Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute ja kõnelete kellegagi? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui jääte istuma pärast alkoholita lõunasööki? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui olete autoroolis ja kui auto on peatunud mõneks minutiks (ristmikul jm)? KOKKU: *Saades kokku rohkem kui 10 punkti, tuleb arvestada, et unisuse määr on nii suur, et see võib põhjustada liiklusohtliku olukorra(sõidukit juhtides). 10 LISA 2 CPAP HINGAMISAPARAAT Foto 1. CPAP-hingamisaparaat raskekujulise uneapnoe ehk unelämbustõve raviks. Nüüdisaegne aparaat on väike, kaasavõetav reisile, võrdluseks kõrval kohvitass. Mitmed pikamaa-autojuhid kasutavad seda sõitude ajal. Foto 2. CPAP-aparaadi kasutamine (testimine, sobiva maski valimine). 11 LISA 3 POLÜSOMNOGRAAFIA Foto 3. Kogu öö uneuuring ehk polüsomnograafia (PSG).
giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik fotograaf pildistaja partii terviklik osa pmillestki, suur kaubasaadetis dramaatiline tugevaid tundeid, elamusi väljendav ekskursioon õppereis sürpriis üllatus kitarr elektriline keelpill
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid. Aive oli abivalmis, tahtejõuline ja noor inimene, kuni ta sai oma sünnipäeval teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Minu arust on see jube, et heade ja abivalmis inimestega juhtuvad taolised asjad. See on nii ebaõiglane, et noorel ja elutervel naisel avaldub üks hetk lihashaigus, mille tagajärjel võib ta eluks ajaks voodisse jääda. Aive puhul oli tegemist õnneks kergemat tüüpi lihashaigusega, mida andis kontr...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk- järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga
Lindude väike-vereringe ja suur vereringe on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalse- ja venoosse vere segunemist ei toimu. Kopsudel on üle kogu keha ulatuvad pikendused- õhukotid-, mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et linnud ei pea hingama nagu teised selgroogsed, aga kopsudes on neil ikkagi alati hapnikurikas õhk. Tänu sellele suudavad linnud lennata väga kõrgel, kus õhk sisaldab vähe hapnikku. Nii hingamisaparaat kui ka väga tõhus vereringesüsteem, mille mootoriks on kahe koja ja kahe vatsakesega neljakambriline süda, aitavad säilitada püsivat kehatemperatuuri. 8 Joonis 3 Lindude vereringe Suled on nahast tekkinud surnud moodustised. Need koosnevad kesksest suleroost, millele kinnituvad udemed. Need on varustatud ebemekestega, mis haakuvad üksteise külge, ja nii moodustubki udemetest terviklik sulelaba. Teatud ajavahemiku järel langevad suled välja ja
voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“
96. Kus on kõige lihtsam leida käsitulekustuti kasutamisjuhendit? 1. laeva tuletõrjeplaanilt 2. tulekustuti sildilt 3. LSA koodeksist 97. Mida tähistatkse juuresoleva sümboliga? 1. Süsihappegaasitulekustuti 2. CO2 kustutussüsteemiga varustatud ruum 3. CO2 piserdamise koht 98. Mitmeks minutiks peab tagama õhuvaru nõuete kohaselt SOLAS konventsioonile vastav evakueerimise hingamisaparaat? 1. 20 minutiks 2. 10 minutiks 3. 30 minutiks 99. Kui pikaks ajaks peavad SOLAS konventsioonile vastavad hingamisaparaadid tagama õhuvaru? 1. 10 minutiks 2. 20 minutiks 3. 30 minutiks 100. Mis võivad põhjustada laeval tulekahjusid? 1. tööd lahtise tulega 2. elektrijuhtmete vigastused 3. staatilised elektrilaengud 4
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
/p/ se opone a /b/ Neutralización – cuando en ciertas posiciones dos fonemas pierden su función distintiva se neutralizan. Archifonema – cuando dos fonemas quedan neutralizados, se pueden sustituir por un fonema que tenga como caraterística principal el rasgo común a ambos; este fonema resultante es el archifonema. Producción del sonido articulado El tracto vocal 1) Cavidades infraglóticas o aparato respiratorio Respiratoorne kompleks e hingamisaparaat Pulmones (Kopsud ) Bronquios (Bronhid ) Tráquea (Trahhea e hingetoru ) Inspiración y espiración (Sissehingamine ja väljahingamine) 2)Cavidad laríngea (glótica) o aparato fonador Fonatoorne kompleks Laringe (Kõri ) Cuerdas vocales (Häälepaelad e häälekurrud ) Glotis (Häälepilu) 3)Cavidades supraglóticas - o cavidades resonantes (No podríamos percibir los sonidos sin las cavidades resonantes que amplifican los sonidos. Las cavidades
