Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võiks varuaineteks olla ?
  • Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha ?
  • Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta ?
  • Miks on kasulik kleepuda pindadele ?
  • Mida tead aktinomütseetidest ?
  • Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid ?
  • Kuidas on võimalik saada tahkeid ja vedelaid membraane ?
  • Kuidas saab helicobacter pylori inimese maos elada ?
  • Miks on kasulik karbamiidiga näts ?
  • Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter ?
  • Millest toituvad jämesoole mikroobid ?
  • Kuidas oleks võimalik kahjustada bakteri rakukesta ?
  • Millal koguvad bakterid varuaineid ?
  • Millisest otsast vibur kasvab ?
  • Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on ?
  • Mida pole prokarüoodil ?
  • Kes algatas bakterite fülogeneetilise uurimuse ?
  • Mida membraan sisaldab ?
  • Kui pikk on gener. aeg looduses ?
  • Mis on kasvukõvera faasid ?
  • Mis piirab nende pooldumist looduses ?
  • Mida spoor on võimeline taluma ?
  • Miks on adhesioon bakteritele kasulik ?
 
Säutsu twitteris

1.Mis võiks varuaineteks olla?
Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained , mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana .
2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha??
Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine.
Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad : P (periplasma) ja L (LPS) ketas . Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast.
Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud , mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad
muuta viburi pöörlemise suunda.
3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi
ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema
keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised.
3.Miks on kasulik kleepuda pindadele?
Enteropatogeensetel E. coli tüvedel on piilid väga olulised virulentsusfaktorid, mis aitavad spetsiifiliselt peensoole epiteelile kinnituda ja kaitsevad organismist väljauhtumise eest. E. coli uropatogeensetel tüvedel on P-piilid. P-piili kaudu toimub seostumine neeruvaagna epiteelile. E. coli on üks põhilisi uroinfektsioonide põhjustajaid. Adhesioon on
väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt.
4.nimeta bakterite liikumisviisid .
1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne),
2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult.
3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal.
4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal.
5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D
6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil
5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist
Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike . Bakteritel eesti k pm nim pole.
Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud. Perekonna nime järgi tuletades lõppeb sõna a - ga (bakteri nimi).
Liiginimetused on nt bacillus pasterii ( Pasteur ). Planctomyces ( arvati, et tegu seenega seepärast myces)
Thio - väävel. thrix - niit . Margarita - pärl. Spirillum - spiraal .
Thermo - kuuma. Metanobacterium thermoautotrophicum - metaani moodustav soojust armastav autotroofne bakter .
Phila - armastama .
Ecto - hoiab väljaspool rakku..
Lacto - piim
Bacillus - pulgakse
Mega - suur
Sfäär - kera
Clostridium - kurikas
Prekond thioploca (väävlipats)
Halo - sool, fiil - armastama..
Pyrodiccium occultum. - oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Tõlkes tulevõrk.
Desulfovibrio - de - redutseerib - sulfo - väävlit sisaldavaid sulfaate - vibrio - vibrioon.
Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit.
Stella - täheke.
6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x.
Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind .
7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel.
Raku kuju
Agregatsioon
Jätkete olemasoli
Kapsli olemasolu
Raku suurus
Gram järgi värvumine
Klooniate morfoloogia
Piilide ja viburite olemasolu
Endospooride esinemine ja paiknemine
8.AJALUGU
Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama.
Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis’el).
Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt.
Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja
Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked , lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut
Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter.
N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida.
Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid, süsihappegaasist ehitatakse üles keha. Vinogradski esimest korda kirjeldas. Iseloomulik ainult prokarüootidele.
Beijerinck - rajas Delfti koolkonna. Alustas botaanikuna. Mügarbakterite kirjeldamine - tema suurim saavutus. Avalikustas tubakamosaiigi uurimuse - viirus suudab elada ja paljuneda ainult elusrakus.
Lactobacillus Azotobacter Desulfovibro
Kasutas selektiivsöötmeid
Teda võib nimetada võrdleva biokeemia rajajaks. Talle kuulub lause “from elephant to butyric acid bacterium- its all the same ”.
Delfti koolkond: L, B, K, N.
Klyuver
Amülaasid - tärklist lagundavad, riboflaviin - vitamiin .
Niel -
Propioonhappebakter - šveitsi tüüpi juustude juurde kuuluvad, annavad kibeda maitse, süsihappegaas moodustab augud juustusse. Dok töö nendest tal.
Fotosünteesivad bakterid jagunevad: rohekad ja punased. Kuni Niel´ni arvati et eralduv hapnik pärineb CO2´st, mitte veest nagu tema leidis.
Niel ja Steiner - 1961 - kogu elusloodus jaguneb pro- ja eukarüootide rühmadeks.
1931. astal esitas van Niel valemi, mis kirjeldab nii taimede kui ka bakterite fotosünteesi:
2 H2A + CO2 → 2A + CH2O + H2O
A on taimede puhul hapnik ja fotosünteesivate väävlibakterite puhul väävel.
Paul Erlich
Temast alates räägime kahjulike bakterite hävitamisest. Silverman - preparaat, mis mõjus unitõve tekitajale. Aafrika unitõbi. Algloom . Pärssis süüfilisetekitajat.
Tänapäeval ei kasutata kuna on leitud vähem-toksilisi ühendeid.
Prontosil muutub inimese organismis sulphanilamide’s.
Tuberkuloosi ravim ionised - tänapäevalgi kasutusel. Bensalkoonium… hambapastas.jne
Fleming
Avastas lüsosüümi, mis lagundab bakteri rakukesta. Bakteri rõhk tõuseb ja ta lõhkeb.
1928 - Penicillium notatumi - pärsib stafülokokkide kasvu.
Penitsiliin hävitas kolooniad . Hariduselt oli arst, penitsiliini puhastasid Oxfordis Chain , Florey ja Heatley (keemikud).
1941 - esimest korda testiti inimeste peal.
2. Ms sulphanilamide, ei osatud penitsiliini toota suurtes kogustes.
Ektremofiilid – bakterid, kes armastavad äärmusi.
Leuunewhoek – tema mikroskoobid , esimeses kirjas kirjeldas hallitust. Vaatles ainuraksete loomade esindajaid, kuid avastas oma mikroskoobiga ka punased verelibled ja spermatosoidi. 1683 – esimesed joonised bakteritest. Kuulus on L-i katse pipraleotisega. Ta arvas , et pipar on seetõttu terava maitsega, et pipral on küljes väikesed ogad ja need torkavad keelt. Et seda uurida, pani ta pipraterad mõneks nädalaks vette, et neid pehmendada. Pipraleotises nägi ta hiljem väga palju mikroorganisme, kes olid seal paljunenud. Tegi katse äädikhappe ja kuuma kohviga, loputas nendega oma suud .
Hook - 1660. a. (25 aastaselt) konstrueeris uut tüüpi kaheläätselise mikroskoobi, millel oli olemas nii objektiiv kui ka okulaar .
NB! Hook tegi enda mikrokoobi varem, kui Leeuwenhoek . L. sai inspiratsiooni Hooke ´i töödest ja tegi ka endale töövahendi! 17. sajandi suurim eksperimentaator ja leiutaja.
Võttis kasutusele mõiste rakk.
Alguses arvati, et mikroobid tekivad lagunevast orgaanilisest ainest, kuna neid sealt leida oli võimalik.
Paljud progressiivsed teadlased aga arvasid, et ka mikroobid tekivad endasugustest.
Pasteur - Parima tõestuse mikroobide isetekkimise võimatuse kohta annab Louis Pasteur, kasutades kurekaelaga kolbe.
Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit , mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi.
L. Pasteur pani aluse:
1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale
2. tööstusmikrobioloogiale
3. meditsiinilisele mikrobioloogiale
Listervõtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks.
9.Leidke nimistust need organellid , mida prokarüootidel ei ole.
Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi.
Puudub tuumamembraan , tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik , üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid , plastiidi , Golgi kompleks , tsentrioolid , mikrotuubulid .
10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited.
Kerakujuline. Slaidil üksik kokk , esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter.
Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi.
Kõige lihtsam on kaksikkokk - diplococcus. Slaidil hoiab kahte koos rakukesta väliskiht Ahelkokk v streptokokk - ühes tasapinnas, kokku jööb ikka kaks rakku. Streptokokid eritavad lima, tekib polüsahhariidi kest..sinna rakku tekib ka piimhape , mis tekitab auke hammastesse.
Rakud on ribosome täis. Streptokokk on ka kõige suurem bakter - theo margarita…eelnevalt kirjas. Pikk ahel.
Nelikkokk - tetraad. Nendest on võimalik kokki panna plaaate. Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia.
Deinos - tumpline, coccus - tera .
Tajub hästi UV- kiirust . Suudab kromosoomi uuesti kokku panna, kui on DNA ahel katkenud. (deinococcus)
Kuupkokk - nim ka sartsiin Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis. Nt micrococcus - inimese nahapinnal olev bakter. Sarcina - loomavatsas olev bakter.
Methanosarcina - tegu arhega. Pediococcus - piimhappebakter ja õllesaastaja. Ebaeeldiva hapuka maitsega ja limane õlle jäääb pediococcuse saastega.
Kobarkokk e stafülokokk - pildil ka. Tsafülokokid on ntx auditooriumi õhust kätte saadavad ka. Stafülokokkidel on viinamarjakobara moodi kogumid.
Kokkide ahelaid moodustab näiteks ka väga suurte mõõtmetega bakter Thiomargarita.
Thiomargarita namibiensis’e üksiku raku diameeter on kini 0.8 mm. Pildil kett Thiomargarita rakkudest. Thiomargarita namibiensis’e nimetus tähendab Namiibia väävlipärli.
Vistrike põhjusteks on ka suur stafülokokkide hulk nahal.
11.Pulkbakteril kirjeldada, kas on tömbid otsad , kitsad või paksud, tähelepanelikult kirjeldada.
Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid - streptobatsillid ja diplobatsillid. Pikki kette
moodustavad paljud perekonna Bacillus, Clostridium ja Bacterium esindajad. Pseudomonaadid on sageli
diplobatsillidena.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #1 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #2 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #3 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #4 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #5 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #6 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #7 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #8 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #9 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #10 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #11 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #12 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #13 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #14 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #15 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #16 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #17 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #18 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #19 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariann3 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx
Mikrobioloogia I eksam
22
docx
Mikrobioloogia I kursus 2012
22
docx
Mikrobioloogia konspekt
45
docx
Mikrobioloogia I konspekt
10
docx
Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused
40
docx
Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
19
doc
Mikrobioloogia kordamiskusimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun