VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega...
· Loomad · Seened · Enamus bakterid · Klorofüllita taimed( parasiit taimed) · Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM.
nt Aquificales, Hüpertermofiilsed bakterid Aquifex/hydrogenobacte - Mikroaeroob v anaeroob + + Ob. Kemolitotroof r Deferribacterales - Ob. Anaeroob +
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ?
(näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12. Selgita, kes on obligaatne e. range anaeroob, kes on fakultatiivne anaeroob? 1)Obligaatne anaeroob - Heterotroofsed bakterid, kes redutseerivad sulfaate. (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt. Obligaatsed anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape.
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Ksenobiootikumide mõju: Staphylococcus sp bakterid kasvavad intensiivselt nii fenoolis kui ka küteõlis. Küteõlis vad natukene parem. Pseudomonas'e bakterite kasv on kõige intensiivne küteõlis, fenoolis ta kasvab pahasti. Saamuti pärmi kasv küteõlis oli ka hea, mida ei saa öelda fenooli kohta, kus ta peamiselt ei kasvanud.. Hapnikku vajadusel analüüsivad tüved: Pseudomonas on aeroob, kuna vedelsöötmes ta kasvas kõigis söötme ruumalas eriti ruumala pinnal. Staphylococcus sp anaeroob kuna vedelsöötmes ta kasvas kolvi põhjal. Pärm on fakultatiivne anaeroob. Kokkuvõte Antud töös oli vaja analüüsida antud bakterite tüved, nende kasv ja arenemine erinevatel füüsikalis-keemiliste tingimustel. Oli tegemist Pseudomonasega, mis on gram-negatiivne aeroob. Ta ei talu soola ja suhkru sisaldut. Pseudomonas on psührofiili ja atsidofii. Erinevad ksenobiootikumid mõjusid erinevalt,
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. B...
11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad:
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakuke...
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu
9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM 2. Reinfektsioon on: pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga, põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks, põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks,
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas) - hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus) - lisaks võib hapnikust moodustuda ka vesinikperoksiid - organismid, kes taluvad hapnikku, suudavad kahjutustada neid radikaale. Organismid, kes ei talu, ei suuda
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks. Anaaeroobne bakter elab hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt. 13. Mida saavad inimesed teha, et bakterite elutegevust takistada? Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
Mürgistus: saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe sisaldav toiduaine 3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus Õiged desinfitseerimis- ja puhastusprotseduurid
Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks? LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17
nekroos. * leukotsidaalne toksiin beetahemolüütilised streptokokid on patogeensemad kui alfa. 4. Str. Equi iseloomustus Nõlg on väga nakkav ülemiste hingamisteede infektsioon, mida põhjustab S. equi var. equi. Nakatuda võivad igas vanuses hobused, kuid nooremad on tundlikumad. Beetahemolüüs, väga kõrgelt nakkav infektsioon (ka saastunud sööt, allapanu, hooldusesemed). Moodustavad väga mukoidseid kolooniaid. Gram + liikumatu. 5. Str. Suis iseloomustus Gram +, ümar, fakultatiivne anaeroob ja katalaas -. Eristatakse 35 serovarianti (sagedasemad 2,3,4,8). Kuulub rühma D, seatööstuse nuhtlus. Põhjustab sigadel eri vanuses meningiiti, artriiti, septilist šokki. Ka inimesel tõsine patogeen (zoonoositekitaja). Bakter kipub olema karjas endeemne. Arendatakse vaktsiini. 6. E. coli antigeenid * somaatiline O-antigeen - lipopolüsahhariidid rakuseina pinnal. Antigeenide spetsiifilisuse määrab süsivesinike külgahelad. * kapsli K- antigeen – polüsahhariidid
90% neist Ameerika Ühendriikides, kus aastane väikelapse botulismi juhtumite arv ületab toidutekkelise ja haavabotulismi arvu kokku. Haigus esineb muidu tervetel alla aastastel lastel. Selle tunnuseks on kõhukinnisus , üldine nõrkus ja erinevad neuroloogilised häired. Suurem osa patsientidest vajab haiglaravi, surmajuhtumid on harvad. Kokkuvõte Kuigi botulism on suhteliselt harva esinev haigus, on maailmas olnud palju haiguspuhanguid. Botulismi tekitaja on anaeroob, mis seletab tema konservilembuse, hermeetiliselt suletud nõu on tema meeliskohaks. Botulism on teistest toidumürgitustest kavalam, sest üldjuhul ei ole tema esimeseks tunnusmärgiks kõhulahtisus, vaid iiveldus ja oksendamine ning seejärel valud suus ja kurgus. Botulismi toksiin on väga mürgine, 1 g toksiini võib tappa üle 1 000 000 inimese, mida on pea sama palju kui Eestis elanikke. See näitab tema ohtlikkust ja vajadust toitu piisavalt termiliselt töödelda.
Profülaktika: ratsionaalne antibiootikumravi, HI leviku vältimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Streptococcus pyogenes Üldist. Grupp A streptokokk, põhjustab mitmeid mädaseid ja mittemädaseid haigusi. Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs. Virulentsematel tüvedel esineb ka kihn. Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga. Riskirühmad on 5-15-aastased lapsed (farüngiit), ulatuslike pehme koe infektsioonide ja baktereemiaga patsiendid
BIO METABOLISM METABOLISM ehk ainevahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi ja lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mill...
· Isiklike hügieeninõuete range jälgimine · Käte jt. vigastuste, haavandite ning nina-kurgu põletike puhul arsti konsultatsioon · Toiduaineid piisavalt kuumutada, kiiresti jahutada, · Vältida ristsaastumist, säilitada toit t<4ºC juures · Vältida toidu hoidmist temp-l. 5-63ºC · Toiduks kasutada pastöriseeritud piima 4.5.Botulism (Clostridium botulinum) Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: · Vähehappelised valgurikkad toiduained · Vorsti- ja lihatooted · Vaakumpakendis liha-, kalatooted · Suitsutatud, soolatud tooted · Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid · Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C · Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu
Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplas...
· Koloonia morfoloogia (välisehitus) · Värvumine Grami järgi · Piilide ja viburite olemasolu · Endospooride esinemine ja paiknemine · · Füsioloogilised ja metaboolsed tunnused: · süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, · kasutatavad energiaallikad, · käärimisproduktide loomus, · peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) · Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) · liikuvus, · osmotolerantsus, · suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) · pH-taluvus ja-nõudlus, · soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) · Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, · tundlikkus antibiootikumidele, · varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon, · Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), · Teatud ensüümide süntees; · Tsütokroomide spekter, · Klorofüllide spekter ·
genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel.
teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades, nagu kuumaveeallikad (termofiilsed arhed), elavad arhed ka tavalistes tingimustes, näiteks ookeanis või metanogeenid soolestikus. Lisaks on arhedele omane halofiilsus ja väävli metaboliseerimine. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum -meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. 16SrRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana
Thermoproteus tenax · jaguneb mitte tavalise pooldumisega, vaid raku hargnemise või pungumisega (b) Pyrodictium occultum · Topt on 105 oC. Pyrodictium (tõlkes tulevõrk) kasvab hallitusetaolise kihina väävlikristallidel või moodustab vedelsöötmes nn lumepalle. Rakud on tal ketta või taldrikukujulised, liikumatud ja õõnsate valguliste torukestega võrguks ühendatud. Need torukesed on vajalikud rakkude kinnitamiseks substraadile - väävlile. Range anaeroob, oksüdeerib vesinikku ja orgaanilisi ühendeid ja redutseerib väävlit. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast. Pyrolobus · saab energiat vesiniku oksüdatsioonist. Oksüdandina saab kasutada nitraati-, tiosulfaati- ja hapnikku. Kõrget hapnikusisaldust siiski ei talu. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast. P. fumarii saab kasvada ka 113 oC juures. NB! Ürgne metabolism võiski baseeruda vesiniku anaeroobsel oksüdatsioonil väävliga. Vesinikku
intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA bakterite evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16s RNA kuulub prokarüootse ribosoomi väiksemasse alaühikusse. Selle alusel loodud fülogen. Süst. On sarnane täisgenoomide alusel tedtud süst.dega. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Prooviti tõestada polümeeride abiootilise sünteesi teooriat
1. Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine (nt. glükoos, sahharoos, etanool) 2. Kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained) 3. Käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid) 4. Peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne.) 5. Temperatuurinõudlis (külmalemb, kuumalemb) 6. Liikuvus (vedel keskkond, tahke pind) 7. Osmotolerantsus (osmootse rõhu talumine) 8. Suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob- saab elada nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas) 9. pH taluvus 10. Soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed) 11. Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne.) moodustamine 12. Tundlikkus antibiootikumitele 13. Varuainete loomus 3. Biokeemilised 1. Rakukesta keemilised komponendid 2. Pigmentatsioon (Serratia marcescens- prodigiosiin. Antibiootilised omadused) 3
Prokarüootidele on 70S ribosoomid, eukarüootide tsütoplasmas on 80S ribosoomid, organellides (kloroplastides, mitokondrites) on aga prokarüootset tüüpi 70S ribosoomid. Organellides on ka oma genoom! See toetab eukarüootse raku tekke endosümbioosi teooriat. 57. Arhede iseärasused? Suudavad ainsana metaani toota. Arhed on üks elu kolmest domeenist. Arhed on eeltuumsed (prokarüoodid). Üks esimesi hüpertermofiilseid arhesid, kes avastati, oli Pyrodictium occultum Range anaeroob, oksüdeerib vesinikku ja orgaanilisi ühendeid ja redutseerib väävlit. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast. Mustad suitsetajad on mineraalsed korstnad merepõhja hüdrotermaalsete lõõride avanemiskohtadel. Pildil Pyrodictium occultum ja ookeanipõhja avanev must suitsetaja (black smoker). NB! Metaani (CH4) moodustamine on ainult arhedele iseloomulik tunnus. Seda ei suuda ei bakterid ega eukarüoodid!
testida. E. coli K12 ja mõned teised tüved on ka täielikult sekveneeritud. Kasv EMB (eosine methylene blue) söötmel. E. coli toodab laktoosi kääritades happeid ja seetõttu on kolooniad tumepunased ja metalsed. E. coli füsioloogia ja patogeensus. Teda leidub alati inimeste ja teiste püsisoojaste loomade sooles, kuigi ta seal ei domineeri. Oluline on, et ta toodab seal vitamiine (vitamiin K). Kuna ta on fakult. anaeroob, tarvitab ta sooles ka hapnikku ja loob anaeroobsed tingimused. Sooles on E. coli generatsiooniaeg ca 12 tundi. Sooles ta toitub ilmselt limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest. Vabu süsivesikuid jt kergesti lagundatavaid toitaineid tal sooles ilmselt palju kätte saada ei ole. E. coli moodustab kogu jämesoole bakterimassist ca 1%. Kuni 11% vastsündinutest on suu ja nina limaskestadel E. coli't, mis on sinna sattunud tõenäoliselt sünnituse ajal. E
Marutõbe meil enam pole, kuid see-eest on oluliselt suurenenud rebaste ja kährikute arvukus. Millised probleemid sellega kaasnevad? Miks neid polnud siis, kui esines marutõbe? --- 66 Peatükk: 32. Bakterid Peatükist saad teada * Miks on bakterid looduses laialt levinud? * Milline on bakterite ehitus? * Milliseid tingimusi on vaja bakterite paljunemiseks? * Milline on bakterite elutegevus? Olulised mõisted * bakter * spoor * aeroob * anaeroob Kus leidub baktereid? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid esineb looduses kõikjal. Neid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest, kusjuures nende arvukus võib olla väga suur. Näiteks ühes grammis mullas leidub keskmiselt 40 miljonit bakterit ning samas koguses looduslikult puhtas vees on neid ligikaudu miljon. Bakterite laialdast levikut
Sellest johtuvalt peab bakter balansseerima hapnikust saadava kasu ja toksilisuse vahel. Keskkonnas oleva hapniku kontsentratsioonist sõltuvalt on bakterid kohanenud molekulaarse hapniku olemasoluga või puudumisega ning vastavalt sellele kasutavad membraanset või substraatset fosforüülimist. Obligaatne aeroob vajab O2 kasvuks, kasutavad molekulaarset hapnikku elektroni lõpp-aktseptoriks aeroobsel hingamisel. Obligaatne anaeroob (vahel nimetatud ka aerofoobiks) ei kasuta O 2 energiaks. Molekulaarne hapnik on obligaatsetele anaeroobidele toksiline, mis tapab või inhibeerib kasvu. Sellised bakterid saavad energiat kääritamise, anaeroobse hingamise, fotosünteesi või metanogeneesi abil (energia saamine metaani lagundamisest). Fakultatiivsed anaeroobid (või ka fakultatiivsed aeroobid) on bakterid, mis võivad eluks kasutada nii aeroobset kui ka anaeroobset metabolismi.
kasutades doonorina atsetüülfosfaati. 52 13. Hingamise ja fermenteerimise (käärimise) regulatsioon Bakterites on metaboolse energia genereerimiseks 3 viisi. Metaboolse energia genereerimisel toimub elektronide astmeline ülekanne kas aeroobse hingamise, anaeroobse hingamise või käärimise e. fermenteerimise käigus. Kõige detailsemalt on hingamise ja fermenteerimise regulatsiooni uuritud bakteri E. coli puhul, kes on fakultatiivne anaeroob. Selleks, et E. coli's toimuks aeroobne hingamine, peab hapniku rõhk olema 5 millibaari; anaeroobne hingamine toimub 1-5 millibaarise hapnikurõhu korral ning kui see jääb alla 1 millibaari, lülitub metabolism fermenteerimisele. 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) on kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
