Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH- rühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH-rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O 2 Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad
1,2-dihüdroksübenseen ehk ortodihüdroksübenseen ehk o- dihüdroksübenseen 1,3-dihüdroksübenseen ehk metadihüdroksübenseen ehk m- dihüdroksübenseen 1,4-dihüdroksübenseen ehk paradihüdroksübenseen ehk p- dihüdroksübenseen NB! Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: 1. tänu -elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui tavalisel
1. Св-ва аром амидов 2. Св-ва фенолов 3. Парацетамол и все о нем 4. Сульфоонамиидид 5. Че-то еще 6. Карбоксююлхапете кеемилисед омадусед 7. Фтаалхапе 8. Чего-то там саамине 9. Тоже не помню Karboksüülhapete kem. omadused, fenooli kem. omadused, ftoolhape valem ja füs. omadused, amiidide kem. omadused, alkoholide kem. omadused, fenooli oksüdeerumine, nartoleen + väävelhape, aspiriini saamine, bensoehape saamine
AREENID JA FENOOLID KONTROLLTÖÖ 3 II variant HINDAMINE: 10- 9 p- ,,5"; 8,5- 7 p- ,,4"; 6,5- 4,5 p- ,,3"; 4- 2 p- ,,2". 1. Mis on areenid? (0,5 p) 2. Milline aine on lihtsaim aromaatse süsivesiniku esindaja? Kirjutage selle aine struktuurivalem.(0,5 p) 3. Nimetage 2 fenooli keemilist omadust. Kirjutage reaktsioonivõrrandid. (1 p) 4. Nimetage 3 areeni füüsikalist omadust. (1 p) 5. Miks fenool on happelisem kui alkohol? (0,5 p) 6. Milline fenooli keemiline omadus on sarnane benseeniga? Kirjutage reaktsioonivõrrand. (1p) 7. Kirjutage järgmisi muundumisi kajastavad reaktsioonivõrrandid: (1,5 p) benseen nitrobenseen aminobenseen 8. Andke nimetused järgnevatele ainetele.(1,5 p) 9
17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende kontsentratsiooni tõustes, sünteesitakse edasised kompetentsusvalgud. Haemophilus influenzae ei erita feromoone, vaid muutub kompetentseks, kui satub statsionaarsesse faasi (C-nälg). Transforosoom – raku pinnal olev DNA retseptorsait. 19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21. Miks DNA eraldamisel kasutati fenool/kloroformi? Fenool sadestab valgud ja lipiidid
arvuga, toim vesiniku ühtlustumine Nitreerimine nitrorühmaga (-NO2) asendamine Halogeenimine halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsioloogiline toime: narkootiline toime, pideval kokkupuutel kahjust närvisüsteemi, maksa ning vereloomeelundeid. Nahale mõjuvad ärritavalt, mürgised kuigi on ka selliseid mida kasutatakse ravimiteks nt aspiriin.
ning tagab hea korrosioonitõkke. Materjali võib kasutada väga intensiivse UV- kiirguse, kõrge temperatuuri ja suure suhtelise õhuniiskusega kohtades. Kasutatakse seda näiteks soojustamiseks katuse-, seina- ja fassaadisüsteemides. 2. Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv ester, , Vaigutärpentin, bensiini lahusti, kuiv õli jne. .See on valmistatud kondenseerumisel para-tertsiaarne butüül fenooli ja formaldehüüdi katalüüsi kaltsiumhüdroksiidi. Fenoolformaldehüüdvaiku toodetakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooni abil ning see leiab rakendust järgmistes toodetes: lihvkettad, pidurite hõõrdkatted, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 3. Polüstüreen (PS), puhas polüstüreen on kõva,kuid rabe, klaasjas,väikese löögitugevusega ja läbipaistev polümeer
4%. 18) Osata kirjutada eetrite valemeid: Näide a) etüülpentüüleeter b) dietüüleeter 19) Osata eetreid nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 20) Osata iseloomustada eetrite füüsikalisi omadusi lähtuvalt vesiksideme puudumisest. 21) Eetrite saamine 22) Eetrite isomeeria 23) Kirjuta 5 isomeeri valemid, mis vastaksid molekulvalemile C7H16O (peavad sisaldama kahe aineklassi esindajaid) 24) Osata kirjutada fenoolide valemeid, anda nimetusi. 25) Fenooli keemilised omadused. Näide: a) fenool+ kaaliumhüdroksiid b) fenool + kaltsium c) fenool + lämmastikhape d) fenool + broom 26) Fenooli füüsikalised omadused, kasutamine
