LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1. Lindi laiuse B leidmine ................................................................................................... 4 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus ....................................................... 4 3. TRUMLI ARVUTUS ........................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine ......................................................................................... 7 3.2. Trumli pikkuse l leidmine ............................................................................................... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine .........................................................................
............................................................................. 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ............................................................................................................... 8 3.3. Trumli soone sammu t leidmine ..................................................................
võrdväärsest ühepoolsest polüspastist ning ühise trumli külge kinnitab kaks trossi. maksimaalne kaal koos mõjuv koormus on muutuva suurusega, siis hoobade otsade pikkused, hoobade liigendites Tasakaalustava ploki või balansiiri lastihaardeelementide tehakse arvutused väsimusele, kulumisele ja mõjuvad jõud, hoobadele mõjuvad jõud jne
Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui viskoossete kütuste puhastamisel. Tsentrifugaalseparaatorid klassifitseeritakse: 1. konstruktsiooni järgi - taldrikseparaatorid - toruseparaatorid 2. ajami järgi - elektriseparaatorid - hüdroseparaatorid 3. puhastamisviisi järgi - käsitsi puhastatavad separaatorid - isepuhastuvad separaatorid a. perioodilise isepuhastusega separaatorid b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi - klarifikaator (eraldatakse ainult mehaanilised osaked) - purifikaator (eraldatakse mehaanilised ja vee osakesed) Toruseparaatori tööpõhimõte. 1. Pöörlev trummel 2. Rasked fraktsioonid 3. Kerged fraktsioonid Toruseparaator - põhiosaks on pöörlev torukujuline trummel. Kütus suunatakse trumlisse altpoolt
Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3, lk 27), Dtross=11mm, kaal 0.6kg/m, Minimum breaking load kg 13.3T, 118kN Sa := 118kN, Dtross := 11mm, wtross := 0.6 m 2) Trumli arvutus Trumli läbimõõt Trumli lä bimõõt valitakse võrdne plo kiratta lä bimõõduga (4, lk 29), ehk arvutan vaja liku plokiratta läbimõõdu. Dpl ( e - 1 ) Dtross kus e - tegur, mis sõltub tööreziimist , e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9.5 mm 2. Ringjõud trumlil, trumlite läbimõõdud, pikkused ja pöörete arvud Vedava trumli ringjõud, kui kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e -1 P := Sp = 5.5 kN f e Trumli lä bimõõt, kui kr := 150 m (2, lk 192, Tabel 45) D := kr i L mm = 300 mm (2, lk 192) kr = 150 lindi tüübi ja trumli töö tegur
ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida
S P k v S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur. Sp ¿ 5,5∗38,65=212,58 kN Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga: Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur. Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm. 2.2. Trumli seina paksus, soone samm ja soone radius Trumli seina paksus δ ≈ 0,02*Dtr+(6…10) mm, δ ≥ dtr. δ = 0,02*500+10= 20 mm. Trumli soone samm t leitakse valemiga: t =dtr+ (2…3) mm. t= 19,5+2,5 = 22 mm. Trumli soone radius R võrdub: R =0,54*dtr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus
Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava detaili. 2. Seadsin kruviku nulli. Selleks ühendasin mõõtepea ja otsaku. Nii on mõõtepiirkond 75 - 88 mm ja asetasin selle seademõõtme ( 75 ± 0,002 mm ) vahele. Sisekruviku mõõtepeal ei ole käristit, seega mõõtejõudu ei saa reguleerida. Reguleerides trumli pööramisega kruvikut pikemaks või lühemaks, kallutasin sisekruvikut edasi tagasi nii, et see parajalt naksuks seadeotsakute vahel. Sama tunnetust tuli hiljem saavutada detaili mõõtmisel. Mõõtepea polnud nullis, seega: a) kinnitasin trumli pidurduskruvi, b) võtsin kruviku seademõõdust välja, c) hoides vasaku käega trumlist, keerasin lahti trumli hoidemutri, d) seadsin skaala nulli, e) keerasin kinni trumli hoidemutri,
