-keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina.
FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni)
Eristatakse peamiselt järgmisi hüpoteetiliste tantaalhapete sooli:metatantalaadid TaO-3,ortotantalaadid TaO,ditantalaadid Ta O ning mitmesugused polütantalaadid.Esinevad ka halogeno-tantalaadid,milledest tähtsaim on kaaliumheptafluorotantalaat ,värvusetu ,vees rasklahustuv,aeglaselt hüdrolüüsuv kristallaine,mida kasutatakse Ta elektolüütilisel ja metallotermilisel saamisel. Tantalaadid on üldiselt püsivamad kui vastavad niobaadid,nad on reeglina vees lahustumatud rasksulavad tahkised.Mitmed tantalaadid on senjettelektriliste või elektroopiliste omadustega.Tantalaate saadakse Ta O ja metallioksiidide segude kuumutamisel jmt meetoditega. Tantaali kogutoodang on veidi väiksem kui kullal,mistõttu tema kasutamine on väga piiratud.Eriti hinnatav on Ta keemiline püsivus(võrreldav plaatinaga),mis leiab kasutamist kuumus-ja korrosioonikindlates sulamites. Ligikaudu 40%toodangust kasutatakse Ta-pulbrina elektrolüütkondensaatorites jm
Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt. 2) mittevaarismetallid (non-noble metals) 3. Metallide aatomehitus. Metalli aatomi ehitus
ja segakeraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendustüüpi ruum- või tahkkesendatud kuupvõre vôi kompaktne heksagonaalvôre.
Värvlismetallid ja nende sulamid Liigitus tiheduse järgi: Kergmetallid, tihedus kuni 5,0 Mg/m3 (Mg, Al, Ti) Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn) Kesksulavad, sulamistemp 327-1539 oC (Al, Mg, Cu, Ni) Rasksulavad, sulamistemp üle 1539 oC (Cr, Ti, W) Alumiinium ja alumiinumisulamid Al – kesksulav (659 oC), kergmetall (tihedus 2,7Mg/m3), kuubilise tahkkeske kristallvõrega (K12). Konstruktsioonimaterjalides legeerelemntideks (Cu, Mn, Si, Mg, Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi Al sulamid jaotatakse: 1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2
töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed leelismetallid Na, Li, K
töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed – enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed – leelismetallid Na, Li, K
Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad
soojusjuhtivus suureneb PLASTSUS (SEPISTATAVUS) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe...Mn Sb plastsus väheneb MUUD OMADUSED · HALLIKAS VÄRVUS ERANDID: Cu PUNANE Au KOLLANE · TAHKED AINED ERAND: · KÕVADUS Hg VEDELIK PEHMED KÕVAD · MAGNETISEERITAVUS (Fe, Co ja Ni) SULAMISTEMPERATUUR KERG- JA RASKSULAVAD W Cr Fe Cu Al Mg Zn Pb Sn Hg C0 3400 1890 1540 1083 660 650 420 327 232 -39 rasksulavad kergsulavad TIHEDUS (KERG- JA RASKMETALLID) Ir/Os Au Hg Pb Ag Cu Fe Sn Al Mg Ca Na K Li q 22,5 19,3 13,6 11,3 10,5 8,9 7,9 7,3 2,7 1,7 1,6 0,97 0,86 0,53 g/cm3 raskmetallid kergmetallid KAS OSKAD VASTATA?
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon.
Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid(ei ületa 327 C)Li,Sn,Pb -kesksulavad metallid ja sulamid(üle 327,alla 1539C)Mn,Cu,Ni,Ag -rasksulavad metallid ja sulamid(üle 1539C)Ti,Cr,W Alumiiniumsulamid Jaotatakse lähtudes töödeldavusest ja termotöötlusest järgmiselt: a)Al.deformeeritavad sulamid-liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: 1)sulamid,mida termotöötlusega ei tugevdata(mt.vanandatavad) Al-Mn, Al-Mg 2)termotöötlusega tugevdatud sulamid(vanandatavad) Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si ... Tüüpiliseks termotöödeldavateks sulamiteks on Al-Cu sulamid-duraluminium
Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410
· Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5. Titaanirühma üldomadused · Levik maakoores. Ti - levinud metall, · kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud
Response A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% Score: 10/10 6. Mustmetallideks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. Keemiliselt 0% mustatud teras B. Terased ja 50% malmid C. Kõik -40% rasksulavad metallid D. Fe ja Fe 50% baasil sulamid Score: 10/10 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Correct Value Feedback Response Answer A. legeerelemetide 0% lahustuvuse muutus B. legeerelementide 0% minimaalne sisaldus C. legeerelementide 0%
9. Mis on löökpaindeteim? Mis on selle katse eesmärk? Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises pendellöömikuga ja purustustöö või löögisitkuse määramises 10. Missuguseid materjale katsetatakse tavaliselt survele ja miks? 11. Metallide ja sulamite liigitus: - Koostise järgi - Tiheduse järgi Kergmetallid, keskmetallid, raskmetallid - Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad,rasksulavad ja kesksulavad 12. Loetlege kristallvõre tüübid Primitiivsed Tahkkesendatud Heksagonaal Kuupvõred Tetragonaalvõred 13. Mis on polümorfism? Kui ühel ainel võib olla rohkem kui 1 kristallvõre 14. Mis on isomorfism? iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel 15. Mis on kristalliseerumine Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmisemeetod pulbrilisest lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse
kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. a. Tihedus- on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle. b. Sulamistemperatuur- on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad. c. Kõvadus- materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi. d. Elastsus- normaalelastsusmoodul E, kuju- ehk nihkeelastsusmoodul G, maht- ehk ruumelastsusmoodul K, Poissoni tegur μ 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. a
Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala.
keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid. Metallide aatomehitus- Aatom on aine kõige väiksem osake,mida keemilisel teel lagundada ei saa.Aatom koosneb :prootonitest,neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad tuuma.Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud,neutronid laenguta.Ioonside tekib siis kui molekul koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud.
üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall. Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant. Kõige kõvem metall aga kroom. Vastupidiselt aga kõige pehmemad on leelismetallid. Tiheduse järgi jagatakse metallid kahte rühma: kergmetallid ja raskmetallid. Ka sulamistemperatuurid jagatakse kaheks: kergsulavad ja rasksulavad. Elektrijuhtivus seletub vabade elektronide olemasoluga metallvõres. Isegi väike potensiaalide vahe kutsub esile elektronide suunatud liikumise ehk elektrivoolu. Metalli elektrijuhtivus on seda suurem, mida puhtam on metall.Temperatuuri tõusuga elektrijuhtivus väheneb. Ka metallide keemilised omadused sõltuvad metalli ehitusest. Metallid on redutseerijad, sest elektrone loovutades nad ise oksüdeeruvad.
