OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega. kiud. Kiu katksevenivus kuid lambavillast väiksem.
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
....................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus.............................................................................................................................. 5 b. Venivus.............................................................................................................................. 5 c. Kortsuvus........................................................................................................................... 6 d. Drapeeruvus ehk langus.....................................................................................................6 e. Kulumiskindlus................................................................................
monokiududena jämedustes 6,7-33 dtex suka- sokitööstuse tarbeks. Multifilamendi jämedused varieeruvad 56 dtex trikoolõngal kuni 33 000 dtex autotööstuses. Staapelkiudude jämedused on vahemikus 1,6- 22 dtex. Füüsikalised omadused(2) Kiu pikkus: Polüamiidi toodetakse enam filamendina kui staapelkiuna. Staapelkiu pikkuse määrab kasutusotstarve. Staapelkiudu toodetakse pikkusega 40-150 mm. Füüsikalised omadused(3) Tugevus ja venivus: Kiu tugevus ja venivus olenevad kiu keemilisest ehitusest kui ka kiu järelvenitusest. Polüamiidide märgtugevus on 77%-98% ehk niiskus polüamiidi omadusi ei mõjuta. Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele
pleegitatakse. Antud kangast on ka värvitud, kuigi üldjuhul tehakse seda harva. Kuna kirjeldatud kangast on ka pleegitatud, siis ei ole see enam nii tugev kui pleegitamata kangas, kuid on pehmem ja heledam. 7. Kanga omadused Kortsuvus kangas kortsub kergesti, sest sisaldab lina ja viskoosi ning on labase sidusega (jäik struktuur). Hõõrdetugevus keskmine hõõrdetugevus. Kanga pind ei ole väga sile, kuid samas on ühtlane. Venivus kanga venivus koelõngade suunas on suurem kui lõimelõngade suunas. Koelõngade keerdumus on suurem kui lõimelõngadel. Drapeeruvus vähene, sest riie on kerge ja üsna jäik. Seetõttu kangas ei veni ja see võimaldab detaile täpsemalt välja lõigata. Kulumiskindlus väike, sest lõngad ei ole siledad ja juba katsudes on tunda ja näha väikseid udemeid, mis lõngast välja kipuvad tulema. Hügroskoopsus väga hügroskoopne. Nii lina kui ka viskoos on mõlemad ühed hügroskoopsemad materjalid
Samuti peab pind olema krobeline. 13. Kas puuvillakiud läigib rohkem või vähem kui viskooskiud? Miks? Viskooskiud on läikivam, sest kiu pind on siledam. 14. Milleks puuvillakiudu merseriseeritakse? Kuidas seda tehakse? Puuvillakiudu merseriseeritakse, sest siis muutub puuvillakiud läikivamaks. Merseriseerimine tähendab, et kiud muudetakse ühtlasemaks ja siledamaks. 15. Kas kuival talvepäeval on kiu venivus suurem kui vihmasel suvepäeval? Miks? Kuival talvepäeval on kiu venivus ... 16. Miks valmistatakse talveriideid rohkem proteiinkiududest? Miks? (Kiu termiline püsivus) Talveriideid valmistatakse rohkem proteiinkiududest, sest proteiinkiud hoiavad paremini sooja. Proteiinkiud on nt looduslikud loomsed kiud, mis on soojad. 17. Miks on linasest kangast tooteid parem niiskelt triikida? Milline kiu omadus seda tingib? Linasest kangast tooteid on parem niiskelt triikida, sest kiud muutub niiskuse toimel plastsemaks. 18
Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
Villa keemiline koostis Vill koosneb peamiselt keratiinist, mis sisaldab 2-5% väävlit. Villal on suur niiskusimavus. Ta imab ja annab niiskust ära aeglaselt. Seetõttu on villased riietusesemed meie külmas ja niiskes kliimas väga tervislikud. Niiskuse ja kuumuse mõjul muutub vill pehmeks ja plastiliseks. Märjalt antud kuju säilitab villakiud ka peale kuivamist (näiteks villaste esemete pressimisel). Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus. Kui töötlemise temperatuur ei ületa 110 kraadi, siis villa omadused taastuvad jahtumisel. Villase riide triikimisel tuleb seega olla ettevaatlik. Vill värvub ainult happelises keskkonnas (moodustuvad püsivad soolataolised ühendid). Kontsentreeritud happed, eriti kuumalt aga lagundavad villa. Pikaajalise päikesevalguse mõjul muutub vill rabedamaks ja karedamaks, valge vill muutub kollakaks. Villa tehnoloogilised omadused
Niiskussisaldus on peaaegu olematu ja tegemist on suurepärase keemilise püsivusega kiuga. Kloorkiud on tuld tõkestav, hea heli- ja elektriisolaator ning talub hästi päikesevalgust. Kuumuskindlus on selle eest väike, samuti nagu hõõrdekindlus ja tõmbetugevus. [3] Elastaan Elastaan on rohkem tuntud Lykra nime all. Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus. Venivuse ja elastsuse tõttu kasutatakse kiusegudes, et toote venivus oleks parem. Kiudu võib kahjustada merevesi, higi või liigne päikesevalgus, seetõttu tuleb elastaanisisaldusega tooteid sageli pesta. [12] Ka kuumakindlus ei ole elastaanil hea. Kiud kolletub juba temperatuuril 150C ning sulab temperatuuril 250C. Elastaani toodetakse mitut liiki: olenevalt kasutusotstarbest paremustatakse klooritud vee, magevee ja päikesevalguse taluvust. Üldiselt saab elastaankiul paremustada vaid ühte omadust korraga. Elastaani värvipüsivus ei
Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Plastifikaatorid kui viskoelastse käitumise mõjutajad Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Polümeeride viskoelastsus on hübriid elastsest ja viskoosest käitumisest. Viskoelastse materjali omapäraks on käituda sõltuvalt temperatuurist, deformatsiooni pingest ja deformatsiooni kiirusest vähem või rohkem elastselt või viskooselt, see tähendab tahkisena või vedelikuna. PLASTIFIKAATORID Põhitingimuseks lahustumine polümeeris: Plastfikaatorite (<40%) toime põhiefektid Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossu...
kiud lindina. Kiudude pikkus niidis u 40mm. Kiudude otsad tulevad välja kanga paremale poolele ja moodustavad karuse. Karuse moodustamiseks kasutatakse mitmesuguse keemilise koostise, jämeduse ja värvusega kiudusid. Pind võib olla väga erineva viimistlusega : pügatud, säbardatud, laineline jne. Tehisk.nahad läbivadtermotöötluse ja pahem pool võib olla töödeldud lateksiga karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus. Liimimismeetodil toodetakse karakuli- ja smuska imitatsiooni. Senilllõnga südamikus on korrutatud niidid, mille vahel on keemilistest kiududest tükid. Saadud lõngale antakse lokkimisaparaadil laineline pind. (smuska variant) Senilllõng kantakse kleepainega kaetud riidepinnale ja vajutatakse kinni. Järgneb kuivatamine. Smuska naha initatsioonil eemaldatakse senill-lõngast niidid. Ehtne karus Värvimise moodusena on kasutusel tõrres värvimine. Muudav värvi nii nahaosal kui
magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.
päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
- Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL : - vrvitu , kva rabe - lisatakse sageli pigmente - vhene vastupidavus lahustitele - segatakse sageli teistega ( kololmeerid) - vahtpolstrool - el seadmete korpused . POLPROPLEEN : - omadustelt sarnane pe - kasutustemp +180 kraadi - venivus kuni 400% - torud , kiled . kattematerjalid kied kangad TEISI PLASTMASSE : - telefon - lbipaistmatu, raske , kuumakindel , vasupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp, suur keemilin psivus , liimid , vrvid - polmetakrlaat (pleksiklaas) kergesti lahistib , vhene kuumakalindus - poluretaan - vga elastsed, vasupidav , temperatuurile , vaht pu- poroloon
katkemiseni. Venivust määratakse kolm korda ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Puuduliku kvaliteediga teraliim venib alla 8 cm, rahuldav 8..15 cm, hea üle 15 cm. Tulemus: Peale läbipesu kaalusid teraliimid 2,1g ja 2,5g. Tsentrifuugist tulles kaalus esimese teraliimi vedelam osa 0,7g ja tahkem osa 1,4g. Teise teraliimi vedelam osa kaalus 0,9g ja tahkem osa ka 0,9g. Teraliim on elastne, kuna näpuga peale vajutades võttis ta oma esialgse kuju tagasi. Venivus oli 11cm, mida venitati joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Keskmine märja teraliimi sisaldus on 25% (10g jahu/2,5g). Gluteiinindeksit arvutasime ristkorrutise abil 0,7+1,4 - 100% 1,4 - x x=66,6% Teise teraliimi gluteiininteks on 50%. Keskmine gluteiinindeks tuli 58,3%.
Teras S355 198J ~20 C Kiuline, tuhmhall Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust poolt rakendada jõudu. Veel täheldan, et kõige venivam materjal oli teras ning järgnes plastik. Komposiitmaterjal risti venivus oli null ning pikki kiudu me ei mõõtnud tulemusi, et saaks arvutada. Terasele tuleb rakendada kõige rohkem jõudu, et see katkeks. Löökpaindeteimi tulemustest võin järeldada seda, et temperatuur on väga määrav. Kui temperatuuri alandada, siis muutuvad ka vastavalt kehad hapramaks. Teras S355 on sitkem ning teras C45 on hapram. Ka purunemispinna iseloomud on erinevad sitkel ja hapral materjalil.
materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
võrdlemisel. Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub, kõrge venivus, suur tõmbetugevus. Polüpropüleen, PP – eritihedus 0,91. Katkepikkus 15-20%. Ujub vees, odav ja sobib paeladeks/nöörideks. Ei sobi kasutamiseks veepinnal, kardab UV kiirgust. Polüetüleen, PE – eritihedus 0,95. Katkepikkus 25-30%. Ujub vees, hästi käsitletav ja vastupidav. Sobib paatide kinnitusotsteks ja paelteks/nöörideks. Polüester, PES - eritihedus 1,38. Katkepikkus 2-15%. Upub, suur tõmbetugevus, hea vastupidavus valgusele. Sobib ankruköieks. 2
Väävlisisalduse järgi võib otsustada ka villakasvu üle. Jämedas, säsikanaliga villas on väävlit vähem kui peenvillas. Arvatakse, et väävlli vähesusest on tingitud jämevillalammaste aeglasem villakasv. Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 ) Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam
happekindlus. Seetõttu kasutataksegi just auto surutiiva tegemist on hapra valmistamiseks plastkomposiitmaterjale. http://www.tradekorea.com/productdetail/P0 0284473/3D_Fiberglass_Fabric.htmlmaterjaliga. Süsinikkiudude omadusteks on kõrge jäikus, hea venivus, hea keemiline vastupidavus, ei karda kõrgeid tempera-tuure ja väike soojuspaisuvus, nende omaduste tõttu on süsinikkiud väga kallid, kuid populaarsed atmosfääri ja kosmose tehnoloogias,
Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid: Kasutusvaldkonnad: prügilad, jäätmehoidlad, lägahoidlad, puhastusseadmed, naftaterminalid, bensiinijaamad, basseinid, tiigid, veehoidlad, kanalid, niiskusisolatsioon, lamekatused, prügilate, jäätmehoidlate katmine. Katsemeetodid: paksus, tõmbetugevus ja venivus, läbistuskindlus, rebestustugevus, kihtide omavaheline nake, tihedus. Ühendamisviisid: ekstruudeldamine, keevitamine kuuma õhuga/ keevitusaparaadiga(kuuma rauaga). Testid ühenduskohtadele: suruõhutest, nihketugevustest, rebimistest, vaakumtest, ülelöögitest. Savikangad: Tüübid: geotekstiiliga ümbritsetud, adhesioonnakkeline; geotekstiiliga ümbritsetud, õmmeldud; geotekstiiliga ümbritsetud, nõelutud; geomembraaniga toetatud, adhesioonnakkeline.
