2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O
Sademele lisati tilkhaaval 1M HCl CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2 Sade lahustus, eraldus süsihappegaas. Lahus jagti kaheks. Ühele osali lisati Na2CO3 Na2CO3 + CaCl2 CaCO3 + 2NaCl tekkis sade Teisele osale lisati NaOH lahust CaCl2 + 2NaOH Ca(OH)2 + 2NaCl tekkis sade Katse 3.4 Kahte katseklaasi valati 1ml MgCl2 lahust ja lisati 1 tilk NaOH lahust. MgCl2 + 2NaOH Mg(OH)2 + 2NaCl Mg2+ + 2OH- Mg(OH)2 Ühte katseklaasi lisati HCl lahust Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O sade kadus Teise katseklaasi lisati NH4Cl lahust Mg(OH)2 + 2NH4Cl MgCl2 + 2NH3 H2O sade kadus 4. Sulfiidide sadestumine Katse 4
Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al
5. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Magneesium põleb õhu käes energiliselt · kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine
Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused :
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust.
Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
Mg(HCO3)2, mis on kõrvaldatavad vee keetmisega, sest vesinikkarbonaadid lagunevad termiliselt: Ca(HCO3)2 CaCO3 + CO2 + H2O Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Ja sadestuvad raskesti lahustuvate ühenditena CaCO3 ja Mg(OH)2 mis ongi katlakivi. Püsiv karedus on põhjustatud tugevate hapete, s.o. peamiselt soolhapete ja väävelhappe kaltsiumi ja magneesiumsooladest CaSO4; CaCl2; MgSO4; MgCl2 need ei kõrvaldu vee keetmisel. Püsiva ja mööduva kareduse summa annab vee üldkareduse. Mööduva kareduse määramiseks pipeteeritakse keeduklaasi 100 cm3 vett, lisatakse 3 4 tilka indikaatorit metüüloranzi ja tiitritakse 0,1 n soolhappega kuni punase värvuseni. Esimese värvi muutumise korral tiitrida edasi väga ettevaatlikult tilga kaupa. Teha kaks määramist. a ×1000 × n Arvutus: = mg ekv/l
28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Magneesiumi elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,31. · Magneesiumi oksiidi tüüp on tugevaluseline. · Keemiliselt väga aktiivne. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad ka reaktsioonid lämmastiku ja CO2.-ga. Põlevat magneesiumit ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht.
tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi.
Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat H2S divesiniksulfiidhape S2 sulfiid H2CO3 süsihape CO32 karbonaat
Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 5,25 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101 250 Pa Temperatuur t° = 21° Veeauru osarõhk temperatuuril t° pH2O = 18,7mmHg= 2493,13 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 P(H2)= 101 250 Pa- 2493,13 Pa=98756,87 Pa V0= ngaas===0,0002124 mol Mg + 2HCl MgCl2 + H2 m(Mg)= 0,0002124*24,3g/mol=5,1628g % Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli leida magneesiumi tükikese mass katses eralduva vesiniku hulga järgi. Katse põhjal tuli magneesiumi massiks 5,1628mg. Ebatäpsused võisid tulla katse käigus büretilt ühikute valesti lugemisega või arvutuste tegemise ajal vale ümardamise tulemusena.
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
5,75 %erinevusega, mis tulenes ebatäpsest mõõtmisest katse käigus ja ümardamisest arvutamisel. Ekperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 . Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( Püld - pH 2O ) V T0 V0 = P0 T Katses kasutatakse magneesiumi tükki nr 159. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50..
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veer...
kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasut. vesinikioonide konts-i neg logaritmi, mida nim vesinikeksponendiks: · pH = -log[H+]. pH · Ülesanded: · a) [H+] = 6,2 * 10-3 siis pH = -log(6,2 * 10-3) = 2,2; b) [H+] = 2,7 * 10-12 siis pH = -log(2,7 * 10-12) = 11,6 Vesilahuse pH · Neutraalseid (pH = 7) vesilahuseid annavad nn. tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jne.). Vesilahuse pH · Happelisi (pH 0...6) lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3 jne.). Vesilahuse pH · Aluselisi (pH 8...14) lahuseid annavad tugeva aluse ja nõrga happe soolad ( KCN, Na2CO3, jne.). pH · Tänan
1. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. 2. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Molaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide hulka 1l lahuses. 3. Arvutada KOH lahuse molaarne kontsentratsioon, kui 8 ml selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 13 ml 0,1245 M HCl lahust. VHCl C M , HCl C M , KOH VKOH = (13/100 * 0,1245) / (8/100) = 2,02 mol/dm³ 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata või...
(1) Reaktsioonivõrrandeid: Mg + Co2 = MgO + C 2HCl + 2 Mg 2MgCl + H2 Mg + 2 H2O Mg(OH)2 + H2 ( Magneesium tõrjub vesiniku veest välja. ) (4) 9 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium-karbonaat MgCO3, magneesium-koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Looduses leidub magneesiumi ainult ühendeina (nt. Magnesiidis MgCO3 ja karnalliidis KCl * MgCl2 * 6H2O) (1) 10 7. Leidumine looduses Magneesium - looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2.Sissejuhatus Teoreetiline osa (definitsioonid, arvutusvalemid) on suuremas jaos toodud 1. eksperimentaalse töö sissejuhatuses. Katses leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Püld = pH2 + pH2O, millest pH2 = Püld pH2O Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist on toodud tööjuhendis olevas tabelis 1.1 t0 = 18,7 mmHg 3
(1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,210-2 M) 5. Arvutage kaltsiumfluoriidi lahustuvuskorrutis, kui ühes liitris tema küllastunud lahuses on 0,017 g kaltsiumfluoriidi. (4,14 10-11 ) 6. On 0,010 M MgCl2 lahus. a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4) b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täielikuks (kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4) c) Kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada 0,10 M NH3H2O lahust? d) kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada ammooniumpuhvrit, mis koosneb
3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4
Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 st eemaldatakse keetmisega (kraanivesi) Püsiv karedus on tingitud MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4-st(jõevesi), eemaldatakse ioonivahetusmeetodiga,Ca ja Mg ioonid asendatakse Na ja K ioonidega.
Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade Lennundus Titaani ja titaani sisaldavad tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses Meditsiin Kasutatakse arstiriistade ja breketite valmistamisel Riided Riietusesemete kaitsmetel, näiteks on titaanist tehtud mootorrataste kombinesoonide küünarnukkide- ja põlvekaitsmed
2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett. Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutunu,
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ...
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H ...
Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, ...
Na+ 1,05% Mg 2+ 0,12% Железный метеорит Чаще всего металлы встречаются в виде Солей неорганических кислот Оксидов Сульфиды Галенит PbS Киноварь HgS Пирит FeS2 И др. Хлориды Сильвин KCl Галит NaCl Сильвинит KCl • NaCl Карналлит KCl • MgCl2 • 6H2O И др. Сульфаты, фосфаты, карбонаты Барит BaSO4 Апатит Ca5(PO4)3(F,CI) Мрамор CaCO3 Магнезит MgCO3 Малахит Cu2(OH)2CO3 И др. Оксиды Магнетит Fe3O4 Гематит Fe2O3 Каолин Al2O3 • 2SiO2 • 2H2O И др.
aatomitest koosnev mittemolekulaarsed kovalentsed ained: mittemetallid ruumiline, kihiline (teemant, grafiit, räni, punane fosfor) vms kristallivõre paljud oksiidid(CuO, Al2O3, Fe2O3); orgaanilised polümeerit jt ioonsed ained: Iooniline side ioonvõre soolad(LiBr, MgCl2, NaNO3); ioonsed oksiidid(Li2O, CaO) leelised(KOH, Ba(OH)2) Metalliline side metallivõre metallid (Na, Mg, Al, Fe, Sn, Cu jt)
ning liigikaudsed arvamised. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsionis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ulesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal, metalli masside määramine. Sissejuhatus. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 V0 = , Püld gaasisegu rõhk süsteemis(värdub õhurõhuga mõõtmishetkel) n= Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:Segade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filtripaber, termomeeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolahappelahus, 50-100 mg metalltükk Mg. Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat. Katseseadelis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega.
· Jodiidid: MgI2 · Hüdriidid: MgH2 · Oksiidid: MgO, MgO2 · Sulfiidid: MgS · Seleniidid: MgSe · Telluriidid: MgTe Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO 4 · 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbib seedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses. Magneesium ei pruugi imenduda hästi läbi soolestiku ning selle suurtes kogustes manustamine võib kõrvalnähuna põhjustada kõhulahtisust
28 Mg 0 28 21,0 tundi Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu.
Magneesiumi sisaldavaid Grignardi reagente kasutatakse orgaanilises sünteesis (Grignardi reaktsioon). Meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti] Vettsisaldavat magneesiumsulfaati ((MgSO4 • 7H2O)) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 → MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbibseedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses.
Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Teha arvutusi gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 𝑃ü𝑙𝑑 = 𝑝1 + 𝑝2 + ⋯ = Σ𝑝𝑖 𝑝𝑖 = 𝑃ü𝑙𝑑 ∗ 𝑋𝑖 𝑛 Kus Xi – vastava segu moolimurd segus 𝑋𝑖 = Σ 𝑖
Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Võtta metallitükk paberilt ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest
..10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning mettodikat. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH + pH millest pH = Püld pHO Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost V= (Püld - PHO) * V * T Katse ettevalmistus Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade).
Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape Dilämmastikpentaoksiid N2O5 HNO3 lämmastikhape *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand nt: P4O10 + 6H2O 4H3PO4 HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul Mg + 2H|Cl MgCl2 + H2 2 Al + 3H2|SO4 Al2(SO4)3 + 3H2 Ei toimu: Ag + HN2 (kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal. SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
Eraldunud vesiniku maht V = |V - V| = 9,41 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg = = 2493,1283 Pa Katses leidsin magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O = 101600 - 2493,1283 = 99106,87 Pa tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0 = = = 8,547 cm3 Leian magneesiumi tüki massi ruumalade kaudu: m(Mg) = = = 9,27 mg
Pelgulinna Gümnaasium Stella Altmets 8.ak. KAALIUM Referaat Tallinn 2016 1 Sisukord: 1. Kaalium ja selle elemendi avastamise ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 2. Levinumad ühendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 4. Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2 Kaalium ja selle elemendi avastamis ajalugu Kaalium ehk ladinakeeles kalium ja tähisega K on keemiline element perioodilussüsteemi 1 rühmas ja järjekorranumbriga 19. Kaaliumi mass on 39,0983. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti...
4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni KOH kaaliumhüdroksiid
1.Milliseid ohutus nõudeid on vaja järgida? a)Leelis -ja leelis muld metallide kasutamisel.Kanda kummikindaid ja prille Laboris tuleb hoida petrooliumi või õli kihi all.Lõikamisel tuleb kanda kindaid ja kasutada kummikindaid. b)Leeliste kasutamisel-tugeva söövitava toimega Kasutada kaitse vahendeid .Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3...
Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K 101325∗18,7 Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg = 760 = 2493,1283 Pa Katses leidsin magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2↑ Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld – PH2O = 101600 - 2493,1283 = 99106,87 Pa tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( P ü ld−P H 20 )∗V ∗T 0 ( 101600−2493,13 )∗9,41∗273,15 0 V = P 0∗T = 101325∗294,15 = 8,547 cm3
alla 1%. Muul juhul arvutades on suhteline viga alla 6%, mis on üsna väike ja piisavalt täpne selle töö jaoks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Eesmärgiks on reaktsioonis eralduva gaasi mahu määramine ning selle alusel antud metalli (mis on antud töös magneesium) massi määramine. Katses pannakse reageerima omavahel magneesium ja 10%-line HCl lahus, mille tulemusel eraldub vesinik. Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Katseseadeldise büretid seatakse niiviisi, et vee nivoo mõlemas büretis oleks ühel kõrgusel. Vajadusel võib destilleeritud vett lisada või eemaldada. Et kontrollida, kas katseseade on hermeetiline, ühendada selleks katseklaas tihedalt korgiga ning tõsta üht büretiharu teisest kõrgemale. Kui vee nivoo ei muutu, on seade hermeetiline ning võib alustada katsega ja eemaldada katseklaas.
................................................................. 2. Määra sidemetüüp (iooniline või kovalentne) järgmistes ühendites. (10 p) Aine valem Sidemetüüp Aine valem Sidemetüüp KF O2 H2O MgCl2 LiCl H2S Cl2 BaO Na2S AlCl3 3. Määra aineklass ja anna nimetus järgmistele ühenditele. (8 p) Aine valem Aineklass Nimetus Fe2(SO4)3 SO2 Al(OH)3
Lähteained: Rekombinantne DNA (~100 ng/l) Restriktaas Cfr42I (SacII) (10u/l, Fermentas; http://www.fermentas.com/; vt lisa) Restriktaasi 10 x puhver (lisatakse 1/10 reaktsiooni mahust) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver Molekulmassi marker (DNA, 1 kb või 100 bp "ladder"; 100-200 ng raja kohta) H2O 10 x PCR puhver (Fermentas) 25 mM MgCl2 Taq DNA polümeraas, 5 u/l (Fermentas) 2 mM dNTP (Fermentas) T3 ja T7 RNA polümeraasi promootori praimerid AATTAACCCTCACTAAAGGG ja TAATACGACTCACTATAGGG, 100 ng/l Töö käik: A: Restriktsioon ei tee (1) Saadud rekombinantse DNA restriktsiooniks Cfr42I-ga: võta ~500 ng miniprep DNA-d (5 l), lisa 4 l H2O-d ja 1 l 10 x puhvrit (kokku 10 l). Jaga lahus kahte tuubi (5 l mõlemasse), ühte lisa restriktaasi (0,5-1 l) ja teise mitte
Liigitus: 1. tugevuse järgi 1. tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI 2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet)
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