Pürrool tumeneb õhu käes kiiresti, oksüdeerub kergesti, haisev vedelik. DNA ja RNA nukleotiidides olevad lämmastikalused on heterotsüklilised. Alkaloidid Kofeiin leidub kohviubades ja tees, ergutava toimega. Nikotiin sõltuvusaine, kahjustab südameveresoonkonda ja hambaid, leidub tubakas. Morfiin sisaldub oopiumis, valuvaigisti, tekitab sõltuvust. Hemoglobiin - on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Fenool hüdroksübenseen. Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Reageerimine NaOH-ga: Nitreerimine: 3HBr Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliin
tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite
tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite
FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: tänu -elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui tavalisel alkoholil ja ta 1. dissoteerub vesilahuses, muutes keskkonnareaktsiooni + H+ C6 H 5OH C6 H 5O - + H + 2. nii nagu alkohol, reageerib ta aktiivsete metallidega 2 + 2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega) sest on nõrk hape
Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismi- dele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Fenooli ja areeni võrdlused teiste ainetega ja omavahel: Fenool on tugevam hape kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Fenoolil on suurem reageerimisvõime kui benseenil. Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui areenide üldised omadused. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdruksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol
Fenool Alkohol Fenool o Nõrk hape o Miljon korda tugevam kui alkohol o Nõrgem kui H2SO3 o Nõrgem kui H2CO3 o CH3OH + NaOH → CH3Ona o Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O + H 2O 11.Reaktsioonid fenoolidega o Fenool + alus Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O o Fenool + halogeen Fenool + 3Br2 → fenool-Br3 + 3HBr o Fenooli nitreerimine Fenool + HNO3 → fenool-NO2 + H2O (2-nitrofenool) 12. Aniliin o Aminobenseen/fenüülamiin o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused o Värvaine (riiete o Mürgine, kantserogeenne jaoks) o Imendub naha kaudu o Ravimid 15.Fenoolid tehnikas ja nende mõju keskkonnale
asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiinid on looduses äärmiselt püsivad ja on ühed kõige mürgisemad ained. Kantserogeenne ja teratogeenne (loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutab immuunsüsteemi, kutsudes esile HIViga sarnaseid nähteid. Dioksiinid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele, kuhjudes rasvkoes. Etanooli ja fenooli happelised om: Fenool tugevam hape, kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Metüülamiini ja anilliini aluselised om: Aniliin on nõrgem alus, kui metüülamiin. Aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa prootonit nii hästi siduda, kui seda teeb metüülamiin.
üks reagentidest on vaba radikaal. Sidestusreaktsioon toimub metallkatalüsaatori juuresolekul. Selle käigus tekib tavaliselt uus süsiniksüsinikside, haruldasemad on süsiniklämmastikside (aniliinidel) või süsinikhapnikside. Areenide hüdrogeenimine tekitab küllastunud tsüklitega aineid. Tsüklite lisandumise reaktsioonid, näiteks DielsAlderi reaktsioon, ei ole nii tavalised. Benseenituum mõjub laengutele stabiliseerivalt. Seda on näha näiteks fenooli juures, mille hüdroksüülrühm OH on happeliste omadustega, sest benseenituum osalt stabiliseerib hapniku aatomi negatiivse laengu. Fenoolid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto, meta ja para kresoolideks.