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord
Segukomponendid tõstetakse üles kulupunkritesse või silodesse koppelevaatoritega, kust nad laskuvad alla vabavoolamisega dosaatoritesse ja sealt segistitesse. Tänu sellele mahub selline kompleks võrdlemisi väikesele pinnale. 4. Gravitatsioonisegistite liigitus tööorgani ja segu väljastamise viisi järgi. tööorgan –trummel- võib olla a) pirnikujuline b) tüvikoonuseline c) kaksikkoonuseline. Valmissegu väljastamine trumlist võib toimuda a) trumli kallutamisega – segisti trumli sisepinnale on kinnitatud vastava kujuga labad mis tõstavad segu üles, kus see raskusjõu toimel alla kukub, mille tagajärjeks on komponentide segunemine. Trumli kallutamine täite- ja tööasendisse ning tühjendamisasendisse toimub hüdro- või pneumosilindriga mida toidetakse vastavalt kas hüdropumbajaamast või kompressorjaamast ja trumli pööritamine toimub jõuallika ja reduktori kaudu b) trumli pöörlemissuuna muutmisega (reverseerimisega) – segisti trumli
5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8 Laagrid paar tk 1 0,99 n 0,83 Marko Kuldsaar KAT 31/41 Elevaatori nõutav võimsus Ptm=F*v Ptm=3kN*1,1m/s=3,3kW Arvestades ajami kasutegurit saame mootori minimaalseks võimsuseks. Pm=Ptm/n= 3,3/0,83=4kW Määrame trumli pöörlemis sageduse. 601000v Trumli pöörlemis sagedus on: n= D Ehk 93,42 rpm/min Valime mootori: Valikuks osutus mootor margiga: 4A100L4, 1435 rpm/min, 4kW kuna ülekande arvud jäävad soovitusliku vahemiku keskele ja pöörete hälve jääb lubatud piiridesse. Valides aeglasema pööretega mootori saame küll ülekannete kiiruse alla kuid mootori mass on 2 korda suurem. 2
hinna ja kvalikteedi suhte poolest sobivaim kui on vaja igapäevaselt printida erivevaid dokumente ja fotosid. Printimiskiirus on laserprinteril suurem kui tindiprinteritel. Laserprinteri tööpõhimõte on selline, et esiteks saadab arvuti printerile andmed, mis muudetakse seal raster-protsessori abil rasterkujutiseks. Seejärel pühib kummist tera eelmistest töödest ülejäänud tooneri trumlilt ja siis, kas kustutuslampide või trumli laengu abil, puhastavad selle elektrostaatiliselt, neutraliseerides kõik eelnevatest töödest jäänud elektrilaengud. Peale puhastamist valmistab printer trumli ette järgmise pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit
1 s Variant 17. 18 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2 , ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2 . Trumli 3 raadius r3 = r . Kehad 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga ning hõõrde- teguriga . Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumlile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on liikunud s võrra. Antud: m1 = 5m ; m2 = 2m ; m3 = m ; R2 = 4r ; r2 = r ; i2 = r 6 ; r3 = r ; µ = 0,3 ; =30°, ning moment M avaldub kujul M = 2mgr , s = 0,4 m.
See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all, tänu sellele pääseb vähem mustust ja vett klotside vahele. Ketaspiduri tüübid: trummelpiduri tüübid:
saavutaks paremaid tulemusi, kuid seda masinaidee ei ole läinud veel tootmisesse. 2. Pesumasina tööpõhimõte Kui juhtseade annab käskluse, avanevad sissevooluklapid ja vesi koos pesuainega voolab trumlisse. Kui masinas on vajalik kogus vett, hakkab mootori abil perforeeritud sisetrummel pöörlema ja pesemine algab. Väljavoolutoru kaudu pumbatakse must vesi trumlist välja. Must vesi voolab pumpa, kus see pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab trumli. Sissevooluklapid lasevad sisse uue puhta vee ja algab loputus. Seejärel toimub tsentrifuug- algkuivatus ja lõpuks trummelkuivatus. 3. Pesumasina osade ülesanded · Sissevooluklapp- kaks elektronjuhtimisega klappi reguleerivad vee voolu pesumasinasse. · Pesuainesahtel- vesi voolab sahtlist läbi ja lahustab pesuaine. · Veevoolik- selle kaudu voolab läbi pesusahtli tulev vesi trumlisse.
