1-semestri konspekt (2)

3 KEHV
 
AJALUGU
Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi ­ antiikajast). Põhiline areng toimus 19.
sajandil.
1824 ­ Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi.
1828 ­ Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside
areng. (Wöler)
1867 ­ Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur
lillepott, liitmaterjal).
1876 ­ Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint)
1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng.
20. sajand arendas edasi neid materjale.
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED
FÜÜSIKALISED OMADUSED:
1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta).
Kivimaterjalidel 2,2 ­ 3,3 g/cm3
Metallidel 7,2 ­ 7,8 g/cm3
Org. materjalidel ­ 0,9 ­ 1,6 g/cm3
2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus
(pooridega).
*tihedate materjalide puhul (poore pole)
*pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil.
Nt. Graniit 2500 ­ 2800 kg /m3 Paekivi 2400 ­ 2600 kg/m3 (poorsem)
Silikaattellis 1700 ­ 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 ­ 1400 kg/m3 (poorsem)
Harilik betoon 2200 ­ 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 ­ 1200 kg/m3 (poorsem)
3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile
mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid.
Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid
tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus.
4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub
vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda.
Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline.
Nt. Graniit 0,5 ­ 0,7 % (vee imavus)
Tihebetoon 2 ­ 8 %
Tellised 8 20 %
5) HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust.
Vastand mõiste on kuivavus ­ kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma.
Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast
materjalist/keskkonnast.
TERMILISED OMADUSED:
1) KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda
paljukordset külmutamist ja ülessülatamist kui materjal ise asub vees, ilma nähtavate
lagunemise tunnusteta ja tunduva tugevuse kaota. Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel =
materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem
materjal.
Nt. Graniit ­ külmatsükleid üle 200
Paekivi ­ külmatüskleid 15 ­ 100
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
1-semestri konspekt #1 1-semestri konspekt #2 1-semestri konspekt #3 1-semestri konspekt #4 1-semestri konspekt #5 1-semestri konspekt #6 1-semestri konspekt #7 1-semestri konspekt #8 1-semestri konspekt #9 1-semestri konspekt #10 1-semestri konspekt #11 1-semestri konspekt #12 1-semestri konspekt #13 1-semestri konspekt #14 1-semestri konspekt #15 1-semestri konspekt #16 1-semestri konspekt #17 1-semestri konspekt #18 1-semestri konspekt #19 1-semestri konspekt #20 1-semestri konspekt #21 1-semestri konspekt #22
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
122 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anny88 Õppematerjali autor