Primaarsete amiinide määramine; Benseeni keemilised om; Paratsetamool; Ftaalhappe; Atsetüülsalitsüül happe valem, füs.om ja kas-ne; Tümooli valem ja midagi veel...; Ketoonide kem.om Karboksüülhapete kem.om. tümooli valem , füüs.om+kasutamine, ftaalhape valem, füüs ja keem.om, võrrnaditest olid: pikriinhaooe saamine, fenooli sulfoneerimine, nitrobenseeni redutseerimine, etüülbenseeni nitreerimine, benseensulfoonhappe hüdrolüüs, klorobenseen + naatriumhüdroksiid
isomeerid) 1,2-dihüdroksübenseen ehk ortodihüdroksübenseen ehk o- dihüdroksübenseen 1,3-dihüdroksübenseen ehk metadihüdroksübenseen ehk m- dihüdroksübenseen 1,4-dihüdroksübenseen ehk paradihüdroksübenseen ehk p- dihüdroksübenseen NB! Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: 1. tänu -elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui
küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
I 1 6 1 10 1 5 II 5 28 5 45 5 20 III 10 53 10 84 10 36 Uuritav proov 52,4 29/28 52,3 47/44 - -/- Joon. 2. Fenooli kalibratsioonigraafik Joon. 3. Parakresooli kalibratsioonigraafik Joon. 4. 2,3-dimetüülfenool. kalibratsioonigraafik Kontsentratsioonide arvutus: Fenool - y = 0,1917x - 0,2254 y1= 0,1917x28 - 0,2254=5,14 (mg/l) y2= 0,1917x29 - 0,2254=5,33 (mg/l) yk=(5,14+5,33)/2=5,24 (mg/l) Standardhälve Suhteline standardhälve Proovi kontsentratsioon 52,4 mg/l (10 kordne lahjendus) Parakresool - y = 0,1217x - 0,3076 y1=0,1217x47 - 0,3076=5,41 (mg/l)
Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal. Nailon 6.10 sünteesil kasutati sünteesi reaktsioonil heksametüleendiamiini liiga. Arvutage saadud produkti molaarmass, kui 2,04g polümeeri lahustati fenooli/ metanooli segus ja tiitriti 0,01M HCl lahusega tümoolsinise juuresolekul. Tiitrimiseks kulus 24,50 ml HCl. 8. Kirjutage järgmiste polümeeride valemid ja lühendid: polüpropüleen(PP), polüstüreen(PS), polümetüülmetakrülaat(PMMA), polüuretaan(PUR), polüvinüülatsetaat(PVAC), polüformaldehüüd.(POM)
· Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID · Benseeni molekuli struktuur (A.Kekule) · Füüsikalised ja keemilised omadused · Homoloogiline rida · Ketoonid 5) ALKOHOLID · Glükoolid ja glütseroolid · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised omadused · Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon
Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad? V: Põhjus on vesiniksidemetes. Torueenis vesiniksidemetes ei moodustu.
eetritaolisi ühendid On kergesti oksüdeeritavad Vesinikuaatomit on võimalik asendada benseenituumas erinevate radikaalidega Pikriinhape Kollane värvusega tahke aine Tugevad happelised omadused Kiirel soojendamisel võib plahvatada Kasutatakse lähkeaine valmistamiseks Saadakse fenooli nitreerimisel Valge streptotsiid Valge, lõhnata kristalne pulber Vees lahustub halvasti, kergesti keevas vees Kasutatakse meditsiinis Resortsiin Valge kristalne aine, nõrga iselomuliku lõhnaga Lahustub vees Tugevad antiseptilised omadused Kasutatakse ravimine valmistamiseks
HCCH + H2O................CH3CHO Eralduv CO2 tekitab produktis mulle. Kui tootmisel. Keevas kihis polümeriseerimisel lastakse CH3CHO+H2...............CH3CH2OH valmistatakse polüuretaanvahtu, siis just lastakse sel polümeeri graanulitel (koos katalüsaatori jälgedega) 18)Fenooli süntees kumeenist(+kumeeni tootmine) reaktsioonil kulgeda, et saada poorest materjali. kasvada kuni ca 1 mm läbimooduni, siis nad Klassikaline tehnoloogia fenooli tootmiseks lähtus Põhireaktsioon kulgeb triool-tüüpi polüestri kiirel eraldatakse kihi põhjast.
Dimetüülbenseen ehk ksüleen (3 isomeeri). __________________________________________________________________ Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül._______________ Benseenituum: tsükkel kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust __________________________________________________________________ Hüdroksübenseen ehk fenool. Hüdroksüareenide üldnimetus. Nõrk hape hape, kuid miljon korda tugevam kui etanool (ja alkoholid) Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: Dissoteerub vesilahuses, reageerib aktiivsete metallidega[nt:Na],
(CH3CH2O)2SO2 + 3H2O........3CH3CH2OH + H2SO4 Etanool lahutatakse lahjast väävelhappest destillatsioonikolonnis. 3.)Etüleeni otsene hüdratatsioon . Siin on vaja kõrgeid rõhke ja temperatuure , et muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu etanooliks. Ärareageerimata segu retsikuleeritakse: Kuna etüleen sisaldab alati ka veidi atsetüleeni, mis tekitab atsetaldehüüdi, siis viimane taandatakse vesinikuga katalüütiliselt etanooliks: HC CH + H2O..CH3CHO CH3CHO + H2...CH3CH2OH 18.Fenooli süntees kumeenist Kaasajal tööstuses omandatud fenooli tootmise tehnoloogia lähtub propüleenist ja benseenist. Benseeni alküülimisel tekib kumeen: C6H6 + CH3 CH = CH2....C6H5CH(CH3)2 ehk PhCH(CH3)2 .Kumeen puhastatakse destillatsiooni teel. Kumeen oksüdeeritakse sooda lahuses 110 C juures õhuhapnikuga kumeenhüdroperoksiidiks: Lahjendatud H2SO4 lahuses viiakse kumeenhüdroperoksiid fenooliks ja teiseks kasulikuks orgaaniliseks produktiks - atsetooniks: PhC(CH3)2OOH...
Surmab mikroorganisme, nahale sattudes tekitab põletushaavu. · Keemilised omadused: 1) kuna fenoolil avalduvad happelised omadused, reageerib leelistega C6H5OH + NaOH = C6H5ONa + H2O 2) annab asendusreaktsioone halogeenidega C6H5OH + 3Br2 = C6H2Br3OH + 3HBr · Saamine: leidub põlevkiviõlides ja kivisöetõrvas, kuid peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. · Lihatööstuses tekib liha suitsutamisel vähesel määral fenooli, mis takistab suitsutatud toodete roiskumist. Turvas sisaldab samuti fenooli, sellepärast kasutatakse seda aedviljade säilitamisel. · Kasutamine: plastmasside, mürkkemikaalide, ravimite, taimekasvustimulaatorite, lõhke-, park- ja sünteetiliste kiudainete tootmisel. Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool
Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis meenutab aniisi. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides
hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Alkohol on äärmiselt nõrk hape, reageerimisel leelisega muutub vaid väike osakse alkoholis alkoholaadiks. Fenoolid on aga märksa tugevamad happed, seepärast on fenolaadi tekkereaktsiooni tasakaal nihutatud paremale Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL. Lõpp ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol! Samad omadused, mis alkoholidel: 1) Põlevad Reageerivad leelismetallidega Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused
reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. o Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse fenooli , stüreeni, nitrobenseeni ja klorobenseeni, mis on lähteaineks plastmasside värvainete, ravimite ja pesemisvahendite tootmisel. struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. - geomeetriline isomeeria aatomid paiknevad erinevalt kaksiksideme suhtes või siis tsükloalkaanis - konformatsiooniisomeeria sama molekuli sellised vormid, mis erinevad ühe ( või mitme
alkoholiga) Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga). Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures! Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerib halogeeniga, nt broomiga. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad. Fenooli kasutamine: plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks. Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol, sellepärast põleb benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale.
2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1
2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1
määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse fenooli , stüreeni, nitrobenseeni ja klorobenseeni, mis on lähteaineks plastmassidem värvainete, ravimite ja pesemisvahendite tootmisel. 11. Isomeeria. - struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. - geomeetriline isomeeria aatomid paiknevad erinevalt kaksiksideme suhtes või siis tsükloalkaanis - konformatsiooniisomeeria sama molekuli sellised vormid, mis erinevad ühe ( või mitme
Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi
Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Toluool CH3C6H3(NCO)2 Saamine või leidumine Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:)
Lahus II (0,1 N NaOH*, 1% SDS; * erineb sellest, mis on toodud DNA kokaraamatus; 0,1 N lahuse kasutamine 0,2 N asemel tõstab oluliselt DNA saagist ning võimaldab eraldada maksimaalse koguse superspiraalset plasmiidi vormi K. Mätlik ja M. Speek, avaldamata andmed) Lahus III (5 M KOAc), säilit 4 oC juures) propanool TE (10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2) Ribonukleaas A TE-s (5 g/ml,; Sigma) Fenool, tasakaalustatud TE-ga (NB! Fenooli pipeteerida ainult kummikinnastes ja tõmbe all!). 70% ja 95% Etanool. 1 M Na-atsetaat (NaOAc), pH 5,5 (lisatakse DNA sadestamiseks) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (5 x TBE, 20% glütserool, 0,01% Broomfenoolsinine) EtBr 5 g/l (pipeteerida kummikinnastega, kantserogeenne) NB! Enne tööle asumist lugeda läbi fenooli ja etiidiumbromiidiga töötamise ohutuseeskiri (http://geen.ttu