ja suure sagedusega (1800…3000 p/min). 15. Veskite kasutusala ja liigitus. veskid on kasutusel kivimaterjalidest mineraalse pulbri valmistamiseks. Liigitatakse 1. Tööprotsessi iseloomult – perioodilise ja pideva 2. Konstruktiivse lahenduse järgi – trummelveskid, rullveskid, sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid ja vibroveskid 3. Jahvatustsükli iseloomu järgi – lahtise ja kinnise tsükliga. 16. Trummelveskite liigitus. 1. Trumli geomeetrilise kuju alusel – silindrilise ja koonilise trumliga 2. Trumli pikkuse L ja diameetri D suhte L/D alusel – lühikesetrumlilisteks, millel L/D=1..2 ja pikatrumlilisteks, mille L/D=2...6 3. Trumli täitmise ja tühjendamise viisi järgi – perifeerse täitmise ja tühjendamisega, tsentraalse täitmise ja perifeerse tühjendamisega ning tsentraalse täitmise ja tühjendamisega 4. Pikad trummelveskid jaotatakse veel – ühe- ja mitmekambrilised 17
ehk sõelumine,Hüdrauliline klassifitseerimine,Õhksepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. Betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed,Betooni- ja mõrdisegude transportimise masinad ja seadmed,Betooni segude tihendamise masinad 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. Gravitatsiooni e vabalangemisega segistid,Sundtoimelised segistid 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? Vertikaalsed e taldrik tüüpi,Horisontaalsed e künakujulised 274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? Reegline sundtoimelised segistid 280-Milliste lisaseadmetega võivad olla varustatud autobetoonisegistid? Betoonipumbaga,Väljasirutatava lintkonveieriga 286-Milliseid tehnoloogilisi skeeme kasutatakse r/b toodete valmistamiseks? Voolumeetod,Stendimeetod 292-Millist masinat nimetatakse käsimasinaks? Käsimasinaks nimetatakse sellist
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v:
Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,55 Tihedusega 0k 1,5 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 7 cm h Segistri trumli maht V 1000 l Segu väljaandvuse koef. - 0,7 Liiva ülehulga tegur 1,15 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30
tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15 2) Kasutatav sideaine portland-tsement, mille garanteeritud tugevus
valveks pakil. Joonisel on toodud üks elektropneumohüdrauliline ankruseadme kaugjuhtimise põhimõtteline skeem. Käigureziimis on ankrupeli trummel 11 pidurdatud pidurilindiga 12, mis surutakse kokku käsirattaga 8. Pidurilindi 12 üks ots koos mutriga 9 on jäigalt ühendatud ankrupeli korpusega, teine ots liikuva hüdraulilise silindriga 15. Õlirõhu puudumisel silinder surutakse vedruga kolvist eemale ja läbi keermestatud varda 10 tõmbab pidurilindi ümber trumli kokku. Trumli käsitsi pidurdamiseks pööratakse käsiratast 8 mille varras on ühendatud tigureduktoriga. Keermestatud varras pööreldes koos tigurattaga keeratakse mutri 9 sisse ja pidurilint 12 surutakse ümber trumli kokku. Süsteemi kaugjuhtimine võimaldab ankru viiramist avariikorras ja automatiseeritult. Esimese juhul vajutatakse KJP (kaugjuhtimispaneelil) avariijuhtimise nuppu ja ankruketti viiratakse senikaua, kui hoitakse näppu nupul. Teisel juhul
nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99
horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljudeteiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi: a) üldotstarbelised. b) eriotstarbelised. 2. Ajami tüübi alusel: a) käsivintsid, b) mehhaanilised vintsid. 3. Trumlite arvult: a) ühetrumlilised, b) mitmetrumlilised. 4. Trumli ja jõuallika seostuselt: a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid. 5. Kiiruste arvult: a) ühekiiruselised, b) mitmekiiruselised. 6. Kinnituskoha alusel: a) põrandavintsid, b) seinavintsid, c) lae- e rippvintsid. Kuna vintsi omakaal on tunduvalt väiksem tema tõmbejõust, tuleb vints töötamisel tugevalt kinnitada vastavate tugiankrute külge
ühekaupa kasutada kvaliteedikontrolli eesmärgil. Vedelike puhul, mida transporditakse torustikes, kasutatakse magnettrappe, mille sees asetsevad magnetpulgad on voolusuunaga risti. Vedelikes, milles on tahkemad tükid sees, kasutatakse torumagneteid, mis ei takista voolu. Magnettrumliga separaatorid koosnevad pöörlevast trumlist, mille sees on 180 kraadi ulatuses fikseeritud püsimagnet. Toodet söödetakse ette trumli pealt ja rauda sisaldav materjal tõmbub trumli vastu, kuni see pöörleb punkti, kus magnetvälja enam pole. Toode ise aga liigub pöörlemisest tuleva inertsi mõjul trumli servast kaugemale. Selliseid separaatoreid kasutatakse raudosakeste eemaldamiseks kuivadest vabalangemises olevatest materjalidest, nagu teravili, riis ja suhkur. Pilt 3. Magnetseparaator toiduainetööstuses Kokkuvõte Referaadist võib järeldada, et teema oli huvitav ja sain teada, mis need magnetseparaatorid üldse on
number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Valisin sobivad mõõtotsakud ja seadsin need kruviku varrastesse. 2. Puhastasin detaili ja mõõtotsakud. 3. Seadsin kruviku nulli. a) Seadsin trumli nullasendisse (käristi mutrit selleks avada pole vaja). b) Nihutasin kruviku prismaotsak kokkupuutesse seademõõduga, kuna mõõtepiirkond oli suurem kui 0-25mm. Seda tegin kahe mutriga. Kui keerasin kanna vasakpoolne mutri lahti ning keerasin teist mutrit peale, nihkus kand mõõtekruvile lähemale. Toimides mutritega vastupidiselt, eemaldus kand mõõtekruvist.
vabalangemisega segistid (vt TV lk37 joon 2.1 ja 3.1); b) sundtoimelised (vt TV lk37 joon 2.2, 2.3 ,2.4, 3.2 ja 3.3). 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? sobivad liikuvate betoonisegude, millel ,,koonuse vajumine" on >3 cm valmistamiseks 264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid? jäigemate segude , millel ,,koonuse vajumine" on <3 cm valmistamiseks 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. a) pirnikujuline (vt TV lk37 joon 4.1,4.2 ja 4.3), b) tüvikoonuseline (vt TV lk37 joon 3.1), c) kaksikkoonuseline. 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? a) trumli kallutamisega (vt TV lk37 joon 3.1) b) trumli pöörlemissuuna muutmisega (reverseerimisega) (vt TV lk38 joon 4.1...4.4). 267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused?