Lisainfo

konspekt on ilma joonisteta
konspekt

Mõisted

Sisukord

  • AJALUGU
  •  sajand arendas edasi neid materjale
  • EHITUSMATERJALIDE OMADUSED
  • FÜÜSIKALISED OMADUSED: 
  • ERIMASSIKS
  • MAHUMASSIKS
  • POORSUSEST 
  • VEE IMAVUSEKS
  • HÜGROSKOOPSUSEKS
  • TERMILISED OMADUSED
  • KÜLMAKINDLUSEKS
  • SOOJAJUHTIVUSEKS
  • SOOJAMAHTUVUSEKS
  • Mida suurem on soojamahtuvus, seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt
  • TULE PÜSIVUS
  • MITTESÜTTIVAD
  • RASKELT SÜTTIVAD
  • SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA
  • TULEKINDLUS
  • Sulavad materjalid
  • Raskelt sulavad materjalid
  • Tulekindlad materjalid
  • Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad
  • MEHAANILISED  OMADUSED
  • TUGEVUSEKS
  • Viiakse läbi 3 katset)
  • PIIRTUGEVUS
  • Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab)
  • Nii betoon kui tellis on haprad materjalid
  • KÕVADUS 
  • SKAALA
  • HÕÕRDUVUSEKS
  • Kõigi põrandamaterjalide puhul näidatakse hõõrdetegurid ära
  • KULUVUSEKS 
  • LÖÖGITUGEVUS
  • ELASTSUS
  • ELASTSUSPIIR 
  • PLASTSUS
  • HAPRUS
  • ERIOMADUSED
  • KEEMILINE PÜSIVUS
  • KIIRGUSTIHEDUS
  • AKUSTILISED OMADUSED 
  •  umbes 30 000 puiduliiki
  • POSITIIVSED OMADUSED
  • NEGATIIVSED OMADUSED
  • PUIDU SISEEHITUS: 
  • KIHID
  • Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu
  • Puud jagunevad kolme rühma
  • PUIDU OMADUSED: 
  • PUIDU VEAD
  • PRAOD
  • Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi
  • KASVU VEAD
  • PUTUK­KAHJUSTUSED
  • KAITSEVAHENDID
  • % saavutatakse tasakaaluniiskust. 
  • PUIDU TULEKAITSE
  • PUIDU KUIVATAMINE
  • Et saavutada tasakaaluniiskus
  • PUIDUST EHITUSMATERJALID
  • ÜMARMATERJAL 
  • SAEMATERJALID
  • PUITPRUSS
  • HÖÖVELMATERJALID 
  • PUIDUST KATUSEKATTED
  • KATTEVINEERID
  • PUITPLAADID
  • Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi
  • Immutatud sünteetiliste vaikudega. Ei soovitata kasutada eluruumides
  • VINEER 
  • BAMBUS
  • LOODUSKIVID
  • KIVIMITE KLASSIFIKATSIOON
  • GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI
  • GRANIIT
  • SETTEKIVIMID
  • MOONDEKIVIMID
  • LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE
  • MINERAALSED SIDEAINED
  • LUBJA KUSTUTAMINE
  • TSEMENT
  • Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S – aeglaselt, R – kiirelt
  • BETOONID
  • POLÜMEERBETOONID
  • BETOONI TRANSPORT
  • PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE
  • ERILIIGID
  • MÖRDID 
  • PLASTSUSED
  • Kivistunud mördi puhul on oluline tugevus, nake kividega. 
  • MÜÜRIMÖRDID
  • DEKORATIIVKROHVID
  • ÖKOEHITUS
  • SAVIKROHV
  • BITUUMENMATERJALID
  • SIDEAINETENA 
  • NAFTABITUUMEN
  • KIVISÖETÕRV
  • MODIFITSEERITUD  BITUUMEN
  • Bituumeniga immutatud katusepapp ei ole nii vastupidav
  • PLASTMASSIDE KOOSTIS
  • SOOJUSTUS JA HELISISOLAAT
  • Orgaanilised materjalid
  • Mineraalsed materjalid
  • Kõiki villasid saab kasutada ka helisisolatsioonina. ISOVER
  • On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad
  • PAISUTATUD KIVIMID
  • TELLISKIVIMATERJALID
  • PÕLEVKIVITUHKTOOTED
  • KIPSTOOTED
  • KERAAMILISED MATERJALID: 
  • KERAAMILISED PLAADID
  • METALLID
  • TERAS 
  • VÄRVILISED METALLID
  • METALLIDEST EHITUSMATERJALID
  • Valtsmetallid
  • Torud: 
  • Tõmmatud tooted
  • Valatud tooted
  • Peenmaterjal 
  • Sarrusteras e. armatuurteras
  • KLAAS 
  • KLAASTOOTED
  • MUUD KLAASTOOTED
  • LIIMID
  • VÄRNITSAD
  • PIGMENDID
  • LAKID 
  • PAHTLID
  • VÄRVID
  • NB! TAPEEDID

Teemad

  • Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi – antiikajast). Põhiline areng toimus 19. 
  • sajandil. 
  •  
  •  sajand arendas edasi neid materjale
  • TERMILISED OMADUSED
  • sooja erijuhtivus
  • Viiakse läbi 3 katset)
  • Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab)
  • AKUSTILISED OMADUSED 
  • NEGATIIVSED OMADUSED
  • KIHID
  • Puud jagunevad kolme rühma
  • PRAOD
  • KASVU VEAD
  • Kuiva puitu mädanik ei kahjusta. 20 % niiskusest piisab arenemiseks, + 20 C . Miinuskraadide 
  • juures ja vees seente areng peatub (ka üle 60 C). Võivad olla aastakümneid peiteseisundis
  • % saavutatakse tasakaaluniiskust. 
  • KATTEVINEERID
  • PUITPLAADID
  • Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi
  • KIVIMITE KLASSIFIKATSIOON
  • Killustik on parem  kui kruus
  • MÜÜRIMÖRDID
  • BITUUMENMATERJALID
  • PAISUTATUD KIVIMID
  • VÄRVILISED METALLID
  • METALLIDEST EHITUSMATERJALID
  • Valtsmetallid

Kommentaarid (2)


lizzzy_15: Väga põhjalik!:)
18:47 20-05-2012

tinkii: halb
16:35 10-03-2009


Sarnased materjalid

472
pdf
74
docx
48
doc
33
docx
32
doc
31
doc
18
docx
22
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto