Terassilindri ruumala arvutati valemiga (2). V= * r2 * h V= * 0,012* 0,05 = 0,000016 m3 Kõik kehad kaaluti (kaal täpsusega 0.01g), saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kehade tihedus valemiga (3). Tulemused on tabelis 1.2. Dolomiiditüki tihedus: m=2,119 kg =m/V = 2,119 / 0,00097 = 2183 kg/ m3 Terassilindri tihedus: m=0,113 kg =m/V =0,11289/0,000016 = 7109 kg/ m3 3.2 Ebakorrapäraste kujudega kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja vett ta praktiliselt ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus kaalule asetades ning seejärel vees (riputati traadiga kaalu külge nii, et keha ise oli vees). Saadud kaks massi - m ja m vees- pandi valemisse (4), saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. m= 17,2 g mvees=27,6g V= (m mvees) / v V=(27,6-17,2) / 1 = 10,4 cm3 Valemiga (3) arvutati graniiditüki tihedus. = 27,6 / 10,4 = 2,654 g/cm3 = 2654 kg/m3
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi.
ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja ta praktiliselt vett ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus(lihtsalt kaalule asetades) nine seejärel vees(riputati trossiga kaalu külge nii, et keha ise oli vee sees). Saadud kaks massi m ja m1 pandi valemisse (3) , saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. Valemiga (4) arvutati graniiditüki tihedus. Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2670 kg/ m3. Valemiga (8) arvutati graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 3.2.2 Silikaattellis
Kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita 28,8 Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus 31,0 Parafiiniga kaetud proovikeha mass vees 13,5 g Keha maht koos parafiiniga 17,5 Parafiini ruumala 2,37 Keha maht 15,1 Materjali tihedus 1903 Proovikeha poorsus 28,2 Tabel 5. Graniidi tihedus ja poorsus - rühm Absoluutne tihedus Tihedus Poorsus 2680 2654 0,97 2661 0,72 2660 0,73 2571 4,1 2626 2,0 2625 2,0 2618 2,3
Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal Risttahukakujuline 3.-2. eKr Egiptuses ja Mesopotaamias Eestis 13.sajand Liiv Purdsete Lähtaine Graniidi murenemine Kvartsi murenemine Savi Lähtaine Graniidi murenemine Päevakivi ja vilgu murenemine Veega plastiline Küsimused Millest koosneb graniit? Millised selles esitluses välja toodud ehitusmaterjalid olid looduslikud? Mis värvi on klaas? Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Puit https://et.wikipedia.org/wiki/Ehitusmaterjal https://et.wikipedia.org/wiki/Graniit https://et.wikipedia.org/wiki/Betoon https://docs.google
Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1 V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees
ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained tänapäeval. Need on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. Kvarts kui kõva mineraal ei
on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks. Mõlemad on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu. Tehislikud ehitusmaterjalid
jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus.
järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks. Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katse meetodid 4.1
0,6 10,6 11,4 Klaas 0,6 10,5 11,2 150,4 70,6 2128,9 0,6 10,5 11,5 8,7 11,9 25,0 Silikaatkivi 8,7 11,9 25,0 4800,6 2595,9 1849,3 8,7 11,9 25,0 Tabel 2. Korrapärase kujuga kehade tihedused. Rühma andmed. 4.1.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Graniidi absoluutne tihedus on 2800 kg/m3 Materjali nimetus Proovikeha mass [g] Proovikeha maht Proovikeha tihedus Õhus Vees [cm3] [kg/m3] m m1 Vbr o 7 Graniit 66,0 41,5 24,5 2694,0 Tabel 3. Ebakorrapärase kujuga keha tihedus
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega.