2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65
7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem
Lasti tõsteelemendilt a) kett-talid b) trosstalid. Iseseisvate mehhanismidena kasut vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunalisteks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasut neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi a) üld- b) eriotstarbelised 2. Ajami tüübi alusel a) käsivintsid b) mehhaanilised 3. Trumlite arvult a) ühe- b) mitmetrumlilised 4. Trumli ja jõuallika sidestuselt a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid 5. Kiiruste arvult a) ühe- b) mitmekiiruselised 6. Kinnituskoha alusel a) põranda- b) seina c) lae- e rippvintsid 7. Tõsteelemendi alusel a) tross- b) kettvintsid. Käsivintside max tõmbejõud määratakse kahest kriteeriumist lähtudes 1. Vintsi trumli diameetrile vastava diameetriga trossi katkejõust ja trossi
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4
1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa; · Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib. · Pidurite vaakumvõimendi: tööpöhimõte, ehitus ja töötamine · Tandemvaakumvõimendi · Töösilindrite ehitus: näidata lisapilte ja näidiseid · Trummelpidurimehhanism: ehitus, liigitus, aktiivne ja passiivne klots, klotsi ja trumli vahelise kauguse reguleerimine, automaatregulaatori tööpähimõte.. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused; · Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi
-Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1
org/article/laser-printers-information/laser-printers- information-the-history-of-laser-printers.html) (http://alumni.media.mit.edu/~yarin/laser/laser_printing.html) 6 2. LASERPRINTER 2.1 Laserprinteri tehnoloogia Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.). (1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi
- mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa)
piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi hõõrdejõu toimel kaasa ja veetakse pidurdusjõu suurenemise suunas. Ketaspidurid Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse vähemalt esiratastel ketaspidureid, sageli aga kõikidel ratastel. Ketaspidurite eeliseks on nende ehituse lihtsus ja sellest ka odavus ning kõige olulisemaks eeliseks loetakse nende pidurimehhanismide head jahutatavust.
110-Kuidas liigitatakse talid käitamise viisilt? a) Käsitalid b) Elektritalid 111-Millised lisaseadmed võimaldavad talidega laste ümber paigutada ruumiliselt? a) Kett-tõsteelemendiga käsi-tigutali b) Käsi-hammasratastali c) Elektritali 112-Peale lastide ümber paigutamise kasutatakse vintse veel? a) Masttõstukite mastide vantide pingutamiseks b) Teiste tõstemasinate tõstmiseks. 113-Kuidas liigitatakse vintsid trumli ja jõuallika sidestuselt? a) Elektroreverssiiv-vints b) Friktsioonvints 114-Millele ei tohi kinnitada ega toetada abitõsteseadmeid? a) Kasvavale puule b) Kandvale konstruktsioonile 115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid? Materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrusteele: santehniliste tööde, viimistlustööde jms teostamise ajaks.
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1
arvutada pindala ja ruumala, ajastute mõõtmist, mõõteandmete liitmist, ühendust arvutiga jne Laserpointer Ehk laserviip Väikese võimsusega pooljuhtdioodlaser Sisaldab kiirt formeerivat ja koondavat läätse Toiteallikaks on 1,5 V patarei Laserprinter Tööpõhimõte: laserkiir moodustab pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist, fotojuhtivuse mõjul eemaldatakse laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte, trumli laetud osad korjavad endale kuiva tindi osakesed, mille trummel põletab lehele Plussid Miinused Kiire Kallim Kvaliteetne Suurem ja raskem Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võimaldab korraga kahele poolele printida DVDlugeja Kasutab punast laserit DVD lugemiseks ja kirjutamiseks Laseri lainepikkus on 650 nm CD puhul kasutatakse
