EHITUSMATERJALID (0)

Q: Millisele materjalile?

Vastus leiad õppematerjalist: EHITUSMATERJALID

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusviimistlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millisele materjalile?

Eksamiküsimused
Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
Erimass – on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass γ = Mass/Ruumala (g/cm3)
Tihedus – Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus , γ0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega
Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga.
Veeimavus – Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust
Hügroskoopsus – on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga marerjal seisab kaua püsias keskkonnas, siis ta saavutab tasakaaluniiskuse.
Veeläbilaskvus – on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjalide poorsusest ja pooride kujust (avatud või suletud poorid). Neid nimetatakse ka hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste kihtide loomiseks.
gaasitihedus – on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa.
Aurutihedus – sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes)

Ehitusmaterjalide termilised omadused
Külmakindlus – materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta.
Soojajuhtivus – on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).
Soojamahtuvus – on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud.
Põlevus – iseloomustab süttivus.
1. Mittepõlevad – ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid)
2. Raskelt põlevad – süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
3. Põlevad – on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Tulekindlus – on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.
-tulekindlad materjalid >1580 ºC ( samott )
- raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis)
-kergelt sulavad toimetamine tehasesse->sõelumine->lubja jahvatamine->Segu valmistamine->Segu segamine-> Telliste vormimine ->Toortelliste ladumine vagonettidele->telliste ivistamine autoklaavis(170...1800C, kestab 8...12h)
Survetugevus 25N/mm². Veeimavus 10-15%.Soojaerijuhtivus λ=0,7….0,8W/mK, Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit.
Kasutatakse fassaadides, ei tohi kasutada vundamentides, kortstnate ladumiseks (pole veekindel, ega tulekindel )
Autoklaavitud poorbetoontooted - tootmine, kasutamine
Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks . Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu režiimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse.
kasutamine
Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega

Kipstooted ja eterniit
kipstooted
Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt:

viimistlusmaterjalid ( plaadid , kunstmarmor)
konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid
dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid
spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht -ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid.

Tooted:

Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid
Suuremõõtmelised vaheseinad
Vaheseinaplaadid
Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc , Knauf jt)
Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms
Lubi -kips kuivsegud

eterniit
Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka (klass K1 vastavalt EV ST 620-9).
Asbestivabade kiudtsement-laineplaatide valmistamiseks kasutatakse tsementi , vett, täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile.
Laineplaate toodetakse erinevates mõõtudes: 875x920; 1150x1130 1750x1130; 1250x1120; 1875x1120; 2500x1120

Betoonkivid- sillutiskivid , betoontellised , väikeplokid
Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Kivid on paksustega 60±3mm ja 80±3mm. 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Kivide külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2mm paksused vuugieendid.
Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide paksus on 57 või 90mm, teised mõõdud mitmesugused. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele.
Väikeplok ke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1…2 korruseliste hoonete ehitamisel

Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine
Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega.
Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud.
Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid ). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid.
Toatemperatuuri juures on nad tahked , sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse).
Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad.
Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul).
emulsioonid
Bituumeneid ja tõrvasid kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit ( tõrva ) saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Bituumeni sulatamine nõuab energiat ja on mõnevõrra tuleohtlik. Kuuma bituumeniga töötamine on ka ohtlik (põletusoht). Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel.
Emulsioon kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine ( seep , õlid, liim , tärklis jne), mis ümbritseb bituumeni (tõrva) piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%.
Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Pöördemulsioonis on dispersiooni keskkonnaks bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001…0,1 mm.
Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit (tõrva) 50…60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon aga 75…95%.
Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga.
kasutamine
kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel.
Bituumenite baasil valmistatakse

bituumenemulsioone,
asfaltmörte ja -betoone
katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale,
tihendusmaterjale,
liimaineid,

samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid

Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted
Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud
mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus on kõige sagedamini 1000mm.
Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse
roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt
liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega . Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada.
Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on
mitmesuguseid värvilised kivipurud

Bituumenite katsetamine- pehmumistäpp, viskoossus, murdumistäpp
Pehmumistäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne
metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos
klaaspurgis olevasse +5ºC-ni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen
pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee
temperatuur sel hetkel kui bituumeni “tilk” puudutab alumist riiulit.
Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures. Viskosimeeter kujutab endast
suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga
suletav standardne ava (10mm või 5mm). Mõõdetakse mitme sekundiga voolab läbi selle ava
50 cm³ bituumenit.
Murdumistäpi määramine. Painduv plekist plaat 0,5mm paks
kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on
paigutatud kliimakambrisse kindla temperatuuri juurde. See
temperatuur, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni
ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temperatuur, mille
juures bituumeni kiht praguneb.

Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus)
Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator ,
stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass
koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer
sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %).
Täiteaine võib olla pulbrikujuline ( talk , puidujahu, grafiit , kriit jne), kiuline (tsellulooskiud,
klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie , klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi
enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine
toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle.
Plastifikaator on lisand , mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist.
Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide
vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet.
Värvainega antakse plastmass -toodetele vajalik värvus ja enamal juhul nad mingit
lisaviimistlust ei vaja.
Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Nad pidurdavad plastmassi
vananemist . Stabilisaatoreid lisatakse mõni protsent sideaine hulgast.
Puhtaid polümeere (ilma täiteaineteta ja lisanditeta) kasutatakse ehituses harva: *haprad,
*suhteliselt madal tugevus, *kõrge omahind
Plastide põhilised EELISED:
• võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus,
keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne)
• toormaterjalide kättesaadavus
• on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus)
• tootmine on hästi automatiseeritav
• tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike
Spetsiifilised PUUDUSED:
• suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda
juba väikesel temperatuuri tõusul)
• kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel)
• suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C,
erandlikult 300…350 0C
• suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel
• suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside
mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on
vähenenud 15…30%
• põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures)
• toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel.
Tihedus on enamikel plastmassidel 900...1500kg/m3, harva kuni 2200kg/m3. Vahtplastide
tihedus on 20...200kg/m3. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt
kerged.
Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja
kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust). Kõiga sagedamini
kontrollitakse plastmassidel paindetugevust.
Kõvadus sõltub samuti vaigust ja täitematerjalist. See võib erinevatel plastmassidel olla
mitmekordse erinevusega. Eriti tugevad on kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid.
Kõvadus omab erilist tähtsust põrandakattematerjalide puhul. Plastmasside kõvadust
kontrollitakse sarnaselt metallidega ( Brinelli meetodil).
Keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt
puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. See omadus on mõnes mõttes ka
negatiivne; plastmassi jäätmed looduses ei hävine. Plastmassid aja jooksul vananevad, mis
seisneb suurte molekulide lagunemises väiksemateks (polümeer muutub monomeeriks)

Plastmasside töötlemine- erinevad vormimise viisid
Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul.
Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja
pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu
all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku.
Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass
surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub
kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5…40 sekundit.
Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud
detaili ristlõikele vastava kujuga avast . Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki
ühtlase ristlõikega materjale.
Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase
paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks
võib olla riie, paber jne.
Keevitatavad on termoplastsed vaigud . Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C).
Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist
kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid).

Plastmassidest rullmaterjalid
Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete (keedusoolast kloor ja naftast etüleen) keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on tavaliselt puidutolm, lubjakivipulber ja elastsust lisav korgipuru. Kaunid marmoreeritud mustrid ja lai värvivalik saavutatakse pigmentide lisamisega. Linoleumi tunneb hästi ära dzuudist aluspõhja järgi, millele linoleumimass on pressitud ja mis annab sellele püsivuse. PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. PVC- katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse Laius on 1,4 - 4,0m. Paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele PVCkate liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega.
Homogeensed PVC-põrandakatted on kogu paksuses ühesuguse koostisega, mistõttu kulumiskihiks loetakse peaaegu kogu materjali paksus. Homogeensete PVCkatete koostises kasutatakse kuni 80% täiteaineid (nt jahvatatud lubjakivi , kvartsliiv vms). Heterogeenseteks nimetatakse selliseid PVC-põrandakatteid, mis koosnevad erinevate omadustega PVCkihtidest. Erinevatel kihtidel on kindel ülesanne. Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment ). PVC- katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld . Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: • mitmesugused sünteetilised kiled, • tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), • kärgmatid (mesilase kärge meenutav ), • drenaažimatid (polüamiid-traadist punutis ), • “kupulised” õhukesed plastikplaadid. Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: • pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine , • horisontaal- ja vertikaaldrenaaž, • nõlvade kindlustamine, • erosiooni tõkestamine, • erinevate pinnasekihtide eraldamine, • pinnasevee tõkestamine,

Hermeetikud - liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)
Hermeetik on aine, mis kantakse vuuki ja mis seda erinevate pindade külge kleepudes tihendab. Hermeetikud võivad olla paisuvad või mittepaisuvad. Hermeetikud turustatakse väikestes balloonides .
Hermeetikut kasutatakse:
• konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks;
• kaitseks niiskuse, tõmbetuule ja müra eest;
• optilise/esteetilise välimuse parandamiseks.
Hermeetikuid liigitatakse nende kuivamisprotsessi järgi keemiliselt kõvenevad ning füüsikaliselt kuivavad. Keemiliselt kõvenevatel kõvenemise põhjustab keemiline ristsidestumine. Füüsikaliselt kuivavatel põhjustab kõvenemise lahusti aurustumine .
Hermeetikute tüübid- kuivamismehhanism (akrüül-, bituumen-, SBR-hermeetikud jm)
Hermeetikute tüübid- keemiline kõvenemismehhanism ( silikoon -, PU-, PUSI-, MShermeetikud jm)
Hermeetikute valimise juhend Neutraalseid silikoone soovitatakse kasutada peamiselt: leeliseliste materjalidega ( betoon , tellis ...), tundlike metallidega (teras, vask, plii...), klaasimiseks. Akrüülhermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: ülevärvitavates vuukides, krohvi või tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide jms ning teiste ehitiste osade vahelistes ühendusvuukides. Spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel joogiveega või toiduga, peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge temperatuurikindluse saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga. PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides ( fassaadid , ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus)

Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR
Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS ( expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS. Veearupidavuskoefitsent μ=20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70…+1000C. Hea soojustusmaterjal
Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Veearupidavuskoefitsent μ=80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-700kPa. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. Pinnases, perimeetri soojustamisel, katuseparklates.
Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200…2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega

Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill , mullpolüuretaan
Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest.
Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog hinnatakse ja sorteeritakse enne plaadiks pressimist, samuti kontrollitakse valmistoodang, kust praak kõrvaldatakse enne ladustamist). Rooplaadid on sobilikud kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seinad, laed ), kui ka väljas (seinad), omades väga head soojus -ja heliisoleerimisvõimet. Neid võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud või tahumata palkseinal, samuti karkass -seinal või taladel vooderdusena. Rooplaadiga saab kujundada ja vooderdada ka kumeramaid pindu. Rooplaat on tõhus alternatiiv kipsplaadile. Rooplaat on olnud ehituses kasutusel juba sajandeid ja on materjalina tervise- ja keskkonnasõbralik. Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjaliks savi- ja lubikrohvi kasutamisel nii renoveerimistöödel kui uusehitustel. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid ka krohvimata ning eksponeerida neid iseseisvalt nö. dekoratiivse elemendina. Tihedus 225kg/m3, soojaerijuhtivus λ=0,055W/mK. Lühiajaline kokkupuude niiskusega ei põhjusta roo kvaliteedi langust. Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. Rooplaat on mahupüsiv, kui kasutatakse normaalsetes tingimustes nn.“hingava” seinakonstruktsiooni osana .
Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale. Kiustamise protsessis lisatakse paberimassile tavaliselt 12% boorhapet ja 7% booraksit. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad . Tselluvilla niiskus, nii kiudude poolt seotud vesi, kui ka boori keemiline ja kristallvesi aeglustavad temperatuuri tõusu konstruktsioonis. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist. Tselluvilla näitajad: • Tihedus: puiste 30-60kg/m3 ,plaat 60-90kg/m3 • Niiskusesisaldus

.DOCX Laadi alla originaalfail 34 lk · .docx · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RotaGrid Õppematerjali autor

Eksamiküsimused ja vastused aines ehitusmaterjalid.

Ehitusmaterjalid eksam ehitusmaterjalide eksami vastused Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Külmakindlus Soojajuhtivus Soojamahtuvus Põlevus Tugevus Survetugevus Tõmme Kõvadus

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide vastused

Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul

Ehitusmaterjalid

doc

Eksami küsimuste vastused

tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid 1 KONSPEKT

EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMIN

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid