular Diseases. Rebhun's Diseases of Dairy Cattle: Third Edition. Saint Louis: Elsevier, 2018, 668-712. Postma, G. C., Carfagnini, J. C., Minatel, L. Moraxella bovis pathogenicity: An Update. Comparative Immunology, Microbiology and Infectious Diseases, 2008, 31, 449–458. Prietoa, C. I., Boscha, A., Zielinski, G., Cúneoa, J., Yantornoa, O. M. Vaccine against
dieedianalüüsi ja vajadusel süljeteste. Anamneesis selgub tavalisimaks haiguse põhjuseks hambavaenulik janujook või sage põhitoidukordade vaheline näksimine. Hammaste vastupidavust happerünnakule saab tõsta piisavalt tihti optimaalses kontsentratsioonis fluoriidi hammastele aplitseerides. Teisisõnu tuleb hambaid pesta >1000ppm fluoriidisisaldusega hambapastaga vähemalt kaks korda päevas. Kui patsiendil on väga hea suuhügieen ehk kõigilt hambapindadelt on mehhaaniliselt eemaldatud biofilm, siis happerünnakut bakterikihi puudumise tõttu tekkida ei saa. Kahjuks näitavad teadusuuringud, et isegi hambaniidiga puhastamise järel suudavad katubakterid happerünnaku esile kutsuda. Seega ei saa kaariesehaigust ainult suuhügieeniga kontrollida. Adekvaatne harjamistehnika ja hambavahede sobiva abivahendiga puhastamine on hädavajalik igemepõletiku haldamisel. Teadusuuringud kinnitavad, et elektrihambahari puhastab hambad kvaliteetsemalt ja kiiremini.
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
easily genetically engineered ; plants derived from it identically genetically engineered / AW ; large numbers easily obtained ; early stages compact ; 3 max so easily kept in identical conditions ; [15] 97. (a) penetration of biofilm difficult ; ref to diffusion of antibiotic ; detail of diffusion ; larger SA of separate bacteria / ora ; does not reach all bacteria in film / ora ; antibiotic trapped by film ; detail of entrapment ; dead bacteria in film form barrier ; AVP ; e.g. horizontal transmission / conjugation, easier in biofilm AVP ; 4 max
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...
2. Teises etapis juhitakse pilsivesi biodegradeerimise tanki. Seal labib vesi raamistiku, millele on kinnitunud miljonid susivesinikke lagundavad bakterid (biofilm). Bioremediatsiooni kaigus lagundatakse orgaanilised ja mitteorgaanilised ained susihappegaasiks ja veeks. Optimaalne susivesinike lagundamine toimub pH vahemikus 6-8 ja temperatuuril 10- 35°C. Kindlasti peaks vees olema lahustunud kulluslikult hapnikku ning toitaineid (lammastikku ja fosforit ning mineraalaineid). Uldjuhul opereerib biofilm reaktoris suhteliselt konstantsel massil, kuigi uksikud rakud ja kolooniad labivad kasvutsukleid. 3. Kolmandas etapis toimub susivesinike kontsentratsiooni analuus ja heitvee valjapumpamine. Kui susivesinike kontsentratsioon uletab norme, juhitakse vesi tagasi pilsivee kogumisvaati. Susteem nouab ka jarjepidevat hooldust. Igapaevaselt tuleb jalgida vettepumbatava pilsivee kontsentratsiooni, lisada bioreaktorisse toitaineid, sailitada optimaalne pH ning pumpade too
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid toidusuhkrutest. Viimased moodustavad katu maatriksi. § Kaaries on hamba emaili, dentiini ja tsemendi destruktsioon demineralisatsiooni tulemusena.
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised ja/või keskkonna signaalid mõjutavad c-di-GMP kas üldist või lokaalset taset rakus. 3. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga tunnetuse vahendusel sisse ramnolipiidide süntees, mis soodustab nii mikrokoloonia arengut,
coli O157:H7. International Journal of Food J. N. Sofos. New York and Washington, D.C.: CRC Microbiology 120(3):237–249. Press. Skandamis, P. N, J. D. Stopforth, L. V. Ashton, I. Stopforth, J. D., and J. N. Sofos. 2006. Recent advances Geornaras, P. A. Kendall, and J. N. Sofos. 2009. in pre- and post-slaughter intervention strategies for Escherichia coli O157:H7 survival, biofilm formation control of meat contamination. In Advances in and acid tolerance under simulated slaughter plant Microbial Food Safety, ACS Symposium 931. Recent moist and dry conditions. Food Microbiology Advances in Intervention Strategies to Improve Safety, 26:112–119. edited by V. J. Juneja, J. P Cherry, and M. H. Tunick. 84 Chapter 3 Washington, D.C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
