32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga. 34) Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist 35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid.
Tihti ei piisa trihhomonoosi puhul ühest ravikuurist, kuna haigustekitaja on üsna ravimresistentne ehk arsti poolt määratud ravim ei pruugi haigustekitajale mõjuda. Sellepärast peab alati peale ravi lõppu uuesti kontrollima, kas ravi on mõjunud. Mükoplasmoos Ja Ureaplasmoos Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks loetakse mükoplasmade perekonda kuuluvaid baktereid - Mycoplasma genitalium jaMycoplasma hominis. Ureaplasmoosi peamised tekitajad on Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum. M. genitalium on rakusisene bakter, mida peetakse sama ohtlikuks, kui seda on klamüdioosi tekitaja, ka vaevused on sarnased klamüdioosiga. Meestel võib tekkida uretriiti ja ravimata haigus võib areneda krooniliseks eesnäärme põletikuks. Haiguse diagnoosimist raskendab asjaolu, et M.genitalium nakkus on tihti ilma vaevusteta ja kroonilise kuluga. Ravimata haigus võib olla lastetuse põhjustaja nii naistel kui meestel. Ureaplasma urealyticum ei tekita tavaliselt suuri vaevusi
Vali üks või enam: a. eluviise korrigeerivale nõustamisele b. seksuaalsusega seotud nõustamisele c. võimalikele lisandunud infektsioonidele d. hügieeniprobleemidele Tagasiside Õige vastus on: eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele. Küsimus 13 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Vali üks või enam: a. gonokokk b. Streptococcus ag c. Trichomonas vaginalis d. Chlamydia trachomatis e. Ureaplasma urealyticun Tagasiside Õige vastus on: Chlamydia trachomatis, gonokokk. Küsimus 14 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid Vali üks: a. kliiniline veri b. külv vasatavalt tekitajale c. kõikvõimalikud suguhaiguste testid d. vereseerumist kõik põletikunäitajad Tagasiside Õige vastus on: külv vasatavalt tekitajale. Küsimus 15 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad
Bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks kabinetis kasutatakse KOH testi 3 Korduvalt soorkolpiiti põdeva naise puhul tuleb mõelda eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele 3 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Chlamydia trachomatis, gonokokk 3 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid külv vasatavalt tekitajale 3 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad ühte alljärgnevatest haigustest, mille peamiseks kliiniliseks tunnuseks on vinava lõhnaga voolus. Millist? bakteriaalne vaginoos Bakteriaalse vaginoosi diagnoosi kinnitab hallikasvalge voolus, tupe leeliseline pH, Clue-rakkude esinemine äigepreperaadis, positiivne KOH-test (amiintest) 3 Millised on naise sisemiste suguelundite füsioloogilised kaitsemehhanismid, mis takistavad bakterite tungimist väikevaagnaelunditesse?
vaitpulgaga tupest või emakakaelalt, meestel kas uriinist või vatipulgaga kusitist. Vatipulgaga saab proovi võtta vajadusel ka kurgust või pärakust. Mükoplasmat on võimalik ravida. Kui mükoplasmat õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel. NB! Mükoplasmade perekonna teisi liike: Mycoplasma hominis’t ja Ureaplasma parvum’it ei peeta suguhaiguste tekitajateks. Ehkki mõnes kliinikus nende osas testitakse, pole nende suhtes testimine reeglina otstatrbekas, samuti ei vaja nad ravi. Ureaplasma urealyticum võib põhjustada meestel kusitipõletikku ja vajab tuvastamisel ravi, naistel teda haigustekitajaks ei peeta, selle osas pole vajalik naisi testida ja ravi see naistel ei vaja. Trihhomoniaasi tekitajad põhjustavad põletikku tupe või kusiti limaskestas. Trihhomoniaas
html väike vaagen Infektsiooni uuringud: Mittespetsiifilised Spetsiifilised: Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus HPV - Human Papilloma Virus) Herpes simplex virus (type II) Hepatovirus (HBsAg, HBcAg, HCV) Sperma uuring Abstinence: I
diauksiaga. Sellise kasvukõvera saab näiteks siis, kui kasvatada E. coli't glükoosi ja laktoosi segul: esmalt toimub kasv glükoosil ja kui glükoos söötmest otsa lõppeb, siis indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. 42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit
Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes,...
voolusele tupest on BAKTERIAALNE VAGINOOS. See on sage, kordumakippuv haigus. Tegemist on tupes esineva normaalse mikroobide koosluse häirumisega: laktobatsillide hulk väheneb ja anaeroobsete mikroobide hulk oluliselt tõuseb. Anaeroobsete mikroobide poolt produtseeritavad ensüümid vedeldavad muidu limajat tupesisaldist, mis seejärel valgub kiiremini ja suuremas hulgast tupest välja. Just bakteriaalse vaginoosiga seondubki naistel selliste mikroobide nagu Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum leidmine. Kuid siinkohal tuleb rõhutada, et bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks ega ka korrektse ravi korraldamiseks ei ole viimati mainitud mikroobide määramine vajalik. Teiseks selliseks haiguseks on SEENKOLPIIT e. SOOR e. KANDIDOOS. See on reeglina tugevate põletikutunnustega (tupe limaskesta, tupeesiku, naha tugev turse, valulikkus, intensiivne sügelus) ja tüüpiline valge tükiline ("kohupiimataolise") voolusega väljenduv haigus
Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud suguhaigusi, mis põhjustab kroonilisi põletikke ja sigimatust. Genoom on väike. Mitmete klamüüdiate genoomid in sekveneeritud. Klamüüdiatel on
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
Soolemikrofloora on nagu organ, ta viib lbi reaktsioone, nii kasulikke kui ka kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis
Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Optimaalne pH 8,5-11,5. Nt Bacillus firmu. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda. 72. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. Hapestavad atsidofiilid, kääritajad bakterid. Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut. 74. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) seentevastaste konservantidena. Nõrgad orgaanilised happed on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel
taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud suguhaigusi, mis põhjustab kroonilisi põletikke ja sigimatust. Genoom on väike. Mitmete klamüüdiate genoomid in sekveneeritud.
Bioloogiline uurimine uuritava materjali süstimisel katselooma kõhuõõnde. PCR kogub tuure. Ravi ja profülaktika. Leptospirad on tundlikud penitsilliin G-le, tetratsükliinile, leptospiruuria korral kasutatakse ampitsilliini. Profülaktikas kasutatakse doksütsükliini (penitsilliini mitte) Koduloomad, karjad tuleks vaktsineerida. Rotte tasuks kontrollida. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycoplasma ja Ureaplasma Üldist. Väikseimad vabalt elavad bakterid. Rakusein puudub, rakumembraanis on steroolid. Rakuseina puudumise tõttu ei toimi mükoplasmadele penitsilliinid, tsefalosporiinid, vankomütsiin, teised rakuseina sünteesi toimivad antibiootikumid. Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd.
Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne. Eukarüootsel on membraaniga piiritletud tuum (lineaarsed kromosoomid. Organellidel oma rõngaskromosoom) Membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu Histoonide olemasolu
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
