taandava oligosahhariidi lahust (maltoos). Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segan ja panen kuumale vesivannile maksimaalselt viieks minutiks. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekis sade kahe minuti jooksul, maltoosi sademe tekkimist ma ära ei oodanud, kuid ka sinna oleks võinud sade lõpuks tulla, sest oligosahhariidis toimuks glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanevad monosahhariidid taandavad vaske. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Selline kompleks laguneb kõrgematel temperatuuridel (kaotab ühtlasi värvuse). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest pärit tärkliseterakesed ning värvunult on tärklise taimset päritolu võimalik selgeks teha terasid mikroskoobi all võrreldes. Töö käik 1) Valan katseklaasi 5 ml tärkliselahust, lisan tilga joodilahust, loksutan ja kuumutan keemiseni
Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A.Joodilahuse lisamisega lahus muutus tume lillakas-siniseks, kuna toimus tärklise
3 Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias. Meditsiinis kasutatakse joodi peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. (3,4) Väikestes kogustes kasutatakse joodi ka erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances)
10. Milliste ainete molekulidest on moodustunud tärklise molekul? Glükoosi ja vee molekulidest 11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni
hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid siniseks. Hoidsin kuumal vesivannil max 5 minutit. Tulemus ja järeldus Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis ,kuhu olin lisatus glükoosi lahuse. Glükoosi lahuses tekkis punane Cu2O sade, mis räägib sellest, et glükoos on taandav monosahhariid. Laktoos on oligosahhariid, mistõttu selles lahuses ei tekkinud sadet reaktsiooni käigus. 1.2.5. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik A. Katseklaasi valasin 45 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Segu loksutasin ja kuumutasin keemiseni
Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Järeldus: Fruktoosi lahus läks kiiresti intensiivseks punaseks, glükoosi puhul toimus lahuse punaseks värvumine aeglaselt ja ka värv polnud nii intensiivne kui fruktoosi puhul. Järelikult on fruktoos ketoos ning glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni
(C6H10O5)6000 Keskmine molekulmass on üks miljon. Füüsikalised omadused: > valge > krudisev > hügroskoopne > pulbriline > külmas vees ei lahustu > kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest)
Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu §
soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik: Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust
Tulemus: Katseklaasis fruktoosiga kolme minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks.teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremini ja intensiivsemini, kui glükoosiga.Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumine pool veevannil. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värvus muutus tumesiniseks,tekkis tärklise kompleks joodiga. See
Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist. Sellega võib järeldada, et fruktoosis sisalduv ketoosne rühm reageeris selles katses. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust. Lahuse värvus on valge. Lisan 1 tilk joodilahust. Lahuse värvus muutus siniseks. Segu loksutan ja kuumutan keemiseni. Lahuse värvus kadus. Järeldus:
Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Joodiga värvuvad ka natiivsed tärkliseterakesed ning on hõlpsamini mikroskoobis vaadeldavad. Monosahhariidid: 6 Cheksoosid, 5- C pentoosid; kiraalse aatomi konfiguratsiooni järgi: fruktoos v glükoos; molekuli keemilise ehituse
Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv.
Töö käik: · Ühte katseklaasi valatakse 1ml fruktoosi lahust, teisse aga sama hulk glükoosi lahust . · + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Glüloosilahus muutusi ei toimu, aga fruktoosi lahus muutus roosaks, mis näitab et reaktsioon toimub aldoosidega aeglasem kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Teoreetilised alused: Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Pilton võtnud biokeemia loengu konspektist no 11... https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Loeng/BK_11_Sysivesikud_ja_rakukest.pdf Töö käik:
Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Tumesinine värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas külma veejoa alla ja tumesinine värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jahutamisel kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv.
*käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad
1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk kivisool väga hea kala soolamisel. Meresool Pan-sool mineraalsool. Sobib hästi südamehaigetele. Seltinsool - mineraalsool Jodeeritud sool - juurde on lisatud joodi. Mõeldud nendele, kel on kilpnäärme alatalitus. Floori ja joodiga meresool - seda ei soovitata lastele Kosher sool ehk juudisool - üks puhtamaid soolasid, lisandivaba, tavaliselt jämeda teraline Soolahelbed /nitritsoolad - lihatööstusel kasutusel, pidurdab mikroobide arengut, säilitab roosakat värvust. PAN-SOOL Vähendatud naatriumisisaldusega soola ehk pan-soola on lisatud tavaliselt umbes 2540% kaaliumkloriidi ja umbes 10% magneesiumsulfaati. Lisaks on pan-soolas aminohapet lüsiini, mis võtab ära metalse maitse ja joodi
lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus. Kui me jahutame lahust, siis värv saab uuesti siniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon
- Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3
Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A. Joodi lisamisel lahusesse tekkis tumesinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks.
Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil. Fruktoosiga katseklaasis värvus lahus punakaks (u 4 min). Glükoosiga lahus on 5. minutiks kergelt roosakas Järeldused: Fruktoosiga tomius värvuse muutumine palju kiiremini ja värus oli intensiivsem. Järelikult on Fruktoos ketoos ja Glükoos aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik mooustada joodiga intensiivne lillakas-sinineid komplekse. See on tingitud polüsahhariidid ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud komplseks laguneb väga kõrgel temperatuuril. Töö käik: A. Valasin katseklaasi 4 ml tärklise lahust ja lisasin 1ml joodilahust.Lahus värvus siniseks. Loksutasin segu ja kuumutasin.Lahus muutus värvituks. Siis jahutasin
Kergesti sulav Vedelas olekus väga halva elektrijuhtivusega KEEMILISED OMADUSED Perioodi viimane d-element Oksüdatsiooniaste on I või II Enamik ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised Asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja Reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad Reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes Lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame Õhus on püsiv Õhus kuumutamisel ühineb hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks KASUTAMINE Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Tal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites.
Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide,leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri : Kullaga Plaatinaga Joodiga Lämmastikuga Väärisgaasidega Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Allotroobid
Lisasin neile 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin mõned minutid. Tulemus: Fruktoosi lahus värvus punaseks juba mõne minutiga, glükoosi lahusega muutusi ei täheldanud. Järeldus: Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff'i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikemaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff'i reaktiivi segusse. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keeruvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahtudes jällegi taastab selle (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et teha kindlaks nende päritolu. Töö käik: Valasin katseklaasi 5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 ml joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni
varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning nii on hõlpsam määrata tärklliseterakese analüüsida. Töö käik I · Valan katseklaasi 4 ml tärkliselahust · Lisan sellele tilga joodilahust: lahus värvuv tumesiniseks
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist...
Selivanoff’i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 4 minutit. Tulemus Fruktoosi lahus värvus tumepunaseks juba mõne minutiga. Glükoosi lahuses muutusi ei toimunud, lahus jäi läbipaistvaks. Järeldus Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff’i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff’i reaktiivi segusse. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahutades taastun selle värvus, see tähendab, et tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et kindlaks teha nende päritolu. Töö käik
lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon
lahust. 2 Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. 3 Loksutasin. 4 Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Töö teoreetilised alused Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. Lahus sai värvituseks.
Lisada 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutada, soojendada 4-5 minutit keeval vesivannil. Jälgida värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekkis alguses õrn oranzikas sade, mis hakkas aina enam intensiivsemaks muutuma, kuni lõpuks oli punane. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hästi vaadeldav ning saab kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärit on. A
vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. W-juht ei ole ühtlane hakkab kõrgemaltel temp-idel kiiremini oxydeeruma. Kitsamates kohtades suureneb voolu tihedus (J=I/S), millega koos tõuseb ka kitsama juhtmelõigu temp. Kui W on kõik ära aurustunud, juht katkeb ja lamp kustub ära Keemiline transportatsioon: Kõrgetel temp.-del Wolfram (W) aurustub ning liigub tänu diffusioonile eemale. Madlalamatel temp-del (klaaspinna lähedal) reageerib W Joodiga (I) Kõrgematel temp.-del liigub reaktsiooni tasakaal W-jodiidi lagunemise poole kuumemates kohtades laguneb WI-ühend ning W sadeneb peenematele hõõgniidi kohtadele tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal) Kemoluminesents - Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust
aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Fluori ja joodiga meresool Koshersool Lisandivaba, jämedateraline sool Nitrisool Lihatööstuses kasutatav keedusool Saadakse peamiselt Kuna tooraine ja merevee aurutamisel energiaallikas (merevesi päikeseenergia toimel ja päikeseenergia) on Seejärel soola ladestus väga odavad, siis on kogutakse, vajadusel meresoola tootmiskulud sõelutakse, suhteliselt madalad peenestatakse ja Puhtuseaste sõltub
Täästuses kasutaksegi seda reaktsiooni laialdaselt. *Prooton ühines algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpuks vabanes uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitas prooton väga reageerisvõimeline vahesaaduse, mis reageerides veega moodustas alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult prooton selles reaktsioonis katalüsaator. Halogeeni liitumine-Alkeenid liituvad ka halogeenidega, eriti hästi broomi ja joodiga. Küllastumata ühendite esindajaid- Eteen ehk Etüleen CH2=CH2. See on värvitu, nõrga meeldivad lõhna ning ka narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel, on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine, see toodab üle miljoni tonni aastas. Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist
· Magus tainas kerkib aeglasemalt SOOL Sool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist Soola liigitus: · Peenestusaste- jäme, peenike · Puhastusaste- rafineeritud,rafineerimata · Päritolu järgi- järve,mere, kivisool · Saamis- ja töötlemisviisi järgi- kaevandatud, setistatud,aurustatud · Keedusoola sisalduse järgi · Keedusool 97%- lauasool, kosher sool( lisaaineteta sool) · Mineraalsool 50-60% jodeeritud sool, pansool, fluoori ja joodiga meresool. · Flavonoidid- maitsepulbrid, mis saadakse rohelisest teest, õunakoortest. · Erinevate lisanditega sool- nitritsool ( kasutatakse lihatööstuses) Sool laekub organismi kolmel viisil: 1/3 naturaalsete toiduaineteda 1/3 töödeldud toiduga 1/3 toiduvalmistamisel või valmistoidule lisatud soola kaudu. Pane tähele! Kui pakendil ei ole kirjas soola kogust, aga on märgitud naatriumi kogus, siis tuleb see 2,5 läbi korrutada, et saada soola kogus.
punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml fruktoosi lahust ning teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi ka 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin. Soojendasin keeval veevannil. Fruktoosi lahus värvus alguses roosakaks ning siis juba punaseks. Glükoosi lahus värvus helekollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades
· ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulga glükoosi lahust · lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin · soojendasin umbes 5 minutit keeval veevannil Tulemused ja järeldused: Fruktoosi lahus muutus reaktsiooni käigus punakaks, glükoosi lahuses ei toimunud muutusi. Katse tulemusena võib järeldada, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, glükoosilahus on seega aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad, mistõttu on võimalik kindlaks teha ka millise taime tärklisega on tegu. Töö käik:
Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min vesivannil. Töö tulemus Katseklaasis, kus oli fruktoos realtsioon reaktsioon toimus juba enne keetmist lahuse värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist muutus natuke tumedaks. Saab teha järjeldusi, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik
Lisati 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 6 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus. Maisitärklis Kartulitärklis
· Lisatakse 2 ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendatakse 4-5 minutit. Katseklaasi fruktoosi lahusega tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi omasse. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi lahuses, võib järeldada, et fruktoos sisaldab keto-rühma ja glükoos aldehüüdrühma. Reaktsioon kulgeb ketoosidega hõlpsamini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga lillakas-siniseid komplekse.polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ning lahus kaotab värvuse. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Töö käik · Katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust, lisatakse 1 tilk joodilahust. Loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Lahuse sinine värvus kadus ja lahus muutus läbipaistvaks. · Katseklaas asetatakse põhjaga jäävanni. Jäävanni asetatud lahuse alumine osa muutus
kehaosa • Võimalusel aseta külma vigastunud koha ümber- aitab vähendada turset ja leevendab valu. • Räägi ja rahusta. • Helista 112! MIDA EI TOHIKS TEHA? • Ära eemalda juba peale asetatud sidet. Vajadusel lisa sidemekihte juurde. • Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses. Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil. Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu
glükoosi lahust. · Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. · Loksutasin. · Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosakaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosakaks, kui samal ajal glükoosi lahuses ei toimunud selle aja jooksul midagi. Katse tõestas, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Tärklisele on iseloomulik, et joodiga reageerides moodustab ta intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud sellest, et polüsahhariidi ahelad keerduvad reaktsiooni käigus joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks lagunev kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, seega antud reaktsioon on pöörduv. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärineb.
Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega – järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Kuumutades muutub reaktsioonisegu Tulemus: Reaktsioonisegu värv kuumutamisel värv punakaks. See tõestab, et tegu on ketoosiga, eriliselt ei muutunud. Pikemat aega kuumutades kuna reaktsioon toimus kiiremini. hakkas segule tekkima roosakas toon. Tegu on järelikult aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävannil. Tekkinud materjalist valmistatakse preparaat ning vaadeldakse mikroskoobi all erinevaid tärkliseterade kujusid.
punakaspruunist tumepruunini. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga A. ~5 ml tärklise lahusele lisasin 1 tilk joodilahust- jood, ühinedes tärklise lahusega, värvus tumesiniseks. Loksutasin ning kuumutasin keemiseni. Välja võttes oli lahus värvitu. Seejärel jahutasin, mis endaga muudatusi kaasa ei toonud. Järeldus Tärklis moodustas joodiga tumesinise kompleksi, mis oli tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest ümber joodi molekulide. Kõrgemal temperatuuril tekkinud kompleks aga lagunes ja värv sellega kadus. Tegu oli pöörduva reaktsiooniga.
1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt. Jahutatud osa värvub uuesti tumesiniseks.
iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 5459%, hapnikku 3338%, vesinikku 36%, lämmastikku 14% ja väävlit 0,11,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste
annaabi.ee 
