Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikrobioloogia konspekt (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Aastaarvud :
  • 4.6 miljardit a. – Maa vanus
  • 4.4 miljardit a. – kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid)
  • 4.1-3,5 miljardit a tagasi – tekkisid esimesed organismid
  • 4 miljardit a. – kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt)
  • 3,5 miljardit a – Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus
  • 1,7 miljardit a – esimesed üherakulised eukarüoodid
  • 1683 a – A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest
  • 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid
  • 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt
  • 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks
  • 1920a – Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • 1970 – Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid , kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid
  • 1977 a – hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese

Mõisted:
  • Stomatoliit – vöödiline settekappel, mis on sarnane tänapäeval elavatele bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele
  • Protobiont – ürgrakk
  • Proteinoid – abiootiliselt valmistatud polüpeptiid
  • Panspermia – idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel
  • Nanobakter – viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid
  • Kochi postulaadid – tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust
  • Nukleoid – piirkond bakterirakus, kus asub DNA
  • Plasmiid – bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid , mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud.
  • Periplasma – ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel
  • Trihhoom – niit
  • Spoorid e akineedid – niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi
  • Heterotsüstid – niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te
  • Goniidid – niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile
  • Filamentne kasv – üksainus rakk moodustab pika niidi
  • Koniidid – aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis , mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda
  • müksospoorideks e mikrotsüstideks – müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C
  • Protoplast – rakk, millelt on eemaldatud kest
  • Stäroplast – osaliselt kahjustatud kestaga rakk
  • Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel.
  • Mesosoom – rakumembraani sissesopistus
  • Inklusioonkeha – sisaldis
  • Aerosoomid – sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele
  • Gaasivakuool – aerosoomide kogum
  • Karboksüsoomid – autotroofsetel bakteritel esinevad organellid , kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO₂ sidumisel võtmeensüümiks.
  • Magnetosoomid – raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad
  • Tsüst – bakteritel esinev puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi; tsüstiks muutub kogu rakk
  • tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks – mikroorganismid , mis kuuluvad normaalsesse mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist
  • Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid)
  • Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles
  • Sünbiootikum – toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi
  • Patogeen – haigusetekitaja bakter
  • Virulentsus – liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste
  • Vaktsiin – patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest
  • Toksiin – aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi
  • Endotoksiin – toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis
  • Eksotoksiin – toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt
  • Superantigeen – toksiin, mis aktiveerib immuunsüsteemi väga tugevalt ja see toob kaasa koekahjustusi
  • Voogamine – kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal
  • Skotofobotaksis – kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte

Inimesed:
  • Oparin – RUS, 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • Haldan – Ingl., 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • Sidney Fox –tilgutades savile monomeeride lahust, aurustas selle ja näitas et monomeerid adsorbeerusid pinnale, see näitas et tekkisid proteinoidid
  • A von Leeuvenhoek – valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne)
  • Robert Hook – konstrueeris uut tüüpi mikroskoobi ; “kõik eluskoed koosnevad rakkudest”
  • L. Spallanziani – tõestab esimesena, et mikroobid tekivad endasugustest ja ei saa tekkida ei millestki ; lihapuljongi keetmise katse
  • Louis Pasteur – kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt , piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu
  • Robert Koch – meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja ; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel
    • F. Cohn – väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid
  • J. Lister – võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus )
  • M. Beijerinck – tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus
  • S. Vinogradski – kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid
  • A.J.Klyver – uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka biosünteesi protsessid); võrdleva biokeemia rajaja;
  • C von Niel – uuris bakteriaalset fotosünteesi; tõestas, et bakterid saavad kasutada fotosünteesil erinevaid väävliühendeid, vesinikku ja org ühendeid; tõestas, et taimede fotosünteesist eralduv O2 on pärilt H2O-st; pakkus koos R. Stanieriga välja konseptsiooni et kogu elusloodus jaguneb pro- ja eukarüootideks.
  • A. Fleming – avastas antibiootikumid ; avastas ja puhastas penitsilliini
  • C. Woese – algatas 1977a rRNAde sekveneerimise ja saadud tulemuste kasutamise bakterite fülogeneesi uurimisel ; avastas arhed
  • R. Blakemore – avastas 1970 a magnetosoomid
  • Pfeiffer - 1893a. Jagas toksiinid endo- ja eksotoksiinideks
  • C. Ehrenberg - 1836 a avastas viburid

