Kivistamise aeg 3 päeva normaaltingimuste 7 päeva l 28 päeva Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni. Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18 oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised Betooni Betooni koostis [kg/m3] koostiskomp C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent
Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires. Normaalne veesisaldus kõigub 45-50% tsemendi kaalust. Saadud segust tehakse kolm proovikeha mõõtmetega 4x4x16cm. Proovikehad vormitakse lahtivõetavates metallvormides. Vorm tuleb seest õliga määrida. Tühi vorm pannakse vibrolauale (võnkesagedus 3000 võnget minutis ehk 50 võnget sekundis; 0,35 mm aplituud). Vajaduse korral pealispinda silutakse. Proovikehadele tuleks peale markeerida valmistamise kuupäev. Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C.
0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse rakestataks ja paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette. e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja
V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m) w k= ∗100 (3) m kus m – kuiva proovikeha mass [g] m 1 – proovikeha mass veega immutatult [g] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine massi järgi (5541−5010)
Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või 4 tunni jooksul keetmisel. Proovikehad asetatakse 15-20ºC vette, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehad hoitakse vees vähemalt 48h, seejärel võetakse veest välja, eemaldatakse üleliigne vesi lapiga ning määratakse nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemi 2 järgi ning veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 3 järgi. m1 -m W k = m ( V alem 2 )
4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse (1). Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3]
õhk. See on peamine niiskuse iseloomunäitaja soojusisolatsioonimaterjalidel. Kui kivivilla pinnatemperatuurid erinevad kümnetes kraadides, saame vaadelda härmatise teket materjalis ja sellest tulenevalt eespool nimetatud lahknevusi niiskuse omadustes. 2. Materjalid Katsekehad olid kivivilla alusel valmistatud kiulised isolatsioonmaterjalid erinevate tihedustega ja konkreetsete kasutusaladega. Kõik kasutatud proovikehad olid kaubanduslikud tooted, mis olid võetud ühe suurema tootja tootevalikust. Proovid mõõtmetega 300x300x100 mm kuivatati ja kaaluti enne mõõtmist ning arvutati nende tihedus. Raskeim materjalinäidis katsekeha A kasutatakse peamiselt lamekatuste konstruktsioonides. See on jäik ja raske tahvel kivivilla mis on kahekihiline ning veekindel kogu mahu ulatuses. Kiud on seotud orgaanilise vaiguga. Teine kiuline materjal katsekeha B on jäik kivivilla
Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires. Normaalne veesisaldus kõigub 45-50% tsemendi kaalust. Saadud segust tehakse kolm proovikeha mõõtmetega 4x4x16cm. Proovikehad vormitakse lahtivõetavates metallvormides. Vorm tuleb seest õliga määrida. Tühi vorm pannakse vibrolauale (võnkesagedus 3000 võnget minutis ehk 50 võnget sekundis; 0,35 mm aplituud). Vajaduse korral pealispinda silutakse. Proovikehadele tuleks peale markeerida valmistamise kuupäev. Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C.
• Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 2 järgi. 4.2. Niiskussisalduse määramine Puidust, eelnevalt niiskeks tehtud, proovikehad kaalutakse ning asetatakse kuivatuskappi seisma. Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi. 3 4.3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu.
247-3 10 10 100 34659 340 329,3 32,93 248-1 10 10 100 10703 105 101,7 10,17 248-2 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 10,5 248-3 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 Proovikehad 247-1, 247-2 ja 247-3 on kivinenud normaaltingimustel, proovikehad 248-1, 248-2 ja 248-3 on kivinenud -18C juures. Survetugevuse arvutamisel on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95 Kasutatud valemid: Valem 1: V= (m mvees) / v V - proovikeha ruumala [cm3] m -proofikeha mass õhus [g] mvees - proovikeha mass vees [g] vesi - vee tihedus [g/cm3 ] Valem 2: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm2] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm2] Töö järeldused
Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel asetati proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetsesid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1). Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm]
2) sondeerimisega meisli vi puuriga. 3) tarindite varjatud kahjustusi kahtlasete kohtade avamisega. 4) tarindite nhtavaid kahjustusi. Laboratoorne uurimine. Laboratoorselt uuritakse tarinditest vetud proovikehasid, mis valmistatakse ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka. 3)relinna milj ja selle kompleksse silimise korral kogumi terviklik vrtustamine ja planeerimise vajadus. 4)Vanad tispuithooned kujutavad endast naturaalset ja koloogilist elukeskkonda, mille loomine tnapeval oleks linnades sageli liiga kallis ja energiamahukas. Renoveerimise eesmrgid.
