Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat tagasi tekkis meie päikese süsteem. 4.55 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemiline evolutsioon on aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused Keemilise evolutsiooni etapid Eksperimendid, mis tõestavad abiootilise tekke võimalikkust Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused: Puudus vaba hapnik ja osadeks lähteaineteks olid: vesinik, lämmastik, vesiniktsüaniidhape, metaan, väävelhape, ammoniaak... Osooni kihi puudumine. UV kiirgus pääses maale. Päike energiaallikana. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni etapid: Bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped,
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik.
Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse
populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid KOOSLUS · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil · Sünökoloogia (community ecology) e koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ÖKOSÜSTEEM · Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku BIOSFÄÄR · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht · Biosfäär laiemas tähenduses - kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi
kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org
Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult
kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist.
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa
Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4 erinevat aminohapet. Atmosfääris tekkinud orgaanilised ühendid pidid sadenema maad katvatesse veekogudesse ning võisid kontsentreeruda madalates rannikuvetes ja lompides, moodustated ürgpuljongi, milles võisid toimuda edasised keemilised reaktsioonid
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. (4 taset) Valgusenergia – Kehalt kiirgavas valguses olev energia, näiteks päikeselt tulev energia. Taimed kasutavad päikeselt tulevat valgusenergiat ja muudavad selle keemiliseks energiaks. Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
Louis Pasteur tõestas 1860-ndal aastal eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest (kõik elus pärineb elusast) Elu tekkimise eeldused? Füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp bioloogiliste monomeeride teke 2.etapp bioloogiliste polümeeride teke 3.etapp polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Stanley Milleri katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. 1953 a katsesüsteemis oli kuumutatud vesi (soe lomp) ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H 2, CH4, NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi (välke). Katse saagiks oli 4 erinevat aminohapet. 1960 a Sidney Fox leidis, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped (lühikesed peptiidahelad), mis vees moodustavad kerajaid
Troofiline tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele tasemele 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (valgud, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, produtsentidest (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened) Anorgaanilised ained Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi. Kliimarežiim Produtsendid (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatšov 1944, Odum 1959). • Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. • Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). • (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku • Biosfäär – kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga.
aminohappeid. See tõestas keemilise evolutsiooni. Varane Maa atmosfäär koosnes N2, CO2, SO2, H2, NH2 ja CH4. 11. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. Tingimused ei ole enam sobivad. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Lihtsad orgaanilised ained ei ole stabiilsed, sest hapnik oksüdeerib nad ära. Algloomad kasutavad toiduks tekkinud orgaanilist materjali. 12. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Milleri katse 1953. aastal. Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil, tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn mikrokerasid. Need meenutavad mingil määral rakke. 13. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. aastal kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe, nii maiseid kui ka Maal tundmatuid. 16. Võrdle geenivoolu ja geenitriivi? (Kuidas, kus toimub? Mis on tagajärg?) Geenivool
tagajärjel. 3.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp- bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). 2.etapp- bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid). 3.etapp- polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Viimane etapp on üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 4.Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn. mikrokehasid. 5.Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969 a kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid
kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel). Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem – on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Biosfäär – on kogu maakera elukeskkond(Maad ümbritsev elu sisaldav kiht). Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem planeedil Maa. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine
Sedavõrd aeglustunud, et Roomajad,kahepaiksed) Autoroofid-organismid, kes süneetsivad nähtavaid eluavaldusi pole Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. sõltumata välistemp.(linnud,imetajad) Heterotroofid-organismid, kes eluks Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada.
Ökosüsteem Miks just ökosüsteem?Sest ökosüsteem tähendab kodupaika.See tuleb Itaalia keelsest sõnast ´´öko´´ mis tähendab kodu.Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega.
