Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute ja kõnelete kellegagi? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui jääte istuma pärast alkoholita lõunasööki? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui olete autoroolis ja kui auto on peatunud mõneks minutiks (ristmikul jm)? KOKKU: *Saades kokku rohkem kui 10 punkti, tuleb arvestada, et unisuse määr on nii suur, et see võib põhjustada liiklusohtliku olukorra(sõidukit juhtides). 10 LISA 2 CPAP HINGAMISAPARAAT Foto 1. CPAP-hingamisaparaat raskekujulise uneapnoe ehk unelämbustõve raviks. Nüüdisaegne aparaat on väike, kaasavõetav reisile, võrdluseks kõrval kohvitass. Mitmed pikamaa-autojuhid kasutavad seda sõitude ajal. Foto 2. CPAP-aparaadi kasutamine (testimine, sobiva maski valimine). 11 LISA 3 POLÜSOMNOGRAAFIA Foto 3. Kogu öö uneuuring ehk polüsomnograafia (PSG).
giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik fotograaf pildistaja partii terviklik osa pmillestki, suur kaubasaadetis dramaatiline tugevaid tundeid, elamusi väljendav ekskursioon õppereis sürpriis üllatus kitarr elektriline keelpill
tuge ja tuttavaid. See teeb ainult rõõmu, et hädas leiad selliseid sõpru, kes sind aidata tahavad. 2 Inimene peaks elama oma elu väärtuste pärast, sest kunagi ei tea millal on see viimane hetk või päev millal me elame. Aive on kindel näide selle kohta. Kuna Aive oli põhimõtteliselt maailmast ära lõigatud, hakkas ta väärtustama igat pisiasja oma elus. Tal aitas elada hingamisaparaat ja liikuda ratastool. See väike osa mis oli talle elust järgi jäänud tundus talle erilisena. Teda ümbritsesid erilised inimesed ja aitasid teda igal moel kui võimalik. Keegi ei tea meist mis see õnn täpsemalt on, seda võime vaid aimata, kuid täpselt ei tea seda keegi. Õnne tulek ja minek on nii ootamatu, et me ei pane seda tähelegi. Kuid puue, mis Aivel oli ei takistanud teda õnnelik olemast. Mõnele võib tunduda arusaamatu, kuidas Aive sellises olukorras õnnelik oli
"neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2 heli glissando-laadne äralõikamine (off-pitch) kõlavärvitremolo, ka kõlavärvitriller, ka itaaliakeelse sõnana bisbigliando või ingliskeelse sõnana hollow tone (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi. Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled Hingamisaparaadi ja huulte koostoimes kasutatavateks nüüdismuusika mänguvõteteks on sibilando, mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku, kuid helikõrgus on siiski veel kuulda. Tekkiv heli on müralaadne ja agressiivselt sisisev sputato, mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku ja täpne helikõrgus puudub. Sarnane heli tekib siis, kui
Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk- järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub
töökaitsevahendid -müra .kui sel lühimal ja kiiremal teel on -kiiver takistus,siis teada teist kiiremat 30.Millised on ohutud võtted -respiraator 16.Nimetage stressisituatsioonid teed,mis viib ümber takistuse pürotehnika kasutamisel? -hingamisaparaat -haalamised sihtpunkti -pürotehniliste vahendite -kõrvaklapid ja tropid -sõit kasutamisel asetuge teistest -kaitseriietus,-kindad,-prillid,- udus,tormis,kitsustes,jääoludes,tih 23.Mille poolest on inimestest allapoole tuult,keerake
Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga
Lindude väike-vereringe ja suur vereringe on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalse- ja venoosse vere segunemist ei toimu. Kopsudel on üle kogu keha ulatuvad pikendused- õhukotid-, mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et linnud ei pea hingama nagu teised selgroogsed, aga kopsudes on neil ikkagi alati hapnikurikas õhk. Tänu sellele suudavad linnud lennata väga kõrgel, kus õhk sisaldab vähe hapnikku. Nii hingamisaparaat kui ka väga tõhus vereringesüsteem, mille mootoriks on kahe koja ja kahe vatsakesega neljakambriline süda, aitavad säilitada püsivat kehatemperatuuri. 8 Joonis 3 Lindude vereringe Suled on nahast tekkinud surnud moodustised. Need koosnevad kesksest suleroost, millele kinnituvad udemed. Need on varustatud ebemekestega, mis haakuvad üksteise külge, ja nii moodustubki udemetest terviklik sulelaba. Teatud ajavahemiku järel langevad suled välja ja
voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“
96. Kus on kõige lihtsam leida käsitulekustuti kasutamisjuhendit? 1. laeva tuletõrjeplaanilt 2. tulekustuti sildilt 3. LSA koodeksist 97. Mida tähistatkse juuresoleva sümboliga? 1. Süsihappegaasitulekustuti 2. CO2 kustutussüsteemiga varustatud ruum 3. CO2 piserdamise koht 98. Mitmeks minutiks peab tagama õhuvaru nõuete kohaselt SOLAS konventsioonile vastav evakueerimise hingamisaparaat? 1. 20 minutiks 2. 10 minutiks 3. 30 minutiks 99. Kui pikaks ajaks peavad SOLAS konventsioonile vastavad hingamisaparaadid tagama õhuvaru? 1. 10 minutiks 2. 20 minutiks 3. 30 minutiks 100. Mis võivad põhjustada laeval tulekahjusid? 1. tööd lahtise tulega 2. elektrijuhtmete vigastused 3. staatilised elektrilaengud 4
Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena.
