32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga. 34) Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist 35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid.
Tihti ei piisa trihhomonoosi puhul ühest ravikuurist, kuna haigustekitaja on üsna ravimresistentne ehk arsti poolt määratud ravim ei pruugi haigustekitajale mõjuda. Sellepärast peab alati peale ravi lõppu uuesti kontrollima, kas ravi on mõjunud. Mükoplasmoos Ja Ureaplasmoos Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks loetakse mükoplasmade perekonda kuuluvaid baktereid - Mycoplasma genitalium jaMycoplasma hominis. Ureaplasmoosi peamised tekitajad on Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum. M. genitalium on rakusisene bakter, mida peetakse sama ohtlikuks, kui seda on klamüdioosi tekitaja, ka vaevused on sarnased klamüdioosiga. Meestel võib tekkida uretriiti ja ravimata haigus võib areneda krooniliseks eesnäärme põletikuks. Haiguse diagnoosimist raskendab asjaolu, et M.genitalium nakkus on tihti ilma vaevusteta ja kroonilise kuluga. Ravimata haigus võib olla lastetuse põhjustaja nii naistel kui meestel. Ureaplasma urealyticum ei tekita tavaliselt suuri vaevusi
Vali üks või enam: a. eluviise korrigeerivale nõustamisele b. seksuaalsusega seotud nõustamisele c. võimalikele lisandunud infektsioonidele d. hügieeniprobleemidele Tagasiside Õige vastus on: eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele. Küsimus 13 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Vali üks või enam: a. gonokokk b. Streptococcus ag c. Trichomonas vaginalis d. Chlamydia trachomatis e. Ureaplasma urealyticun Tagasiside Õige vastus on: Chlamydia trachomatis, gonokokk. Küsimus 14 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid Vali üks: a. kliiniline veri b. külv vasatavalt tekitajale c. kõikvõimalikud suguhaiguste testid d. vereseerumist kõik põletikunäitajad Tagasiside Õige vastus on: külv vasatavalt tekitajale. Küsimus 15 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad
Bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks kabinetis kasutatakse KOH testi 3 Korduvalt soorkolpiiti põdeva naise puhul tuleb mõelda eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele 3 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Chlamydia trachomatis, gonokokk 3 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid külv vasatavalt tekitajale 3 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad ühte alljärgnevatest haigustest, mille peamiseks kliiniliseks tunnuseks on vinava lõhnaga voolus. Millist? bakteriaalne vaginoos Bakteriaalse vaginoosi diagnoosi kinnitab hallikasvalge voolus, tupe leeliseline pH, Clue-rakkude esinemine äigepreperaadis, positiivne KOH-test (amiintest) 3 Millised on naise sisemiste suguelundite füsioloogilised kaitsemehhanismid, mis takistavad bakterite tungimist väikevaagnaelunditesse?
vaitpulgaga tupest või emakakaelalt, meestel kas uriinist või vatipulgaga kusitist. Vatipulgaga saab proovi võtta vajadusel ka kurgust või pärakust. Mükoplasmat on võimalik ravida. Kui mükoplasmat õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel. NB! Mükoplasmade perekonna teisi liike: Mycoplasma hominis’t ja Ureaplasma parvum’it ei peeta suguhaiguste tekitajateks. Ehkki mõnes kliinikus nende osas testitakse, pole nende suhtes testimine reeglina otstatrbekas, samuti ei vaja nad ravi. Ureaplasma urealyticum võib põhjustada meestel kusitipõletikku ja vajab tuvastamisel ravi, naistel teda haigustekitajaks ei peeta, selle osas pole vajalik naisi testida ja ravi see naistel ei vaja. Trihhomoniaasi tekitajad põhjustavad põletikku tupe või kusiti limaskestas. Trihhomoniaas
html väike vaagen Infektsiooni uuringud: Mittespetsiifilised Spetsiifilised: Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus HPV - Human Papilloma Virus) Herpes simplex virus (type II) Hepatovirus (HBsAg, HBcAg, HCV) Sperma uuring Abstinence: I
Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Uriini leelistumine Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise ja neeru- ja pöiekivide tekke. Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Üks paremini läbiuuritud alkalifiil on Bacillus firmus. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest assimileeritav CO2 lahustub hästi aluselises vees.
silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke (aeglane kulg, algab palaviku ja peavaluga, järgneb vaevav kuiv köha). Põhiline kopsupõletiku tekitaja koolilastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. M. fermentans põhjustab gripitaolisi haigusi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad Mycoplasma genitalium on väikese genoomiga bakter. Tal on 470 geeni. Parasiteerib inimese suguelundite limaskestal. Põhjustab põletikke ja sigimatust. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad
voolusele tupest on BAKTERIAALNE VAGINOOS. See on sage, kordumakippuv haigus. Tegemist on tupes esineva normaalse mikroobide koosluse häirumisega: laktobatsillide hulk väheneb ja anaeroobsete mikroobide hulk oluliselt tõuseb. Anaeroobsete mikroobide poolt produtseeritavad ensüümid vedeldavad muidu limajat tupesisaldist, mis seejärel valgub kiiremini ja suuremas hulgast tupest välja. Just bakteriaalse vaginoosiga seondubki naistel selliste mikroobide nagu Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum leidmine. Kuid siinkohal tuleb rõhutada, et bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks ega ka korrektse ravi korraldamiseks ei ole viimati mainitud mikroobide määramine vajalik. Teiseks selliseks haiguseks on SEENKOLPIIT e. SOOR e. KANDIDOOS. See on reeglina tugevate põletikutunnustega (tupe limaskesta, tupeesiku, naha tugev turse, valulikkus, intensiivne sügelus) ja tüüpiline valge tükiline ("kohupiimataolise") voolusega väljenduv haigus
Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud suguhaigusi, mis põhjustab kroonilisi põletikke ja sigimatust. Genoom on väike. Mitmete klamüüdiate genoomid in sekveneeritud. Klamüüdiatel on
sinusiiti, günekoloogilisi infektsioone, kopsupõletikku. Suuõõnes on valdav V. parvula (varasem nimi Veillonella alcalescens). Seda bakterit on eriti palju igemepõletikuga inimestel. Igemerakkude koekultuuridel on näidatud, et propionaat on neile toksiline ja sellega saab seletada Veillonella poolt põhjustatud igemekahjustusi. Order MOLLICUTES (mükoplasmad) Sinna kuulub 5 erinevat sugukonda. Olulisimad perekonnad on *Mycoplasma, *Ureaplasma, *Spiroplasma, *Anaeroplasma jmt. Selle rühma juures ka Erysipelothrix. Esmalt isoleeriti 1960. a. ühelt kopsupõletikuga haigelt ja hakati nimetama PPLO organismideks (pleuropneumonia like organisms). Traditsiooniliselt nimetatakse mükoplasmadeks baktereid, kes on väga väikesed ja kellel puudub rakukest, nad ei suuda sünteesida peptidoglükaani prekursoreid. Tänu kesta puudumisele on nad morfoloogiliselt pleomorfsed, st
mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus, vatsabakterid, Helicobacter, mõned suuõõne bakterid). Osa baktereid saab N-allikana kasutada N 2. Mügarbakterid, Azotobacter jt. Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org.molekulides (-3). NH4+ transpordiks kulutavad mikroobid rohkesti energiat. Raku sees moodustub NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest) nende hüdrolüüsil.
Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Optimaalne pH 8,5-11,5. Nt Bacillus firmu. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda. 72. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. Hapestavad atsidofiilid, kääritajad bakterid. Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut. 74. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) seentevastaste konservantidena. Nõrgad orgaanilised happed on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel
taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud suguhaigusi, mis põhjustab kroonilisi põletikke ja sigimatust. Genoom on väike. Mitmete klamüüdiate genoomid in sekveneeritud.
PCR kogub tuure. Ravi ja profülaktika. Leptospirad on tundlikud penitsilliin G-le, tetratsükliinile, leptospiruuria korral kasutatakse ampitsilliini. Profülaktikas kasutatakse doksütsükliini (penitsilliini mitte) Koduloomad, karjad tuleks vaktsineerida. Rotte tasuks kontrollida. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycoplasma ja Ureaplasma Üldist. Väikseimad vabalt elavad bakterid. Rakusein puudub, rakumembraanis on steroolid. Rakuseina puudumise tõttu ei toimi mükoplasmadele penitsilliinid, tsefalosporiinid, vankomütsiin, teised rakuseina sünteesi toimivad antibiootikumid. Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd.
Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne. Eukarüootsel on membraaniga piiritletud tuum (lineaarsed kromosoomid. Organellidel oma rõngaskromosoom) Membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu Histoonide olemasolu
· EIA spetsiifilisus hea (93 99%), aga tundlikkus väga väike ja varieeruv (20 85%); nõuab täiendavaid uuringuid. · GenProbe spetsiifilisus hea, tundlikkus parem kui eelmistel (70 85%), aga ikkagi liiga madal. · PCR spetsiifilisus hea (97 100%), tundlikkus varieeruv, aga siiski parim (70 95%); DNA kontaminatsioonioht. WHO soovitab kasutada meetodit, mitte tundlikkus on >90% ja spetsiifilisus >99%, seega sobib kasutamiseks ainult PCR. Ureaplasma parvum on normaalne mikrofloora osa inimesel. Raseduse ajal on ta väga ohtlik, põhjustab katkemist. Chlamydia pneumoniae tekitab pärgarteri skleroosi (veresoonte lupjumist), tagajärjeks südamerabandus. Ta petab immuunsüsteemi ära: 1. blokeerib fagosoomi 2. varjub latentsesse olekusse (kaetult organismi oma epitoopidega) 3. produtseerib antiapoptootilisi valke (viirustele omane) Inimestel, kes korra CP-ga kokku puutuvad, jääbki antikehade tiiter verre igaveseks
annaabi.ee 
