..........................................................................6 Puidukorgik..............................................................................................................................7 Majamädik, keldrivamm, majakoorik.......................................................................................8 Koorikulised.............................................................................................................................9 Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10 Mikro- ehk hallitusseened.......................................................................................................11 Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11 Anamorf-perekond pintselhallik.......
· ligniinist · rakkude sisust · jne . Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...35°C. Enamik seeni hävib temperatuuril üle 60°C, samuti peatub nende areng alla 0°C. Niiskus peab seente arenguks olema üle 20%. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad kolme rühma: · Metsaseened - esinevad peamiselt kasvavatel puudel · Laoseened - kahjustavad puitu kuivamise perioodil. Rikuvad sinise ja halli värvusega vaid puidu välimust, tugevust ei vähenda · Majaseened - kõige ohtlikumad, sest lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Jagunevad omakorda päris 1. Majaseeneks 2. Valgeks majaseeneks 3. Kilejaks majaseeneks Peale selle on majaseened ohtlikud ka majaelanikele, sest spooritolm on tugev allergeen. Enam ohtlik on majavamm. Kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Mädanikseened kahjustavad
majavamm sureb. Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente eosed on suhteliselt suured ning pigem on ärritava või allergilise toimega limaskestadele ja hindamisteedele
Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid
mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et
kahjustus. Nimetatud juhtudel on hoone rajamiseks (renoveerimiseks) vajalik kasutada spetsialistide abi. Maapinna tõstmine hoonete ümbruses Teede rajamisega ja ka pinnase teisaldamisega on tekitatud olukordi, kus hoone vundamendis 7 olevad avad on maetud kinni ning tuulutus, mis aastakümneid oli toimunud katkes. Selle tulemusena muutub põrandate niiskusreziim ja selle tulemusena hakkavad arenema majaseened. Maapinna tõstmisega hoone ümbruses kaasneb ka hoone vundamentide ning seinte niiskumine. Samuti on oht süvendisse jäänud avade (uste, keldriakende jms.) kaudu pinnavee valgumiseks konstruktsioonidesse. Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine
tõttu oli esimese korruse põrandas arenenud tugev majavammi kahjustus. Nimetatud juhtudel on hoone rajamiseks (renoveerimiseks) vajalik kasutada spetsialistide abi. Maapinna tõstmine hoonete ümbruses Teede rajamisega ja ka pinnase teisaldamisega on tekitatud olukordi, kus hoone vundamendis olevad avad on maetud kinni ning tuulutus, mis aastakümneid oli toimunud katkes. Selle tulemusena muutub põrandate niiskusreziim ja selle tulemusena hakkavad arenema majaseened. Maapinna tõstmisega hoone ümbruses kaasneb ka hoone vundamentide ning seinte niiskumine. Samuti on oht süvendisse jäänud avade (uste, keldriakende jms.) kaudu pinnavee valgumiseks konstruktsioonidesse. Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine
FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet. FOTO 2. Hariliku majavammi viljakeha rõdu all. Puit mädaneb ainult seente elutegevuse tulemusena Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, see võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseentele ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. Levinud on arvamus: majaseeni meie majades ei ole, küll aga kõduneb siin-seal põrand ja sein niisama, vanaduse ning niiskuse tõttu. Niisama ei lagune ega mädane majas midagi. Puit mädaneb vaid seenete elutegevuse tulemusena. Tekkida võivad terviseprobleemid
· 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? · 8. tangensiaalsuunas · 9.Kuidas jagunevad puidu praod? 9. sisemisteks ja välimisteks · 10.Puidu kasvuvead... · 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv · 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened? · 11. laoseened ja majaseened · 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13.Antiseptimise viisid... · 13.võõpamine ja ülepiserdamine · 14.Millise temp.-i juures toimub puidu isesüttimine? · 14. 500C · 15.Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 15. puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga. · 16.Puidu kuivatamise meetodid: (3) 16. Õhkkuivatamine, Kamberkuivatamine, Elektriline kuivatamine. · 17.Nim
Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne.), ja lagundab kõiki materjale, mis on aluselised. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseente ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. 2. KASVUTINGIMUSED Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste
raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali;
lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud,
arenguks on 20 -35 kraadi. Alla 0 seente areng peatub ja üle 60 kraadi juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust. · Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid.
ebapiisavalt kuivatatud puiduga. Puidu põhjusta puidu tehniliste omaduste kuivades hävivad, aga puidu taasniiskumisel halvenemist. Muudab puidu kõlbmatuks ei suuda nad puidu mädandamist jätkata (nt mõningate puidu kasutamisviiside jaoks juurepess, külmaseen, juurepruunik, männi- (mööbitööstus). Kottseened ja mittetäielikud kuusetaelik) 2) ,,tõelised" majaseened- seened põhjustavad puidu sinetust. Enamus looduses esinevad vähe. Kasutavad ära sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest seotud putukatega. Sinetuse seened levivad kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore.
2) PUUKOI kuivavas puus, valmisolevas mööblis, pisikesed augud (toonesepp) 3) MAJASIKK tekitab veidi suuremad ovaalsed augud läbi puidu 4) MÄDANIK kõige ohtlikum 5) SEENED 1. METSASEENED elus puudel, kõige ohutumad, puidu pinnal. 2. LAOSEENED arenevad surnud puidul, kahjustavad puidu välimust (sinakas, rohekas, hallikas) e. hallitusseened. 3. MAJASEENED kõige ohtlikumad, söövad raku seinu, nõrgestavad puitu igal kujul, lahti saamine väga raske. 4. PÕRANDASEEN tekitab pruuni mädaniku 5. KELDRISEEN tekitab pruune plekke 6. SAUNASEEN soojas keskkonnas 7. POSTIVAMM postidel, tume pruun, must 8. MAJAVAMM eriti lihtsalt lahti ei saa (Boracon ravi) Kuiva puitu mädanik ei kahjusta. 20 % niiskusest piisab arenemiseks, + 20 C
Pruunmädanik laguneb hemitselluloos ja tselluloos. Sagedasem okaspuudel. Rruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid. Puidu tugevus kaob kiiresti. Ainult kandseened. Kiireprotsess. Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp
õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline
Taelseened kahjustavad puid ja puitu. Nad on m etsades laialdaselt levinud, esinedes puudel kõvade m o odustistena. Kahjustatud puud muutuvad tarvitamiskõlb matumuks. Paljud taelseened v õivad areneda mitte ainult elusatel puudel, vaid ka puuehitistel. Majaseentest on k õige kahjulikum majavam m. Majavam mi m ütseeli arene misel m o odustuvad kahjustatud puidu pealispinnal vatitaolised h üüfide kogu mid kollakate v õi roosakate laikude ga ja vesise vedeliku tilkadena. Majaseened paljunevad hüüfide eraldumise ja e oste m o odustamise teel. Basidio mütseetidest võib ni m etada veel kübarseeni. Nendest koosneb viljakeha jalast ja peast. Kübara alumisel pinnal m o odustavad torukesed v õi radiaalsed plaadikesed basiidiumidega. Kübarseente hulka kuulub nii s öödavaid kui ka m ürgiseid seeni. Toiduks tarvitatakse nende seente viljakehi, mis on mitm esuguse kuju, suuruse ja värvusega. Kübarseente m ütseel areneb pinnases,
mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et
Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool
mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne) ja nende arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega).
Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene. Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6
..350C. Alla 0C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta. · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask (esineb toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jne. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust
sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene. 5)Mädanikku põhjustavad seened: 1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel 2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu. 3)majaseened-kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. 6)Putukakahjustused-seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. 7)Kasvuvead-rikuvad puidu struktuuri ja siseehitust. 8)Külmalõhed-välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Ulatuvad säsini
sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, ·laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask (esineb toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu
või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb
juures enamik seeni hävib. Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened vees ei arene. Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma: 1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus; 34 laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead
annaabi.ee 