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm]
Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad
Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas, mis valatakse vormidesse mõõtmetega 40x40x160 mm, nii et kokku saadakse 3 proovikeha. Proovikehade tegemiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi jooksul nõusse kus on eelnevalt juba normaalkonsistentsile vastavas koguses vett. Vorme koputatakse vastu lauda mõned korrad, et proovikehi tihendada. Vormist välja ulatuv osa lõigatakse ära. Peale seda kui esimesed proovikehad on ära valatud korratakse seda protsessi veel 2 korda, et tekiks 9 proovikeha. 3 neist pannakse kuivatuskappi, 3 jäetakse toatingimustesse kivistuma ja 3 pannakse vette. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis olid vormides vertikaalselt, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. 3 Fl Paindetugevus arvutatakse f p= 2b h 2 Valem 4-1 abil. 3 Fl
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 ...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c
normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10
segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012 Proovikehad katsetati: 10.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu andmed. Segu Segu laiali vahekor Vesi valgumi d ne, mm Keskmine, mm Liiva (tsem.:lii Segu nr fraktsioo Suhe v) mass, V/Ts g
ning tihendatakse vibrolaual. Ärge unustage katta vormi kaanega segu pritsimise vältimiseks! Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Ajutisel madalal temperatuuril kivistamine: Betooniseguga täidetud vorm tõstetakse koheselt külmkambrisse ning hoitakse seal järgnevad 7 ööpäeva. Seejärel tõstetakse vorm normaaltingimustesse 1’ks ööpäevaks, proovikehad vabastatakse ning kivistatakse normaaltingimustel kuni katsetamiseni. Normaaltingimustel kivistamine: Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kivistamiskambris vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 14 ja 28 päeva vanuselt (3 kuupi kummaski vanuses). Eelnevalt vaadata- kse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse
1.1 abil: m 0= 1000 Valem 4.1.1 V 0 proovikeha tihedus (kg/m3); m kuivatatud proovikeha mass (g); V proovikeha maht (cm3). 2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse Valem 4.2.2 abil: m1-m Wk= 100 Valem 4.2.2 m
3 24,83 11,87 8,82 2599,5 4752 1828 1871 4 24,8 11,87 8,68 2555,2 4840 1894 5 24,83 11,93 8,82 2612,7 4940 1891 6 24,85 12,00 8,77 2615,2 4736 1811 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Proovikehad asetatakse vette, nii, et veepiir oleks 2 10 cm üle proovikehade. Neid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja määratakse mass. Katse tulemus toodud tabelis 4.2. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemiga: (2) Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga:
248 120 89 5 248 119 88 247 118 89 4970 2613,213556 1902 250 118 87,5 6 249,9 118 87,5 250 118 87,5 4894 2580,905833 1896 2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20 oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees 7 päeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 3.2: Tabel nr 4 - Veeima vuse määra mine Mass 7 Veeimavus Mass õhus päeva [%]
1...16 mm. Mida tähendab teedeehituses stabiliseerimine? Loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali sidumist mingi sideainega. Oma kvaliteedi poolest on ta kruuskatte ja asfaltkatte vahepealne. Pinnast võib stabiliseerida tavalise portlandtsemendiga, teetsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe proovikeha jaoks kaalutakse segu 220, 650 või 1800 g, sõltuvalt proovikeha suurusest. Proovikehad tihendatakse pressimise, vibreerimise või tampimise teel. 14. Plastmassmaterjalid 1. Termoplastsed on lineaarsete molekulidega vaigud- neid võib korduvalt ülesse sulatada ja uuesti vormida. Termoaktiivsete vaikude molekulid on ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2
kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient Survetugevuse miiiiramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus miiiiratakse kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikeha pinnad h66ruti puhtaks, et need oleksid siledad. Poolikud proovikehad asetatakse kiilgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm2 (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hiidraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu I MPa sekundis. Kehasid koormati surve t6stmisel survetugevuseni, mille juures nad purunesid. Vdetakse lugem manomeetrilt. Survetugevus arrnrtatakse jiirgmiselt: R,=k-!,valem2, " Fo' kus R,-survefugevus, f4f
Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha (prismad-40 x 40 x 160 mm). Võetakse vajalik veehulk, millele lisatakse 20 sekundi jooksul 1200 g kipsi. Segu segatakse 60 sekundit ning valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks (mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momendist alates) Seejärel katsetatakse proovikehad paindele ja hiljem moodustunud poolprismad survele. Paindetugevus arvutatakse valemiga: 3P l Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2)
arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20 kraadi, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g];
keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2 nädalat, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutati valemist (2). wk=(m1-m)/m*100 (2) wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g]
ρ= × 1000 V Kus: ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks võetakse kolm proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi (meil oli 7 päeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valem abil: m 1−m w k= ×100 m
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g]
kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m ] 3 m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3:
Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. 1 Tabel 4.1 Niiskussisaldus
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine K...
Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k Valem 1: S Rs – Survetugevus [N/mm2] F – Purustatav jõud [N] S- Survepind [mm2] k – paranduskoefitsient [0,95] 3.4 Kivistunud betooni tiheduse määramine. Betooni tiheduse määramiseks kaalutakse proovikehad vees ja õhus. Tiheduse arvutamiseks kasutatakse valemit 2. mõ Valem 2: ρ= ∗ρ mõ −mv v ρ – betooni tihedus [kg/m3] mõ – betooni mass õhus [kg] mv – betooni mass vees [kg] ρv – vedeliku tihedus [kg/m3] 4. KATSETULEMUSED 4.1 Betoonisegu valmistamine Tabel nr 1 betoonisegu koostis Komponendid Segu nr. 1 kg/m3 kg/8l Tsement 309 2,472
kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%]
moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: ...
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g]
, (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient
koormis. Katseid tehakse harilikult terve seeria (nt 3 katset) ja eeldatakse et katseseeria keskmine tulemus vastab kogu materjalipartii keskmisele. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitakse materjalide tugevust märjalt ja kuivalt ja leitakse materjali pehmumiskoefitsient (k). R , kus Rm on materjali tugevus märjalt ja Rk tugevus kuivalt. k m Rk Katse tulemus sõltub mõningal määral ka proovikehade suurusest. Väiksemad proovikehad annavad pinnaühiku kohta suurema tugevuse. Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse erineva suurusega proovikehadega saadud näitajate ühtlustamiseks paranduskoefitsiente. Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Mõned neist põhinevad ultraheli läbivusele, mõned resonantsile omavõnkesagedusega jne. Materjal jääb seejuures terveks, kuid nende meetodite täpsus on enamasti väiksem
(1) kus P – purustav jõud, kgf; l – tugedevaheline kaugus, cm; b – proovikeha laius, cm; 3 h – proovikeha kõrgus, cm; k – ülemineku koefitsient (k=1) Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelneval katsel tekkinud 6 poolikut proovikeha (paindekatsel paindusid 3 proovikeha läbi). Poolikul proovikehad asetatakse külgpindadega hüdraulilise pressi terasest plaatide vahele, mille survepind on 16 m2 (4,0 x 4,0 cm). Koormamise kiirus oli 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse aritmeetilise keskmisena neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 2 [N/mm2]: k⋅P [N/mm2] Rs = F0
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõ...
k – ülemineku koefitsient, 1000 Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0 kus Rs – survetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN]
PAINDETUGEVUS Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. P purustav jõud, N või kg, l tala tugede vahe, mm või cm b - tala laius, mm või cm, h - tala kõrgus, mm või cm PAINDETUGEVUSE VALEM See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormus. Katse tulemus sõltub mõningal määral ka proovikehade suurusest. Väiksemad proovikehad annavad pinnaühiku kohta suurema tugevuse. Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse paranduskoefitsiente. 𝑴 𝑹𝒑 = 𝑾 𝑃𝑙 𝑏ℎ2 𝑀 − 𝑚𝑎𝑘𝑠𝑖𝑚𝑎𝑎𝑙𝑛𝑒 𝑝𝑎𝑖𝑛𝑑𝑒𝑚𝑜𝑚𝑒𝑛𝑡 𝑊 − 𝑟𝑖𝑠𝑡𝑙õ𝑖𝑘𝑒 𝑣𝑎𝑠𝑡𝑢𝑝𝑎𝑛𝑢𝑚𝑜𝑚𝑒𝑛𝑡
on keelatud. Materjalid ja tooted, milledel on CE-märgistus või sertifitseerimisasutuse sertifikaat, vaadatakse üle ja kontrollitakse nende vastavust saatekirjale. Saatekirja tuleks kindlasti kontrollida enne betoonisegu mahalaadimist. Kahtluste korral tuleb lisaks dokumentatsiooni kontrollile võtta ehitusobjektile saabunud betoonisegust proov, katsetada betoonisegu ja/või teha proovikehad ja korraldada proovikehade hooldus ja transport akrediteeritud katselaborisse betooni omaduste vastavushindamiseks. Ehitusplatsile saabunud betooni omaduste kontrolliks võetakse proov vastavalt standardi EVS-EN 12350-1 nõuetele betoonisegu transpordivahendist väljalaadimise käigus (esimene proov pärast 0,2 - 0,3 m3 väljalaadimist) või pärast raketisse laskmist, kuid enne tihendamist, võttes arvesse järgmisi nõudeid:
läbi viia segude esmakordsel kasutusele võtmisel ja turustamisel. Kasutades lähtematerjali, mille omadused on juba tarnija poolt määratud, ei ole vaja neid omadusi üle kontrollida. Ohutu proovide võtmine veoki koormust, laoturi tiguvõllide juurest, Kuhjast analoogselt veoki koormast, paigaldatud, kuid tihendamata segust panni abil, paigaldatud, kuid tihendamata segust kühvli või kopakese abil, Asfaltbetoonitehasest, puurkehade puurimine. Proovide tihendamine: proovikehad valmistatakse löök või güraatortihendamisega (silindrilises vormis). Segu veekindlustegur on veega küllastatud ja küllastamata proovikehade survetugevuste suhe. Vastupanu naastrehvide toimele A Prall katse(5 tundi 5 kraadises vees), Naastrehvidega kulutatakse (sõidutatakse ratast proovikehal). Rattaroopa katse killustikmastiksasfalt SMA katse maksimaalne suhteline jäljesügavus %. Hinnatakse läbi vajumise, mida tekitatakse kunstlikult.
Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites)
> Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