Elu tekke ajal oli atmosfääris:
  • Vähe O₂-te
  • CH₄, CO₂, N₂, NH₃, CO, H₂
  • Kõrge temp
  • Ere valgus
  • Tugev vulkaaniline tegevus
  • UV kiirgus
  • Meteoriitide rünnakud

Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited:
  • Atmosfääris võis olla O₂-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel
  • UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid

Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile:

Elusorganimide kolm suurt doneemi:
  • Eukarüoodid
  • Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid
  • Bakterid ehk eubakterid – prokarüoodid

Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema:
  • Kuju
  • Elupaiga
  • Biokeemia
  • Värvuse
  • Ainevahetuse vms kohta
Vasakule Paremale
Mikrobioloogia konspekt #1 Mikrobioloogia konspekt #2 Mikrobioloogia konspekt #3 Mikrobioloogia konspekt #4 Mikrobioloogia konspekt #5 Mikrobioloogia konspekt #6 Mikrobioloogia konspekt #7 Mikrobioloogia konspekt #8 Mikrobioloogia konspekt #9 Mikrobioloogia konspekt #10 Mikrobioloogia konspekt #11 Mikrobioloogia konspekt #12 Mikrobioloogia konspekt #13 Mikrobioloogia konspekt #14 Mikrobioloogia konspekt #15 Mikrobioloogia konspekt #16 Mikrobioloogia konspekt #17 Mikrobioloogia konspekt #18 Mikrobioloogia konspekt #19 Mikrobioloogia konspekt #20 Mikrobioloogia konspekt #21 Mikrobioloogia konspekt #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 256 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katatriinu Õppematerjali autor
põhjalik konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaaniline tegevus · Met

Mikrobioloogia
thumbnail
20
docx

Mikrobioloogia I eksam

produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch ­ meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski ­ kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming ­ avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini

Bioloogia
thumbnail
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Protein

Mikrobioloogia
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. VI. Avastas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. VII. Töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. Pani aluse: I. Füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale II. Tööstusmikrobioloogiale III. Meditsiinilisele mikrobioloogiale · Robert Koch ­ meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis. Kirjeldas ka B. Anthracise endospoorid. Temalt pärinevad Koch-Henle postulaadid. Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine. Kochi-Henle postulaadid ­ tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati

Mikrobioloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril. Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud Natsetüülglükoosamiinist(G) ja N-atsetüülmuraamhappest (M). N-atsetüülmuraamhape on N- atsetüülglükoosamiini ja piimhappe ester. Ahelad on ühendatud võrgustikuks tetrapeptiidide vahendusel. 24. Kuidas oleks võimalik kahjustada bakteri rakukesta? Lüsotsüüm, antibiootikum 25. Kochi postulaadid Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Need on tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4

Mikrobioloogia
thumbnail
114
pdf

Nimetu

moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust

Kategoriseerimata
thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev ­ see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN),

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekog

Mikrobioloogia




Kommentaarid (7)

crazyman profiilipilt
crazyman: Väga, väga hea konspekt. Korralikult kõik asjad välja toodud, süstemaatiline ja hästi üles ehitatud, leiab vajalikud asjad kähku üles.
14:15 08-02-2009
kr2w profiilipilt
kr2w: Nõustun eelnevatega, tõesti väga hästi üles ehitatud.
08:31 09-03-2011
rauavanne profiilipilt
rauavanne: tundub peale vaadates ok
14:31 10-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun