seade, kus valgus realiseeritakse elektriliselt ning lisaks on ka võimalus nurki ning kraade mõõta Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre Spektromeeter- goniomeeter Valgusvihk suunatakse prismale Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest Spektromeeter-goniomeeter Prismas toimub valguse dispersioon(ehk erineva värvusega valgusvihud levivad erinevas suunas) Neeldumisspektri uurimine Tulemused Mõ õ tmin Go nio me e t Laine pikk Difrakts io o e ri us ni nurk s kaalanäit n1 54°23' 435 nm 15°20' n2 59°23' 595 nm 19°58' n3 60°15' 605 nm 20°50' J äreldus Neelab alates 435 nm lühemad lainepikkused ning 595 nm-605 nm laiema lainepikkuse. Kiirgusspektri uurmine Tänan kuulamast!
kiirus (928,57 V/s) on ligilähedane arvutuslikul teel saadud maksimaalsele pinge kasvamise kiirusele (962,83 V/s). Impulss signaalide jälgimine Impulsside amplituud: Umin = 1,48 V Umax = 1,60 V U min + U max U amp = = 1,54V 2 Impulsside pikkus: t1 = 23,52 ms t2 = 35,98 ms t = 12,46 ms Periood: T = 10,14 ms Kõlari resonantssageduse määramine Umin [V] tmin [ms] Umax [V] tmax [ms] 0,92 8,90 1,36 3,76 0,48 20,58 0,76 15,16 0,24 32,26 0,48 26,74 0,11 43,12 0,32 38,18 Perioodide väärtused: 8,90 3,76 = 5,14 ms 5,14 + 5,42 + 5,52 + 4,94
Mõõtmiste keskväärtus: t k = t i = 2459,62 ms n i=1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1 ( t i - t k ) = 14981,24 ms2 2 Standardhälve: = D( t ) = ± 122,4 ms Mõõdetud ajavahemiku täpne väärtus oli t = 2493 ms Et see langeb vahemikku tk ± 1,68 = 205,63 ms Väikseim tulemus oli tmin= 2105 ms. Suurim tulemus tmax= 2681 ms. Tõenäosus, et järgmine mõõtmine langeb sellesse vahemikku, on n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 n + 1 50 + 1 51 Mõõtetulemustest 24 tükki langes vahemikku 2,493 ± 0,05 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on P = m / n = 24 / 50 = 0,48 Mõõtetulemustest 6 tükki langes vahemikku 2,493 ± 0.01 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on P = m / n = 6 / 50 = 0,12
Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1 ( t i - t k ) = 8908,947 ms 2 Standardhälve: = D( t ) = ± 94,38722 ms Täpne ajavahemik mõõdetuna ajamõõtjaga: t= 2553.9ms Ajaintervallide mõõteseadme eraldusvõime t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 /2553,9 =0,392*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,0785 Mõõdetud ajavahemiku täpne väärtus oli t = 2553.9 Väikseim tulemus oli tmin= 2195,2ms. Suurim tulemus tmax= 2653,5 ms. Tõenäosus, et järgmine mõõtmine langeb sellesse vahemikku, on n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 n + 1 50 + 1 51 Tôenäosus, et katsetaja môôdab ajaintervalle veaga ±0,1 s ja ±0,05 s. 2453,9-2653,9 ms vahemikku jäi 41 mõõtmist Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on m / n * P0 = 41 / 50 * 0,961=0,788 2503,9-2603,9 ms vahemikku jäi 34 mõõtmist
21 1500 243 2 22 1800 245 2 23 2400 248 3 24 3000 252 4 Integraalse jaotuskõvera lähteandmed. Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin=690 32 1,49*10-4 7,55*10-6 68,09~68% 780 33 1,32*10-4 7,11*10-6 70,21~70% 900 34 1,14*10-4 6,60*10-6 72,34~72% 1200 36 8,58*10-5 5,73*10-6 76,60~77% 1500 38 6,87*10-5 5,13*10-6 80,85~81% 1800 40 5,72*10-5 4,68*10-6 85,11~85%
Generaatri impulsi pikkus: ~3 s Saagedusmõõturi eraldusvõime: 1ms Täpne ajavahemik mõõdetuna ajamõõtjaga: t = 2054 ms Ajaintervallide mõõteseadme eraldusvõime t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 / 2054 = ± 0,487*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,0785 Mõõdetud ajavahemiku täpne väärtus oli t = 2054 ms Et see langeb vahemikku tk ± 1,6 = 2043,42 ± 257,95 ms Siis võib öelda, et süstemaatilist viga ei esinenud. Väikseim tulemus oli tmin= 1693 ms. Suurim tulemus tmax= 2671 ms. Tõenäosus, et järgmine mõõtmine langeb sellesse vahemikku, on n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 n + 1 50 + 1 51 Mõõtetulemustest 35 tükki langes vahemikku 2,0434 ± 0,1000 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on m / n * P0 = 35 / 50 * 0,961 = 0,673 Mõõtetulemustest 28 tükki langes vahemikku 2,0434 ± 0,0500 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on
780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57 Joonis 1 Tabel 1 graafiliselt ( P=f(t) ) Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin =280 16,5 0,000368 rmax1,184E-05 39 600 22,5 0,000172 8,1049E-06 52 900 36,5 0,000114 6,6176E-06 85 1200 37,5 8,58E-05 5,731E-06 88 1800 38,5 5,72E-05 4,6793E-06 91 tmax =3000 42,5 3,43E-05 rmin=3,6246E-06 100 Joonis 2 Integraalne jaotuskõver Tabel 3 Diferentsiaalse jaotuskõvera lähteandmed Fkeskm=|
viljakahjustusi. 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 123cm (L max = 175cm, Lmin = 150cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodi jooksul (L) oli 149,7cm (Lmax = 162,7cm, Lmin = 137,7cm). Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimedel moodustus keskmiselt (n)16.2tomatit (nmax = 33ja nmin = 18). Katseaegne keskmine kasvuhoone sisetemperatuur (t) oli 33,80C (tmax = 380C ja tmin = 27 0C). 4.2 Katse tulemused väliskeskkonnas Välistingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 124,9cm (L max = 181cm, Lmin = 165cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodil (L) oli153,4 cm (L max = 159,4cm, Lmin = 143,4). Välistingimustes kasvanud taimedel moodustus keskmiselt (n) 24,8 tomatit (nmax = 38 ja nmin = 25). Katseaegne keskmine välistemperatuur (t) oli 27,20C (tmax = 350C ja tmin = 20,90C). 4.3 Katse tulemused toakeskkonnas
Ts diagrammilt: q T t = 1 - 2 = 1 - min ,sest q1 Tmax q1 = Tmax ( s 2 - s1 ) q 2 = Tmin ( s 2 - s1 ) 30. Carnot pöördringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Jahutusteguri avaldise tuletus. Need diagrammid ainult teistpidi. Eelmise punkti põhjal: q2 , siis
Ts diagrammilt: q T t 1 2 1 min ,sest q1 Tmax q1 Tmax ( s 2 s1 ) q 2 Tmin ( s 2 s1 ) 30. Carnot pöördringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Jahutusteguri avaldise tuletus. Need diagrammid ainult teistpidi. Eelmise punkti põhjal: q2 , siis
Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. pH toime mikroobidele
Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Mustadel suitsejatel, vulkaanilistes järvedes, geisrites Psührofiilide ja termofiilide, nende membraanide ja valkude iseärasused.
- vastutus ehitusmaksumuse eest - pakkumisdokumentide väljastamisajad 5. Esita valem ehitustöö kestuse arvutamiseks projektijärgse töömahu ja töölise tööviljakuse kaudu. Demonstreeri tulemust mõõtühikute kaudu. T = Q/n, [Päeva=iminpäeva/inimesi] T ehitustöö kestus Q töömahukus. n tööliste arv tööl: Q = P/R, [Inimpäeva= m2 / (m2 /inimpäevas)] Q töömahukus. P töömaht eelarvest R tööviljakuse norm Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax , nmax maksimaalne tööliste arv tööl 6. Loetle ehituse omaniku järelvalve ülesanded. 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5. Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid 6
3 l3kr > l2kr, l1kr imaginaarne l3kr σt kesk , σmax 4 l3kr imaginaarne või väga suur l1kr σt min , σt kesk Arvutuslikku visangu pikkust võrreldakse kriitiliste visangutega ning lähte- pinged σ0 võetakse vastavalt tabelile 4, lähtetemperatuurid t0 ja lähteeri- koormused γ0 võetakse vastavalt lähtepingega määratud koormusjuhtumile (vt tabel 6): σt min ,tmin , γ1 ; σt kesk , t kesk , γ1 ; σmax , -5ºC, γ7. Monometalljuhtmete puhul σt min = σmax = σlub ja valem lihtsustub: 24α ( −5 − t min ) lkr = σ lub γ 27 − γ 12 ja lähtuda tuleb tabeli 3 teisest reast. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 25 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE
Osadel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad. Osad seened paljunevad mittesuguliselt spooridega. Hüüfi tipus moodustuvad konidiospoorid e. koniidid. Akineedid niitjatel tsüanobakteritel moodustuvad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi ja heterotsüstid, kus toimub N2 sidumine. Igast aktineedist moodustub uus rakkude niit. 66. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Iga mikroobi iseloomustab 3 temperatuuri: 1. Tmin - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. Topt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. Tmax - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. 67. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Hüpertermofiilid on enamasti arhed. Ka evolutsiooniliselt vanad bakterid. Neid võib
vaktsiinide tegemiseks. Rakult eraldatakse piilid ja neid kasutatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Piilid koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. 15. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor.
T. Siseenergia muutus - Q = C * 1*x * t Energia jäävuse seadus = Q + P + T + B + = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1. Muutused pinnal ja sügavuses toimuvad sama perioodiga kui maapinnal on maksimum ja järgmine maksimum toimub ööpäeva pärast. Muutuste perioodid on samad (pinnal ja sügavuses). 2. Temperatuuri muutused sügavuse suurenedes väheneva: tmax tmin = A see on temperatuuriamplituud kõige madalama ja kõrgema temperatuuri vahe. 3. Maksimumid ja miinimumid maa sees erinevad sellest, mis on maapinnal Muld koosneb soojuslikus mõttes kolmest osast: 1. Mulla materjal 2. Mullas olev õhk 3. Mullas olev vesi Liivaterad seovad vett halvasti (üldse kõik liivad lasevad vett läbi), aga savi seob vett hästi. Kõige suuremad ruumerisoojus on savirikastel muldadel. Liivastel on väike ruumerisoojus.
