28.11.12 2 28.11.12 3 litosfääri füüsikalise (rabenemine) lagunemise produktidest keemilise (porsumine) lagunemise produktidest organismide elutegevuse tulemusena. 28.11.12 4 purdkivimid savikivimid kemo-biogeensed settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8
Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiit • -sisaldab fosforit • -settekivim • -kasutatakse väetisena • -on tekkinud organismide settinud jäänustest Fosforiidi leiukohad Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi. Paekivi • - värv, võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni
Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5
Läige: peegeldunud valgus annab läike, klaasjas, matt Esinemise vorm ja koht: tekib mitmesuguste rauamineraalide lagunemisel, samuti setib merede või mageveekogude põhjas rauabakterite mõjul. Eestis leidub järve- ja soorauana ning rauaookrina. Karbonaadid dolomiit Dolomiit Dolomiit kaltsiit Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud Kõvadus: 3,5 - 4 Värvus: valge, kollakas, pruun Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerib vaid pulbrilisel kujul ja nõrgalt. Esinemise vorm ja koht: esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena
Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7
Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmetalne · metalne läige Murdepinnal võib olla · rasvaläige · vahaläige läige puudub - pind on matt Kõvadus sõltub kristallstruktuuri tihedusest ja osakestevahelistest keemilistest sidemetest Mohs'i skaala: Talk - 1 Kips - 2 Kaltsiit - 3 Fluoriit - 4 Apatiit - 5 Ortoklass - 6 Kvarts - 7 Topaas - 8 Korund - 9 Teemant - 10 Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda - lõheneda mööda tasapindu. Omadus tuleneb aine struktuurist ja ei ole alati seotud kristalli kujuga, kuigi enamasti langevad peamised lõhenevuspinnad tahkudega kokku. Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad. · ülitäiuslik · täiuslik · keskmine · ebatäielik · puudub
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud
Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia line 500-400 mln Ülem-Kambrium Alam-Ordoviitsium vanus
tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 . Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses. Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca 2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi,
Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl pürotehnikas, Li2CO3 Meditsiinis, NaCl Toiduainete tööstus, tänavate soolamine, NaHCO3 Toiduainete tööstus ja meditsiin, Na2Co3 pesupulber, klaasitehas, KMnO4 - kaaliumpermaganaat, NaOH seebi valmistamine, KNO3 püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca punane, Ba Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone).
Tavaliselt esineb lisanditena dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdroksiide. Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel
Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks Leelismetallide soolad: * MgCO3 magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. *CaCO3 kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga
Kui kustutamata lubi tuleb ahjust välja, on see tükkidena, graanulitena ja pulbrina. 1 Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO2) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa. Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks. Keemilised reaktsioonid · Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2 · Lubja kustutamine: CaO + H2O Ca(OH)2 · Lubja kivistumine:
Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse
(opaal), samuti ka klaasina. · Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. · Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. Ränikivi · Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev settekivim · Peale kvartsi võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Leidumine · Ränikivi leidub maakera pinnal väga laialdaselt: oletatakse, et ta moodustab 1/3 maakera koorest. Ta on liiva tähtsaim osa ja seepärast leidub teda rohkesti mererannas. Teda leidub ka raudkivis. Mägedes leitakse ränikivi mõnikord ilusate suurte kristallidena, mis sagedasti
Kaltsiumi looduslikud ühendid CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune
ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja hüdroksiidid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh lugemast!
Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. RÄNIKIVI Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim. Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Ta on nii kõva, et teras ega klaas tema peale ei hakka. Kui noaseljaga kõvasti vastu ränikivi lüüa, siis kargavad sädemed laiali, seepärast kutsutakse ränikivi veel tulekiviks. Leidumine: Ränikivi leidub maakera pinnal väga laialdaselt: oletatakse, et ta moodustab 1/3 maakera koorest
tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 (tugevalt leeliseline) ja alla 3,5 (tugevalt happeline). Näiteks vihmaussid eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda, samas traatusse(naksurlaste vastsed) levib rohkesti happelises mullas. Analüüsi kasutatakse et kindlaks teha mida konkreetne muld sisladab ning mida tuleks lisada/kasvatada et mulla omadusi parandada. Kvarts (70-90%) ja päevakivid (10-20%) ning karbonaadid kaltsiit ja dolomiit (10-20%). Mõningal juhul võib karbonaatide sisaldus ulatuda 90%-ni.
