12.7 133.8 298. Kipsplaat 245.50 411.86 725 6 0 6 12.5 132.7 245.00 0 0 121. 21 251.00 64.00 00 Samott 122. 3852 251.00 64.50 1957.95 1968 tellis 00 .7 121. 250.50 64.50 00 31.0 118.0 22 247.00 0 0 Õõnes
Millest koosneb savitoote glasuur? Metalliühend, värvaine, vesi Kuidas toimub savitoote glasuurimine? Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse uuesti Mis on täistellise põhimõõtmed? 250*120*65mm Mis on moodultellise mõõtmed?Miks just sellised? Mõõdus250*120*88 mm, Et seoks mördiga Millised ühised omadused on ahjutellisel ja korstnatellisel,mille poolest erinevad? Mõlemad peavad olema kuumakindlad ja korstnatellis peab olema külmakindlam Millepoolest erineb samott-tellis tavalisest tellisest? Valmistatakse suura põlemiskindlusega savist millele lisatakse liiva asemel põletatud ja jahvatatud savi Kus kasutatakse samott-telliseid? kasutatakse kohtades kus on kõrged temperatuurid küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused? Nägusad, tulekindlad vastupidavad Ja puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet Millise kujuga katusekive toodetakse? S- kivi vaitskivi harjakivi
Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma. Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni. P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi
mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis või auktellis. Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale
5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888 7 EPS 149 49,5 149 34,6 1099 31,5 8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429 Saepuru 9 betoon 149,8 147,3 149,2 2280,7 3294,4 693,3 Samott 10 tellis 251,6 122 65,7 3857 2015 1930 11 Dolomiit 98,33 98,8 99 2000,7 961,5 2080 Puitlaastpl 12 aat 99,2 16,1 16 119 158 751 13 Mullklaas 90,4 140,7 44,1 74 561 132 14 TEP plaat 250,7 122,7 46,7 486 1451 339 Kergbetoo
10. Mille poolest erineb kondiportselan portselanist ?PORTSELAN valmistatakse ideaalselt valgest ohukesest labikumavast massist, tihe, vee- ja happekindel, mehaaniliselt vaga vastupidav. KONDIPORTSELAN eriti korge labikumavusega ning habras pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist noud, mis kaetakse tinaglasuuriga ja kuumutamisel muutub labipaistvaltvalgeks. 12. Mis on samott ?tulekindel keraamiline savi; valmistatakse kive, skulptuure. 13. Mis on klinker ?on glasuurimata, ruske voi pruunikasmusta varvusega (Hollandi) tellis. 14. Klaasi kuumtootlemise menetlused (3) ?vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri vähemalt 1580°c (samott) - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1300 - 1580°c (ahjutellis) - sulavad materjalid taluvad temperatuuri kuni 1350°c (harilik savitellis) kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm²
Neid rakendatakse tükkmaterjali kuumutamiseks ning termiliseks töötlemiseks peamiselt metallide kuumutamisel ning keraamikatööstuses. Mõningatel juhtudel kasutatakse muhvlit toodangu isoleerimiseks gaasikeskkonnast. Sepistamisel kuumutatakse metalli kamberahjudes temperatuurini 1100...1250 °C. Töökambri temperatuur on 1350...1400 °C (üksikjuhtudel kuni 1500 °C. Müüritise materjal on kas tavaline või kõrgpoorne samott, võlvidel ka dinas. Viimasel ajal levinud Inglise firma PLIBRICO põhiliselt happelised tulekindlad ahju müüritise segud, mille kohta on informatsioon ptk 6. Ahjupõrand valmistatakse enamasti räbukindlast materjalist (talk- või magnesiittellised). Kasutatud kirjandus 1. Soojustehnika käsiraamat. Koostaja I. Mikk. Tallinn: Valgus, 1977, 619 lk. 2. http://www.metalbabble.com/host/introllingmills/oven.php 3. www.google.com
saartel. Ornamendiks on horisontaalsetes vööndites või ebakorrapäraselt paiknevad kammivajutised (sageli nn. sammuva kammi motiivis), mitmesugused lohud ja täkked ning sooned. Narva tüüpi keraamika killud Kääpa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4245:1351, 1275, 1491, 1573, 2038, 2615, 3642). 2.2. Tüüpiline kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga (peamiselt kivipurd, harvem liiv ja samott) savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja kumera, harvem terava põhjaga. Need on olnud tavaliselt suuremõõdulised, kuid esineb ka väiksemaid, isegi miniatuurnõusid. Kõrgus on olnud suuava läbimõõduga võrdne või isegi väiksem. Servad on enamasti külgseinast paksemad (harvem sama paksusega) ja moodustavad tihti sissepoole, harvem ka väljapoole või mõlemale poole korraga eenduva randi
avarat tõusulõõri ahju lae alla kus nad korraga pööravad ahju külgedel asuvatesse lõõridesse laskunud võlvile suubuvad gaasid ahju esiküljel olevasse tõusulõõri tõusevad jälle ahju lae alla ja pöörduvad läbi viima lõõri korstnasse Koldevõlvi ladumine Pärast seda kui kolde külgseinad ja esisein on laotud 42-50 cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott- tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv
...............................12 Auktellis.......................................................................................................................................12 Kergtellis......................................................................................................................................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused.................................
Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist.
24 Graniit 124 100 100,5 240,32 86,85 2767 25 Bituumen 4 100,9 101.2 50,37 40,72 1239 26 Mullbetoon 151 149 151 2240 3419 657 27 Kipsplaat 225 13 133 289 394 819 28 Saepurubetoon 148 149 145 2274 3219 706 29 Keraam. tellis 6,5 11,7 25 3700 1568 2360 30 Samott kivi 12,5 25 6,5 3858 1974 1954 31 Klaas 101 102 6 150,53 61,8 2435 32 Õõnes silikaattel. 88 248 119 3614 2597 1392 Graafik 5.1 Graafiku nimetus: Korrapäraste materjalide tiheduste graafik Tihedus [kg/m3] 3000 2000 1000 0 Saepurupl... Trem.kind... Normaalb... Saepurub... Kergkeraa...
2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2
Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid Küsimus 4 Valmis Hinne 0 / 1
6. Mitu % toortellis on valmistootest erinev? 10% 7. Millisel temperatuuril toimub erinevate toodete põletus? 900-1000 kraadi juures. Fajantstoode 1250-3000 kraadi juures. 8. Kuidas jagatakse keraamilised tellised ja nende mõõdud? 9. Mida näitab tellise mark? 10. Keraamilise tellise külmakindlus ja veeimavus? Keraamilise tellise külmakindlus on 50 tsüklit ja veeimavus on 5%. 11. Mille poolest samott-tellis ja klinkertellis erinevad? Samott on kollakas ja klinkertellis on lillakaspruun. Samotti kasutatakse korstnate ja ahjude valmistamisel. 12. Kuidas jagunevad keraamilised katusekivid? 13. Kuidas jugunevad keraamilised plaadid? Põrandaplaadid, seinaplaadid, fassaadiplaadid, mosaiikplaadid. 14. Kuidas jagunevad santehnilised keraamikatooted ja millest nad on valmistatud? Santehnilised keraamikatooted on jämekeraamika (kivipurusegune asi) ja
· kirjeldada kasutamise kohti · nõuded kasutamisel Pilet 23 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendi ehitamisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine
· kirjeldada kasutamise kohti · nõuded kasutamisel Pilet 23 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendi ehitamisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine
hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka. Klombitud tellis üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks. Samott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist, millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks. Müüritise liigid Müüritisi liigitatakse viimistluse, materjalide, seinakonstruktsioonide ja keerukuse järgi. Viimistluse järgi: Krohvialune müüritis puhasvuukmüüritis vooderdatud müüritis Materjalide järgi: looduskivimüüritis tellismüüritis väikeplokkmüüritis
Kõrgahi (joonis2) on terassilinder, mis on vooderdatud kuumakindlate tellistega. Ahjusid jahutatakse ülekuumenemise vältimiseks ka veega. Sularaud lastakse ahjust välja iga paari tunni järel. Mõned kõrgahjud suudavad toota kuni 3000 tonni rauda päevas. Joonis3. Bessemeri konverter Bessemeri konverter on ülalt avatud sulatusahi, mis meenutab veidi muna. See võib olla vooderdatud kuumakindlate tellistega (samott-tellistega). Et sulametallile saaks lupja lisada, kallutatakse konverter ühele küljele. Pärast lubja lisamist pööratakse ahi jälle otseks ja puhutakse sinna altpoolt suruõhku. Nii põletatakse rauast välja mittevajalikud lisandid. 1859 aastal rajas Bessemer terasetööstuse Shefieldis ja alustas relvade ja raudteerööbaste tootmise. 1878. aastal ehitas William Siemens terase tootmiseks esimese elektrilise kaarleekahju. Nii Bessemeri kui ka Simensi meetodi juures sai
Intensiivne vee aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada. Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või
Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kas on võimalik valmistada pulbritest valtsimise teel mitmekihilisi toorikuid? Select one: a. ei ole võimalik b. jah, on võimalik c. seda tehnoloogiat ei ole katsetatud d. saab valmistada ainult ühekihilisi toorikuid Question 20 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Select one: a. magnesiit b. samott c. grafiit d. dinas Question 21 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Cu tihedus (g/cm3) on Select one: a. 10,7 b. 2,7 c. 4,5 d. 8,9 Question 22 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektoidsel sulamil? Select one: a. 2,14 % b. 0,02 % c. 4,3 % d. 0,8 % Question 23 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a. pihustatud lahus b. elektrolüüt c. lobri d. silikotermia Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. grafiit b. magnesiit c. samott d. dinas Küsimus 26 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Vali üks: a. kütusest b. maagist c. ahju voodrist d. räbustist Küsimus 27 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus Vali üks: a. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel b
2 Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) ülitulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis), kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud).