4) Horisontaalne (vedav) võll 5) Jõuülekanne 6) Alusraam 7) Friktsioonsidur 8) Hõrdkattega klots 9) Elektrimootor a) Sissetulev kütus b) Trumli täitmisvesi 29 c) Väljaminev puhastatud kütus d) Üleliigne vesi trumlist e) Muda väljatulistamis kanal f) Avamisvee sissevool g) Sulgemisvee sissevool Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega. Kaane ja ülemise ketta
kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloogia täiustudes muutuvad ka pesumasinad järjest targemaks (arvutiajastu lisas neile mikroprotsessorjuhtise ja õppimisvõime) ja keskkonnasõbralikumaks, tarbides üha vähem vett ning energiat. TÖÖPÕHIMÕTE Pesumasina töö ja ehitus on lihtne: 1. Mootor paneb pöörlema masina korpuses paikneva trumli. 2. Külm vesi saabub täitmisvoolikust elektroonilise klapi kaudu korpusesse. 3. Osa vett läbib pesuvahendi sahtli, uhtes vahendi trumlisse. 4. Trummel käib ringi, mustus eraldub pesust vee liikumise ja pesuvahendi koosmõjul. 5. Pump suunab vee ringlusse ja pumpab lõpuks kasutatud vee tühjendusvooliku kaudu kanalisatsiooni. PESUMASINAST • Pesumasina ajuks on mikroprotsessor, mis määrab pesupesemise režiimi vastavalt sellele, kuidas ta on programmeeritud
Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele. Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini) Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks
Mehhatroonikasüsteemide õppetool Dünaamika Kodutöö D-3 Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; y=30o ; S=0.4m 2) m2=2m ; R2=4r ; r2=r ; i2=r 6 3) m3=m ; r3=r ; M=2mgr r = r2 = r3 Lahendus:
survega etteannet kõrgsurvepumpadele. Kütuse ümberpumpamise pumpi kasutatakse kütuse pumpamiseks laevasiseselt, teistele objektidele või kasutatakse reservpumpadena. Separaatorid - Separaatorid kasutatakse kütuste puhastamiseks mehaanilistest lisanditest ja veest, mis parandab kütuste kvaliteedi kuna paraneb energeetika seadmete efektiivsus, väheneb kütuse erikulu, detailide korrosioon ja pikeneb remontidevaheline aeg. 1. Trumli kere 2. Trumli kaas 3. Ühendusmutter 4. Taldrikuhoidja 5. Taldrikute pakett 6. Ülemine eraldusketas 7. Tahked ained (muda) Filtrid ja filtreerimisseadmed - Filter kaitseb mootorit, kuid separaator parandab ka kütuse kvaliteeti. Nõudmised filterelementidele: - nõutud peensusega filtreerimise; - temperatuurikindlus; - vastupidavus mehaanilisele rõhule; - Filtreeriva elemendi vastupidavus filtreeritava keskkonna agressiivsele toimele. Filtrielementide tüübid:
Paberilaid, läbinud kalendrid, keritakse rulli rullapaaadil.Rullija on kuivataja abi ja töötab tema järelvalve all. Ta jälgib rullimisaparaadi tööd ja korrashoidu, reguleerib paberi pingsust ja kerimist hülssidele või tambuuridele. Kaasaegsetel paberimasinatel kautatakse sagetasit väga lihtsa kontstruktsiooniga rullaparaati. See koosneb malmist trumlist läbimõõduga umbes 1,5 m, mis pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur, läbimõõduga 350- 600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile. Saadakse tihe ja ühtlaselt keritud rull. Töötava tambuuri kõrvale on rulliapaaraddid trumblile paigutatud tagavaratambuur.Sellele juhitakse paber pärast esimese rulli kerimise lõppemist. Keritud rull võetakse kraana abil rulliaparaadilt maha ja suunatakse
mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. Võtta kruvik seademõõdust välja. Kinnitada pidur. Hoides vasaku käega trumlist, avada paremaga käristi mutter. Kui trummel ei avane kohe, siis lükata seda telje sihis. Seada trummel nulli. Kinnitada käristi mutter jälgides nullasendit. Avada pidur. Asetada kruvik uuesti seademõõtu ja kontrollida 3 korda nullasendit. Kui seadeviga on alla poole trumli jaotusest, siis võib hakata mõõtma. Kõigepealt mõõta esimese augu sügavus nihikuga. Vastavalt saadud mõõtmele valida sobiv vahetusotsak ja seada see kruvikusse. Mõõta ava sügavust kolm korda ja kanda tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel tuleb kruviku näidule liita vahetusotsaku pikkus. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 25, 25 50, 50 75 ja 75 100 mm. Samuti mõõta ülejäänud 4 ava.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
