................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 13 3 Sissejuhatus Biofilm ekstratsellulaarsest polüsahhariidsest maatriksist moodustunud kiht tahketel pindadel, mille sees elavad mikroorganismid. Biofilmi võivad moodustada mitmest liigist pärit ainuraksed mikroorganismid. Esimesed biofilmid on leitud süvamere termide lähedusest, mis on dateeritud 3,25 miljardit aastat vanaks. Biofilmi on võimelised moodustama nii arhed kui ka bakterid. See tõestab, et biofilmi moodustamine on iidne osa prokarüootide elutsüklist ning omab suurt tähtsust
sisse Osa tolmust ei lange kunagi pindadele ei saa kätte Lahtised riiulid ja esemed kapi otsas seovad tolmu Ruumide tuulutamine parandab siseõhu kvaliteeti ... Koristamise aseptilisus: Liigume koristamisel puhtamalt mustema suunas Väldime mikroobse mustuse sattumist puhastele pindadele Puhtad töövahendid ainult puhta töövahendiga saab puhtust luua Biofilm Mikroobide poolt tekitatav kaitsekiht Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine
Kaitsekinnaste kasutamine · Enne kinnaste kasutamist võta ära sõrmused ja käekell (käeketid). · Kasuta õige suurusega kindaid. · Keera kinda äär 5-6cm tagasi. · Tööta kinnastatud kätega mitte üle poole tunni korraga. · Pese kinnastatud käed. · Pese käed, kuivata ja kreemita. Kinda suuruse määramine Mõõdetakse näidatud kohast käe laius sentimeetrites. Saadud mõõt ongi kinda numbriks. Biofilm · Biofilm on mikroobide poolt eritatav ja neid ümbritsev kaitsekiht, mis rakendab mikroobide eemaldamist pinnalt. Biofilm tekib kraanidel, segistitel, wc potis ja muudel sageli märjaks saavatel pindadel. · Selleks, et hoida mikroobide paljunemist kontrolli all, on vaja: - hoida pinnad kuivadena; - kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid (harju või hõõrukeid) ja desinfitseerivaid puhastusaineid. Mustuse eemaldamise tegurid
spoore · Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE
Liikuge puhtamalt pinnalt mustema suunas, koguge mustus kokku Kasutage ainult puhtaid töövahendeid 6. Mis on mikroobiline mustus? Keskkonnale või tervisele kahjulikud mikroorganismid ehk mikroobid. 7. Miks on mikroobiline mustus ohtlik? Mikroobid võivad kanda endaga erinevaid haigustekitajaid, tuleb koristamisel vältida otsest kokkupuudet nõnda saastund pindadega. 8. Mis on biofilm? Ehk biokile on pindadele kinnituvmikroorganismide kogum, mida kaitseb ja hoiab koos mikroobide enda poolt toodetud tärklisetaoline kemikaalide kindel kaitsekiht, mis raskendab mikroobide eemaldamist pinnalt. 9. Kuidas hoida mikroobide paljunemist kontrolli all? Hoida pnnad kuivad Kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid ja densifitseerivaid puhastusaineid.
.............................................................................................................. 109 13.2. Transformatsiooni teine etapp võõr-DNA integreerimine genoomi.......110 13.3. Transformatsiooni tähtsus bakteritele....................................................111 13.4. Bakterite kunstlik transformatsioon.......................................................111 13.5. Teised metoodikad bakterite kunstlikuks transformatsiooniks................114 14. Biofilm.......................................................................................................... 114 2 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu........................................................................115 12.2. Biofilmi tähtsus bakterile........................................................................116 14.3. Biofilmi struktuur ja moodustumine...
