Zygomycota + S Zymomonas - + + + + Thermacae + + Thermodesulfo-bacterium - + + + + + + Thermoproteus + + + Thermotogales - + + + Thermus + + Thiobacillus - + + M + + Treponema pallidum - + Tsüanobakter + + + + + + Vibrio - F M Yersinia pestis - F + ?
Aquifex aeolicus + + + + Deferibacterial + + + + + Thermodesulfobacterium + + + + Thermotogales + + + Deinokokkid + Thermus + + Thermacae + + Spiroheedid mõned Psedomonas fluorescens + + Azotobacter + + + Escherichia coli + + Listeria + + fakultat
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
(Makroergilised ühendid) 5.Võrdle auto/heterotroofe, näited organismidest. Autorotroof- potokemo süntees, orgaanilise aine lähteained väliskeskkonnast. NT:õunapuu, amööb, agarik, kolibakter, piimhappebakter Heterotroof- energia toidust, orgaanilise aine lähteained toidust. NT: jänes, pärmseen, tigu, kilpjalg, karu, inimene ÜHINE: vajavad energiat, paljunemine, rakk, ainevahetus, reag. ärritustele 6.#Kuidas on seotud geneetika ja Thermus aquaticus? bakter, mis on kuumusekindel ja neil on üks kõige tähtsam ensüüm molekulaarbioloogias, mingi ahelreaktsiooniga oli pistmist maali See kuumas vees elav bakter ,,parandab" DNA omadusi (pole kindel) 7.Võrdle oksüdeerumist/redutseerumist. Oksüdeerumine- elektronide arv väheneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia vabaneb Redutseerumine- elektronide arv suureneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia salvestub 8
vesinikku oksüdeerivad ka evolutsiooniliselt kõige vanemad bakterid, siis arvatakse, et elu algetapil Maal oli just vesiniku oksüdatsioonil baseeruv energeetiline metabolism oluline. · See, et vesiniku oksüdatsioon on väga levinud praegu kogu bakterimaailmas näitab, et vesiniku oksüdatsioon on bakteritele energeetiliselt väga kasulik. Kommertsiaalsed ensüümid arhedest · Thermus aquaticuse (bakter) DNA polümeraasi asemel saab kasutada polümeraase, mis ei tee vigu. Sellised polümeraasid on eraldatud arhedest Pyrococcus woesei (Pwo polümeraas), Pyrococcus furiosus (Pfu polümeraas), Thermococcus litoralis (Tli e. Vent polümeraas). Arhede hõimkonnad Crenarchaeota · Cren, st. allikas. Arvatakse, et see rühm on aeglaselt evolutsioneerunud ja nende tänapäeval elavad esindajad võiksid olla sarnased kõigide arhede eellasega.
Kompostimise etapid: • Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb komposteeritava materjaliga • Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste
PCR pohietapid on jargmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks uksikahelaks korge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hubridiseerimine e "istutatamine" kummalegi uksikahelale, milleks viiakse temperatuur alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela suntees DNA-polumeraasi toimel (72 °C juures, aeg soltub loigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatav ensuum on termostabiilne ja on isoleeritud kuumaveeallikates elavatest bakteritest (nt Thermus aquaticus, temalt saadud ensuumi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks-DNA, praimerid, ensuum ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt uhte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsukleid voib korrata kumneid kordi. Igas tsuklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsuklites on reaktsiooni efektiivsus vaiksem, kuna
Temperatuur tõstetakse 72 °C juurde, mis on Taq-polümeraasi „töötemperatuur“. Polümeraas saab alustada DNA sünteesi ainult praimerite vabast 3’ otsast ja seetõttu liikuda sünteesiga ainult ühes suunas. Tulemusena tekib mõlemale DNA üksikahelale komplementaarne ahel. 4) Eelpoolmainitud etappe (tsükleid) korratakse 20–30 korda, et amplifitseerida piisav arv DNA molekule. 18. Millist polümeraasi kasutatakse PCR protseduuril ja miks? Mikroorganismist Thermus aquaticus pärit DNA Taq polümeraasi, kuna see on kuumale vastupidav ning ei denatureeri 94º C juures. 19. Mis on praimerid? 15-25 nukleotiidi pikkused komplementaarsed oligonukleotiidid, mida kasutatakse PCR-is. Praimer on lühike (tavaliselt umbes kümme aluspaari pikkune) nukleiinhappe lõik, mis on DNA replikatsiooni alguskohaks. 20. Kes töötas välja PCR meetodi? 2:2-3. PCR meetodi leiutas 1983 Kary Mullis. 21. Mis on geel-elektroforees ja milleks seda kasutatakse? 2:11-15.
PCR põhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). 8. Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid? Kasutatakse: viiruste kvantiteerimiseks, geeniekspressiooni kvantiteerimiseks, DNA kahjustuse mõõtmiseks, kvaliteedikontrolliks ja proovide valideerimiseks, genotüpiseerimiseks, patogeenide detekteerimiseks. Kvantifitseerimiseks,
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
°C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni efektiivsus väiksem, kuna ensüümi aktiivsus langeb, samuti lôpevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga vôimalik lisada.
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente). Kromosoomi koopiaarv on suurem kui 1. See võimaldab kahjustunud DNA parandamist homoloogilise rekombinatsiooniga. Väga efektiivsed DNA parandamise mehhanismid. Rakus rohkesti polüamiine. Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kuumaveeallikad / merevesi. Tündaliseerimine. Vaheaegadega kuumutamine. Pastöriseerimine. Kuumtöötlemine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Rakkude külmutamist mitmesugustes kaitsesöötmetes (puljong, seerum, glütserool) kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel.
