JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised
1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga
Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud jahutusvedelikud on rohelised või sinakasrohelised, propüleenglükooli baasil saadud- (purpur)punased. Etüleen- ja dietüleenglükooli baasil valmistatud antifriisid põhjustavad, aga metallide korrosiooni, seetõttu lisatakse neisse
.................................... 11 3.3 Nõuded plastsetele määretele ...................................................................... 12 3.4 Määrete kvaliteedinäitajad ........................................................................... 12 3.5 Määrete liigitus ............................................................................................ 12 4. Tehnilised vedelikud ..................................................................................... 13 4.1 Jahutusvedelikud ......................................................................................... 13 4.2 Pidurivedelikud ............................................................................................ 15 4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb
*fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
HALOGEENID Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Nimetus ,,halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab ,,soola moodustajat". Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Kasutamine Fluor fluororgaanilised plastid (teflon) Kloor HF klaasi söövitus Veepuhastusprotsess jahutusvedelikud, id propellandid PVC torud ja freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom värvainete tootmine Ravimid AgBr fotograafias veepuhastuses Jood Meditsiinis AgI fotograafias Keedusoola lisandiks Kloor Cl Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas,
Halogeenid bioelemendina Liina Põlme 2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl
Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid.Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka asbest ja tellis.Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. Kasutamine Fluororgaanilised plastid (teflon) Klaasi söövitus Jahutusvedelikud hambapastades Kloor Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti)
siis asendub nende hüdroksüülrühma vesinikuaatom kergemini. Eriti võib seda täheldada nn. kelaatühendite puhul, milles asendajateks on raskmetallide aatomid. 1,2-etaandiool, etüleenglükool HOCH2-CH2OH. (k.. - t. 197 'C, s.-t. -17' C) on magusa maitsega vees hästi lahustuv vedelik. Mürgine. Teda kasutatakse tehnikas glütseriini asendajana, eriti antifriiside valmistamisel. Antifriisid on madalat külmumistemperatuuri omavad mootorite jahutusvedelikud, kujutades endast etüleenglükooli mitemesuguse kontsentratsiooniga vesilahuseid. 1,2-etaandiooli kasutatakse ka mõnede polümeeride, näiteks lavsaani saamiseks. Glütseriin on kolmealuseline alkohol. 1,2,3-propaantriool HOCH2-CH(OH)-CH2OH. Keemistemperatuur on 290 'C . Ta on vees hästi lahustuv magusa maitsega hügroskoopne vedelik. Mittemürgine. 6
põllumajanduses, kuna polnud piisavalt vastavaid korrosioonikaitse manuseid. Tänapäevaseid antifriise ei tohi segi ajada nn vene kunagiste «antifriisidega». Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu- ses head külmakaitse- ja soojusülekande omadused, mis tagavad kiire jahutami- se (sealt ka nimetus) ning kaitse pakase vastu (oluline vaid meie kliimas). Paraku on nimetatud aine väga korrodeeriv. Seepärast lisatakse sellele erinevaid manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest. Autotööstuse tormili-
Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane) Mootor ei soojene mootor ei soojene 80 kraadini või soojeneb aeglaselt ( termostaat ei sulgu ) 2. Käigukast Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda.Igal käigul on 2 hammasratast. Pilet 7. 1. Jahutusvedelikud Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2. Auto esisild Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Pilet 8. 1. Õlitussüsteem Hõõrdumise vähendamiseks ning hoiab pinnad puhtana ja jahutab neid. Mootori kõiki laagreid õlitatakse kanalitest surve abil, kaugele jäävatele osadele tehakse paiskõlitust. 2. Vedrud ja amortisaatorid Kasutatakse selleks, et leevendada ratastelt kerele kanduvaid tõukeid
vähendamisest, tera seadistamisest või tuleb valida kõvema kattega teraplaat. o Teraplaadi ebanormaalne kulumine – Teriku vale kulumine Põhjused – Tulenevad teraplaadi valest kallutusnurgast või valest ettenihkest. Lahendused – Tulenevad õigest alusplaadist või ettenihke muutusega. 2. Jahutusvedelikud Jahutusvedelike ülesanded o Jahutusvedelik vähendab temperatuuri kuni 100 – 200⁰C o Laastu eemale uhtumine lõiketsoonist, o Hõõrdumise vähendamine, o Töödeldava detaili jahutamine, o Vähendab tööriista kulumist (2.5x) stabiilsus mõõtmetes. o Keskkonna kahjulik. o Kulukas (maksumus, ladustus, segamine, jne)) Liigid o Jagatakse kaheks : vees lahustuvaks (Hea jahutus, Mahapestav, Lõhn/bakterid,
