Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega
Paiknevad rakumembraani all. Võimaldavad fotosünteesida ka nõrgas valguses. Parasporaalkehad: valgulised protoksiinid, paiknevad endospoori kõrval. Toksilised putukate vastsetele- biotõrje. Esinevad mõnedes batsillides (B.poppillae, B.sphaericus) Magnetosoomid: võimaldavad b-del orienteeruda magnetväljas. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Funktsioonid: 1)mehhaaniline kaitse 2)väliskuju säilitamine 3)viburi toestamine liikumisel 4)adhesiinid on seotud kestaga 5)retseptorid faagidele 6)ainult turgori all olev rakk saab kasvada Ehitus: 1)Mükoplasmad- RK puudub 2)g+ (RK paks, homogeenne) 3)g- (RK mitmekihiline, RKs välismembraan) 4)valguline (osad arhed) Peptidoglükaan, selle koostis. PDG on heterosahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad NAM ja NAG, mis on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Võrgustikuks ühendatud tetrapeptiidide abil. PDG võrk on kas 1-3 kigiline (g-) või 15-40 kihiline (g+).
resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda. Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini. Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide.
Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Membraanile kinnituvad basaalkeha abil viburid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrk on kas 1-3 kihiline (graamneg
NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi! Rakukesta funktsioonid o mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ja isegi enam). o väliskuju säilitamine rakukest (just peptidoglükaankiht selles) määrab raku kuju (kui kest eemaldada, võtavad kõik rakud kera kuju). o viburi toestamine. o kleepumine pinnale (adhesiinid on seotud kestaga). o antigeensete omaduste määramine (lipoplüsahhariidid jne). Peptidoglükaani koostis o Peptidoglükaan on enamvähem sarnase koostisega kõigil g(-) bakteritel, kuid g(+) bakteritel on suuri erinevusi, näiteks erinevad diaminohapped tetrapeptiidis. o Väikseid modifikatsioone on ka peptidoglükaani glükaanahelas, näiteks mükobakteritel ja
tugifibrillid on peptidoglükaanist. 1. mükoplasmad- rakukest puudub. 2. grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist 3. gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan 4. valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! 40. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud beeta-1,4-glükosiidsidemega
Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees.
Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda kk-s, kus on vähe vett ja kus ei saakski viburitega liikuda. Libisevalt liikuvatel bakteritel on düüsid, läbi mille eritatakse rakust lima sama kiirusega, nagu rakk edasi liigub. 53. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Rakud kleepuvad pindadele piilide abil. Piilid on valgulised jätked bakteri pinnal, on lühemad kui viburid. Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna retseptoritele. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhumise eest. Tahketele osakestele kinnitunult toimub bakterite kasv kiiremini, kuna tahketele osakestele adsorbeeruvad ka toitained. 54. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Moodustub kui bakterid kinnituvad pinnale nö ,,koondavad vägesid". Biokiles
25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon // Neid rakke, kellel pole F plasmiidi nim F- rakkudeks ehk retsipientrakkudeks 26. Mille poolest erineb Gram-NEG ja Gram-POS bakterite konjugatsioon? Gram-NEG bakteril liigub geneetiline info ühest bakterirakust teise konjugatsioonisillakese ehk F pili kaudu, aga Gram-POS bakteritel vahendavad konjugatsiooni fimbriate adhesiinid. 27. Kuidas jaotatakse faage? Bakteriofaagid ehk faagid jagunevad nagu muudki viirused: VIRULENTSED ehk lüütilised faagid – nakatades mikroobi põhjustavad selle lüüsi MÕÕDUKAD ehk tempereeritud ehk lüsogeensed faagid – säilivad bakteri genoomis ’’vaikivana’’ ja aktiveeruvad hiljem ; lõhuvad peremeesraku täitsa ära, võivad avalduda (nt herpes viirus) 28. Kirjelda viiruse lüütilist tsüklit 1
o Maatriks (betoon) Taimerakus on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku tugikesta moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: Mehhaaniline kaitse ( raku sees on kõrge osmootne rõhk.- 2-5<... atm. ) Väliskuju säilitamine ( kui raku kest eemaldada võtavad kõik rakud kera kuju ) Viburi toestamine liikumisel Kleepumine pinnale. ( Adhesiinid on seotud kestaga ) Retseptorsaidid faagidele. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada. Bakterid saab rakukesta ehituse järgi jagada nelja suurde rühma: o Mükoplasmad- rakukest puudub o G(+) bakterid- rakukest paks, homogeenne. (koosneb peamiselt peptidoglükaanist) o G(-) bakterid- rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan (peptidoglükaani vähe) o Valgulise kestaga bakterid ( osad arhed )
See protsess on ühesuunalise iseloomuga-doonorilt retsipiendile. .F+ ja F vahel moodustub F-pili vahendusel konjukatsiooni kanal. Kanali teket kontrollib tegur F (inglise keelest fertility-sugulisus). Moodustunud kanali kaudu kandub osa DNA- st retsipiendi rakku ja integreerub selle genoomi. Konjugatsiooniprotsess on Gram-positiivsetes ja Gram-negatiivsetes bakterites pisut erinev. Doonori ja retsipiendi kontakti Gram-positiivsetel bakteritel ei vahenda nn. sex- pilid vaid fibrillide adhesiinid F-faktorita raku pinnal on retseptoriteks lipoteihhoiinhappe molekulid. Tervikliku genoomi ülekanne võtab rohkesti aega ja see toimub harva sest bakterid alluvad keskonnas toimuvale molekulide Browni liikumisele, mis põhjustab konjukatsioonikanali purunemist. Konjugatsiooni saab katkestada ka mehhaanilisel viisil, näiteks raputamisega. Geneetilise informatsiooni ülekannet konjugatsiooni teel on kõige paremini uuritud enterobakteritel.
O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega. Samas Ag ja haiguse vaheline seos pole absoluutne. ¨ E. coli K1 sageli ka N. meningitidis ja Haemophilus meningitidis pinnal. Tüvi E. coli K1 seotud vastsündinute meningiidiga. Osa kihnu antigeene on kehvad immunogeenid, takistades sellega AK poolt vahendatud immuuunvastuse eest. Viburite antigeenidel oluline osa adhesioonis. Enterobacteriaceae virulentsusfaktorid n Adhesiinid 1.¨ Tüüp I pili ¨ 2.CFAI/CFAII/CFAIII kolonisatsioonifaktorid 3.¨ Tüüp 3 pili = P-pili (mannoos- resistentne pili) 4.¨ Bundle forming pili 5.¨ Kihn . Toksiinid ¨ Eksotoksiinid ¨ Termolabiilne enterotoksiin (LT I ja LT II) ¨ Shiga-toksiin - tsütotoksiin ¨ Hemolüsiin. Invasioon ja intratsellulaarne asetus ¨ Intimin, invasiini valgud ¨ Kasvufaktorid ¨ Seerum resistentsus ¨ Kolitsiinid=bakteriotsiinid. Escherichia coli uroinfektsioon n Kuseteede infektsioonid (80%
Peptidoglükaan puudub. GRAMREAKTIIVSUS NÄITAB RAKUKESTA EHITUSTÜÜPI!!! Rakukesta funktsioonid 1. Mehhaaniline kaitse (kaitseb RAKU SEEST tuleva surve eest: raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ning isegi rohkem) 2. Väliskuju säilitamine- rakukest (just peptidoglükaankiht selles) määrab raku kuju (kesta eemaldamisel võtavad kõik rakud kera kuju). 3. Viburi toestamine 4. Kleepumine pinnale (adhesiinid- kleepimisvõimelised ained/molekulid- seotud kestaga) 5. Antigeensete omaduste määramine (lipopolüsahhariidid) Bacillus megaterium- pulkbakter. Vasakul näha tema aheldunud rakud. Kui rakke töödelda lüsotsüümiga (lüüsida kesta tugivõrgustik) ja rakkude keskkonnale lisada osmootse rõhu tõstmiseks sahharoosi, siis võtavad rakud kera kuju ja ei lõhke. Kui panna sellised rakud destilleeritud vette, siis nad lõhkevad.
välismembraanis). Tüüp I piili FimH (adhesiin), FimG, FimF, u 1000 FimA. Terminatsioonisubühikut pole teada. Subühikud sekreteeritakse periplasmasse Sec-süsteemiga. Periplasmas aitavad PapD ja FimC piili subühikud pakkida õigesse konformatsiooni ning värativalkudes (PapC ja FimD) toimub piili polümeriseerumine. Adhesiinisubühik (PapG ja FimH) on olulised substraadile kinnitumiseks. Piilide adhesiinid pole järjestuse alusel sarnased, kuid nende struktuur on sarnane moodustavad -lehtedest tünja struktuuri, mille sisse seotakse retseptormolekul. PapG tunneb ära glükolipiide ning FimH D-mannoospüranosiide. Pseudomonas aeruginosa CU-piili näiteks on Cup-fimbriad, vastavad geenid viies cup (chaperone-usher pathway) klastris (operonis). Need klastrid on erinevalt reguleeritud ning arvatavasti täidavad raku pinnal erinevaid ülesandeid.
annaabi.ee 