/p/ se opone a /b/ Neutralización – cuando en ciertas posiciones dos fonemas pierden su función distintiva se neutralizan. Archifonema – cuando dos fonemas quedan neutralizados, se pueden sustituir por un fonema que tenga como caraterística principal el rasgo común a ambos; este fonema resultante es el archifonema. Producción del sonido articulado El tracto vocal 1) Cavidades infraglóticas o aparato respiratorio Respiratoorne kompleks e hingamisaparaat Pulmones (Kopsud ) Bronquios (Bronhid ) Tráquea (Trahhea e hingetoru ) Inspiración y espiración (Sissehingamine ja väljahingamine) 2)Cavidad laríngea (glótica) o aparato fonador Fonatoorne kompleks Laringe (Kõri ) Cuerdas vocales (Häälepaelad e häälekurrud ) Glotis (Häälepilu) 3)Cavidades supraglóticas - o cavidades resonantes (No podríamos percibir los sonidos sin las cavidades resonantes que amplifican los sonidos. Las cavidades
Pulberkustutussüsteem Keemilised kustutussüsteemid Keemiline vedelik-kustutussüsteem Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori.
klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis membraanid ei sisalda steroole, steroolide rollis sisaldavad steroole on osadel bakteritel hopanoidid hingamisaparaat paikneb rakumembraani sopististel paikneb mitokondritel membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas esineb tsütoskelett tubuliini valk
kompleksis, kloroplastides ja tsentrioolis. Membraanid Ei sisalda steroole, erandid Sisaldavad steroole mükoplasmad. Steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid. Hingamisaparaat Paikneb rakumembraani Paikneb mitokondrite sopististel membraanis Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S Mikrotuubulitest tsütoskelett Puudub. Mõnel bakteril Esineb viburid, ripsmed, tubuliinina olemas. tsentrioolid, mitoosikääv.
klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis membraanid Ei sisalda steroole. Erand mükoplasmad. sisaldavad steroole Streoolide rollis osadel bakteritel hopanoidid. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. hingamisaparaat paikneb rakumembraani sopististel paikneb mitokondritel membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas tubuliini valk esineb tsütoskelett rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub
Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole. Sisaldavad steroole Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb mitokondrite Paikneb rakumembraani membraanis sopististel Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S - + Tuum ja tuuma DNA Tuumamembraan puudub. Esineb tuumamembraan ja
vältida aspireerimise käigus tekkida võivat hpoksiat (Weilitz 1991.). Jongerden jt. (2007) on oma uurimises jõudnud järeldusele, et ei ole suuri erinevusi, et eelistada suletud aspireerimist tavapärasele. Monaco jt. (2005) on tõestanud, et avatud aspireerimisel muutuvad rõhud kopsus oluliselt ja et mitte muuta gaasivahetuse näitajaid oleks vastsündinutel vaja kasutada suletud aspiratsioonisüsteeme. Hapnik ja hingamisaparaat Intubeerimiseks on vajalik töötav hapnikusüsteem. Hapnikku võib võtta, kas siis seinahapnikusüsteemist, mis on intensiivravi palati voodikoha juures alati olemas koos niisutuspudeliga või hingamisaparaadist (Iivanainen jt 2003, Fuhrman jt 2006), mis tuuakse lapse voodikoha juurde enne intubeerimist. Respiraatorit ettevalmistades on õe ülesandeks jälgida, et hingamisaparaadist lapsele manustatav hapnik oleks soojendatud 36 0-370 ja niisutatud, et
süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. • Laevapere liikme tegutsemine, kui ta nägi inimese kukkumist merre. Inimene üle parda. Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda, võimalusel mitu ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Teavitatakse vahitüürimeest, kes annab laevale häire MOB ja pöörab laeva tagasikursile. Valvepaat valmistatakse ette ja kui jõutakse arvatava kukkumiskohani. Lastakse paat vette ülejäänud jälgivad tekilt veepinda. Otsitakse seni,
antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb Mägitõbi (eufooria, tähelepanu langus, iiveldus, 3-nõrkus, kopsu- või ajuturse) 10000 m vajalik hingamisaparaat Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m Gaaside lahustuvus paraneb, maht kahaneb, lämmastik või esile kutsuda kiidihik liinarkoosisarnase seisundi, hapniku liig kahjustab närvisüsteemi Ülespoole tõusmisel kessoontõbi (gaasid aurustuvad, mullid ummistavad sooni, kahjustuvad õõnesorganid)
lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides) Membraanid Ei ole steroole (erand Sisaldavad steroole mükoplasmad), steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid. Arhedel eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb rakumembraani Paikneb mitokondrite sopististes membraanis Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S Rakuskelett Tubuliini ja aktiini homoloogid, Tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid FtsZ ja MreB. Mikrotuubulid olemas. reegline puuduvad. Rakukest Sisaldab peptidoglükaani Peptidoglükaan puudub
mõõdetud väärtus 243 liitrit minutis, kuna treenimata inimeste kopsuventilatsioon võib kehalisel tööl ulatuda 120 - 180 liitrini minutis. Olenevalt paadiklassist esitab sõudetempo hingamis-süsteemi parameetritele erisuguseid nõudeid. Keha asend ja hingamislihaste kasutamise võimalus sõudmises võib piirata kopsuventilatsiooni ja sellega vähendada maksimaalset aeroobset võimsust, võrreldes jooksmisega ja jalgrattasõiduga. Eliitsõudjatel suudab aga nende hingamisaparaat ka sõudmise tingimustes varustada organismi piisava hulga hapnikuga. On teada, et ka kõige pingelisemal lihastööl ei ulatu sissehingamine tavaliselt 40 - 50%ni kopsumahust isegi kõige paremini treenitud sõudjatel. Seega sõudja, kelle kopsumaht on 4 - 5 liitrit, ei suuda efektiivselt sooritada intensiivset lihastööd. Selleks on vaja kopsumahtu 7 - 8 liitrit. Sõudmises, kus liigutuste tempo on 36 - 42 tõmmet minutis ja kopsuventilatsioon ulatub 140 -
aspiratsioon barbituraadid bradükardia CMV Combitube® COPD CPAP CPPV C-võte Difficult Airway difusioonihäired Easytube® management eelnev hapniku ekstubeerimine endotrahheaaltoru Esmarchi võte andmine etCO2 fluidotooraks Guedeli toru Wendli toru hemoglobiin hingamisaparaat hingamise hingamiskott minutimaht hingamismaht hingamissagedus hingamistakistus hingamistsükli ajasuhe hüperventilatsioon hüpoksia hüpoventilatsioon intubeerimine intubeerimis- IPPV Jacksoni asend juhtetraat kõrimask kapnograafia kapnomeetria kilpnäärme kõhr koniotoomia
teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Inimese vereringe peatumise korral lakkab teadvus 15 – 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Aju võib surra ka enne südant insuldi või pähe saadud löögi tagajärjel. Sellisel juhul ( ajusurmas ) hoiab hingamisaparaat südant töös. Kui inimene on liiga kaua teadvusetus seisundis, võib tal tekkida ajuturse, mis võib omakorda tekitada ajuverejooksu. Ajuturse võib purustada ajutüve ja sellele võib järgneda ajusurm. Verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad kliinilise surma või ajusurma korral funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu seotud neuronite laenglemistega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad töö
annaabi.ee 