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole. Sisaldavad steroole Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb mitokondrite Paikneb rakumembraani membraanis sopististel Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S - + Tuum ja tuuma DNA Tuumamembraan puudub. Esineb tuumamembraan ja
vältida aspireerimise käigus tekkida võivat hpoksiat (Weilitz 1991.). Jongerden jt. (2007) on oma uurimises jõudnud järeldusele, et ei ole suuri erinevusi, et eelistada suletud aspireerimist tavapärasele. Monaco jt. (2005) on tõestanud, et avatud aspireerimisel muutuvad rõhud kopsus oluliselt ja et mitte muuta gaasivahetuse näitajaid oleks vastsündinutel vaja kasutada suletud aspiratsioonisüsteeme. Hapnik ja hingamisaparaat Intubeerimiseks on vajalik töötav hapnikusüsteem. Hapnikku võib võtta, kas siis seinahapnikusüsteemist, mis on intensiivravi palati voodikoha juures alati olemas koos niisutuspudeliga või hingamisaparaadist (Iivanainen jt 2003, Fuhrman jt 2006), mis tuuakse lapse voodikoha juurde enne intubeerimist. Respiraatorit ettevalmistades on õe ülesandeks jälgida, et hingamisaparaadist lapsele manustatav hapnik oleks soojendatud 36 0-370 ja niisutatud, et
süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. • Laevapere liikme tegutsemine, kui ta nägi inimese kukkumist merre. Inimene üle parda. Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda, võimalusel mitu ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Teavitatakse vahitüürimeest, kes annab laevale häire MOB ja pöörab laeva tagasikursile. Valvepaat valmistatakse ette ja kui jõutakse arvatava kukkumiskohani. Lastakse paat vette ülejäänud jälgivad tekilt veepinda. Otsitakse seni,
antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb Mägitõbi (eufooria, tähelepanu langus, iiveldus, 3-nõrkus, kopsu- või ajuturse) 10000 m vajalik hingamisaparaat Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m Gaaside lahustuvus paraneb, maht kahaneb, lämmastik või esile kutsuda kiidihik liinarkoosisarnase seisundi, hapniku liig kahjustab närvisüsteemi Ülespoole tõusmisel kessoontõbi (gaasid aurustuvad, mullid ummistavad sooni, kahjustuvad õõnesorganid)
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
mõõdetud väärtus 243 liitrit minutis, kuna treenimata inimeste kopsuventilatsioon võib kehalisel tööl ulatuda 120 - 180 liitrini minutis. Olenevalt paadiklassist esitab sõudetempo hingamis-süsteemi parameetritele erisuguseid nõudeid. Keha asend ja hingamislihaste kasutamise võimalus sõudmises võib piirata kopsuventilatsiooni ja sellega vähendada maksimaalset aeroobset võimsust, võrreldes jooksmisega ja jalgrattasõiduga. Eliitsõudjatel suudab aga nende hingamisaparaat ka sõudmise tingimustes varustada organismi piisava hulga hapnikuga. On teada, et ka kõige pingelisemal lihastööl ei ulatu sissehingamine tavaliselt 40 - 50%ni kopsumahust isegi kõige paremini treenitud sõudjatel. Seega sõudja, kelle kopsumaht on 4 - 5 liitrit, ei suuda efektiivselt sooritada intensiivset lihastööd. Selleks on vaja kopsumahtu 7 - 8 liitrit. Sõudmises, kus liigutuste tempo on 36 - 42 tõmmet minutis ja kopsuventilatsioon ulatub 140 -
aspiratsioon barbituraadid bradükardia CMV Combitube® COPD CPAP CPPV C-võte Difficult Airway difusioonihäired Easytube® management eelnev hapniku ekstubeerimine endotrahheaaltoru Esmarchi võte andmine etCO2 fluidotooraks Guedeli toru Wendli toru hemoglobiin hingamisaparaat hingamise hingamiskott minutimaht hingamismaht hingamissagedus hingamistakistus hingamistsükli ajasuhe hüperventilatsioon hüpoksia hüpoventilatsioon intubeerimine intubeerimis- IPPV Jacksoni asend juhtetraat kõrimask kapnograafia kapnomeetria kilpnäärme kõhr koniotoomia
teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Inimese vereringe peatumise korral lakkab teadvus 15 – 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Aju võib surra ka enne südant insuldi või pähe saadud löögi tagajärjel. Sellisel juhul ( ajusurmas ) hoiab hingamisaparaat südant töös. Kui inimene on liiga kaua teadvusetus seisundis, võib tal tekkida ajuturse, mis võib omakorda tekitada ajuverejooksu. Ajuturse võib purustada ajutüve ja sellele võib järgneda ajusurm. Verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad kliinilise surma või ajusurma korral funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu seotud neuronite laenglemistega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
