----------- LINUS PAULING Referaat keemias Autor: ------------ Klass: --- Juhendaja: ------------ ---------- 2014 Linus Carl Paulingust Linus Carl Pauling sündis 28. veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta oli USA'st pärit keemik. Paulingut on nimetatud 20.sajandi tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist.
Scopus: 116 c) Viidete koguarv - Web of Science: Scopus: 2283 d) h-indeks: 39 e) Dragutan, V., Dragutan, I., Delaude, L., Demonceau, A. (2007). NHC-Ru complexes- Friendly catalytic tools for manifold chemical transformations. Coordination Chemistry Reviews. 251, 5-6: 765-794. [Online] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0010854506002621 e) Scopuses oli tulemusi vähem, kuid need tundusid palju täpsemad. 5. Kristallograafia alased ajakirjad andmebaasis „Journal Citation Reports“. a) Valisin, et ma otsin ajakirju teemakategooria järgi ning järgmisel lehel valisin nimekirjast chrystallography ja view journal data. b) 26 c) IUCrJ – 5,316 Acta Crystallographica Section F-Structural Biology Communications – 0,647 d) Sorted by: Impact Factor. Sort again.
üliõpilaste astmes, konkursitöö ,,ARC-tüüpi inhibiitori (ARC-1034) ja proteiinkinaas A katalüütilise alamühiku vahelise kompleksi struktuuranalüüs..." Teadustöö põhisuunad 1. Bio- ja keskkonnateadused, 1.1. Biokeemia(Proteiinkinaaside bisubstraatsete inhibiitorite disain, süntees ja kristallograafia) 1. Bio- ja keskkonnateadused, 1.1. Biokeemia, P310 Proteiinid, ensümoloogia Jooksvad projektid Väikese molekulmassiga sondid Aurora A/PIM/NuMa signaaliraja proteiinkinaaside uurimiseks elusrakkude mitoosifaasis Juhendamisel väitekirjad Katrin Kestav, doktorant, (juh) Darja Lavõgina, Development of selective
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia?
Faatsieste õpetus uurib settekivimite tüüpide tekkimise füüsilis- geograafilisi tingimusi. Paleogeograafia ülesandeks on välja selgitada geoloogilises minevikus esinenud tingimusi ja nende füüsilis-geograafilisi muutusi ning tugineb peamiselt eelnimetatud teadustele. 2. Teadusharud, mie uurivad maakoore ainelist koosseisu. Mineraloogia - teadus looduslikest keemilistest ühenditest -mineraalidest, nende kooslusest, kujust,füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Kristallograafia uurib mineraalide kristalset struktuuri, kristallide füüsikalisi omadusi, kristallide tekkemehhanismi ja muutuste protsesse. Petrograafia teadus kivimite tekkest, koostisest, ehitusest ja levikust. Litoloogia tegeleb settekvimite ja moodustiste uurimisega. Geokeemia uurib Maa keemilist koosseisu, keemiliste elementide jaotust, levikut ja migratsiooni maakoores. 3. Dünaamiline geoloogia. Siia kuuluvad teadusharud, mis uurivad maapinnal või
Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt eripinda. Suuurtel bdel nt suured gaasivakuoolid. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid. Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.2)See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri
spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) · Robert Hook konstrueeris uut tüüpi mikroskoobi; "kõik eluskoed koosnevad rakkudest" · L. Spallanziani tõestab esimesena, et mikroobid tekivad endasugustest ja ei saa tekkida ei millestki; lihapuljongi keetmise katse · Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat);
Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. A von Leeuwenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas
algloomi, vetikaid, pärme, baktereid. Ta avastas ka punased verelibled ja spermatosoidid, ning vaatles oma mikroskoobiga verekapillaare. 29. Louis Pasteur. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Elu ei saanud suletud anumas tekkida seetõttu, et puudus hapnik, mis on eluks hädavajalik Uuris viinhappe ehitust (D- ja L-isomeere). Teda peetakse ka kristallograafia rajajaks. Tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Näitas, et etanoolkäärmise soovitud produkt- etanool- on pärmide elutegevuse produkt, mittesoovitavad lisaproduktid- piimhape ja äädikhape - aga tekivad tänu saastavatele piimhapebakteritele ja äädikhapebakteritele. Pasteur soovitas veinihaiguste vältimiseks
Aatomvõre võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud tugevate koovalentsete sidemetega (nt. teemant). b. Molekulvõre võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed olekulid, mis on omavahel seotud nõrkade jõududega (nt. naftaliin). d. (Vastus: jah) Looduslike kristallide kuuluvust ühte või teise kristallsüsteemi määratakse kristallograafia põhiseaduse alusel: igas süsteemides tahkude vahelised nurgad on konstantsed, st. et ka moonutatud kristallvormi puhul jäävad tahkudevahelised nurgad muutumatuteks. 21. Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes? Vee Ca2+ + Mg2+ sisaldus on 5,2 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,1 mmol dm3, kuidas neid arve on vaja kasutada sellise vee kasutamisel? Mis asi on katlakivi, kus seda leidub, kuidas valmistatakse? Näited
Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Pilet 3. Kristallograafia põhimõisted. Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomitest koosnev tahke regulaarselt korduvate osakestega 3D-struktuur. Neist väikseim on asümeetriline ühik, milledest moodustub elementaarrakk, milledest omakorda aga kristallivõre. Elementaarrakk on minimaalse ruumiga ühik, millel on säilinud kristalli sümmeetria elemendid. Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid
Järgmine nukleotiid lisatakse 3’ otsa. Vabale 3’OH-le lisatakse nukleotiid nii, et suhkru OH ühineb fosfaadi vesiniku aatomiga, vee molekul vabaneb ning 3’C ja järgmise nukleotiidi fosfaadi vahel tekib fosfoester side. Polükondensatsioonreaktsioon – nukleiinhapete süntees. Lämmastikalused on aromaatsed ühendid ja moodustavad vesiniksidemeid, mille abil teineteisega seonduvad – aluste paardumine. DNA struktuur Wilkins ja Franklin kasutades kristallograafia meetodeid, leidsid, et DNA-l esinevad fibrillid. J. Watson ja F. Crick esitasid 1953. a DNA ruumilise struktuuri mudeli. Koosneb 2 nukleiinhappe ahelast, mis moodustab kaksikspiraali läbimõõduga 20A. Suhkur-fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused on heeliksi sees. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemetega. Paari moodustavad puriinide ja pürimidiinide vahel. A-T (2 vesiniksidet) ja G-C (3 vesiniksidet) – komplementaarsed paarid. Need on
annaabi.ee 