1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel, vähendama energiakulu hõõrumise ületamiseks ning vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist.1 Plastsed määrded ei tohi kergesti vedelduda, lahustuda vees ega sisaldada mehhaanilisi lisandeid, peavad olema koostiselt ühtlased, töötingimustele vastava paksusega ja kaitsma detaile korrosiooni eest.1 Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, kõrge keemistemperatuuriga ja ohutud käsitsemisel, ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi, tekitada korrosiooni ega katlakivi ning külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist.1 Pidurivedelikud peavad hästi voolama, olema hea määrimisvõimega, stabiilsed, võimalikult madala hangumistemperatuuriga ning kõrge keemistemperatuuriga, ei tohi kahjustada kummi, reageerida hapnikuga, reageerida metallidega ega põhjustada
organismide elutegevuse tulemusel ning käesoleval ajal neid enam juurde ei tule. 14. Põlevkivi kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Õhku lendub palju süsihappegaasi, lämmastiku- ja väävliühendeid ning tahma. Nende gaasida suurenenud hulk atmosfääris põhjustab kliimamuutusi. Ohtlikud jäätmed, mida ei tohi visata olmeprügi hulka. * autodes kasutatavad vedelikud: akuvedelikud, õlid, kasutatud jahutusvedelikud, õlifiltrid * akud, patareid * katki läinud kraadiklaasid, elavhõbedalambid * putuka- ja rotimärgid, vananenud ravimid * värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäätmed 15. Prügi sorteerimine. Milliseid reegleid tuleb jälgida? Meelespea: 1. Eksamitöö kirjuta loetava käekirjaga, kasuta pasta- või tindipliiatsit. Jooniste tegemiseks kasuta harilikku. 2. Paranduste tegemisel tõmba sõnadele kriips peale ja kirjuta uuesti. Korrektorit ei ole lubatud kasutada. 3
Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab töödeldava materjali mehaanilisi omadusi, hõõrdetegurit eri- ja tagapinnal ning laastu paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased
24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ;
24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ;
2.2 polümerid võivad olla plastmassid ehk tehnopalstid, kummid, õlid. 2.3 metallide ja mittemetallide segud. NT: evoniit (kummi- väävlisegu) 2.4 keemilised puhtad elemendid.(vask, hõbe, wolfram)- kasutatakse elektroonikas. Vastavalt kasutusalale liigitame materjale: 1. konstruktsioon materjalid- (kaante elemendid, korpused) 2. eriotstarbelised ehk spetsiifilised materjalid(elektriseadmed, laevaehitus, lennukiehitus jne) 3.abi ja viimistlus materjalid(värvid, määrded, jahutusvedelikud, õlid jne) 4. hooldusmaterjalid ehk pesuvahendid(lahustid) Tehnikas kõiki nimetatud materjale iseloomustavad järgmised põhiomadused: 1. mehaanilised(tugevus, pinna kõvadus, deformeeritavus, sitkus) 2.Elektrilised omadused (juhitavus, eritakistus) 3.Füüsikalised omadused(sulamis temp, erikaal,korrosiooni kindlus) 4.Tehnoloogilised omadused(sepistatavus, valatavus) Põhiomaduste tundmine võimaldab luua: 1.nüüdisaegseid, kaasaegsed seadmeid(töökindlaid) 2
Vesi 1,33 Klaas (erinevad sordid) 1,4 ... 1,6 Teemant 2,42 Kui valgus tuleb vaakumist ja läheb mingisse keskkonda, siis murdumisseadust saab kirjeldada järgmise valemiga: sinsin=n=cv.sinsin=n=cv. Murdumisnäitaja mõõtmist kasutatakse laialdaselt nii jookides (mahlad, veinid) kui tehnilistes vedelikes (jahutusvedelikud, tulekustutusvahud) sisalduvate ainete kontsentratsiooni määramiseks. Näiteks mees sisalduva veehulga määramiseks kasutatakse samuti mee murdumisnäitaja mõõtmisi. Suhteline murdumisnäitaja on määratud kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. On kokku lepitud, et suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda
Edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted- Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega- polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile. 126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse- Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse- Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit
Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine. Nullpunktid, koordinaatsüsteemid, detailide baseerimine. TÖÖPINGI HOOLDUS. Hoolduse eesmärgid. Jahutusvedelikud ja määrdeained. OHUTUSNÕUDED METALLITÖÖTLEMISPINKIDEGA TÖÖTAMISEL. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb · metallilõikepinke, nende ehitust ja kasutusvõimalusi; · tööpinkidel kasutatavaid lõikeriistu; · lõikeriistade kinnitamise vahendeid ja mooduseid; · lõikeriistade teritamist; · tööpinkide universaal- ja spetsiaalrakiseid; · tööriistade parameetrite mõõtmist ja nende andmete sisestamist; · detailide baseerimist, koordinaatsüsteeme, nullpunkte;
Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit, teine kombits näitab siis puksi välispinnale asetatud joonlaual soone koha seinapaksust. Soone läbimõõt arvutatakse valemiga : d = D 2h, kus D on puksi välisläbimõõt. Täpsemalt saab soone läbimõõtu mõõta nihikuga, millel on erimokad.Nihikul loetud mõõtmele a tuleb lisada kaks mokapaksust. D = a + 2h. Treimisel kasutatavad määrde ja jahutusvedelikud. Metallide treimisel eraldub suurel hulgal soojust. Lõikepiirkonna kõrge temperatuur kiirendab tera kulumist ja halvendab töödeldava pinna kvaliteeti. Soojuse tekke vähendamiseks ja lõikepinnast soojuse eemaldamiseks, samuti hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse määrdejahutusvedelikku.Need jagatakse tavaliselt kahte rühma: 1. Vedelikud, mille kasutamise tingib peamiselt nende jahutav toime. Sellisteks on sooda ja seebi vesilahused. Kasutatakse koorimisel ja jämetöötlemisel. 2
104. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. 105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuur kaitseks lisatakse betoonisegusse. 106. Korrosioonitõrje kuiva õhuga. Metallipind puhas, sile niiskus kondenseerub kui suhteline niiskus ~100%. Kui metallipinnal on tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon <<100% suhtelise niiskuse juures. Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga. Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka
(2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 131. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile 132. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega. Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuuri kaitseks lisatakse betoonisegusse. 133. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast
Kasut. sageli tööstuses, c) elektrilised: kus metallid puutuvad kokku happelahustega - vastupanu elektrivälja toimele, Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. - dielektriline läbitavus; Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, d) optilised: betoonides terasarmatuuri - läbipaistvus, kaitseks lisatakse betoonisegusse. - valguse neeldumine/peegeldumine;
Kasut. sageli tööstuses, soojus/ külmakindlus, tulekindlus, kus metallid puutuvad kokku happelahustega soojusjuhtivus, Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. soojuspaisumine, Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, keemiline vastupidavus; betoonides terasarmatuuri c) elektrilised: kaitseks lisatakse betoonisegusse. vastupanu elektrivälja toimele,
Ülejäänud detaile määrib aga õli, mis on töötamisel mootori sisemusse laiali paisatud. Segamäärimissüsteemi kuuluvad ka õli puhastamise ja jahutamise seadmed. Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator, ventilaator, veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega. 9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud. Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb. Kui need detailid jäävad jahutamata või on jahutus puudulik, siis võivad mootori normaalset tööd häirida järgmised põhjused: 1-õli määrimisomadused halvenevad. Selle tagajärjel suurenevad hõõrdekaod, kiireneb detailide kulumine ja suureneb õlikulu
Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 131. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuuri kaitseks lisatakse betoonisegusse 132. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg – 2e – → Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e– → 4OH–.
Alla 400 kraadi on austenniit jälle suhteliselt stabliilne ning terast võib uuesti jahutada aeglasemalt( mõningate legeerteraste korral võib temp. vahemikus 400-300 kraadi austenniidi lagunemine kiireneda, mistõttu neid tuleb ka selles piirkonnas kiiremini jahutada). Martensiidi tekkepiirkonnas ( alla 300-200 kraadi) on soovitav terast jällegi sisepingete vältimiseks terast aeglaselt jahutada. Eeltoodust tulenevalt on oluline, millist mõju avaldavad jahutusvedelikud kahes temp vahemikus: 1)550-650 kraadi mil on soovitatav austenniidi kiire jahutamine selle lagunemise vältimiseks. Mida kiirem jahutus, seda rohkem tekib martensiiti ja seda suurem kõvadus saavutatakse. 2) 200-300 kraadi, mille martensiiditekkest tingituna on soovitatav aeglasem jahutus. Mida aeglasem jahutus seda väiksem on kalduvus karastuspingete ja pragude tekkele. Jahtumiskiirus valitakse ka läbikarastatavuse ja kriitilise jahtumiskiiruse järgi. Mida suurem
annaabi.ee 