1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ? Esineb tahketes ja vedelates metallides
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega
ÜLDINE ISELOOMUSTUS Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(13) Metalliaatomite raadius suht suur. Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg, rasksulavad):Hg 39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) http://www.abiks.pri.ee 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) Reag. veega a)aktiivsed met.(KMg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(AlFe) reag
< 5000 kg/m3 kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja -sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused sulamistemperatuur ( ) Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: · kergsulavad metallid ja sulamid - TS 327 oC (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb · kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327 - 1539 oC Mn, Cu, Ni, Ag · rasksulavad metallid ja sulamid - TS > 1539 oC (Fe sulamistemperatuur) Ti, Cr, V, Mo, W METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused kõvadus () F D h · Brinelli kõvadus S HBW d F 1 ·
elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine
Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. Tihedus *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Soojus- ja elektrijuhtivus Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine
elektroonikaseadmetes, reaktiivmootorites, monokristallidena briljandi imitatsioon jm. ZrB 2tsirkooniumdiboriid. Saadakse kaudselt. Kasutatakse lisandina tööriistasulamites, kermettmaterjalides , sh tuumareaktorite reguleervarrastes, kuumakindla materjalina, abrassiivina. ZrC tsirkooniumkarbiid. Saadakse kõrgtemperatuuril , ka otse metallpinnal. Kasutatakse kuuma- ja kulumiskindla materjalina Tsirkonaadid - hüpoteetilise tsirkooniumhapete ja metallide soolad. Rasksulavad, vees ja leelistes praktiliselt lahustumatud ühendid. Saadakse ZrO või ZrSiO kuumutamisel vastavate metallide oksiidide või karbonaatidega. Praktikas olulisemad metatsirkonaadid on tootmise vaheühendid. 6. TOODANG JA KASUTAMINE Zr-ühendite toodang on suur, vaba metalli toodang moodustab sellest vaid ~ 1%. Vaba metalli kasutatakse peamiselt sulamites, kus põhilisteks lisandmetallideks on Sn, Cr, Nb, 7 Cu ja Mo
kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada
Nende kasutamine. Väärismetallide, gruppi kuulub 8 metalli: kuld, hõbe, plaatina ja teised plaatinarühma kuuluvad metallid – platinoidid: pallaadium, roodium, iriidium, ruteenium ja osmium. Väärismetallide sulamid - on kahe või mitme metalli või metalli ja vähese mittemetalli segu. Metallisulamitel on aga hoopis teistsugused omadused kui lähtemetallidel – nad on kõvemad ja tugevamad, kulumiskindlamad, elastsemad, kuumpüsivamad jne. Kasutatakse juveelitööstuses. 60. Rasksulavad metallid ja nende sulamid. Nende kasutamine. Rasksulavad: Titaan, Plaatina, Kroom, Vanaadium, Molübdeen, Volfram (kõrge sulamistemperatuuriga) Sulam - kõrge sulamistemperatuuriga peamiselt pulbermetallurgilisel teel valmistatud sulam. Kergsulavad: Tina, Plii (madala sulamistemperatuuriga) 61. Mis on polümeerid? Polümeeriahelate tüübid. See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest
Kuumutamisel karbonaadid(välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed, 3) Intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallstruktuuri tühimikes. Need on suure kõvades ja kõrge sulamisetemperatuuriga ained(HfC, W2C) Söe adsorptsioon Puidu söestamisel ja saadud puidusöest veeauru läbijuhtimisel tekkinud aktiivsöe omadust neelata gaase ja vedelike seletatakse tema poorse ehituse ning suure pinnaga. Aine peenestamisel tema pind suureneb. Mida väiksemad on aineosakesed, seda suurem on on
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav
Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 2.Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3.PVC.PA tähendus ja kasutamine Pilet nr.4 1. Materjalide omadused. Füüsikalised , mehaanilised, tehnoloogilised ja talitlusomadused
· Ferritmalm (kogu C on vabagrafiidina), mille struktuurkoosneb ferridist ja grafiidist. · Ferriitperliitmalm-(<0.8%), mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9) Kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistemperatuurist? Tooge piirsulamistemperatuurid. · Kergsulavad metallid ja sulamid sulamistemp ei ületa plii oma - 3270C (Sn, Pb, Hg jt); · Kesksulavad metallid ja sulamid sulamistemp üle3270C, kuid on alla 15390C; · Rasksulavad metallid ja sulamid - sulamistemp ületab raua oma, s.o. 15390C (Cr, Ti jt). 10)Selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis). taht C- vase baasil materjal: CW- deformeeritud toodena. CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 38% Zn-i ja 2% Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS),
Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad
..10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag Haruldased metallid- Li,Be,Co Leelismetallid- Li,Na,K 1 3) Aatomi ehitus.Tüüpilise metalli aatom. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid.
80%, kusjuures kõik metallid välja arvatud elavhõbe on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise alusel kahte suurde gruppi: - raud ja rauasulamid (nn. mustad metallid) ning - mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värviliste metallidena ja nende sulamitena) ehk kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Metalle liigitatakse ka tiheduse (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuuri (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemilise aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel. Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena
plastusega: ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid
1. Mitteraudmetallide liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, toodete valmistamise viisi järgi, termotöötluse järgi? tiheduse järgi: - kergmetallid ja sulamid < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemendid Al-sulamites
Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16..
oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded. Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt.