tulemuste järgi kas ta on atsidofiil, või alkalofiil. Kuid pH 5 juures Rhodococcuse lag-faas on kõige väiksema kestvusega, siis võib öelda et ta on atsidofii. Ksenobiootikumide mõju: Staphylococcus sp bakterid kasvavad intensiivselt nii fenoolis kui ka küteõlis. Küteõlis vad natukene parem. Pseudomonas'e bakterite kasv on kõige intensiivne küteõlis, fenoolis ta kasvab pahasti. Saamuti pärmi kasv küteõlis oli ka hea, mida ei saa öelda fenooli kohta, kus ta peamiselt ei kasvanud.. Hapnikku vajadusel analüüsivad tüved: Pseudomonas on aeroob, kuna vedelsöötmes ta kasvas kõigis söötme ruumalas eriti ruumala pinnal. Staphylococcus sp anaeroob kuna vedelsöötmes ta kasvas kolvi põhjal. Pärm on fakultatiivne anaeroob. Kokkuvõte Antud töös oli vaja analüüsida antud bakterite tüved, nende kasv ja arenemine erinevatel füüsikalis-keemiliste tingimustel. Oli tegemist Pseudomonasega, mis on gram-negatiivne aeroob
glükoosi kontsentratsiooniga (0, 20 ja 40%) vedelsöötmesse · Inkubeerisime külve toatemperatuuril · Iga 48 tundi järel vaatasime toimunud muutusi katseklaasides · Viimasel vaatlusel nädala pärast mõõtsime optilised tihedused lainepikkusel 540 nm. 4. Keskkonnavõõrastest ainetest · Võtsime tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · Tegime iga kultuuri väljakülvid joonkülvi meetodil ühele fenooli ja ühele kütteõli sisaldavale petri tassile järgmise skeemi järgi: Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp 105 Bacillus sp Ps 42 iga 48 järel märkisime üles tassidel toimunud muutused ja hindasime neid 5-palli süsteemis KATSE TULEMUSED Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Uuritav Pseudomonas sp Bacillus sp Ps 42 Saccharomyces
korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuseerum. Väga olulised on: Desinfektsioon ehk väliskeskonnas leiduvate tõvestavate mikroorganismide (ka viiruste) hävitamine peamiselt füüsikaliste ja keemiliste vahenditega. Eristatakse profülaktilist, jooksvat ja lõppdesinfektsiooni. Füüsikalistest desinfektsioonivahenditest on tähtsamad tuli, kuum aur, keev vesi ja ultraviolettkiired. Keemiliste desinfektsioonivahenditena tarvitatakse kloorlupja, klooramiini, fenooli, sublimaati, mineraalhapeid, leelisi, etüülalkoholi, formaliini, heksüülresortsiini jt., enamasti vesilahustena ja kindlas kontsentratsioonis. Desinfitseeritakse ruume, riideid, haigete toidunõusid jne. Desinsektsioon ehk nakkushaigusi levitavate või majanduslikku kahju tekitavate putukate ja puukide hävitamine. Desinsektsiooniks rakendatakse mehaanilisi võtteid (riiete harjamine ja kloppimine, kleeppaberite ülesriputamine), füüsikalisi menetlusi
Lahus II (0,1 N NaOH*, 1% SDS; * erineb sellest, mis on toodud DNA kokaraamatus; 0,1 N lahuse kasutamine 0,2 N asemel tõstab oluliselt DNA saagist ning võimaldab eraldada maksimaalse koguse superspiraalset plasmiidi vormi K. Mätlik ja M. Speek, avaldamata andmed) Lahus III (5 M KOAc), säilit 4 oC juures) propanool TE (10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2) Ribonukleaas A TE-s (5 g/ml,; Sigma) Fenool, tasakaalustatud TE-ga (NB! Fenooli pipeteerida ainult kummikinnastes ja tõmbe all!). 70% ja 95% Etanool. 1 M Na-atsetaat (NaOAc), pH 5,5 (lisatakse DNA sadestamiseks) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (5 x TBE, 20% glütserool, 0,01% Broomfenoolsinine) EtBr 5 g/l (pipeteerida kummikinnastega, kantserogeenne) NB! Enne tööle asumist lugeda läbi fenooli ja etiidiumbromiidiga töötamise ohutuseeskiri (http://geen.ttu.ee/