ytimg.com/vi/mvYBO1N-HQI/maxresdefault.jpg http://compositesmanufacturingmagazine.com/wp- content/uploads/2014/10/Fiberglass-Vacuum-infusion-boat-Boston-Whaler- 420-Outrage-750x400.jpg Komposiitmatejalid ja plastik Süsinikkiud- Kasutatakse tugevdatud polümeri või tugevdatud süsinikkiudu. Kõrge jäikus ja hea venivus. Kerge ja tugev materjal. Kasutatakse kaatrite, väiksemate aluste tegemisel ja spordi alustel. Üsna kallis. https://www.google.ee/url? sa=i&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahUKEwjFj KTZ_vPeAhXvoosKHbrCBQgQjRx6BAgBEAU&url=https%3A%2F %2Fen.wikipedia.org%2Fwiki %2FHSwMS_Visby_(K31)&psig=AOvVaw0ahekV30NI2Apiila9hJJD
Puuvillatüüpi kiud 30 - 60 1,3 - 3,1 Villatüüpi kiud 30 - 120 2,2 - 4,2 Vaibakiud 20 - 200 4,4 - 28 Viskooskiudude hügroskoopsus normaalsetes tingimustes on ligikaudu sama mis looduslikul siidil. Vee mõjul viskooskiu tursub ja kaotab oma tugevusest 50-60%, mis on tema oluliseks puuduseks. Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus, kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%. Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160°C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna.
Märgub kangas, tundub nagu oleks läbimärg, ei kuiva ruttu. Järeldus: Kahe erineva polüestri märguvuskatsed olid väga erinevad. Seetõttu saab järeldada, et polüestri märguvusomadused varieeruvad ning sõltuvad kanga töötlemisest. Akrüül (PC, PAN, PAC) Omadused Akrüüli ehk polüakrüülnitriilkiudu toodetakse nii kuiv- kui märgketrusmenetlusega. Akrüül on kerge kiud, mille tugevus ja venivus varieerub. Akrüülil on halb tule- ja kuumusekindlus, esineb pillingut ning elektriseerumist. Akrüül süttib kergelt ja põleb suure leegiga, põledes eraldub magusat lõhna. Märgumine kanga omadusi ei muuda.2 Kangas Põlemine Kangas süttis juba leegi kõrval ning põles sulades kiiresti. Järeldus: Katse tõestas, et akrüül on kergestisüttiv kangas ning põleb kiiresti. Märgumine Kuiva kanga kaal: -0,0180-(-0,0371)=0,0191g.
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega surve...
Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet
Hooldamine: · Materjalid on kergesti hooldatavad, ei vaja triikimist, kiiresti kuivavad, kerged ja odavad pestavad õrna pesu programmiga 40°C · ei vaja triikimist, kuid vajadusel peaks triikimistemperatuur olema 110-130°C mitte kuivatada trummelkuivatusega · kudumeid ei tohi kuumniiskelt töödelda - aurutada. Modakrüül (MA, MAC, PAM) Omadused: · Paremustatud tulekindlus · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus, venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Esteetiline - atraktiivne välimus · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasutuses · Mugavus - halva soojusjuhtivusega
Suureks üllatuseks oli ABS tugevuspiir, mis teoreetiliselt ei tohiks nii kõrge olla. Arvatavasti oli teimik teistsugusest plastist. Järeldusena saame väita, et kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes. -66 °C juures läks terase poolitamiseks vaja kõigest 10J suurust jõudu.
Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolavuspiir, tinglik voolvuspiir? Materjali tugevust 4. Mis on katkevenivus, katkeahenemine? Katke venivus ja katkeahenemine on plastsusnäitajad. Katkevenivus on suhteline pikenemine A%. A = (Lu-L o/ Lo)*100% Lo teimiku tööosa algmõõtepikkus mm Lu teimiku pikkus pärast katkemist ehk lõppmõõtepikkus mm Lu Lo mõõtepikkuse tööosa jäävpikenemine mm-tes peale teimiku purunemist Katkeahenemine on Z% Z=(So St/ So)* 100% So teimiku tööosa ristlõike algpindala Su teimiku minimaalne ristlõikepindala pärast katkemist (lõpp-pindala) 5
sealhulgas krüogeensetel temperatuuridel, hea keevitatavus ja väga hea korrosioonikindlus, tänu millele on 5XXX seeria sulamid üheks esimeseks valikuks plekitööstuses transpordi- ja ladustamisprotsessides (maanteesõidukite tankerid) ning laevaehituses, sealhulgas õlitankerid jne (Vargel, 2020). Magneesium võib oluliselt parandada alumiiniumi tugevust, vähendamata selle plastilisust. Lisaks kuuluvad 5XXX seeria omaduste hulka veel madal tihedus, kõrge tõmbetugevus, suur venivus ja hea väsimusjõud. Peamised eelised laevaehituses: Kaalu kokkuhoid: 5XXX alumiiniumsulami kasutamisel säästavad struktuurid keskmiselt 55– 67% nende massist. Kaalu säästmise abil saavad paadid suurendada kasulikku koormust, vedada rohkem varustust ja vähendada paadi toiteks vajaminevat energiakogust. Keevitusvõime: keevisõmbluse tugevusvahemikus 100 kuni 200 MPa on 5XXX-seerial hea keevisõmbluse elastsus ilma keevisõmbluse järgse kuumtöötluseta.
Suuremat tugevust nõutakse tehnilise otstarbega kiumaterjalidelt. Ülitugevate kiudude saamiseks muudetakse keemiliste kiudude molekulide ehitust (modifitseeritakse). Modifitseerimine halvendab sageli muid kiuomadusi (nt värvitavust). Näiteks valmistatakse ülitugevaid kiudusid aramiidist (kaubandusliku nimetusega - Kevlar) ja viskoosist (kaubandusliku nimetusega - Fortisan). Teine moodus ülitugevate kiudude saamiseks on täiesti uute kiudude väljatöötamine (nt Alfa-kiud). Venivus Kiu venivus ehk elastsus /elongation/ Venitamisel kiud pikeneb. Kogu pikenemist kuni kiu katkemismomendini nimetetakse venivuseks. Venivus määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega ja väljendatakse %-des esialgse pikkuse suhtes. Kiudude venivus peaks olema 10 - 35%. Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine, kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse. Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub
6 Märguvad kiud, kangas nõrgeneb ning kuivab aeglaselt. Järeldused: Selgus, et bambusel märguvad esmalt kiud ning kangas nõrgeneb märgudes. Cupro (CUP, CU) Omadused Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Cupro kiud on valget või veidi sinakat värvi. Tugevuselt sarnaneb viskoosiga, 4 aga venivus on veidi väiksem, samuti on hügroskoopne. Kangas Põlemine Süttis leegi kõrval, põles kiiresti ning leegiga, alles ei jäänud midagi. Järeldus: Cupro on kergestisüttiv ning põleb kiiresti. Märgumine 4 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 7
