1. semestri konspekt (2)

AJALUGU
Keraamilised materjalid on vanimad, sideained ( lubi – antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil.
1824 – Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi.
1828 – Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler)
1867 – Prantsuse aednik Monier’ patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal).
1876 – Avastati silikaattellis . Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint )
1889 - Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng.
20. sajand arendas edasi neid materjale.
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED
FÜÜSIKALISED OMADUSED:

ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta).
Kivimaterjalidel 2,2 – 3,3 g/cm3
Metallidel 7,2 – 7,8 g/cm3
Org. materjalidel – 0,9 – 1,6 g/cm3

MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega).
*tihedate materjalide puhul (poore pole)
*pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil.
Nt. Graniit 2500 – 2800 kg /m3 - Paekivi 2400 – 2600 kg/m3 (poorsem)
Silikaattellis 1700 – 1900 kg/m3 - Kõrgtellis 1300 – 1400 kg/m3 (poorsem)
Harilik betoon 2200 – 2400 kg/m3 - Vahtbetoon 300 – 1200 kg/m3 (poorsem)

POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid.
Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus.

VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust - kaaluline ja mahuline.
Nt. Graniit 0,5 – 0,7 % (vee imavus)
Tihebetoon 2 – 8 %
Tellised 8- 20 %

HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust. Vastand mõiste on kuivavus – kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma.
Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast materjalist/keskkonnast.
TERMILISED OMADUSED:

KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda paljukordset külmutamist ja ülessülatamist kui materjal ise asub vees, ilma nähtavate lagunemise tunnusteta ja tunduva tugevuse kaota. Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel = materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal.
Nt. Graniit – külmatsükleid üle 200
Paekivi – külmatüskleid 15 – 100
Katusekivi – külmatsükleid 25

SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi.
Iseloomustab sooja erijuhtivus :
Nt. Soojustusmaterjalidel( kivivill , klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ]
Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ]
Silikaattellis =1,3 [w/m*C ]
Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W ( vattides ), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C.

SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust soojendamisel ja hiljem jahtumisel ära anda ümbritsevale keskkonnale. Iseloomustatakse sooja erimahtuvusega.
Vesi – kõige suurema soojusmahtuvusega Vesi = 1 kJ/kg* C
Kõikidel teistel alla 1 kJ/kg* C
Puit 0,65 kJ/kg* C
Looduskivimaterjal 0,18 – 0,22 kJ/kg* C
Teras 0,115 kJ/kg* C
Mida suurem on soojamahtuvus , seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt
NB! 4) TULE PÜSIVUS on kõikidel materjalidel. Jaguneb 3 gruppi (kuidas peab materjal vastu tulekahju tingimustes).

MITTESÜTTIVAD – ei pole, ei sütti, ei söestu.

omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid.

Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium .

RASKELT SÜTTIVAD – orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega.

SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA – kõik orgaanilised materjalid.
NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature.

Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C - punane e. savitellis , katusekivid.

Raskelt sulavad materjalid 1350 – 1580 C - ahjutellis.

Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C - šamottellised.
Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad.
MEHAANILISED OMADUSED

TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata.

Survetugevus

Tõmbetugevus

Paindetugevus

Nihketugevus (puit)
(Viiakse läbi 3 katset)
NB! PIIRTUGEVUS – koormis , mis põhjustab materjali purunemise.
(Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab).

SURVETUGEVUS

TÕMBETUGEVUS

PAINDETUGEVUS
Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed.
Teras 4500 kg/cm2 ( survel , tõmbel, paindel )
Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel)
Tellis 150 kg/cm2 (survel), 18 (tõmbel), 28 (paindel)
Nii betoon kui tellis on haprad materjalid.
Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel)

KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele.
Kivimaterjali kõvadus - MOHS’I skaala (10 palli, 1 – kõige pehmem, 10 – kõige kõvem).
Looduskivi 6-7 MOHS’i skaalal.
SKAALA

TALK – kergelt küünega kriimustatav

KIVISOOL – küünega kriimustatav

KALTSIIT – noaga kergelt kriimustatav

SULAPAGU – noaga kriimustatav

AKVATIIT – noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta

ORTOKLAAS – noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi

KVARTS – noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi

TOPAAS – noaga ei saa kriimustada

KORUND – lõikab klaasi

TEEMANT – saab lõigata erinevaid materjale, sh. Klaasi

HÕÕRDUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist horde tulemusel.
H – hõõrduvustegur(maha hõõrutud materjali hulk grammides)
G1 – materjali hulk enne katset
G2 – materjali hulk peale katset
F – pindala
Kõigi põrandamaterjalide puhul näidatakse hõõrdetegurid ära

KULUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist hõõrdumise ja löökide koosmõjul (põrandakatte materjalides oluline).

LÖÖGITUGEVUS iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele.

ELASTSUS on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda, sealjuures purunemata ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. (plastmassid).
ELASTSUSPIIR - materjalil olev pinge, mille ületamisel materjal ei võta tagasi endist kuju, vaid tekib jääv deformatsioon .

PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin).

Lühiajaline – mördid, plaatimissegud

Püsiv – metallid

HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid , malm, klaas.
ERIOMADUSED

KEEMILINE PÜSIVUS – materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata.

KIIRGUSTIHEDUS – (alfa-, beeta-, gammakiirgused)
Alfa – kõige väiksema läbivusega
Beeta – pole eriti ohtlik (ei läbi kivi)
Gamam – kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon.