8. Metallide ja sulamite liigitus lähtudes 8.1. Tihedusest (tooge ka piirmäärad) · Kergmetallid ja -sulamid < 5000 kg/m3 · Keskmetallid ja -sulamid 5000< < 10000 kg/m 3 · Raskmetallid ja -sulamid > 10000 kg/m3 8.2. Sulamistemperatuurist (koos temperatuuride piiridega) · Kergsulavad - TS 327 oC (Pb sul.temp) · Kesksulavad - 327 oC TS 1539 oC (raua sul.temp) · Rasksulavad - TS > 1539 oC 8.3. Töödeldavusest (detaili/toote valmistusviisist) · Survetöödeldavad ehk deformeeritavad - enamasti ühefaasilised, kas võimalik ka külmdeformatsioon · Valusulandid - eutektpunkti ümbruses 8.4. Termotöödeldavusest · Termotöödeldavad - vajalik tardlahuse faasimuutus või lahustuvuse muutus · Mitte-termotöödeldavad 9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid 9. 1
kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus - on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta. Ühik: kg/m³. ●Kergmetallid ρ<5000 kg/m³ ●Raskmetallid ρ>10 000 kg/m³ ●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus.
Esemeid ei tohi tõsta galvaanilistest vannidest välja paljaste kätega, tuleb kasutada klambreid või näpitsaid.Kroomihaavandeid tuleb loputada, et kõrvaldada kroom, mis võib söövitada haavandi järjest sügavamaks. [6] Kroomi alarühm Kroomi alarühma kuuluvad metallid kroom(Cr), molübdeen (Mo) ja volfram (W). Nende elementide elektronkonfiguratsiooni iseloomustab 6 valentselektroni, mis asuvad s- ja d- alatasemel. Kroomi alarühma elemendid on lihtainetena hõbevalge värvusega, rasksulavad ja suure kõvadusega metallid. Kroomi alarühma metallid on keemiliselt väheaktiivsed, õhus püsivad nad muutumatutena ega reageeri veega, kõrgemal temperatuuril reageerivad mitmete mittemetallidega. Kontsentreeritud lämmastikhape passiveerib metallid, tekitades nende pinnale püsiva kaitsekihi. Kroom on kõige kõvem metall ning volfram kõige kõrgema sulamistemperatuuriga ( 3390º C) metall. [7, lk 376] 5 Kroomi ühendid
flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävelhappe abil) 57. Ferriidid- on süsiniku tardlahus rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 727C juures 0,02%, toatemp 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64
tugevuse a väikese plastusega.. ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriiidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed . 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW- deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest
keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombi- neerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendus-
Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist
hemoglobiinisisalduse vähenemist. Nikkel ja koobalt: Nikkel ja koobalt esinevad polümetalsetes sulfiidides.(NiS ja CoS) Looduses esinevad nikkel ja koobalt koos ning on teineteisest raskesti eemaldatavad. Füsiko-keemiliselt ja tehnoloogilistelt omadustelt on need elemendid väga sarnased. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist: Need on d-ploki elemendid,mille väliselektronkihil on 4s elektroni. Nad on hõbevalged rasksulavad raskmetallid ning tõmbuvad magneti külge. Fe(II)soolad-rohelised Fe(III)soolad-pruunid Co(II)soolad-sinised, kristallhüdraadid roosad Ni(II)soolad-rohelised Raud on levimuselt 4. kohal, nikkel 23. kohal ja koobalt 32. kohal. Raua tunti juba XI sajandil eKr. Koobalt avastati 1735. aastal ja nikkel 1751. aastal. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikult ja koobalti Aafrikast ja Kanadast. Kõik elemendid paiknevad VIIIB rühmas.
annaabi.ee 