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Psührofiilide membraanid on vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. 41 Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Neid saab isoleerida näiteks kuumenevatest kompostihunnikutest ja kuumenevast mullast. Paljudel neist on on termoresistentsed dipikoliinhapet sisaldavad endospoorid. Termofiilsed on ka osa laktobatsillide liike. L. lactis, L. delbrückii, L. bulgaricus. Nende bakterite Tmax on ca 50-53 oC. Ka metanogeenide hulgas on termofiile. Näiteks Methanopyrus.
eukarüootsetes ribosoomides 60% massist. Ribosoomid ise moodustavad bakterites 20-40% kuivmassist, eukarüootides tunduvalt väiksema osa. Ribosoomi struktuuri uurimise alal on viimaste aastate jooksul toimunud läbimurre, on suudetud kristalliseerida ribosoomide subühikud ja lahendada röngenkiirte hajumisel tekkiv difraktsioonipilt, mille tulemusel koos elektronmikroskoopia andmetega on esitatud ribosoomide ruumilise struktuuri mudel. Mudelid on seni veel keskmise lahutusvõimega (5-5,5 Å, Thermus thermophilus'e 50S ja Haloarcula marismortui 30S), aga annavad siiski pildi ribosoomi struktuurse organisatsiooni kohta. rRNA ja valgud on organiseeritud ribosoomi struktuurseteks domäänideks, mis moodustavad mRNA, tRNA'de ja valguliste translatsioonifaktorite sidumiskohad. rRNA moodustab suurema osa ribosoomist ja seega annab just rRNA struktuurne organisatsioon ribosoomi põhilise vormi. rRNA sekundaarstruktuuri domäänid (vt. joon. 8.3)
ei tohi olla liiga jäigad. Valgu teevad jäigaks beeta-lehed struktuuris, alfa-heeliksid võimaldavad suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta- lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Termofiil on mikroob, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45 oC. Tmax on neil ca 70oC. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad dimeerid ja tertrameerid. Rakud on väikesed, spooritaolised. Vaba vee sisaldus rakkudes väike.
Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente). Kromosoomi koopiaarv on suurem kui 1. See võimaldab kahjustunud DNA parandamist homoloogilise rekombinatsiooniga. Väga efektiivsed DNA parandamise mehhanismid. Rakus rohkesti polüamiine. Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kuumaveeallikad / merevesi. 69. Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi
Temperatuuri, mille juures mikroobirakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum- temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas. Näitena olgu toodud mõnele liigile omased miinimum-optimum-maksimumtemperatuurid (°C), mis võivad kõikuda veel ka sõltuvalt teistest keskkonnatingimustest (pH, toitaineline kooslus jne): P. fluorescens 4 2530 40; S. aureus 6 3037 46; Thermus aquaticus 40 7072 79. Mikroobid jaotatakse 5 rühma optimaalse kasvutemperatuuri piiride järgi: psührofiilid <0 515 20; psührotroofid 0 2030 35; mesofiilid 1520 3040 45; termofiilid 40 5565 72; hüpertermofiilid 67 90100 113. Siinjuures oleks otstarbekas rõhutada, et ka külmalembeste mikroobide kasvu
4. Ühe nukleotiidi polümorfism (SNP) Kuidas PCR töötab: DNA koos amplifitseerimist vajava lõiguga ja kaks sünteetilist oligonukleotiidist praimerit, mis on komplementaarsed lõigu algustega. Denatureerime DNA kaksikahela üheahelaliseks kuumutades 94°C. Kiiresti jahutada DNA (37-65°C) ja liita praimerid soovitava lõigu otsa külge (komplementaarne otsa nukleotiidiga). Nüüd ahela süntees 70-75°C juures kasutades termo-resistentset DNA polümeraasi (nn. Taq polümeraas saadud Thermus aquaticus'elt). Sama protseduuri (denaturatsioon, liitmine ja ahela süntees) korrata 20-45 korda (s.o. 1 million kuni 35 trillionit koopiat). Jahutame 4°C ja säilitame paljundatud DNAd analüüsideks. Kaasaegne automatiseeritud sekveneerimine fluorestseeriva märgiga: 4 värviga märgitud nukleotiidid ühes tuubis ja foreesitakse ühel joonel polüakrüülamiid geelis või siis kapillarides, millistes on geel. UV laser detekteerib värvid ja loeb järjestuse. Järjestus
Kompostimine on orgaanilise aine oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). kontrollitud bioloogiline ja keemiline Kui temperatuur letab 40 oC, siis hakkavad lagundamine ja selle protsessi domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur lpptulemuseks on toitaineterikas ja on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti hea struktuuriga huumus. bakterite (Bacillus), aktinomtseetide Kompostimise tulemusena vheneb (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, 80 %. Kompostida vib lihtsalt- kuhjata Mucor) vahendusel. ks arvukamaid bakteriliike lagundatav materjal hunnikusse vi kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. keeruliselt- kasutada spetsiaalseid Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mahuteid. mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis Esimene keerulisem kompostimise suureneb seente (0.01-1 x106 KM g-1) ja
°C; 40-60 sek); 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70°C (ca 30 sek); 51 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (70-75 °C juures, aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatav ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumaveeallikates elavatest bakteritest (nt Thermus aquaticus, temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks-DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahe- kordistub
annaabi.ee 