AKUSTILISED OMADUSED
1 OSA – peegeldub
2 OSA – sumbub
3 OSA – läbib materjali
PUIT
umbes 30 000 puiduliiki
POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus , väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses – kandekonstruktsioonina, välis-, siseviimistlus ), ökoloogiline (taaskasuttav).
NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt.

OKASPUUD

LEHTPUUD

PALMID (eraldi rühmas)

BAMBUS
PUIDU SISEEHITUS:
KIHID :

KORP – väliste mehaanliste vigastuste kaitseks

KORKKUDE – kaitseks temperatuuri järskude muutuste eest

NIIN – liiguvad toitemahlad

MÄHK – toimub puu kasvamine: sissepoole puurakud ( - 1 cm), väljapoole koorerakud. Juurdekasv koosneb kevad- ja sügispuidust. Kevad – hele, sügis – tume. (Broilerkuused)

MALTSPUIT

LÜLIPUIT – ei ole noortel puudel, tekib 40. aasta vanuselt

SÄSI
Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu
Puud jagunevad kolme rühma:

LÜLIPUIDULISED – on nii maltspuit kui ka lülipuit: mänd, tamm, saar, seeder.

MALTSPUIDULISED – lehtpuud: lepp , kask , haab , sanglepp, vaher .

KÜPSEPUIDULISED – maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök.
Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge ( tumepruun )
*Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik , hapnik, lämmastik (+ mineraalained )
PUIDU OMADUSED:
*VÄRVUS – helekollakas - valge kuni tumepruun.
*TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga
*NIISKUS – sisalduvuse järgi jagatakse puit:

Toorespuit 35% kaalust

Poolkuiv 20 – 25 % kaalust

Õhukuiv 15-20 % kaalust

Toakuiv 8 – 13 % kaalust
Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures ( paisumine , kuivamisel kahanemine).
Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 - 0,3 %.
Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 – 6 %.
Tangensiaalsuunaline 6 – 10 %.
*MAHUMASSID sõltuvad poorsusest: mänd 0,53 g/cm3, kuusk 0,46 g/cm3, kask 0,64 g/cm3, tamm 0,72 g/cm3.
*TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%):
Survetugevus pikikiudu 50 – 60
Survetugevus ristikiudu 5 – 10 N/mm2
Tõmbetugevus pikikiudu 110 - 130
Paindetugevus pikikiudu 70 - 100
Nihketugevus pikikiudu 5 - 10
Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK.
Proovikehal ilma oksteta viiakse läbi katsed (oksa kohad vähendavad tugevust va. nihketugevust, mida oksakohad suurendavad).
*KÕVADUS ( Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem.
KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,6-2,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5.
PUIDU VEAD
PRAOD :

Sisemised

Välimised
Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised radiaalpraod kitsenevad tsentri suunas, sisemised laienevad .
Ringselt asetsevad Sisemised radiaalpraod kasvavas
ainult kasvavas puus . Puus, välimised kuivavas puus.
OKSAD:

Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud.

Välja langenud oks. Puit koos koorega , jätab järgi augu .

Tubak-oks – pehme, pudeneb oksakohast välja tükk haaval.

Sarvoks – tumedam , tihedam.
Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi.
KASVU VEAD:

KEERDKASV – puidu kiud trossi kujulised

SALMISUS – kõik kiud segi

EKSTSENTRILINE SÜDAMIK – säsi asub tsentrist väljas

KAKSIKTÜVI – 2 tüve kokku kasvanud, 2 tsentrit, 2 säsi

EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS – tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks

KÕVERKASV

SISSEKASV – mehaanilise vigastuse tagajärjel
PUTUK-KAHJUSTUSED

KOOREÜRASK – kasvavas puus, ei lõhu puidu struktuuri

PUUKOI – kuivavas puus, valmisolevas mööblis, pisikesed augud ( toonesepp )

MAJASIKK – tekitab veidi suuremad ovaalsed augud läbi puidu

MÄDANIK – kõige ohtlikum

SEENED

METSASEENED – elus puudel, kõige ohutumad, puidu pinnal.

LAOSEENED – arenevad surnud puidul, kahjustavad puidu välimust ( sinakas , rohekas, hallikas) e. hallitusseened.

MAJASEENED – kõige ohtlikumad , söövad raku seinu, nõrgestavad puitu igal kujul, lahti saamine väga raske.

PÕRANDASEEN – tekitab pruuni mädaniku

KELDRISEEN – tekitab pruune plekke

SAUNASEEN – soojas keskkonnas

POSTIVAMM – postidel, tume pruun, must

MAJAVAMM – eriti lihtsalt lahti ei saa (Boracon ravi)
Kuiva puitu mädanik ei kahjusta. 20 % niiskusest piisab arenemiseks , + 20 C . Miinuskraadide juures ja vees seente areng peatub (ka üle 60 C). Võivad olla aastakümneid peiteseisundis.
KAITSEVAHENDID

• Konstruktiivne – et puit ei saaks niiskust
  
• Keemilised vahendid – antsieptikud (pulbrikujulised, pastad, värvid, õlid)
  
• FIRMAD : rõhu all – E TURVAS
  

Immutaine – ESTOPUU

• Termotöötlus – tapab putukad ja seente eosed (195 – 230 C), vääristab puitu
  

Firma TULIPUU, (mänd, kuusk, haab, kask)
4% saavutatakse tasakaaluniiskust.
PUIDU TULEKAITSE
Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C.
PUIDU KUIVATAMINE
Et saavutada tasakaaluniiskus

ÕHKKUIVATUS – õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess

KAMBERKUIVATUS – spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 – 100 C), läheb energiat, protsess on kiire

ELEKTRILINE – kõige kiirem (10 – 12 h), puit kuivab ühtlaselt
PUIDUST EHITUSMATERJALID

ÜMARMATERJAL – klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas.
Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 – 0,7 m
VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m
ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m
PEENPALK, d=80-140 mm, pikkus 4,7 m
ÜMARLATT, d=30 – 80 mm, pikkus 4,7 m

SAEMATERJALID – saetakse pikisuunas

Servatud palk , d=140 (180) mm

Poolpakk, vähekasutusel

Laag, põrandalaua alla

Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime
NB! PUITPRUSS – kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi.
Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100)
Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100)
Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200)

Latid, latt – väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 – 40 mm), kasutatakse roovitustes (seina, katuse katte all).

Servatud laud Servamata laud

HÖÖVELMATERJALID – välisvoodrilauad, sisevoodrilauad, põrandalauad (piirdelauad, liistud, sulundlaud e. punnlaud).
Põrandalaua paksus – 37 mm
Sisevoodrilauad ja välisvoodrilauad on pealt eri profiilidega:
Poolsulundlaud, paksus 28 mm, laiused on moevooludest tingitud.

PUIDUST KATUSEKATTED – põhiliselt okaspuud, ka haab. Kõiki pannakse 3 kihti. Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm.
* KIMM – ühest otsast kitsam, teisest laiem ( laast )
*SINDEL - Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. 2 üksteise sisse.

KATTEVINEERID
SPOONID – õhuke, väärispuidust (meil ka saar, tamm). Paksus 0,5 – 1,5 mm. Treppidel kasutatakse -3 mm. *ristspoon – põimitud.
VINEERID – valmistatakse kasepuidust, liimitakse 5-7 vineeri kokku, kõige õhem 3.
POOLFABRIKAAT – parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust.
FEEDERPARKETT
Ehitusdetailid(puidust): uksed, aknad, parketkilbid, fermid

PUITPLAADID
PUITKIUDPLAADID – peenest puitvillast kokku pressitud, kiud liimitakse puidus sisalduva loodusliku ligmiiniga ( vaik )
Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi:

Isoleerplaadid 150 – 250 kg/m3 (mahumass ), kasut. sooja-isolatsiooniks.

Katteplaadid 250 – 350 kg/m3 , siseseintele , lagedele.

Jäikplaat 350 – 450 kg/m3, põrandaplaat 1000 – 1100 kg/m3
PUITPLASTPLAADID

Kerged 450 kg/m3

Poolraske 450 – 750 kg/m3

Rasked 750 – 1000 kg/m3
Immutatud sünteetiliste vaikudega. Ei soovitata kasutada eluruumides.
VINEER

• Siseruumides interjöörivineer ( laed , mööbel)
  
• Välisvineer – niiskuskindel
  
• Veekindel veneer
  

KORK - tuuakse sisse Hispaaniast, Portugalist . Inimsõbralik, pehme. Kodus kasutada õlitatult, mitte lakitult. Korgitamme kooritakse ühelt puult 100-150 kg (u. 15 a. puu). 10-15 m kõrgune. Kasvab 150 eluaastani. Iga 10 aasta tagant võib uuesti koorida. Kasutatakse seinas, põrandakattena.
BAMBUS - Kasvab troopilises piirkonnas, hea tugevusega .,3-5 a. täiskasavanud, kuldkollase värvusega, kannatab suureamt raskust, antiseptikutega töödeldud.
LOODUSKIVID - koosnevad erinevatest mineraalidest (üle 2000 erineva mineraali). Kivimid koosnevad kas ühest või mitmest mineraalist. Jagunevad struktuuri järgi: 1) massiivsed – tugevad 2) purdsed – teralised. Külmatsüklite arv on oluline (külmakindlus margid ). Surrvetugevuse järgi tugevusmargid.
KIVIMITE KLASSIFIKATSIOON :
GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI

Tardkivimid e. magmakivimid

Massiivsed – intrusiivsed (süvakivimid) – GRANIIT. Tiheda ja tugeva struktuuriga. Tekkisid magma hangumisel tugeva surve all.

Purdsed – efrusiivsed ( purskekivimid ) - BASALT

• Sõmerad – PIMSS
  
• Tsementeerunud – TUFF
  

Settekivimid

Mehaanilised setted

• Sõmerad – LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETŠA.
  
• Tsementeeruvad
  

Keemilised setted – KIPS, DOLOMIIT , MAGNESIIT.

Orgaanilised setted – LUBJAKIVi .

Moondekivimid

Settemoondekivimid – tekivad settekivimitest ümberkristalliseerumise teel. MARMOR , IGIKIVI, KALJUKIVI

Tardmoondekivimid – tekivad tardkivimitest ümberkristalliseerumise teel. GUEIS
Keemiline koostis jääb samaks, aga ümberkristalliseerumise käigus saavad uue struktuuri, muutuvad tugevamaks, tihedamaks.
GRANIIT – raudkivi, kristallilise struktuuriga (kristalli läbimõõt 1-30 mm).
VÄRVI JÄRGI JAOTATAKSE 4 GRUPPI

PUNANE

PRUUN

HALL

ROHELINE
Teralisus on näha. Survetugevus moodustab 1/40 kuni 1/60. Tõmbertugevus 40-60 korda väiksem kui survetugevus. Suur mahumass. Väike veeimavus (0,5-0,8 %). Suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Suur soojajuhtivus. Võrdlemisis kõva (Mohsi skaalal 6-7). Kulumiskindel. Poleeritav. Põletamisel saadakse krobeline pind.
SETTEKIVIMID – tekkinud settimise teel (kihiline struktuur). Koosnevad: kvartsiit , kaoliniit ja patsiit + magnesiiti.
PAEKIVI jaguneb LUBJAKIVI ja DOLOMIIT.
Mahumass 2300 – 2700 kg/m3
Külmakindlus 15-100 tsüklit.
Vee imavus 1-6 %
Firma ELEK
MOONDEKIVIMID – Tardmoondekivimid, kihiline struktuur.
*Marmor - kõige ilusam, hinnatum, hästi töödeldav, põrandale, tööpindadele (u. 7 mm plaadid ). Saab happega krobeliseks töödelda.
*Norras kildkivi, kaljukivi. Vee imavus 0,14 – 0,28 %. 35 – 54 % kvartsi (sillerdavus). Firma MENDHI AS
* Igikivi –settemoondekivim. 90 – 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal.
LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE

Murdmine

Purustamine

Klompimine

Tahumine

Saagimine

Hööveldamine

Lihvimine

Poleerimine
Killustik , tänavakivid, põranda- , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed , äärekivid.
MINERAALSED SIDEAINED

Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks.

Orgaanilised – seovad oma kleepuvusega
KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI:

Õhksideained – LUBI, KIPS

Hüdraulilised e. vesisideained.
LUBI (õhklubi)
Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse.
*LUBJA KUSTUTAMINE (vee lisamisel). Protsess ~20-30 minutit. Kustutamisel eraldub soojus ( eksotermiline protsess).
Kasutatakse: lubimörtides, segamörtides, plastifikaatorina, silikaattoodete valmistamisel, lubivärvides.
Omadused: Survetugevus 10 kg/cm2. Suurema survetugevuse saamiseks autoklaavitakse. (kiirelt, aeglaselt, keskmiselt kustuv).
KIPS – Saadakse looduslikust valgest mineraalist, mis sisaldab liivasid, savi jms. Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada – kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 – 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 – 0,8 % (täidab kogu vormi, murded ). Skulptorid kasutavad kipsvorme.
NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk.
KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel.
Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 – 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks)
TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega -> tardumine -> kivistumisprotsess - > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea.
MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2).
NB! KUNDA NORDIC TSEMENT
PT – Portland , PPT – Portland põlevkivi tsement, ST –segatsement.
Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S – aeglaselt, R – kiirelt.
BETOONID – tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi – aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks.
TÄITEAINED:

Peentäitematerjalid – LIIV

Jämetäitematerjalid – KRUUS, KILLUSTIK
JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL:

Ülikerged – alla 500 kg/m3

Kerged – 500 – 1800 kg/m3

Rasked – 1800 -2500 kg/m3

Ülirasked – üle 2500 kg/m3
Tugevuse järgi jaotatakse markidesse (vt. Tsementi ). Mark saadakse 28 päeva möödudes proovikeha purustamisel. Survetugevus kg/cm2. Tugevusklass survetugevus N/mm2 (võetakse minimaalne survetugevus) Külmakindlus margid: F …(nr) Tähistab külmatsüklite arvu (50 – 500). Veepidavus margid W … 2-20. Betooni koostis antakse suhtarvuna - 1(sideaine):0,8(vesi):2,4(peentäitemat.):5,2(jämetm.).
Kaaluline suhe – tehases, mahuliine suhe – ehitusplatsidel .
FRAKTSIOON : kõige jämedam 70 mm, kõige peenem 5-10 mm. Killustik on parem kui kruus.
BETOONISEGU OMADUSED: Värske – plastsus, paigaldatavus (plastsus mm-tes) – kui palju vajub madalamaks. Paigaldatavus sek-ides (siledaks vibreerimisele kuluv aeg).
JÄIK SEGU
VÄHEPLASTNE
PLASTNE
VALUBETOON
POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone – seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme.
RASKEBETOON : Omadused: Tugevus – 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 8-15 korda väiksem. Mahumass 2000-2500 kg/m3. Poorsus 3-15 %. Vee imavus 2-8 %. Tulepüsivus – tules ei kahjustu, aga tugevus langeb.
BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu.
PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE:
Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest.
Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad.
Kinni kaetud betooni kasta 1-2 korda päevas 10-15 päeva jooksul.
Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini.
Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam.
ERILIIGID:
KOREBETOON – puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind).
MULLBETOONID – kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal.

Vahtbetoon 2. Gaasbetoon (alumiiniumpulber).
RAUDBETOON – liitmaterjal (betoon + teras), R/B – tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline.

Monteeritav

Monoliitne ( valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur.

Tavaline

Eelpingestatud – pinge antakse armatuurile, saavutab suurema kandevõime.
Betoon kaitseb terast tule ja korrosiooni eest. Teras suurendab tugevust ja kaitsevõimet.
POST: riivtalad toetuvad postile , panel toetub riivtaladele. Pstid toetuvad kannudesse.
MÖRDID
LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad - sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul.

Õhkmördid – lubimört, kipsmört

Hüdrauliline – tsemendi basil
OTSTARVE:

Müürimört – kõrgema margilistest sideainetest

Krohvimördid, pinnakattemördid – madalama margilistest sideainetest. Krohvimörtides suurem sideainete hulk.

Plaatimissegud – põrandaplaatide jaoks suurema tugevusega.
Lihtmört – 1 sideaine
Segamört – 2 sideainet
Mahumassi järgi: piir 1500 kg/m3.
Alla 1500 = kerge, üle 1500 – raske
ÜLDOMADUSED:

Vedela, värske omadused: plastsus (lastakse koonusel mörti vajuda (mm).