Koristuses on oluline teada, et puhtust saab luua vaid puhtaid töövahendeid kasutades. Seega on oluline, et kasutatav lapp oleks puhas. Oluline on koristamist alustada puhtamatelt pindadel ja liikuda mustemate suunas. Lappi voltides saame uuele pinnale minnes pöörata ette uue ja puhtama pinna. Koristamise puhul tuleb välistada olukord, et puhastusteenindaja kannab mustust (sh mikroobilist) ühelt pinnalt teisele. Mida tähendab biofilm? Mikroorganismid eritavad pooldumise käigus ,,lima". Kui lastakse neil tegutseda pikka aega segamatult, siis moodustavad nad limakorgi ehk biofilmi. Biofilm kaitseb mikroobe koristusainete eest. Biofilmist lahti saamiseks ei piisa koristuskeemiast, vajalik on mehhaaniline töö. Tavaliselt ei eraldu biofilm täielikult ühe korra pesuga, vaid mikroobilise mustuse täielikuks eemaldamiseks on vaja pesta korralikult mitu korda. Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks: 1
pinnalt. Biofilm Tööle või tervisele kahjulikud mikroorganismid. lk 11 II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Mustus - II Must
Cullen, J. N., Yuan, C., Totton, S., Dzikamunhenga, R., Coetzee, J. F., da Silva, N., Wang, C., O’Connor, A. M. A systematic review and meta-analysis of the antibiotic treatment for infectious bovine keratoconjunctivitis: an Update. Animal Health Research Reviews, 2016, 17, 60–75. Ely, V. L., Vargas, A. C., Costa, M. M., Oliveira, H. P., Potter, L., Reghelin, M. A., Fernandes, A. W., Pereira, D. I. B., Sangioni, L. A., Botton, S. A. Moraxella bovis, Moraxella ovis and Moraxella bovoculi: biofilm formation and lysozyme activity. Journal of Applied Microbiology, 2018, 126, 369-376. Peek, F. S., Divers, J. T. Ocular Diseases. Rebhun's Diseases of Dairy Cattle: Third Edition. Saint Louis: Elsevier, 2018, 668-712. Postma, G. C., Carfagnini, J. C., Minatel, L. Moraxella bovis pathogenicity: An Update. Comparative Immunology, Microbiology and Infectious Diseases, 2008, 31, 449–458. Prietoa, C. I., Boscha, A., Zielinski, G., Cúneoa, J., Yantornoa, O. M. Vaccine against
dieedianalüüsi ja vajadusel süljeteste. Anamneesis selgub tavalisimaks haiguse põhjuseks hambavaenulik janujook või sage põhitoidukordade vaheline näksimine. Hammaste vastupidavust happerünnakule saab tõsta piisavalt tihti optimaalses kontsentratsioonis fluoriidi hammastele aplitseerides. Teisisõnu tuleb hambaid pesta >1000ppm fluoriidisisaldusega hambapastaga vähemalt kaks korda päevas. Kui patsiendil on väga hea suuhügieen ehk kõigilt hambapindadelt on mehhaaniliselt eemaldatud biofilm, siis happerünnakut bakterikihi puudumise tõttu tekkida ei saa. Kahjuks näitavad teadusuuringud, et isegi hambaniidiga puhastamise järel suudavad katubakterid happerünnaku esile kutsuda. Seega ei saa kaariesehaigust ainult suuhügieeniga kontrollida. Adekvaatne harjamistehnika ja hambavahede sobiva abivahendiga puhastamine on hädavajalik igemepõletiku haldamisel. Teadusuuringud kinnitavad, et elektrihambahari puhastab hambad kvaliteetsemalt ja kiiremini.
Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. 113.Pinna isoleerimine: Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.). Emailid. Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiN-nitriid, Al 2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.). Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. Tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 114. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e
easily genetically engineered ; plants derived from it identically genetically engineered / AW ; large numbers easily obtained ; early stages compact ; 3 max so easily kept in identical conditions ; [15] 97. (a) penetration of biofilm difficult ; ref to diffusion of antibiotic ; detail of diffusion ; larger SA of separate bacteria / ora ; does not reach all bacteria in film / ora ; antibiotic trapped by film ; detail of entrapment ; dead bacteria in film form barrier ; AVP ; e.g. horizontal transmission / conjugation, easier in biofilm AVP ; 4 max
Kasulik, kuna tahkel pinnal rohkem toitaineid. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses.
kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Biokile - Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest. Moodustub biokile (biofilm). Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt
Kasulik, kuna tahkel pinnal rohkem toitaineid. 64. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses.