Fritid on glasuuride kuumutamisel saadud ja ära jahvatatud pulbrid, mis segatakse veega ja kantakse vesilahusena toote pinnale, kuivatatakse ja põletatakse. Angoobimine on toote pinna heledavärvilise glasuuri-kriidi-savimassiga katmine ja sellele järgnevalt glasuurimine. Tasandab toote pinna ebatasasused ja erinevused toote ja glasuuri termilises paisumises. Tulekindel on keraamika, millest valmistatud tooted püsivad sulamata >=1580°C juures. Tööstsulikud küttekolded, ahjud jne. samott-tellised valmistatakse lahjadest savidest, põletatakse kuni täieliku paakumiseni. Samoti sisaldus samott-tellises tav 30-70%. Tehniline keraamika- lähteainena kasut puhtaid oksiide, silikaate jt. Metallkeraamika keemiline koostis on varieeruv. Klaaskeraamika- ehk sitall on spetsilaalselt väljakristaliseeritud klaas- keemiline koostis lähedane klaasile. Keemiliselt püsiv,habras, mehaaniliselt tugevam kui klaas, kõva ja kuulmiskindel.
Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse: · madalalt sulavad savid tso < 1350 ºC (Kambriumi sinisavid Põhja-Eestis, probleemiks püriit F2S) · raskelt sulavad 1350-1580 ºC (Lõuna-Eestis) · tulekindel savi tso > 1580 ºC (nt. Joosu savi, samott 1580...1770 ºC Samott paakumiseni põletatud ja jahvatatud savilisand, mida kasutatakse samott-tellise valmistamiseks Ehituskeraamika toodetakse tavalistest kergelt sulavatest savidest: tellised, kärgtellis, õõnestellis 6.3 Keraamika tootmine Protsessid: toormaterjali kaevandamine · massi ettevalmistamine, töötlemine ja toortoodete vormimine · toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni (keemiliselt seotud vesi jääb)
5 12 klaas 0,58 10,10 10,05 148,00 30,01 4 931,02 6 15 dolomiit 99,00 99,00 98,00 2 118,00 960,50 2 205,11 7 11 puitblastplaat 99,00 99,00 9,73 76,20 95,40 798,77 8 10 Saepurubetoon 149,00 148,00 148,00 2 280,00 3 263,70 698,59 9 26 klaasvill 103,00 141,00 19,53 24,00 283,68 84,60 10 2 Samott-tellis 65,60 122,33 250,00 3 852,00 2 006,27 1 919,98 11 18 Kivivill 19,00 136,67 46,33 61,60 120,31 512,00 12 10 Saepurubetoon 145,00 148,00 144,00 2 278,00 3 090,24 737,16 13 4 betoon 135,00 135,00 133,67 2 442,00 2 436,08 1 002,43 14 19 Vahtpolüstüreen 148,00 147,00 49,57 1 079,00 1 078,37 1 000,58
10,0 9,9 1,6 14,8 14,6 15,0 Saepurubetoon 14,9 14,7 14,9 2274,5 3263,4 697,0 14,8 14,7 15,0 11,7 7,8 1,1 Tempsi plaat 11,7 7,8 1,1 132,2 99,1 1330,9 11,7 7,8 1,1 9,8 9,9 9,8 Lubjakivi 9,9 9,8 9,9 2117,9 960,5 2205,0 9,9 9,8 10,0 25,0 12,0 6,4 Samott 24,9 11,9 6,5 3852,5 1904,0 2023,3 24,9 12,1 6,5 15,5 12,5 7,0 Keraamika 15,5 12,5 7,1 800,5 1375,4 582,0 15,5 12,5 7,1 251,5 118,5 63,0 250,5 118,0 63,0 3703,5 1745,1 2122,2 6 250,5 118,0 63,5 9,0 14,1 3,7
mis segatakse veega ja kantakse vesisuspensioonina toote pinnale, mille järel toode läbib kuivatusja sellele järgneva põletusprotsessi/5/ . 3.4.13.Tulekindel keraamika (Refractory bricks) Tulekindel on keraamika, millest valmistatud tooted püsivad sulamata 1580oC juures. Selliste toodete kasutusalad on tööstuslikud küttekolded, ahjud, aparatuur jms., mille töötemperatuuri piirkond on 1000....1800oC 3.4.13.1.Samott Samott-tellised valmistatakse lahjadest savidest, mille SiO2 sisaldus on 65-85% ja 28%Al2O3. Tehnoloogiliselt põletatakse saviainet sahtahjudes või pöödtahjudes kuni täieliku paakumiseni. Seejärel peenestatakse see produkti tera suuruseni 3-4 mm, jahvatatakse 0,1-0,2mm, segatakse tulekindla saviga ja veega, vormitakse pressidel tellised, kuivatatakse ja põletatakse 1250-1300oC juures. See temperatuur tavaliselt ületab 100-150 kraadi võrra sidumiseks kasutatud tulekindla
· Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 4