Kivinenud – vee hoidvus(oleneb sideaine ja vee hulgast),
PLASTSUSED: Telliskivimüürimört 90 – 130 mm, paekivi mördil 40-60 mm, krohvimördil 80-130 mm.
Võib lisada plastifikaatorit plastsuse suurendamiseks.
Kivistunud mördi puhul on oluline tugevus, nake kividega.
Margid: 5, 10, 25, 50, 100, …
NAKE KIVIDEGA: seda parem, mida ebatasasem on kivi. Mört – mida plastsem, seda parem.
MÜÜRIMÖRDID:

• Tsementmüürimört: tsement, vesi, liiv. Plastsus kõrgem. Kasutatakse niisketes kohtades.
  
• Lubimört:väiksema tugevusega, hea veehoidvusega, suht. Plastne. 1/3-le – 1/6-le.
  
• Savimört : kasutatakse pottsepatöödel, kuumakindel , savimört kuivab,teised kivistuvad.
  
• Segamört: tsement(tugevus), lubi(plastsus) - sideained. Puudub jämetäitematerjal, vesi. Kui kasutatakse krohvimördina 1/-le – 1/3-le.
  
• Lubi-kipsmört: lisatakse, et saada kiiremat tardumist. Lae krohvimine ( 1 osa lupja, 0,5 osa kipsi + liiva 2 või 3 osa.
  

Krohvitakse kolmes kihis:

Sisseviskekiht (vedelema mördiga, aluspind imab niiskust)

Põhikiht – pind tasaseks

Viimistluskiht (peenema liivaga )
DEKORATIIVKROHVID

TERRASSIIT e. pesukrohv. Tsemendimördi sisse segatakse naturaalset kivipuru – paekivi, graniit, marmor vms. Enne kivistumist pestakse vee või soolhappe lahusega välja see osa, mis jääb näha.

KILLUSTIKKROHV – tsementmört pannakse seina, visatakse peale killustik ja surutakse siluritega osaliselt tsemendi pinna sisse. Killustik suuremateraline (läbimõõt – 10 mm).

RAIDKROHV – käsitsi

PRITSKROHV – mehaaniline seinale pritsimine, ei siluta, varjab aluspinna vead.

TEHISMARMOR – kõrgtugev kips. Värvipigmente kasutatakse, jäetakse segunemata, Saadakse mittekorduvad pinnad. Lihvitakse pind üle.

STUKK – kipstaignale lisatakse tardumise aeglustajat. Töödeldakse käsitsi.

TAPELAKT – pärit Markokost. Kantakse 1-2 kihis pinnale. Tehtud õhksideainega, pole veekindel, aga et oleks käiakse üle oliiviõli seebiga.

PLASTKROHV – lisatud polümeeri, kinnitatakse plastvõrgule.
ÖKOEHITUS
SAVIKROHV – paksus 10-20 mm, armeeritud hundinuia kiududega + savi, liiv.
BITUUMENMATERJALID:

• SIDEAINETENA – orgaanilised, seovad kleepuvuselt. Veetihedad, vees lahustumatud . Värvuselt mustad/tumepruunid. Ei ole temperatuuripüsivad. Kasutatakse teede pindamisel, bituumenvärvides ja lakkides, metallkonstruktsioonide kaitsmisel korrosiooni eest, katusekatte materjalide immutamisel. Koostis: sisaldavad 45-60 % õli, vaik 13 -42 %, + lisandid (asfalteen, garbeen). Puhast bituumenit leidub harva – Trinidad & Tobago, Bermuda .
  
• NAFTABITUUMEN –saadakse naftast. Eestis toodetakse põlevkivist – põlevkivibituumen. Tahkest materjalist = tõrvade rühmas kuivdestillatsiooni teel.
  
• KIVISÖETÕRV männist, õlisid 60-80%, vaik 5-15 %´lisandid (vabasüsinik jne).
  
• MODIFITSEERITUD BITUUMEN lisatud polümeeri, kummibituumen, polümeerbituumen.
  

Bituumeniga immutatud katusepapp ei ole nii vastupidav.
ICOPAL – parketi alla, kilega kaetud, bituumeniga immutatud
MUSTA PEKKA - hüdroisolatsioon, plaadi alla, bituumeniga immutatud
Plastmassid – materjal mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine
Polümeer – kõrgmolekulaarne orgaaniline aine.
Jaguneb klassideks:

• A-klassi moodustavad polümerisatsiooni teel saadud ained (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstirool).
  
• B-klass moodustub polükondensatsiooni teel saadud ainetest (polüester, penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud).
  
• C-klass – looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid).
  
• D-klass – bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained.
  

Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud:

Termoplastsed –saab korduvalt ümber vormida

Termoaktiivsed – temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed.
PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator – muudab elastsemaks, stabilisaator – muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine – kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks,
TÖÖTLEMINE: pressimine, vantsimine, surve all valamine, keevitamine.
OMADUSED: Mahumass 900 – 1500 kg/m3, keemiline püsivus on hea, korrosioonikindlus , soojajuhtivus on väike, kuumakindlus on väike(halb!), on mürgine.

• Polüetuleen – kilekotid
  
• Plastikud
  
• Polüesterool – seinakatte mat.
  
• Vahtplastid – polüstoleen – kasutatakse seinte soojustamiseks, kerge vahtplast .
  