Desinfitseerivad ained ei tapa endospoore ja ka mitmeid viirusi, kuid nad hävitavad enamiku bakterite vegetatiivsed rakud. Iga mikroobi iseloomustab 3 temperatuuri karakteristikutkardinaalpunkti: 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. T max - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. Topt on alati lähemal Tmax-le, kui Tmin-le. Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. Haigusetekitajaid mikroobe nimetatakse patogeenideks. Patogeensus on mikroobiliigi potentsiaalne võime esile kutsuda haigestumist. Patogeensus on liigi omadus, seda kontrollitakse paljude geenidega
Punkthinnang on kõige enam kasutamist leidnud statistilise hinnagu liigiks. Punkthinnangu puuduseks on asjaolu, et saadud hinnang võib osutuda vigaseks. Seega ka kõik järeldused ja punkthinnangu alusel tehtud analüüsid võivas osutuda ekslikeks.Teiseks hinnangu liigiks on vahemikhinnangud. Vahemikhinnang kujutab endast hinnangu määramispiirkonnas teatud vahemikku. Seega vahemikhinnangut iseloomustavad 3 suurust (parameetrit): vahemikku alampiir tmin, vahemiku ülempiir tmax ja vahemikkku langemise tõenäosus p. Vahemikhinnangu eelis seisneb selles, et andes ette küllalt suure tõenäosuse p, võime olla kindel selles, et me ei eksi. Vahemikhinnangu puuduseks on asjaolu, et vahemikhinnangu edaspidine kasutamine on tülikas. Praktikas analüüs tehakse kolmes erinevas variandis. Esimese analüüsivariandis hinnangu väärtuseks võetakse vahemiku keskmine väärtus. Teises analüüsivariandis
tööviljakuse norm (m2/inimpäevas; m3/inimpõevas). Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega töötamistkontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. varustamine Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale Rivi stuktuur Tmin = P/R*nmax , kus nmax maksimaalne tööliste arv tööl. ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist. Jaoskond Jaoskond Jaoskond 35. Millisel juhul kasutatakse kulude katmisel põhinevad 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, 72.Loetle ehitustööde järgnevus hoone aluse osa ehitamisel
Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. T max - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Psührofiilid -10-20/5 Armastavad jahedust. Valgud peavad suutma jahedas töötada, ei tohi olla liiga jäigad.
34. Kuidas arvutada ehitustöö kestust? Valemid ja mõõtühikud. Kalenderplaanimiseks on vaja määrata tööde kestus: T = Q/n (päeva), kus n tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max min kestus; Q töömahukus. Q = P/R, kus P töömaht eelarvest (m2 või m3 või jm), R tööviljakuse norm (m2/inimpäevas; m3/inimpõevas). Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax , kus nmax maksimaalne tööliste arv tööl. 35. Millisel juhul kasutatakse kulude katmisel põhinevad hinnamehhanismi? Selle variandid. Taoline hinnakujundusmehhanism on soovitav avarii- ja remonditööde puhul, kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks
Samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud temperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub). Temperatuuri mõju juures peab arvestama ka seda, et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahustes. Vesi peab rakus olema vedelas olekus. Kõrgel temperatuuril ta aurub ja madalamal jäätub. Jääkristallid lõhuvad raku struktuure. Membraanide olek ka tähtis. 3 tähtsat temperatuuri: Tmin- temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva. Tmax- temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. Topt- temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. Mikroobirühm Tmin (°C) Topt (°C) Tmax (°C) Psührofiilid -10 0 5-15 25-30 Mesofiilid 10 25-38 40-48 Termofiilid 40 >45 70
Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. XIII 66. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) 67. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. T max - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva 68. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Psührofiilid -10-20/5 Armastavad jahedust
3.4 - põlemisgaaside paisumine ja liikumiskiiruse kasv düüsis; 4.1 õhku paisatavate põlemisgaaside jahutamine keskkonna temperatuurini. Termiline kasutegur on leitav: = 1 1 / (k-1)/k , kus = p2/p1 rõhu suurenemisaste; k adiabaadi näitaja. Termodünaamilise hinnangu andmiseks igale toodud näitele tuleb võrrelda nende kasutegureid Carnot´ ringprotsessi kasuteguriga, mis on leitud selle ringprotsessi ekstremaaltemperatuuridel Tmaks ja Tmin. Siinjuures tuleb arvestada, et igal juhul on Carnot´ ringprotsessi termiline kasutegur suurem (98). Võrdlemisel tuleb iga vaadeldav ringprotsess asendada temaga ekvivalentse Carnot´ ringprotsessiga keskmiste soojuse sisenemise-ja väljumistemperatuuridega. Termiline kasutegur üldjuhul i = 1 T 2,i,cp / T 1,i,cp Tuleohutuse seisukohalt tuleb kasutada erinevaid sisepõlemismootoreid. Samal ajal ei tohi