Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe. NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA NAMIBI KÕRBE PÕHJAOSA TAIMED JA LOOMAD Namibi kõrbes on üle 600 erineva taimeliigi ning paljud neist on väga erilised ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest on Welwitschia mirabilis, mis kasvatab endale mitme meetri pikkused pikad ribakujulised lehed, mis krutivad ennast kõrbetuulte käes keerdu. Lisaks kasvab seal aloe, akaatsia, makalani palm jne. WELWITSCHIA MIRABILIS Enamuse Namibi kõrbes elavatest loomadest moodustavad lülijalgsed ja teised väikesed loomad, nagu näiteks mardikad, sisalikud ja maod. Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka
3. slaid If we destroy some kind of spiece, we cant recreate it. They carrie unique information which cant be restored. Maybe in the future, the technology will get so far that they can recreate some extincted spieces. Here is araucaria mirabilis which was living approximately 160 million years ago If we create some culture on the field or cut down some alder forest and replace it with spruces, will it have interaction to the whole world? It's extremely difficult to answer, because there are so many factors. 4. slaid Renewable resources have became metaphor with meaning that its easy way to produce energy. Its easy to destroy our forests but it changes our ecosystem. They cause blowdowns,
Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Kirjeldatud on järgmisi liikumisviise: 1)rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas 2)viburiteta libisemine tahkle pinnal 3)voogamine: kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburitega 4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas
lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitsia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on
) 1. Tsefaleksiin 2. Tsefazoliin 1. põlvkond: kitsas 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Mõningane aktiivsus G- 3. Tsefalotiin toimespekter bakterite suhtes (E. coli, Klebsiella, Proteus mirabilis). 4. Tsefapiriin 2. põlvkond: laiendatud 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Paranenud toime G- bakterite 1. Tsefaklor toimespekter suhtes (Enterobacter, Citrobacter, Proteus). 2. Tsefuroksiim 1. Tsefotaksiim
kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.) ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal.
........................................................................7 Sõnadelt tegudele....................................................................................................................... 8 Ainus ja oma...............................................................................................................................9 Sotsioloogia sünd..................................................................................................................... 10 Annus mirabilis ja Einstein...................................................................................................... 13 Maakerade paradoks.................................................................................................................16 Freud.........................................................................................................................................18 Kokkuvõte.............................................................................................
pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud.
Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans
Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4) Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh, Halobacterium halobium, Spirillum 5) Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. (Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh (Spirillum volutans) ) Viburi funktsioon: Liikumine Võivad osaleda patogeneesis ja makroorganismi koloniseerimises. Vibur kinnitub rakule basaalkeha abil. G(+) basaalkeha koosneb ühest paarist valgulistest ketastest. G(-) koosneb basaalkeha kahest paarist valgulistest ketastest. Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema
rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor).
tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid
Osa on resistentsed sappahapetele,eriti Salmonella ja Shigella. Osa lõhustavad laktoosi punased pesad MacConkey söötmel, võimaldab eristada laktoos-negatiivseid soolepatogeene (Salmonella; Shigella) teistes enterobakteritest. Reservuaar. Pinnases, vees, taimedel, loomade ja inimese mikroflooras. Osa liike alati seotud haigustega ¨ Shigella, Salmonella, Yersinia pestis. Osa normaalse mikrofloora osa, käituvad opurtunistidena ¨ Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae, Proteus mirabilis. Epidemioloogia. Inimreservuaar normaalse floora osa seedekulglas: E. coli, Klebsiella etc. Loomreservuaar: enamus Salmonella nakkusi. Endogeenne levik vastuvõtlikul isikul ¨ võib lokaliseeruda suvalises organismi piirkonnas ¨ 5% hospitaliseeritud haigetel tekib haiglasisene nakkus, peamised põhjustajad Enterobacteriaceae nagu Escherichia coli, Kelbsiella jne. Inimene võib mõnikord olla asümptomaatiline kandja Salmonella, Salmonella typhi.