• Polüvinüülatsetaat – PVA- kasutatakse liimide koostises
  
• Polüvinüülkloriid – PVC kate, väga haisev, ebatervislik
  
• Epoksüüdvaigud – kasut. liimides
  
• Polüuredaat
  
• Polüester – lakid, värvid
  
• Polüamiid – vaipade koostises
  

SOOJUSTUS JA HELISISOLAAT kerged poorsed materjalid, mille ül. on pordekonstruktsiooni sooja- ja helitugevaks muutmine. Jagatakse mahumassi järgi: alla 500 kg/m3, soojajuhtivus alla 2 0,2 W/m* C.
Tooraine järgi: orgaanilised, mineraalsed. Otstarbe järgi: külmade pindade isoleerimine , soojade pindade isoleerimine. Kuju järgi: jäigad/pooljäigad isolatsiooniplaadid, isolatsiooniplokid, puistematerjalid, segud , painduvad materjalid, toppe(täistopitavad). Markidesse jaotatakse mahumassi järgi. Kõige suurem M 500.
Orgaanilised materjalid: puitlaast – ja puitkiudplaadid, vahtplastid, roogplaadid(nt. Pilliroost), lina- ja kanepivill(sideaine polüester)
Linavill – soojajuhtivus 0,039 w/m* C, mahumass 30 kg/m3, sideaine polüester
Tselluvill – mahumass 40 kg/m3, soojajuhtivus 2 0,041 W/m* C.
Ehitusvilt – paksus 8-15 mm, tehakse akrusnaha jääkidest, lisatakse antiseptikuid.
Kranuleeritud vahtplast – kasut. puistematerjalina
Mineraalsed materjalid: Mineraalne aine sulatatakse kõrgel temp., pihustatakse väikesteks kraanuliteks. Pressitakse nt. Vattideks, plaatideks .
Klaasvill – koosenb klaas,soda,lubjakivi. Tuletõkke plaat käib mati peale. Paigaldatakse ka puistena(puhuritega).
Kõiki villasid saab kasutada ka helisisolatsioonina. ISOVER
Kivivill – Firmad PAROC(kasut. basalt, soojaerijuhtivus 0,011i), ROCKWOOL (kasut. debaasi, soojaerijuhtivus 0,037).
On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad.
PAISUTATUD KIVIMID: 1)perliit, Kuumutamisel paisub kuni 15 korda
2)kermikuliit. Kuumutamisel paisub kuni30 korda
Mahumass 70-300 kg/m3, soojusjuhtivus 0,06 W/m* C, Tera läbimööt 3-8 mm. Kuumutatakse 700-1200 C.
KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel.
TRISU SUPER 10: paigaldatakse seinale ja põrandale. Läbinisti sünteetika. Väga kallis (600.-m2) Soojajuhtivus V=0,019 W/m2K. Tuuakse sisse al. eelmisest aastast. Pärit prantsusmaalt.
TELLISKIVIMATERJALID
SILIKAATTELLIS: lubi 5-6 %, 92% liiva(lubja-liiva sõelumine). Vormitakse, autoklaavitatkse, kõvastatakse.
Nb! TELLISE MÕÕDUD: 250 x 120 x 65 mm, 250 x 120 x 88 mm(moodulvariant)

• Täistellis ja auktellis . Külmakindlus 50 tsüklit. Vee imavus 10-15 %.
  
• Sreatellis – müürides, krohvi alla.
  
• Vääriktellis – väärtuslikum, parema pinnaviimistlusega, puhasvuukmüüritis (ei lähe krohvi alla).
  
• Klombitud tellis
  
• Lõhatud tellis – 250 x 60 x 65 mm , kasut. vooderdustellisena.
  
• Silikaatblokk
  
• Õõnesblokk 250 x 240 x 192 mm. Pealt ümmarguste õõnsustega.
  

PÕLEVKIVITUHKTOOTED: põlevkivituhkgaasbetoon, väikeblokid. Firma SILBET 600 x 300 x 200 mm.

• Volumbia kivi, valmistatakse Tartus. Betoonist, õõnsustega, lisaks fassaadikattekivid 390 x 190 x 90/140/190. Külmakindlus 75 tsüklit. Fassaadikattel 50 tsüklit.
  
• Fibo-kergblokk, koosneb kergkruusast, sideaine on tsement. 300 mm laiune vundamendiks , 200 kandeseinad, 100 mm vaheseinad . Pikkus 490 mm. Soojustusega fiboblokk, keskele on paigutatud sojustus.
  
• Isoklinker- soojustus ja fassaadikattematerjal, polüpuretaani kasut. soojustamiseks.
  
• Raketerm – sees soojustus, peal fassaadikate, kodumaine .
  
• Stenifassaadiplaat – tuuakse Norrast, peal looduslik kivipuru, polümeerbetoonist 3500 mm x 1195 mm, peenike - keskmine ja jämefraktsioon.
  
• Tempsiplaat 1)loodusliku kivipuruga, 2) värvitud. Koosneb tsementlaastplaadist.
  
• Mineriitfassaadiplaadid – tsement kiudplaat, põhiliselt kasutatakse fassaadikatteks. Max. pikkus 3050 mm, moodullaius 1200 mm, paksus 8/10 mm.
  
• Marmoroc – purustatud marmorist, sideaineks tsement, pealispind kaetakshüdroskoopse värviga. Laius 100 mm, pikkus 600 mm/300 mm. Paksus koos paigalduskilega 45 mm, kivi ise 30 mm.
  