m-m, Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit
Kergbetoon on vee- ja külmakindel. Sobib sise- ja välistöödeks. (LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon) Kergkeraamika Keraamika on traditsiooniliselt savist või savi sisaldavatest segudest põletatud toode. Kergkeraamikat kasutatakse vähekorruseliste hoonete või hoonete ülemiste korruste normaalniiskete ruumide seinte ning karkass-seinte ladumiseks. (Otsman, 1976) Graniit Graniit on tekkinud magma aeglasel ühtlasel hangumisel maakoores selle kihtitide surve all. Graniidi kivimid on suure mahumassiga, tihedad ja suure survetugevusega. Graniidid lasevad end hästi tahuda ja poleerida, kuigi neid ei ole kerge töödelda. Antud materjali kasutatakse ühiskondlike hoonete ehitamisel, hüdrotehnilistes ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Selle materjali kivinemine saab toimuda kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3
Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Lõhavere linnamäe järsud ja korrapärased nõlvad ulatuvad ümbritsevast maapinnast 8--10 meetri kõrgusele.
Kõige enam haaras huvi tähelepanu kivi kuju, mis meenutab sünget ning tumedat meeleolu ja samuti ka kivi värvid, mis on üsna neutraalsed ning looduslikud. 3. Minu arvates ei sisalda teos mitte mingisugust lugu. 4. Teos paneb mind mõtlema sellele, et kivid on ikkagi väga tähtis osa meie elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioon ei anna vaatajale erksust juurde, sest need on üsna tuimad. 7. Ei ole, sest antud teost saaks esitleda igatmoodi – kasvõi keset loodust. 8. Teose autor on Tõnu Smidt
1.2. Graniit Graniidiga fassaadi katmine on taas populaarsust kogumas, kuna kaasaegsed materjalid ei suuda täita looduslikule graniidile esitatavaid nõudeid. Graniit sobib kokku ka teiste ehitusmaterjalidega, nagu puit, metall ja plastik. Graniidist fassaadi ei riku vihm, tuul ega tolm, mis teeb temast ilmastikukindla materjali, mis püsib värskena aastakümneid. Graniitplaatide kinnitamine on keeruline protsess, mis nõuab erilisi kinnitusvahendeid ning meetodeid, mis muudab graniidi kasutamise küllaltki kulukaks. Ka graniit ise on suhteliselt kallis materjal, kuid siiski on graniitfassaad pikaajaline investeering, kuna graniidi kui materjali eluiga on sarnaste materjalidega võrreldes pikem. 2. TEHISKIVI FASSAADID 2.1. Marmoroc plaadid Marmoroc on kerge, õhuke ja tugev fassaadikivi, mida saab paigaldada igal aastaajal ja mis võimaldab ehitada kiirelt ning otstarbekalt. Ta on tormi- ja ilmastikukindel ning efektiivselt ventileeriva õhuvahega
Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut. skulptuurid, killustik, äärekivid, sillutuskivid, põrandaplaadid. Nimeta lühidalt, kirjelda kivimi kauraudamise variante. Mida loetakse killustikuks ning murtud kivimaterjaliks ? Murtud kivimaterjal on korrapärased kivitükid. Killustik jaguneb terajämeduse järgi
· Kardab happeid, sellepärast laguneb paas pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts.
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus
kus m - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita ρp - parafiini tihedus 930 kg/m2 Katmismeetodi puhul keha maht arvutatakse valemiga: V =V kp−V p (5) Materjali poorsus ρ protsentides arvutatakse järgmise valemiga: ρ=¿ (6) kus ρ - materjali tihedus ρabs - materjali absoluutne tihedus 4.2. Näidisarvutus Graniidi mahu leidmine, kasutan valemit (2). Lähteandmed: m = 41,4 g m1= 25,8 g ρv = 998 kg/m3 41,4−25,8 V br = 998 Vastus: Katsealuse graniiditüki maht on V br =0,0156 0cm2] 5. KATSETULEMUSED Katse käigus mõõdeti ja kaaluti järgnevas tabelis kajastatud materjalid. 2 Tabel 1. Korrapäraste katsekehade saadud tulemused.
• Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. • Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. • Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. • Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga • Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. • Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. • Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA • Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. • Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. • Telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks.
Graafik 6.1.1 Korrapäraste materjalide tiheduste graafik 10 6.2 Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse graafikud Tabel 6.2.1 Graniidi tihedus ja poorsus Mass Mass Mass õhus Mass vees Graniit Materjal Ruumala Tihedus Poorsus õhus [g] parafiiniga vees [g] parafiiniga [g] [g]
Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja kristalliseerumisel ning maapinnale tunginud laava tardumisel(ka purskekivimid) tuntuim on graniit. Moodustab maakoorest 80%. Settekivimid-taimede ja surnud väikeste organismide jäänustest või siis kui välisõud murendavad maapeal olevaid kivimeid ja see kandub veekogudesse kus settib
· savi 50% (34-60%) · turvas 60-80% 2. Pinnase veeläbilaskvus · Veeläbilaskvus on pinnase omadus lasta vett läbi. · Veeläbilaskvus sõltub eelkõige pinnase poorsusest (seda mõjutavad ka pinnaseosakeste kuju ja teised välised tegurid). · Hästi laseb vett läbi jämedateraline suurte pooridega pinnas. · Suur poorsus ei tähenda veel suurt veeläbilaskvust. Näiteks savi poorsus on suur (üle 50%), aga vett laseb väga vähe läbi. Graniidi, savi, liivakivi ja moreeni poorsus GRANIIT SAVI porosity poorsus permeability läbilaskevõime low madal hi - kõrge LIIVAKIVI MOREEN Põhjavee kujunemine Põhjavee tase kuival perioodil Kaev Veetase jões Veetase Veetase maapinnas kaevus Põhjavee tase kuival perioodil
kus V - keha math [cm3] V1 parafiiniga kaetud keha math Vp parafiini rumala [cm3] Poorse keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 8 kus - proovikeha ihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga 9. Graniidi absoluutseks tiheduseks on võetud 2660 kg/m3 ja silikaat ja keraamilise tellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09
vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine. Kui materjali, graniidi, poorsus on liiga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rn [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, vee tiheduseks võetakse 1 g/cm³. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1 Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2 Näidis: Materjal graniit Keha mass õhus m=77,4g Keha mass vedelikus m=48,2g Vedeliku tihedus =1g/cm³
LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID · Tekkinud vedela magma hangumisel · Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest Graniit - kristalliline kivim, peamine tardkivim Eestis Graniidi omadused: · Suur survetugevus · Suur tihedus · Suur külmakindlus · Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID
logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Hävitab inimeste kodusid. Maavärinad laastavad linnasid. Teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest. Moondekivimid. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest.Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis.Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisust
elektrijuhtmete ja kontaktide paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse selleks teemantsaagimist ja puurimist. Eelised võrreldes muude tehnoloogiatega: Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms
tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900−2200° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja
Kasutatakse skulptuuride rajamiseks, hoonete sise- ja välisviimistluses Paekivi on eriti levinud Põhja-Eestis Graniit Heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest Graniit on levinuim kivitüüp maakoore pindmises osas ja seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas 80% suurtest rändrahnudest Eestis koosnevad graniidist GRANIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses Sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit,
Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eelised: *Graniidid on kõige vastupidavamad kivimid-neid iseloomustab suur kulumis-ja külmakindlus. *Vastupidavad kodustele hapetele. * Nad äärmiselt dekoratiivsed, neid on paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutusalad: Graniiti võib julgelt kasutada välisfassaadiplaatidena, samuti trepiastmeteks, põrandaplaatide ja köögi töötasapinnana. Poleeritud, lihvitud, põletatud, harjatud või antiikse pinnaga graniidi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *aiateed; *trepid; *aiad jne. *monumendid; *fassaadid; Kaljukivi(kvartsiit) Moondekivim kvartsiit on tekkinud liivakivist või ränikivist, mis on moondefaasi ajal kuumenenud ja rekristalliseerunud. Paljundunud kvartsiidid,mida tavaliselt leidub kõrgmägedes ja mäeahelikes, on vastupidavad murenemise suhtes. Liivakivist tekkinud kvartsiidis on tolmulaadseid osakesi, mis võivad näidata esialgse
mõõdetud samott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu samott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Samott tellised, n.d.) Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul. Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku materjali valimisel
vajumine või kerkimine. Põhjused : 1. Mandrijää tekkimine & sulamine. 2. Ookeanide veehulga suurenemine & vähenemine. 3. Mandrite kerkimine laamade liikumise tõttu. KORDAMISEKS õpik lk.57 1. Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. M aa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd & maakoort. 2. Maakoor on mandrite kohal & ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite , graniidi- & basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult setteekivimite & basaldikihist. 3. Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. 4. Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb & sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad & vulkaanilised nähtused. 5
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu. Näiteks liiva või graniidi puistamine talvel teedele, et vältida libisemist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Näiteks suuskade määrimine, et kiiremini suusatada. 10
varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata graniidi kui koredusega detailset vormi hajutava materjali valik kasvas vlja ekspressionistlikust kunstikogemusest.
kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab edast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu. p-metallid. Alumiinum enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Lihtainete omadusi Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13
rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks Graniit • -punakas,roosakas või hall tardkivim • -koosneb kvartsist ja päevakividest • -kasutatakse ehituses mälestus- ja hauasammaste valmistamiseks Graniidi leiukohad Fosforiit • Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed
Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega
PVC-kattega korkpõrandaid puhastatakse nii nagu plastikut 4 Marmor/Graniit pinnad Kivi on kõige vanem pinnakattematerjal olnud kasutusel juba tuhandeid aastaid. Kivipõrand on kõige vastupidavam põrandakate ja seda on lihtne hooldada Marmor on kiuline lubjakivim, mille kõvadus, muster ja värvus sõltuvad leiukohast Graniit on tähnilise mustriga süvakivim. Sisaldab kvartsi, mille osakesed moodustavad graniidi mustri ja värvuse (helehallist-tumehallini). Graniit on vastupidavam kui marmor. Värviline ja rasvane mustus võivad sellele jätta plekke, mida ei saa eemaldada Looduslikest kividest valmistatakse plaate, mis laotakse aluspinnale. Plaate puhastatakse kuiv-,poolniiske, niiske ja märgpühkimisega. Oluline on pinna pidev korrashoid. Pikka aega pinnal olnud mustus võib jätta jälgi, mida on raske eemaldada. Pinnale valgunud värvilised vedelikud eemaldada kohe
fuajeed, koridorid, trepid näit. hotellides, pankades ja teatrites, kaubamajad. 2. Millega saab takistada looduslikust kivist põrandate tolmlemist? Niiske puhastusega 3. Mis kahjustab graniit -, lubjakivi- ja marmorpõrandat? Marmor ei talu happelisi ja kangeid leeliselisi puhastusvahendeid. Marmor on peeneteraline ja tihe lubjakivi Kui rasvane mustus või värviline mustus seisavad pinnal pikka aega, siis võib tekkida jääv plekk. Graniidi puhul 4. Kuidas puhastad looduslikust kivist põrandaid? Vastavalt määrdumisele( valitakse puhastuses kasutatav vee hulk) puhastatakse põrandat kas väheniiskelt või niiskelt pühkides. Kasutatakse neutraalseid ja nõrgalt leeliselisi puhastusaineid. Seda võib pesta ka kombineeritud masinaga, hoolduseks võib kasutada piserduspuhastust või puhastusvaha, kuid tuleb olla ettevaatlik, et põrand ei muutuks libedaks. Kordamisküsimused PVC plastik põrandakatted 1
Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid
Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus. Katsekehade poorsuse arvutati valemiga (9). Proovikehade absoluutseks tiheduseks võeti graniidi puhul =2700 kg/m3 ja silikaattellise puhul =2500 kg/m3. Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3 o=m/ Vbr*1000 (4) o proovikeha tihedus [kg/m3] V1=(m1-m2)/ v (5) V1 keha maht parafiiniga [kg/m3] m2 keha mass parafiiniga õhus [g] Vp=(m1-m)/ p (6)
tänapäeval mööblitööstuses. Valmistatakse neist siis koolipinke, köögimööblit, klaasist mööblit, põrandaid, aknalaudu, uksi jne. Laminaadiga saab imiteerida naturaalsust, näiteks on võimalik teha põrandalaminaati, mis on väga sarnane tammepuu põrandakattematerjalile. Laminaat on tänapäeval väga laialdaselt kasutatav komposiitmaterjal. Laminaati võib kombineerida erinevate materjalidega Köögi tööpind on tervikus oluline. Valida saab laminaadi, täispuidu, graniidi ja roostevabast terasest pinna vahel. Graniidist tööpind on kallis, aga ka luksuslik. Graniidi pind on külm, kardab lööke (kukkuvaid esemeid) ning happeid sisaldavaid aineid -- sidrun võib graniidile jätta tuhmi pleki. Täispuidust pind on samuti kallis lahendus, kuid soe ja sõbralik. Vastava töötlusega (näiteks õlitatud) puit ei karda eriti vett, kuid aja jooksul tekivad sinna kriimud ja täkked. Tehniline roostevaba pind nõuab hoolsat perenaist, kuna näitab välja kõik
aluseliste ainetega Põhipesu vastavalt vajadusele kas happeliste või aluseliste ainetega (neutraliseerida kindlasti) Marmorit saab vahatada ja kristalliseerida GRANIIT (MAAKIVI, RAUDKIVI) Kõva ja suhteliselt tihe materjal Tuntav kvartsi kristallidest moodustuva tähnilisuse järgi Tavaliselt läikivaks lihvitud Värviline mustus võib tungida sügavale pinna sisse ja tekitada jäädavaid plekke GRANIIDI HOOLDAMINE Hoolduspuhastus niiskelt pühkides Põhipesu vastavalt vajadusele happelise või aluselise ainega (neutraliseerimine) Plekke võib heledal graniidil pleegitada klooriga, tumedal materjalil põhjustab kloor plekke Kaitsta vahatamisega KERAAMILISED PLAADID Valmistatud erinevate tehnoloogiatega savist Glasuuritud või glasuurimata Siledad või reljeefsed Ühevärvilised, pilt, mosaiik või porteplaadid
raiutud langenute nimed. See on vaike paik meenutusteks, millesse külastajad laskuvad, mitte uhke ja heroiline monument ,,Kodanikuõiguste memoriaal" 1989 See tellitud töö oli esimene, millega mälestati kodanikuõiguste liikumise ohvreid Seinale on raiutud sageli tsiteeritud Martin Luther Kingi sõnad: "... kui õigus saabub tulvavee ja õiglus võimsa jõena" Vesi jookseb kaskaadina üle musta graniidi Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Richard Long - kunst põhineb ühelainsal tegevusel: kõndimisel. Ta võtab ette üksildasi jalgsirännakuid, mis kestavad sageli sadu kilomeetreid. Jalutuskäigud ise on struktureeritud kindlate pidepunktide ümber, mis on harilikult paika pandud teose pealkirjas. Kasutades oma teostes algmaterjaideks peamiselt kive või maasse jälje süvendamisega ,,Genfi teine ring" 1987 Lisaks kohapeal loodud
· Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea)
Motiivid on kilbid, jooned, kobarad, väädid, pärjad, vanikud.. Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kõrged seljatoed. Prantsuse barokk Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii, kallid eebenipuu materjaalid, messing, pronks, kullatud nikerdused, tina, pärlmutter. Laudadel ning kummutitel ilutses marmori ja graniidi pealised. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu. 8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne.
annaabi.ee 