Puit-tähtis ehitusmaterjal,tarbeesemed,mööbel(puidupuru),kütus,tselluloosina,paberi valm,postide ja hoonete ehitamine,lauad,prussid,vineer.Mineraalid-mood.maakoores või maa sees,kindel keemiline koostis,enamasti keemilised ühendid(nt.kvarts SiO2),enamik on silikaadid,tuntuim kvarts.Kivimid-tekkinud mitmest mineraalis t,tähtsaimad on lubjakivi ja graniit.Lubjakivi:Koostis:Peamine koostisosa on kaltsiit,sisaldab savimineraale ja kvartsi,e.paekivi,põhiline koostisosa on CaCO3.Välimus:Silmaga saab näha selle pinnal kaltsiidikristalle,peal võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv.Marmor:Koostis: Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi,küünekivi,granaate, pürokseene,diopsiidi,serpentiini jne.Marmor koosneb aga valdavalt kaltsiidist,mille
dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja-hüdroksiide. Paljudes Eesti lubjakivides on rikkalikult kivistisi, organismide ja nende elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis-ja kaevumisjälgi. Lubjakivi värvus oleneb lisanditest ja võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel:settesisete protsesside toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud.
15. Tulepüsivuse järgi liigitatakse hooned: mittesüttivad materjalid, raskeltsüttivad materjalid ja süttivad materjalid. 16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 18. Kivimaterjalide kõvaduse skaala: 1 - talk, 2 - kivisool, 3 – kaltsiit, 4 – sulapagu, 5 – apatiit, 6 – ortoklaas, 7 – kvarts, 8 – topaas, 9 – korund, 10 – teemant. 19. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. 20. Standardne puidu niiskus on 15%. 21. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. 22
koostamise ning pidamise juhendamine; maavara varude arvestuse ja nende kasutamise aruandluse organiseerimine, Eesti Maavarade Komisoni töö korraldamine, geoloogiliste loodusmälestiste arvele võtmise ja kaitsmise koordineerimine; maapõue programmi koostamine ja selle raames tööde koordineerimine. Töötlemise seisukohalt jaotatakse põlevkivi kolme rühma. Lubjakas põlevkivi, mille ballastaines domineerivad (üle 60 protsendi) lubimineraalid (kaltsiit, dolomiit). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi. Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi- ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa),
hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka
1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks
K 5-5,5, E 1,9-2,5. Puhas opaal on värvusetu, kuid lisandite mõjul enamasti kollane, pruun, roheline jms. Tekib peamiselt silikaatsete mineraalide keemilisel murenemisel. Aja jooksul moonudub opaal kaltsedoniks või kvartsiks. VI rühmkond. Hapnikulised soolad (hapniku sisaldavate hapete sooolad). Hapnikulised soolad on mineraalide arvu poolest suurim rühmkond looduses. Rühma kuuluvad mineraalid, millel on tähtis koht muldade lähtekivimis ja mehhaanilises koostises. Karbonaadid Kaltsiit CaCo3. 56% CaO, 44%CO2. Kaltsiit on oluliseks kivimmineraaliks trigonaalselt, kusjuures kristallid on väga vormirikkad. Lubjakivides esineb väliselt amorfse massina, järvelubjas amorfse muldse pulbrina, allikalubjas aga mitmesuguste egakorrapäraste moodustistena. K 3, E 2,6-2,8. Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes, kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga
Eelnev selgitus võrrandina Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 to kare vesi katlakivi vesi süsihappegaas http://commons.wikimedia.org/ Video- küttekehast katlakivi eemaldamine http://www.youtube.com/watch?v=K93RLmGkps4 Katlakivi, lubjakivi ... Ühesugune keemiline koostis (CaCO3) on: a) paekivi, b) lubjakivi, c) katlakivi, d) marmor, e) kriit, f) kaltsiit CaCO3 üheks tekkimise võimaluseks on protistide kodade ladestumine veekogude põhja. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Kesselstein_k.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fosiles_de http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cambropa Katlakivist vabanemine Tekkinud katlakivist saab vabaneda hapete abil. Katlakivist vabanemine: CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2