KIPSTOOTED

Kipsplaadid

Kipsbetoonblokid

Paneelid

Plaadid
GYPROC – KÕIGE TUNTUM, KNAUF, NORKIPS, DANOKIPS
Akustiline kipsplaat ( ripplaed ). Betoonist katusekivid (ESTEIN)
KERAAMILISED MATERJALID:
* Põletatud savitooted

Poorsed, vee imavus üle 5%

Tihedad , -alla 5%
Plussid: ei vaja lisaviimistlust, tooraine odav, kasut. paljudes kohtades, pikaealised
Miinused: Haprus, suur kaal, müralikkus
*Kaoliinsavi – kõige puhtam, hele valge, värvi annavad lisandid,
Eesti savid: sinisavid (Põhja-E), pruunikad (lõuna-e), viirsavi (lane-e), joosusavi (Võru lähedal, tulekindel )
Lisaks mineraale ja liiva.
Liivsavi , saviliivad (%), savi % suurem =liivsavi, kui liiva % suurem, iis saviliiv .

• Savi kaevandamine
  
• Sõelumine
  
• Toodete vormimine (põletamisel kahanevad, alguses tehakse 5-10 % suuremad)
  
• Kuivatamine, alla 100 C, paar ööpäeva.
  
• Põletamine, eelkuumendus->põletus->jahutus, sujuvalt ühest tsoonist teise. Tunnelahjude pikkus 100-120 meetrit. Põletus 2 ööpäeva.
  

Tellised 1000 C põletusel. Glasuuritud tootes 1250-1300 C. Teiskordne põletamine.
Savitellis – punane, põletatud tellis, sile variant, lihveldatud, harjatud, klombitud.
Täistellis, aukudega tellis LODE- Läti firma.
Punane tellis vee imavus 8 %, Firma ASERI
Jagatakse markidesse, nr näitab survetugevust. M… kg/cm2
(100, 150, 200)
Ahjutellised
Glasuuritud ahjupotid
Klinkertellis – valmistatakse raskestisulavast savist , põletatakse temp. 1250 C. Tume, lillakas-pruun värv Tugevus suur M400 – M1000 kg/cm3. Jahutatud väga aeglaselt. Köökides, restoranides. 220 x 110 x 65 mm.
Soome tellis 257 x 123 x 57 mm
Šamott-tellis – valmistatakse tulekindlast savist, kollane, põletatakse 1550 C. 250x123x65, 230x113x65mm.
Käsitsi vormitud tellis
Keraamilised katusekivid: S-kivi. Valtskivi. Harjakivid(rennkivid) 400x200x10-12 mm. Külmakidnlus 25 tsüklit. Vee imavus -10%.
Glasuuritud katusekivid JEKA
KERAAMILISED PLAADID
Põranda-, seina-, mosaiik -, fassaadiplaadid.
Põletatakse 2 korda, 1100 C. 100x100 mm, 200x200 mm, 300x300 mm. Tagumine pool reljeefne, et nakkumine mördiga oleks parem. Võib paigaldada vuugiga või ilma. Vuuke on eri värvi.
*Põrandaplaat, reljeefse pinnaga, libeduse vältimiseks. Paksus 5-10 mm, kõvadus 6-4 Mohsi skaalal, külmakindlus vähemalt 35 tsüklit. Vee imavus – 5%.
*pordeplaadid
*fassaadiplaadid
*kergkruus: saadakse savipõletusel pöördahjus, saadakse eri läbimööduga kuulikesed. Põranda , vundamendi sjoojustamiseks
*San-tehniline keraamika – wc-potid, kraanikausid etc. Hele-valge kaoliinsavi. Bajanss, pool- portselan , portselan.
METALLID

Mustad – MALM, TERAS

Värvilised – ALUMIINIUM, VASK, NIKKEL , KROOM , PRONKS.
MALM- toodetakse kõrgahjudes, rauamaagist, lisandub süsinik 2-¤ %, kahjulik, ka väävel ja fosfor , muudavad hapraks. Tõmbetugevus on survetugevusest mitmeid kordi väiksem. Tõmbet. 200 N/mm2, survet . 750 N/mm2.
Jaguneb:

Valumalm e. hallmalm ,kasutatakse valatud toodete puhul, haudepotid, malmvannid, radiaatorid)

Toormalm e. valgemalm, kasut. terase tootmisel.

Erimalm, ei kasutata ehituses.
TERAS – saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes.
Otstarbe järgi:

kontrollitud mehaanilised omadused

kontrollitud keemilised omadused

kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused
Legeerterased – lisatakse vääristav metal – nickel , kroom, mangaan , vask. Korrosioonikindlamaks.
Margid: CT”, Tõmbetugevus N/mm2
VÄRVILISED METALLID:
Alumiinium – kõige kergem, erimass , 2,7 g/cm3, ei ole väga tugev, liistud, ripplae detailed.
Vask –Vaskplekk, erimass 8,96 g/cm3, ilmastiku käes kattub oksiidiga.
Messing(vase ja tsingi sulam )
Ppronks (vase ja inglistina sulam).
METALLIDEST EHITUSMATERJALID:
Valtsmetallid:
Ümarteras
Ruutteras
Lattteras
i-teras, kandetala,trepid
Karpteras, vahelaed,trepid
Ruutprofiilid (võrdhaarsed ja mitte võrdhaarsed)
Torud:
Ümartoru, toolid
Nelikanttoru , lauad
Tõmmatud tooted – traadid
Valatud tooted – mööblijalg, vann , mööblifurnituuridm käsipuud, lingid
Peenmaterjal – naelad, kruvid , mutrid.
Riisk , suurte puitmaterjalide ühendamiseks
Alumiiniumplekid, paksus 0,5-0,6 mm
Ogaplaat , eri detailide ühendamiseks
Võrgud(tõmmatud), alumiinium – mööbel, riiulid jms.
Sarrusteras e. armatuurteras
Võib olla varras, võrk, ruumiliselt keevitatud. Sileda või reljeefse pinnaga. Reljeefne on parem.
KLAAS Läbipaistev, isotroopse struktuuriga, saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Tooraineks peamiselt kvartsliiv (57 %)., lubjakivi 14% + sooda 19%(kaltsineeritud).
*Kaevandamine->purustamine->jahvatamine-> sulatamine pannahjus 1200-1500 C->saadakse veniv tihke mass->valtsitakse->lehtklaas.
*Valamine
*Klaasipuhumine
Jagatakse 3 sorti: kvaliteedi järgi, ei tohi olla mulle vms, tasapinnaline. Erimass 2,5 g/cm3. Soojaerijuhtivus 0,7-1,3 . Valguse läbilaskvus vähemalt 87 %. Kõvadus 5-7 Mohsi skaalal. Äärmisel habras . Tõmbetugevus 10-20 korda väiksem. Tõmbetugevus 600-1200 N/mm2. Painde-, surve-, 35-70 N/mm2.
KLAASTOOTED : transportida vertikaalasendis, et niiskus vahele ei satuks.

• Lehtede paksus, tav. Aknaklaas 2 mm (2,5;3;4;5;6), vitriinklaas 6 mm-12mm.
  

Vooderdusklaas-välisfassaadidel, tagumine pind võib olla kaetud kile või värviga.
Peegliklaas, oluline tsasapinnalisus
Mattklaas, 1 klaasi pinna matistamisel, karedaks muutmine lihvimiskäiaga, söövitava ainega või kova (?)pritsiga.
Jääklaas – kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi ->muster.
Reljeefklaasid – saadaksa valtsimise käigus.
Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk.
Lamineeritud klaas – koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVB-kiht) klaasitükid jäävad purunemisel kluge.
Karastatud klaas – horisontaal karastuse meetodil – klaasi tugevus 5 kordistub. Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks.
Värviline klaas – kallid
MUUD KLAASTOOTED:
Klaaskeraamika
Klaasblokid, ruudu kujulised,
Mõõdud Ameerika süsteem
Euroopa süsteem: põhi ruut 190x190(240x240), paksus 80 mm/100 mm
Viimistlusmaterjalid : värvmaterjalid, kleepmaterjalid, plaatmaterjalid
LIIMID
SÜNTEETILISED – vaikliimid , PVA
LOODUSLIKUD, kliister( tapeet ),tärklisest.

• Kaseliin-liim – piimavalkudest, kraanulid,( e. külmliim), lahustatakse külmas vees.
  
• Maalriliim e. nahaliim, lahustatakse kuumas vees.
  
• Laudsepaliim e. kondiliim (looma kontidest)
  

VÄRNITSAD

• Naturaalne värnits, eri looduslikkudest õlidest (lina-, kanepi-, päevalilleõli). Kuivavad kaua – 12-24, täiesti kuiv 48 h.
  
• Tehisvärnits, vähe taimeõli, koosneb sünteetilisest vaigust ja lahustist .
  
• Seguvärnits – oksool, aluskihtide kruntimiseks. Loodusliku õli sisaldus 30-80%.
  

PIGMENDID peenike värviline pulber, millega antakse värvisegule vastav värvus.

• Looduslik mineral pigment – eri mineraalidest jahvatamise teel. Oker – savide jahv., valge-looduslikust kriidist, rauamennik – pun. Toonid, glaukiniit – roh. Toonid.
  
• Mineraalsed tehis pigmendid, metallide ühendite peeneksjahvatamise teel: Valge-tina+tsink, punane-rauamaak, roh.- kroom+tsink, kollane-kroom+liiv, sinine-ultramariin. Pruun-raud,mangaan,must. koobalt . NB! Peavad olema valguskindlad. Looduslikud kõige paremad.
  
• MEtallipigmendid – hõbe-alumiinium, kuld -vask,pronks.
  

LAKID kihitekitaja+ lahusti
Matt , poolmatt, poolläikiv,läikiv
Enamik lake värvitudm va. bituumenlakk(must)
Õlilakk, nitrolakk, bituumenlakk, polüesterlakk, katalüütlakk, polüetüünlakid,alküüdlakk
PAHTLID seina pindade alustöötlemiseks
Õlipahtel, liimpahtel
VÄRVID
Õlivärvid – soviv märgadesse ruumidesse
Lubivärv – lubi+vesi+pigment, sobivad kandmiseks krohvile, kivile, betoonpindadele. Hingavad, puidul ei püsi.
Tsementvärv – tsement on sideaine
Silikaatvärv – vesiklaas sideaine, kividel
Vesivärvid e. VDV(vesidispersioonvärv) lateks, lahustiks vesi, ei kahjusta tervist. FIRMAD BECKERS, CAPAROL, VIVAREC, ALIGALITE.
Magnetvärv – metal pigmendi lisamisel
Koolitahvlivärv
Rootsi värv – fassaadi katmiseks(välis), vesi + pigment+ rukkijahu ´raudvitriol
NB! TAPEEDID :trükimustriga(tasapinnaline), reljeefse mustriga, tekstiilikattega(kõige kallim siid), vinüülkattega e. pestav, ülevärvitav, poonikihiga, fototapeet, metallipinnaline(USA), bambustapeet, mererohtudest.