KLOMBITUD TELLISED · Üks kylg või kylg ja ots klombitud AHJUTELLIS · Harilikust tellisest kuuma kindlam. KLINKERTELLIS · Valmistatakse reskestisulavast savist ja põletatakse paakumiseni(1200- 1250kraadi)jahutatakse maha väga aeglaselt · Suure tugevusega(40, 60 ja 100) · Vastupidavad hapetele · Värv on lillakaspruun SAMOTT-TELLIS · Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. KERAAMILINE KATUSEKIVI · Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. · Puudused : suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet · Enamlevinumad kivid on S- kivi, valtskivi ja munk-nunn kivi. Harjade katuseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. PÕLETAMATA TEHISKIVID
Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala.
värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 19. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgplokid- 05.05.2014 · Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. · Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja
Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid
Väiksem soojaeritus sellepärast, et betooni kivistumisel kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal
Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri. 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3
Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. 3 Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis). 1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid)
Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada. Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla
hüdrauliline (lõhkikiiluv seade, löökvasar) *termiline (gaasilõikur, südamikuga toru, pulbriga toru, pulberlõikur, alumiiniumtermiline pulber põlemisel temperatuur 2000-3000 C, plasmalõikur, laaserkiir). Sulamistemperatuurid (või lagunemine): raud 1535, teras 1300-1400, vask 1083, titaan 1665, klaas 800-950, räniliiv 1470-1720, basaltkivi 1500, graniit 1260, paekivi laguneb 900, tavaline savitellis alla 1350, pottsepasavi, keraamiline plaat 1350-1580, samott 1580-1770 lõhkamine hüdrodünaamiline (vesipiik - kõrgsurve veejuga, impulssveejuga) muud viisid, nagu ultraheli, keemiline, elektrohüdrauliline impulss) 72. Ehitise oluliseks või täielikuks lammutamiseks esitatavad nõuded. 73. Hoonete lisasoojustamise viise. Milleks lisasoojustamine on vajalik? 74. Kuidas määrata välispiirete soojus- ja niiskusetehnilist seisundit? 75. Viimistlustööde enamesinevad vead ja nende põhjused.
Samuti sõltub betooni tugevusklass ka tema kasutusalast teekatte pealiskiht või aluskiht; ühe- või kahekordne Hüdrotehniline betoon Nagu juba üleval pool mainitud on tegu betooniga, mis puutub pidevalt veega kokku. Seega peab betoon olema veetihedam, väiksema soojaerituvusega ja ilmastikukindlam. Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse: W2-W20 Kuumakindlad betoonid Koostisesse võib kuuluda samott-killustik, kõrgahju räbu , andesiit, basalt jne. Kuumakindel betoon peab pikemat aega vastupidama temperatuuril +200 o C. Lisaks peen ja jämetäitele kasutatakse kuumakindlas betoonis veel peenike mikrotäide - selleks on mineraal pulber. Kuumuskindlad betoonid liigitatakse kolme gruppi: 1. Kõrgtulekindlad +1770 oC, 2. Tulekindlad 1580-1770 oC ja 3. Kuumakindlad alla 1580 oC. Happekindel betoon Kasutatakse eelkõige keemiatööstuste ehitamisel. Tugevus on väike, happekindlus suur
Keraamikatoodete hulka kuuluvad: ta kaasa klassilehe, mis sahtis jahtub. Leht tõmmatakse peenkeraamika: portselan, fajanss jt. tsehhi teisele korrusele ning lõigatakse lõikelaual kindla ehituskeraamika: punane tellis, katusekivi, fassaadi tellis, suurusega lehtedeks. drenaaztorud jt. Eriklaasid tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas)
Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud).
Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud).
Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:Mittepõlevad- Raskelt põlevad- Põlevad Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud
mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust. Sõltuvalt seina paksusest ja lao keerukusest laob seda kahest kuni viiest erineva kvalifikatsiooniga müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad, õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm,
2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks
annaabi.ee 