happeliste muldade lupjamiseks jm. Põlevkivituhka on saadud umbes 10 mln tonni aastas, umbes1/3 sellest on suudetud utiliseerida. 4 PÕLEVKIVITÖÖSTUS Põlevkivitööstus, tööstus, mis kaevandab ja muundab põlevkivi üldkasutatavaiks energiakandureiks (elekter, soojus), valmistab põhiliselt keemiatooteid (nt. lakke, fenooli) ja ehitusmaterjale (nt. side- ja täiteained ehitusdetailile). Põlevkivitööstus tekkis mitmel pool 19.saj., praeguseks on ta nt. Prantsusmaal, Austraalias, Suurbritannias, Sotimaal, Saksamaal ja Rootsis hääbunud. 1990. Aastal toodeti Eestis põlevkivi 20mln tonni, Hiinas umbes 10 mln tonni ja Venemaal 4 mln tonni. Eesti põlevkivitööstus põhineb kukersiidi kasutamisel. Eesti põlevkivitööstuse rajamise 1916. Aastal põhjustas I maailmasõja aegne kütusekriis
Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Loomade soolestikus ja hingamisteedes; mullas; Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Kui keskkonnas on hapnikku, kasutab seda, kui ei ole, siis toimub käärimine. (S. Cerevisiae) Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? J. Lister ja fenooli kasutamine. Steriliseerimine- mikroorganismide täielik hävitamine. Desinfitseerimine- mikroorganismide arvukuse oluline vähendamine. J lister hakkas fenooli (fenoolilahust) esimesena haavade ja opiriistade desinfitseerimiseks kasutama. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile
Tootmine Saadakse benseenist. 1 Läbi klorobenseeni C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl ja C6H5Cl + NH3 (C6H5NH3)Cl algul tekib sool (fenüülammooniumkloriid) ja soolast saadakse leelise toimel amiin (aniliin) (C6H5NH3)Cl + NaOH C6H5NH2 + H2O + NaCl 2 Läbi nitrobenseeni C6H6 + HONO2 C6H5NO2 + H2O ja saadud nitrobenseeni redutseeritakse vesinikuga tekkemomendil (monovesinikuga) C6H5NO2 + 6H C6H5NH2 + 2H2O 3 Võib saada ka fenooli ja ammoniaagi vahelisel reaktsioonil C6H5OH + :NH3 C6H5NH2 + H2O Saab valmistada ka kivisöest ja lubjakivist Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3), värvusetu õline vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C ja sulamispunkt on -6,3°C. Aniliini pH on >7. Keemilised omadused Aniliinile on iseloomulik reageerimine nii aminorühma järgi kui ka benseeni ringi järgi.
temperatuur vahemikus 200 kuni +80 kraadi. OHUD: Sisaldab toksilisi aineid stüreeni ja benseeni, arvatavalt ka kartsinogeenid ja neurotksiinid, mis on inimestele ohtlikud. Kuumad toidud ja joogid algatavad osalise stüroplasti lagunemise, mis põhjustab mõnede toksiinide imendumist meie vereringesse ja kudedesse. KASUTAMINE: See on ka üks halvemaid materjale elamute soojustamisel, sest kuumutamisel lenduvad (formaldegiidi, karbamiidi, fenooli jne) osakesed on inimorganismile mürgised. Piimatoodete pakendamisel, näiteks jogurtitopsid või joogitopside. Puhtast polüstüreenist valmistatakse topse toidu säilitamiseks, ühekordseid plastklaase. - polüstüreeni elementaarlüli PTFE(polütetrafluoroeteen) - on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer. Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline polümeer.
C6H6, värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautsuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide tootmisel ja teda kasutatakse ohtralt ka lahustina. 5) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad C6H5-CH=CH2, meeldiva lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb 145 ºC juures. Ta sobib suurepäraselt polümeeride
reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2 nt a) nõrkade hapete / aluste soolade hüdrolüüs NH4+ + CH3COO- + H2O ↔ NH3∙H2O + CH3COOH b) nõrkade elektrolüütide dissotsatsioon vesilahuses H2CO3 ↔H+ + HCO3- 3) paralleelsed reaktsioonid – samade lähteainetega toimub paralleelselt mitu reaktsiooni reaktsiooni üldine kiirus v = v1 + v2 = c(k1 + k2) nt fenooli nitreerimine OH NO2 OH OH HNO3 OH NO2 O2N 4) jada-/järjestikused reaktsioonid – koosnevad mitmest järjestikusest staadiumist reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus
polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmimisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit.PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja töötemperatuur kuni 150 °C, madal soojusjuhtivus, head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele
annaabi.ee 