· Soovitav pesta sageli higitaluvus madal · Pesta käsitsi või max 40° C, sageli piisab vaid loputamisest · Kuivatada varjus · Triikimist enamasti ei vaja, äärmisel vajadusel madalal temperatuuril 1.9 SIID (SL) · Siidi toodavad liblikad · see on looduslik kiud OMADUSED · suur hügroskoopsus · imab endasse niiskust · kuivab väga kiiresti · tõmbetugevus on suurem kui villal · valguse vastu vähem vastupidav · suur venivus · higi suhtes tundlik KASUTAMINE · lipsud · aluspesu · rõivad · sallid HOOLDAMINE · ei leotata · õrna pesu programm · ei tohi kuivatada päikese käes · mitte tugevalt tsentrifuugida · triikida niiskena pahemalt poolt
ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal, ilmastikukindlus halb, saab värvida puuvillavärvidega, Ramjee RA kiud on pikk ja tugev, jäik, hea kalleid pitse, valget värvi ja
Suurbritannias, Hollandis, Kanadas, Hiinas ja Singapuris. Veel toodavad elastaani Bayer ja Fillttice. Need kolm firmat toodavad umbes 90% maailma elastaanitoodangust. Ka Jaapanis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias, Itaalias, Mehhikos, Saksamaal ja Venezueelas toodetakse elastaani. [ 5.] Elastaani tootmismaht 1999.aastal oli 155 miljonit tonni. [ 5.] 7 OMADUSED Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus. Kiud taastab oma lähtepikkuse selle venitamisel kolmekordse algpikkuseni kohe pärast vabastamist. Elastaani tõmbetugevus on väike: umbes 6-11 cN/tex. Ka kuumakindlus ei ole elastaanil hea. Kiud kolletub juba temperatuuril 150 C ning sulab temperatuuril 250 C. [ 5.] Elastaani tihedus on 1-1,2 g/cm3. Niiskussisaldus on väike 1,1-1-3%. [ 5.] Elastaani toodetakse mitut liiki- olenevalt kasutusotstarbest paremustatakse klooritud vee, magevee ja päikesevalguse taluvust
MÕISTED PAGAR-KONDIITRILE Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas. Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol- ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud ma...
Akrüül Akrüülile on omapärane suurepärane vastupidavus päikesevalgusele, samuti hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise toime suhtes. Müügil on nii mati kui ka läikiva pinnaga akrüülkiud. Tihti segatakse neid teiste kiududega, et toota villase välimusega kangast. Hooldamine Pesuvee temperatuur 30- 40C, triikimistemperatuur 110- 130C. 9 Elastaan Elastaani iseloomustab elastsus ja venivus, teda võib venitada mitmeid kordi pikemaks esialgsest pikkusest ning ta taastub oma lähtepikkusesse. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks. Tuntuim kaubamärk on Lycra, tuntud on ka Spandex ja Dorlastan. Hooldamine Elastaani sisaldavaid tooteid tuleb sageli pesta, kuna seda kiudu kahjustavad higi, kloor, ka merevesi. Pesemistemperatuur 30- 40C. Tooteid kuivatatakse varjus. Kuumuskindlus on
Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus, vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või tootel puudub info tema kiulise koostise kohta, tuleb seda vajadusel uurida. Pika tekstiiliajaloo jooksul on välja töötatud terve rida meetodeid ja võtteid kiudude tuvastamiseks. Lisaks organoleptilisele määramisele, kus materjali uuritakse inimese tundeelundite abil, kasutatakse põlemisproovi, keemilisi uuringuid, mikroskoopiat jm.