IMO poolt heaks kiidetud bioloogiliseks puhastussusteemiks laevadel on PetroLiminator. Susteem pohineb bioloogilisel oksudeerumisel, kus lagundajateks on bakterid (Pseudomonas Sp ja Mocrococcus Sp) Protsess toimub labi kolme etapi: 1. Esimeses toimub gravitatsiooniline separeerimine emulgeerumata oli eemaldamiseks; 2. Teises etapis juhitakse pilsivesi biodegradeerimise tanki. Seal labib vesi raamistiku, millele on kinnitunud miljonid susivesinikke lagundavad bakterid (biofilm). Bioremediatsiooni kaigus lagundatakse orgaanilised ja mitteorgaanilised ained susihappegaasiks ja veeks. Optimaalne susivesinike lagundamine toimub pH vahemikus 6-8 ja temperatuuril 10- 35°C. Kindlasti peaks vees olema lahustunud kulluslikult hapnikku ning toitaineid (lammastikku ja fosforit ning mineraalaineid). Uldjuhul opereerib biofilm reaktoris suhteliselt konstantsel massil, kuigi uksikud rakud ja kolooniad labivad kasvutsukleid. 3
130. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.), Emailid Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiNnitriid, Al2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.) Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 131. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku
sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid toidusuhkrutest. Viimased moodustavad katu maatriksi. § Kaaries on hamba emaili, dentiini ja tsemendi destruktsioon demineralisatsiooni tulemusena.
E. coli- uroinfektsioonid. Seostub uroepiteeli retseptoritele. Jõhvikamahl aitab- seal olevad ained seostuvad piilidega, rakk ei saa kinnituda ja uhutakse minema. Neisseria gonorrhoeae- piilid on virulentsusfaktoriteks (kinnitub piilidega ureetra epiteelile); piilideta variandid on mittevirulentsed. Adhesiooni tähtsus ja biokile Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteel). Selle tagajärjel moodustub biokile (biofilm). Patogeenide korral biokile kaitseb peremeesorganismi kaitsemehhanismide eest ja antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nim. adhesiinideks, kinnituda saab piilide, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega (Caulobacter). Liikumine kasutab väga palju energiat, seega on kasulik kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale jõuavad (veevooluga jne.). Tahkele pinnale kinnitatult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini: pidadele adsorbeeruvad toitained ning
valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised ja/või keskkonna signaalid mõjutavad c-di-GMP kas üldist või lokaalset taset rakus. 3. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga tunnetuse vahendusel sisse ramnolipiidide süntees, mis soodustab nii mikrokoloonia arengut,
coli O157:H7. International Journal of Food J. N. Sofos. New York and Washington, D.C.: CRC Microbiology 120(3):237–249. Press. Skandamis, P. N, J. D. Stopforth, L. V. Ashton, I. Stopforth, J. D., and J. N. Sofos. 2006. Recent advances Geornaras, P. A. Kendall, and J. N. Sofos. 2009. in pre- and post-slaughter intervention strategies for Escherichia coli O157:H7 survival, biofilm formation control of meat contamination. In Advances in and acid tolerance under simulated slaughter plant Microbial Food Safety, ACS Symposium 931. Recent moist and dry conditions. Food Microbiology Advances in Intervention Strategies to Improve Safety, 26:112–119. edited by V. J. Juneja, J. P Cherry, and M. H. Tunick. 84 Chapter 3 Washington, D.C
annaabi.ee 
