M Ühine 65,09 49,85 50,87 14,81 14,38 14,20 9,21 Kuu esimene cm 72 143,00 161 164 144 105 77 Kuu viimane cm 139 159,00 167 145 103 77 43 Kuu algus m 33,73 34,44 34,62 34,65 34,45 34,06 33,78 Kuu lõpp m 34,40 34,60 34,68 34,46 34,04 33,78 33,44 Kuu algus veemaht 767,4 969,3 1020,0 1028,4 972,2 857,0 779,1 Kuu lpp veemakt 957,7 1014,4 1036,8 975,1 851,0 779,1 700,3 AKUMULATSIOON -193,30 -45,10 -16,80 53,30 121,20 77,90 78,80 8 9 10 11 12 Aasta 68,68 43,07 88,67 106,27 105,35 1350,79 42,17 12,28 25,47 31,53 31,27 424,75 1,34 9,35 19,55 24,96 24,76 297,28 4,08 2,92 5,92 6,58 6,51 127,47
Kui vee maht on alla 0,3 ml ja lahusti kiht on sogane, siis asetatakse püüdur 20...30 minutiks kuuma vette, et lahusti selgeneks. Pärast seda jahutatakse püüdur uuesti toatemperatuurini ja loetakse vee maht püüduris (püüduri jaotuse täpsusega). 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumise ja lugemise tabel Tühja kolvi mass Kolvi mass Proovi mass Veemaht püüduris G proovidega G2 V G1 g g g ml 202,5 252,8 50,3 0,07 Niiskusesisaldus (massiprotsentides) uuritav kütuse proovis arvutatakse valemiga ρ∗V∗100 W= G2 kus V – vee maht püüduris ml ρ – vee tihedus g/ml
Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on jäätunud keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Vee kvaliteet Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest
Miks on järv nii soolane? Jordani jõest ning teistest väiksematest jõgedest, ojadest ja allikatest kandub Surnumerre soolasid, peamiselt magneesium-, naatrium- ja kaltsiumkloriidi. Arvestuste kohaselt kannab ainuüksi Jordani jõgi siia igal aastal 850 000 tonni soola. Kuna Surnumeri asub nii madalal, ei saa vesi siit minema voolata, seega on ainus võimalus aurustumine. Kuumal suvepäeval aurustub umbes seitse miljonit tonni vett, millega saab selgitada seda, miks järve veemaht ei suurene. Vesi küll aurustub, kuid soolad ja mineraalid jäävad. Seetõttu ongi see kõige soolasem järv maailmas, mille soolsus on umbes 30 protsenti (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). 5 Keskkonnaprobleemid Nii Iisrael, Jordaania kui ka palestiinlased plaanivad praegu Surnumere ümbruses mitmesugust majandustegevust. Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu
Ökoloogilise seisundi kujunemisel on oma objektiivsed ja subjektiivsed tingimused. Neist olulisemateks tuleb pidada: · morfomeetria Reeglina suuremad ja sügavamad veekogud on stabiilsemad tulenedes kasvõi termodünaamika põhimõtetest. Erinevad pindala/sügavuse variandid annavad ka erinevad eeldused ökoloogilise seisundi kujunemisel. Madalates ja suurtes veekogudes on veemass hästi aereeritud, kuna väikestes ja sügavates on stabiilsus tagatud suure veemahu kaudu. · veemaht ja vahetus Veemaht on seotud otseselt morfomeetriliste näitajatega. Kehtib reegel, mida suurem veemaht ja intensiivsem veevahetus, seda parem ökoloogiline seisund. Suurem veemaht tagab protsesside stabiilsuse, suurema eluruumi, mitmekesisemad keskkonnatingimused, intensiivsem veevahetus tagab parema gaasirezhiimi, toitesoolade juurdevoo, eemaldab kogunenud orgaanilisi aineid, võimaldab elustiku liikumist, vahetust jne. · karedus Reeglina mida karedam vesi, seda tasakaalulisem seisund
ee). Pilt 1. Kauplus Kalake Pilt 2. Kauplus Kalake seestpoolt 4 2. TEHTUD TÖÖD 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus 2.1.1. Magevee süsteemid Kokku on 13 süsteemi (400 L) pluss väiksed akvaariumid. Viimases süsteemis tuleb ka soola lisada peale hooldust, kuna see on riimveeline süsteem (666g soola). On ka väikesemad akvaariumid- krevettide, bettade ja vähkide omad, taime akvaarium ning poeväline taimenäidisakvaarium. Nende veemaht on väiksem ja neid puhastatakse nagu koduseidki akvaariume. Magevee süsteemide hoolduse puhul tuleb esmalt välja võtta voolu võrgust pump. Seejärel võtta kaks ämbrit ja biloogiline filter ja svamm välja võtta (Pilt 3) .Vajadusel võtta ka pump lahti ja ka see ära pesta. Svammid pestakse kraanivee all puhtaks ning biopallid pestakse akvaariumi vees, et mitte baktereid, kes seal elutsevad, hävitada. Järgmisena tuleb alumine
See on vara-devon, Lochkovian age. Silt on lagunema. Üks neist osadest on saanud midagi liiva ja savi vahepealset. jäävaheajal, olulised kliima muutused), mille tänaseks nime Baltika kraaton. Baltika täpset tõttu veemaht ookeanibasseinides suureneb. 17. Eesti ala kivimite läbilõikes Hilis- devonis on Poolast leitud palju kodasid ja eraldumismomenti Rodinia hiidmandrist ei ole esineb kaunis harva mineraali,
kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Limneamere ulatus on sarnane tänapäevale. Merevesi on muutunud magedamas, Eesti alalt on toimunud mere taandumine. Algselt oli kliima soe ja kuiv, kuid nüüd on muutnud jahedamaks ja niiskeks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km2 Keskmien sügavus: 52m Taani väinade künniste sügavus: 18m Suurim sügavus: 459m Landsorti Vagumus Veemaht: 21721 km Keskmine soolsus: 810 % Noor meri: 1012 tuh. aastat on täidetud veega Liigavaene, isendirikas Ümbritsetud 9 riigiga 21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti). Rannikumeri on madal, sellest tulenevalt suured erinevuse soojusreziimis. Läänemere soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. Eestis 67%. Jääkatte tekkimine kõigub väga suurtes piirides. Kõige varem Eesti rannikuvetes tekib esimene jää Lääne
Umbes 4000 a. t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Praegugi jätkuvat magestunud veega Läänemere viimast staadiumit nim. veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi Limneamereks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist. Surnud vetikamass vajub veekogu põhja ning selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne. 21
väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi vastaskülgedel on rõhuvahe 1 Pa. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta, sarnane gaasitihedusega kuid auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 1.2 EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat. kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks; tellisel 15 tsüklit, kõnniteeplaadil 100 tsüklit Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Ühikuks on (W/m 0C või W/m K), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, servaga pikkusega 1m , 1h jooksul , kui temperatuuride vahe mat. kuubi külgedel on 1 0C. Sõltub mat. poorsusest ja t*
Bilansi võrrand I = Q ± ΔS I - sissevool/juurdevool veehoidlasse, m3 /s Q – äravool veehoidlast, m3 /s ΔS – mahu muutus, m3 /s Veekadudega arvestamine: Aurumine, filtratsioonikaod (muldtammi kaudu, põhja ja külgedelt filtratsioon), jäämoodustamise kaod, … Kadude arvel suurendatakse paisjärve mahtu. Veehoidla ehitamine ei ole ratsionaalne, kui veekaod on > kui 30- 40% Integraalkõvera meetod Integraalne kõver on seos mahu W ja aja T vahel, mille jooksul see veemaht läbib jõe ristlõiget. Kui Q=constant ja T jagatud ΔT intervallideks (tavaliselt 10päeva), siis ühe intervalli jooksul ΔW = Q ΔT. Kandes saadud andmed täisnurksesse koordinaatide süsteemi, kusjuures ordinaatides on summeritud äravooluandmed, so integraalne äravoolumaht, ja abstsisiks aeg, so ajavahemik Δ t, ühendates punktid saame kõvera – nn äravoolumahu integraalkõvera. Integraalkõveral on järgmised omadused: 1
või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat
Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee
väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett
lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on
mõõdetakse löökide arvu. =(g w*s) / ( w*gt*e) =(w*s) /(e*w). 0
Akali on kaetud 2,5 m turbakihiga. Ozolitsa kirik (1458) varemad 2,5m vee all PEIPSI JÄRV: -pindala 3555 ruut km, üks Euroopa suurematest järvedest, Maailmas pindala poolest 53.kohal. -Veehulgalt väike(madal) -Peipsi jaguneb: põhjapoolseks(Suurjärveks) Lõunapoolseks(Pihkva järveks) Neid ühendavaks (Lämmijärveks) -Peipsisse voolab ligi 20 jõge. suurimad(Velikaja,Emajõgi,Võhandu,Želtsa, Narva jõgi välja ~12,3 miljardit vett aastas. Keskmine sügavus 7,1m,veemaht 25 km³ Suurim sügavus 15,3 m,valgala 47800 km² VÕRTSJÄRV: - Järve suubuvad- Väike-Emajõgi, Tänassilma jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi - Järvest voolab välja- Emajõgi - Järve pindala-270,7 km² - Suurim pikkus- 35 km - Suurim laius kuni -15 km - Keskmine sügavus-2,8 m - Suurim sügavus- 6 m SUUR-EMAJÕGI: Lähe-Võrtsjärv Suubub- Praagal Peipsi järve Valgla riigid- Eesti, Läti Valgla pindala-9740 km² Pikkus-100 km Jõe langus - 3,6 m
Läbirändel peatuvad kevadel arvukamalt merivart, tuttvart ja sõtkas, sügisel ujupardid ning sukelpartidest aul, jää- ja rohukoskel. VÕRTSJÄRV Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise veetaseme juures 0,756 km3. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996). Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge (Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe, Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla,
annaabi.ee 