2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Millised eksperimentaalsed tõendid on biomolekulide Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased abiootilise tekke kohta? keemilisele evolutsioonile. Saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil
uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed
Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik Tänapäeval hõlmab kompaktne pilliroomassiiv teiste kõrgete vee- ja sootaimede lisandiga matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses
Keskonnakaitse: 1)looduskaitse(sh elus-eluta ja ürgloodus) 2)maastikukaitse ja hooldus 3)puhkemajanduse korraldamine looduses 4)saastekontroll 5)taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine Rekreatsioon-puhkemajandus Tänapäeval tuntakse *ca 1,5 mil loomaliiki *ca 1 milj taimeliiki Mis on keskkond? Kõik see mille keskel organism eksisteerib Abiootilised tegurid( õhk ,vesi, muld) Biootilised tegurid( teised organismid) Keskkonna Abiootiline pool Abiootilise tegurid 1) mehhaaniline toime 2) füüsiline toime 3) keemiline toime a)valgus- olmasolu, puudus, intensiivsus, koostis b)temperatuur- kõhukeskkonnas , veekeskkonnas, pinnases c)sademed-vihm,rahe,lumi d)rõhk- õhumasside liikumine(tuul), sügavus pinnases, sügavus vees f)keskkonna vesinik ioonide sisaldus- vee pH , mulla pH g)Elukeskkonna koostis-mehhaaniline toitainete sisaldus Keskkonna biootiline pool Biootilised tegurid avalduvad läbi toitumissuhete
assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks
see keemiliseks energiaks. 58. Ökonišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. 58.1. Fundamentaalne ehk põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu; 58.2. Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš. 59. Ökosüsteem on süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe. Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. 60. Ökoton ehk servaala on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis
Abiootilised keskkonnategurid igapäevaelus Tuul, temperatuur, maapind(muld), sademed(vihm), valgus(päike), happesus(pH), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt. Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine. Infropuna kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri. Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära. Valguse energia(päikese en) keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks:
3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed. Populatsioon (asurkond)- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Elukooslus- mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökoamplituud ehk tolerantdudkõver- on liigi teatav taluvusvahemik mingi abiootilise teguri suhtes. Optimaalala- antud liigi isenditele kõige sobivam osa taluvusalast, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Eurütoopsed organismid- laia ökoloogiline amplituudiga organismid (teguriks võib olla temperatuur, toit, soolsus) Stenotoopsed organismid- kitsa ökoloogilise amplituudiga organismid. Ökoniss- kujuneb suhetes nii teiste elusolenditega kui eluta keskkonnaga ja see on liigi
taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Looduspark looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega, rahvuspargiga sarnanev kaitsealune territoorium kultuurmaistus, puhke- ja kompensatsiooniala
John Haldane: Maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest (H2, N2, NH3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S, H2O, fosfaadid). Elu tekkeni viinud keemiline evolutsioon oli pikk ja mitmeastmeline protsess: 1. Bioloogiliste monomeeride teke (abiootiline süntees). 2. Bioloogliste polümeeride teke. 3. Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. 4. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Katse aminohapete abiootilise (ensüümide osaluseta) sünteesi võimalikkuse kohta: kuumutatud vesi ja H2, CH4, NH3, veeaur elekter tekkis 4 aminohapet. Atmosfääris tekkinud org. ühendid sadenesid veekogudesse ja kontsentreerusid, moodustades ,,ürgpuljongi". Mikrokerad: polüaminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad mikrokerad, mis meenutavad rakke. Org. ühendid võivad maale saabuda ka kosmosest meteoriit sisaldas 90 aminohapet.
ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt bakterid ja seened, söövad surnud orgaanilist ainet · Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Ökosüsteemide muutumine: Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil Tahtmatud: Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus Tööstusmelanism Inimmõju ökosüsteemile: Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine -- elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal 4. Eesti keskkonnakaitse Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.
elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline niss kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja konkurentidele (näiteks ressursside olemasolul toimub organismi kiire kasv, eriti veel, kui kiskjaid, parasiite ja patogeene on vähe) ning kuidas see organismirühm omakorda mõjutab oma elukeskkonda. Nisse kirjeldatakse erinevate dimensioonidena või graafiku telgedena, kus kajastatakse erinevaid biootilise ja abiootilise faktorite muuteväärtuseid. Need erinevad tegurid võivad kirjeldada näiteks kindla organismi elu ajalugu, kasvukohta, troofilist taset ja levilat. Vastavalt konkurentse välistamise reeglile ei saa kaks liiki hõivata sama nisi samas keskkonnas pikka aega. -Ökoloogiline amplituudi mõte on sama nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus 36.Ökonissi liigitus- Ökoloogilisel nisil eristatakse fundamentaalset ja realiseerunud nisi. Esimesel puhul on tegu kogu
kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA bakterite evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16s RNA kuulub prokarüootse ribosoomi väiksemasse alaühikusse. Selle alusel loodud fülogen. Süst. On sarnane täisgenoomide alusel tedtud süst.dega. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Prooviti tõestada polümeeride abiootilise sünteesi teooriat. Katse: loodi ,,atmosfäär", mis pidi sarnanema Maa varajase atmosfääriva: vesi, H2, CH4, ammoniaak. Veeaus juhiti läbi kambri, kuhu oli juhiti elektrilaenguid, ja kondenseerunud veelt võeti proove. Leiti 20 aminohapet, pruiin- ja pürimidiinaluseid ja P lisamisel ka ATPd. Stromatoliidid. Vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäevastele elavate bakterita ja tsüanobakterite moodustatud kihtidele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid.
süsteemide arvukuse suhteline muutus. 130. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. 131. Looduslik valik iseeneslik mingi valikteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid: 1) abiootilise keskkonna tegurid; 2) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); 3) teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); 4) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e. suguline valik. 132. Areaal levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enamvähem mõjutamata
muutumises. pindala jääb vähemalt 50 korda väiksemaks maastiku kogupindalast. _ Seega - maastiku mosaiiksuse määratlevad teatavad domineerivad _ Suurte maastike iseloomulikuks tunnuseks on pidevad muutused, liigid. mis siin seal võivad olla kiiremad (nt. metsatulekahju tagajärjel), aga _ Maismaal nt. puud, mis tagavad teatava abiootilise keskkonna ja on üldine muutumine on pidev ja suhteliselt ühtlane. ressursibaasiks ning elupaigaks teistele liikidele. _ Mosaiigi erinevate osade osakaal püsib. _Korallid troopilistes meredes täidavad samasugust rolli. _ Väiksem territoorium pidevas muutumises. _ Ajaskaala samuti oluline
elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid
Samu katseid korrati ka uuesti. Lisaks aminohapetele leiti ka lühikesi peptiide (dipeptiide), näiteks: Gly-Gly, Ala-Gly, Glu-Gly. Vaata ka videot. http:// Mikrobioloogia I 2017 science360.gov/obj/video/823dece7-396a-4c18-9d6 Millised võisid olla esimesed valgud? Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Joonisel valge kasti sees. Neid on kokku 10. NB
organismivälised tegurid gramm ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused Kunstlik valik e. selektsioon valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on: a) abiootilise keskkonna tegurid; b) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); c)teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); d) organismide komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; e) sugupoolte suhted e. suguline valik. Adaptsioon iga organismi kohanemine või kohastumine ümbritseva keskkonna teguritega. Kohanemine e. isendiline adaptsioon (organismi elu jooksul toimunud) ja kohastumine e.
· Populatsioon Populatsiooni moodustavad rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel. · Liik Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljunemine, siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. 3 · Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem. Abiootilise(eluta) ja biootilise(elus) keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad (alamhõimkond-selgroogsed) Klass-imetajad Selts- esikloomad- primaadid Sugukond- Inimlased Perekond- inimene Liik- tark inimene Elu päritolu- Suur Pauk- Füüsikaline evolutsioon maal-keemiliste elementide mitmekesisus * galaktikate süsteemide teke keemiline evolutsioon- * aatomid ühinesid molekulideks * tekkisid keerukavad orgaanilised ühendid *puudus osoonikiht- UV kiirgus Stanley Miller- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikus ürgeoon-maa teke, metioriitide pommitus. Eluteke.- ainuraksed prokarüoodid- bakterid, arhed esimesed hulkraksed- enne kambriumi ajastut vanimad hukraksed loomad- käsnad Vanaegkond: kambrium- hulkraksete loomade ehitusareng orduviitsium- esimesed maismaal levivad vetikad, taimed- väljasuremine silur-korallrifid, kalad, maismaal- sõnajalgtaimede devon-kalad, kahepaiksed- väljasuremine karbon-kivisüsi, taimed, roomajad perm-ajaloosuurim väljasuremine. Keskaegkond:
Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline.
• Karvakesed on kinnitumiseks • Vibur on liikumiseks c) Paljunemine • Pooldudes – esiteks kromosoom kahekordistub, rakukest kasvab ja rakk pooldub d) Mügarbakterid (osapooled, kasu, elupaik, kasutamine, mida nad suudavad?) • Mügarbakter on sümbioosis liblikõielise taimega – paiknevad taime juurtes, kus nad omastavad õhus lämmastikku ja varustavad sellega taime. e) Tsüanobakterid (toitumine, millise abiootilise tegurita elada ei saa?, seos samblikega) • Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel • Ei suuda elada ilma niiskuseta • Mõned tsüanobakterid moodustavad koos seentega samblikke f) Miks on bakteril spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor? • Bakteril on spoorid, et rasketes tingimustes ellu jääda. Spoori tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee hulk ja raku ümber moodustub kest
loodusobjektid. Registrisse kantakse kaitsealad; kaitse alla võetud looduse üksikobjektid koos neid ümbritsevate kaitsetsoonidega; kaitse alla võetud looma-, taime- ja seeneliigid ning kivistised. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Loodusmälestusmärk (loodusmälestis) teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega loodusobjekt, mis vajab säilitamist ja kaitset
Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. 3. Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 4. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nii nimetatud mikrokehasid. 5. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. a
keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja 11 looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Iga elusaine organisatsioonitase sisaldab biootilist (elusa struktuuri) komponenti, mis on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse. Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi. Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks.
· C. Woese algatas 1977a rRNAde sekveneerimise ja saadud tulemuste kasutamise bakterite fülogeneesi uurimisel; avastas arhed · R. Blakemore avastas 1970 a magnetosoomid · Pfeiffer - 1893a. Jagas toksiinid endo- ja eksotoksiinideks · C. Ehrenberg - 1836 a avastas viburid Elu tekke ajal oli atmosfääris: · Vähe O-te · CH, CO, N, NH, CO, H · Kõrge temp · Ere valgus · Tugev vulkaaniline tegevus · UV kiirgus · Meteoriitide rünnakud Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid
annaabi.ee 