Eesti rahvuskivist pärliteni Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas- valge kriidi,helkleva pärli või õrn-habraste korallide põhiühend.Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga kriidipulbrit või lubjakivi, võime sealt avastada kunagiste organismide jäänused. Lubjakivi põhiühend , kaltsiumkarbonaat,allub vee ,õhu süsihappegaasi ja teiste tegurite mõjule ja muutub aeglaselt vees lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks
Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10. Millises kivimis on kaltsiit põhimineraaliks? LUBJAS ON põhimineraaliks kaltsiit. 11. Millised on settemoondekivimid? Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12. Millises kivimis on kvartsiidisisaldus 90-95%? IGIKIVIS on kvartsiidisisaldus kuni 95% (see annab talle sillerduse). 13. Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe
murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e. porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad
mineraloogiline koostis ei muutu. Rabenemise peamised tegurid on temperatuuri kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine on ülekaalus aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Rabenemine hakkab kivi pealispinnalt, kergemini alluvad murenemisele mineraalsed kivimid nt rabakivi, ning hästilõhenevad mineraalid nt kaltsiit ja vilgud. Porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Keemilise murenemine on ülekaalus aladel kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. Mulla koostis Muld koosneb peamiselt tahkest ainest
TSEMENT Tsement on hüdrauliline sideaine, mis veega segatult moodustab keemiliste reaktsioonide ja protsesside tagajärjel tarduva ja kivineva massi, mis säilitab oma tugevuse nii õhus kui vees. Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass. Tsement esineb näiteks liivakivis liivaterade vahelistes tühemikes. Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). Mohsi kõvaduse aluseks on etalonskaala mineraalid,
Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi:
12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ?
Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit)
Paekivi töödeldakse nii masinatega kui ka käsitsi. Vahe on selles, et käsitsi murdes on paekivi hind kallim, kuna selle struktuur on ka ilusam, nii saab kasutada ehituses ilu ehitusmaterjalidena ja käsitsi murtud kivimi tugevus on tunduvalt suurem, kuna ei teki mikropragusid juurde. Ning nii nagu ülalpool pildil (Pilt 3) on näha laotakse tavaliselt paekivi tükid euroaluste peale. 3. KAGU-EESTI PAEKIVI Tavalisim pae erim on lubjakivi (Pilt 4), mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena saviosakesi, glaukoniiti ja liiva. [3] Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Geoloogiliselt jaotatakse Eesti aluspõhja suures piiris kaheks: Põhja-Eestis on paekivi ning Lõuna-Eestis pigem liivakivi. Kuid samas leidub ka Lõuna-Eestis, täpsemalt kagus, paekihte
võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. 15. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfism teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 16. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid(augiit), oliviinid ja savimineraalid. 17. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide
ja osalise ümberkristalliseerumise teel kõvastunud settekivimiks. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tsementeerumine toimub tänu uute, lahustest kristalliseerunud uute mineraalide tekkele. Sagedamini on tsementeerivateks mineraalideks kaltsiit, dolomiit, püriit, fosfaadid, rauahüdroksiidid, opaal ja savimineraalid. Diageneesi staadiumil toimub osaliselt ka mineraalide ümberkristalliseerumine. Nii näiteks võivad kaltsiidi ja savimineraalide kristallid suureneda väiksemate ümberkristalliseerudes. Diageneesi toimumise maksimaalne sügavus ulatub kuni 10 km-ni ja temperatuur 100-200 oC-ni. (1) Diagenees on setete tihenemise, tsementeerumise ja osalise