Seemneid levitavad sipelgad, taim paljuneb ka vegetatiivselt risoomiga. Kollane ülane ja võsaülane annavad omavahel hübriide, kreemikat tooni õiega hübriidülase. Kasutamine: tulikalistele omase alkaloidi protoanemoniini tõttu on kõik taime osad mürgised, värskelt loomad neid ei söö. Varem on kasutatud rahvameditsiinis. Ülased sobivad ilutaimedena haljasaladele varjulisematesse kohtadesse. IMEKANNIKE Viola mirabilis; nime päritolust: Viola (lad.k.) kannikese nimi vanaroomlastel, mirabilis imeline, eriline. Sugukond kannikeselised. Kasvukoht: salumetsas, sarapikes, puisniidul, lodumetsades mätastel; eelistab huumus- ja lubjarikast pinnast. Imekannike on mitmeaastane rohttaim, lühikese risoomiga, mis kevadel moodustab juurmiste lehtede kodariku. Lehed on noorelt torujalt kokku käändunud. Kevadel näeme ainult juurmisi lehti, need on laisüdajad, täkilise servaga
Klebsiella granulomatis põhjustab ingvinaalgranuloomi, mis mõjutab suguelundeid, kubemepiirkonda. Esineb endeemiliselt Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Okeeanias ja Kagu-Aasias. Levik suguliselt või suguelundite mittesugulisel traumal. Inkubatsiooniaeg nädalaid, kuid; tekivad nahaalused sõlmekesed, mis hiljem muutuvad granulomatoosseteks kolleteks, mis võivad laieneda, ühineda. Raviks tetratsükliin, erütromütsiin, TMP-SMX. Proteus. Kõige sagedamini esineb P. mirabilise UTI. P. mirabilis toodab rohkelt ureaasi, mis lõhub uurea CO2-ks ja ammoniaagiks. Uriini pH tõuseb, võivad tekkida neerukivid. Aluselisus on ka uroepiteelile toksililine. Võimalik, et pilid vähendavad virulentsus, võimendades fagotsütoosi. Enterobacter, Citrobacter, Morganella, Serratia. Primaarsed Enterobacter-, Citrobacter-, Morganella- ja Serratia-infektsioonid on immuunkompetentsetel harvad. Sagedased HI põhjused vastsündinutel, immuunkompromiteeritutel. Sageli esineb multiresistentsust, eriti
1. Pöörduv kinnitumine niiskele pinnale kinnitunud bakterirakud on võimelised kas piilide või viburite vahendusel mööda pinda liikuma, kuid enamik selles etapis olevatest rakkudest pole veel otsustanud biofilmiks diferentseeruda ja võib pinnalt taas suunduda vabalt ujuva e. planktonraku elustiili juurde. Pinnaga esmase kontakti loomisel toimuvad geeniekspressioonis ulatuslikud muutused, mis kajastuvad ka bakteri fenotüübis. Näiteks Proteus mirabilis tunnetab pinnale kinnitumist sellega, et viburi pöörlemine on füüsiliselt takistatud (vibur on mehhanosensoriks) ning seeläbi vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikesest, väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam P. mirabilise voogav rakk. 2. Pöördumatu kinnitumine vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel
proelastaasi (elastaas, oluline ekstratsellulaarne proteaas, mis põhjustab kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), mis on patogeneesis olulised. Proelastaani sisaldamine membraanivesiikulites oli tõestuseks, et vesiikulid haaravad kaasa periplasmast komponente, sest proelastaan lõigatakse alles välismembraanis elastaaniks, mis on küps valk. P. aeruginosa'le lisaks on välismembraani vesiikulid olulised Proteus mirabilis (neerukahjustused), Serratia marcescens (haavandite patogeen), Vibrio spp, Borrelia spp (borrelioos) ja enterotoksilised E. coli vormid kasutavad sama moodi välismembraani vesiikuleid patogeneesiks vajalike valkude transpordiks peremehe rakku. Sekreteerides valke rakust välja suudab peremeesorganism kiiresti need kahjutuks teha, kuid membraan kaitseb bakteri patogeneesiks vajalikke valke antibiootikumide ja proteaaside eest. Toitainete kättesaamine
"salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h. naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu- tähthein jt
annaabi.ee 