suvejakke. Tihedalt kootud kangas, mis on väga Teksapükste tuntud just siniste teksapükste valmistamiseks, Teksakangas tootmise tõttu. Lõimes sinine toon teksajakid, /Denim/ ning täidises valge. Tihti sisaldab teksaseelikud. elastaani. Praegusel sajandil on väga lai valik erinevaid teksatüüpe, värvid, materjal, venivus, kukutus on kõik väga varieeruvad. Hiina krepp Keeratud lõngaga kangas, mis näeb Tihti kasutatakse /Crěpe de Chine, välja kergelt kortsus. Sellel on läige, pluuside, seelikute, Faille crěpe/ drapeerub ilusti ja on saadaval ehtsa kleitide, pükse, pesu ja siidi kujul või polüestrina. jakkide valmistamiseks. Atlass /Satin/ Atlass on ilmselt kõige populaarsem
Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid 7. Valtsmetalltooted, kasutus Ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras 8
vastupidavusega · Tihedus kasutatakse plastikute iseloomustamiseks · Pinna struktuur oluline trükkimisel, kasutatakse paberi pinna iseloomustamiseks, pind peab olema sile ja tasane ilma lahtiste kiududeta ja aukudeta. · Paindetugevus iseloomustab, kuidas materjal talub murdmist · Rebimistugevus oluline pakkeautomaatides ja kottide ning karpide valmistamisel, näitab kui suurt jõudu on vaja materjali venitamiseks · Venivus näitab, kui palju materjal venib enne katkemist, % · Jäikus oluline pakendamisseadmetes · Gaaside läbilaskvus N2, CO2 ja O2 läbilaskvus · Veeauru läbilaskvus mõõdetakse g/m2/24h. Materjalide läbilaskvus veeauru suhtes erineb nende gaasi läbilaskvusest. Veeauru liikumine läbi pakkematerjali toimub kuini tasakaalu saabumiseni pakendi sees ja väliskeskkonnas. · Lõhna läbilaskvus oluline lõhna kao vältimiseks
Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne · Halva soojusjuhtivusega · Tõmbetugevus väike · Märjalt venivus suur Põletamine (paksem vill): Süttimiseks kulub veidi aega, põleb puhangutena ehk süttib ja kustub tihedalt, kiu leegist eemaldamisel kustub või hõõgub aeglaselt edasi. Põlemisel tekkiv lõhn on küllaltki ebameeldiv ja tugev ning meenutab juuksekarva põlemise lõhna. Jäägina tekkib must, söestunud pundar. Märgamine (paksem vill): Vett hülgav, ei taha üldse märguda ega vett endasse imada. Jääb vee pinnale ka vette surudes. Välja võttes tundub kergelt niiske, aga pigem kuiv
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus...
Student Response Feedback A. õhurõhust B. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest C. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist D. vormimismeetodist E. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) Score: 3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student Response Feedback A. soojuspaisumine B. venivus C. viskoossus D. kahanemine Score: 3/3 29. Termoplastide sulatöötluseks nimetatakse? Student Response Feedback A. Termoplastist graanuli viimist kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul sulasse olekusse ja sissepritsimist vormi. B. Termoplasti kuumutamist kummiolekusse ja vormimist Student Response Feedback õhurõhu mõjul. C. Termoplastist pulbri kuumutamist
Score:3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student ResponseFeedback A. viskoossus B. kahanemine C. soojuspaisumine D. venivus Score:3/3 29. Termoplastide sulatöötluseks nimetatakse? Student ResponseFeedback A. Termoplasti kuumutamist kummiolekusse ja vormimist õhurõhu mõjul. B. Termoplastist graanuli viimist kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul sulasse olekusse ja sissepritsimist vormi. C. Termoplastist pulbri kuumutamist üle sulamistemperatuuri
ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud. Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul. Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele. NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem. *KIU TERMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel temperatuuridel. MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES: Osad sulavad, osad muutuvad vedelaks(sünteeskiud), osad lagunevad ilma sulamata(looduslikud).
Katsega määratakse voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. (Algul on terase deformatsioon proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus (voolavuspiir). Seejärel hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja purunueb) · Paindekatse · Kõvaduse määramine - Brinelli meetodiga. Metalli pinda
Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavus...
Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm; vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