3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab 30-40% orgaanilist osa , mis pärineb erinevate taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass, hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente
Psilomelaan Peitkrist. Must; KR Poolmetalne L puudub K 5-6 MUR (Ba, Mn2+)3Mn4+8O16(O,OH)6 agregaadid, pruunikas T4 murenemiskoori Rombiline koorikud, kutes koos dendriidid pürolusiidiga KARBONAATIDE KLASS Kaltsiit Romboeedril., Valge, Klaasi L täiuslik K 3 (2,5) S-BK, K, 3,5% HCl-ga reageerimisel Ca(CO3) skalenoeedril. lävipaistev, T 2,71 diageneetiline, ,,keeb" Trigonaalne krist.; kaksikud, punane-pruun, M
Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise, sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2 20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende komponentide sisaldus tunduvalt suurem. Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige CaCO3 (kaltsiit) ja CaMg(CO3)2 (dolomiit), mis rikastavad vett kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonidega. Põhjaveekihid Eestis Põhjavesi esineb kogu Eesti territooriumil. Enamasti on põhjaveekihid maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all nagu kohati LõunaEesti moreenkõrgustikel ja PõhjaEesti rannikualadel.
Must turmaliin kaitseb meid elektromagnetilise saaste, negatiivsete mõtete ja halbade kavatsuste eest. Obsidiaan aitab vabaneda energeetilistest blokeeringutest. (Struthers 2008: 70) 2.1.2 Sakraaltsakra vääriskivid Sakraaltsakra turgutamiseks kasutatakse peamiselt oranze vääriskive. Punane berüll kasvatab loovust, inspiratsiooni ja optimismi. Tangeriinkvarts muudab meid positiivsemaks, muutustele vastuvõtlikumaks, aitab ravida seksuaalprobleeme nagu frigiidsus ja viljatus. Oranz kaltsiit aitab meil vabaneda vanadest harjumustest ja muudab meid positiivsemaks. Topaas aitab meid julgustada, armastavamaks ja hellemaks muutuda. Pruun jaspis leevendab hirme ja süütunnet. (Struthers 2008: 71) 2.1.3 Päikesepõimiku vääriskivid Päikesepõimiku raviks kasutatakse peamiselt kollaseid vääriskive. Tsitriin mõjub kõige paremini seedehäirete puhul. Samuti aitab see vääriskivi eemaldada energiablokke ning vabastada meid kogunenud vihast
elementide soolasid on vees vähelahustuvad. 1) MgCO3 magneesiumkarbonaat Magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. Puudrid ja hambapastad sisaldavad magneesiumkaronaati 2) CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubjaehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse
enamasti väiksem. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. 4 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 Metallide ja teiste deformeeruvamate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi
kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid
Tunduvalt suurema survetugevuse annab autoklaavne kivistumine. Kustumiskiiruse järgi jagatakse lubjad: [3] Kiirelt kustuvaiks (kustumiskiirus alla 8 min) Kekmiselt kustuvaiks (8-25 min) Aeglaselt kustuvaiks (üle 25 min) Standartse katse juures näitab kustumiskiirus mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini. Lubja sorti kustumiskiirus ei mõjuta. [3] Lubi annab plastse segu, kuigi on aeglaselt kivistuv. Koostise järgi jagunevad lubjad kaltsiit- ja magnesiitlupjadeks ja kolme sorti jagatakse lubjad kvaliteedi järgi. Lubjataigna saagis näitab mitu 7 liitrit settinud lubjatainast saab 1 kg kustutamata lubjast.Lubjataignasse jäänud terakesi jämedusega üle 0,6 mm nimetatakse kustumata osisteks. [3], [2] Tabel 1 Lubja omadused
annaabi.ee 
