kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam. 3. Puidu omadused Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%).
Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele. Külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks. Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise.
jooksul puidule omandada vastav niiskustase. Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida tavaliselt väljendatakse puidus oleva vee massi ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena protsentides. Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3). Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam). Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Puusoontes ja rakuõõntes asub vabaniiskus, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes ja sageli üksikute veemolekulidena. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust) · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %) · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %) · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%
· Saar lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga. · Sanglepp pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. · Haab Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. PUIDU OMADUSED · Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aastatega tumeneda. PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED Niiskus · Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hüdroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel vabaneb niiskus kiiremini. · Värskelt langenud puidu niiskus ületab 35% · Toores puidus on niiskus yle 25% · Poolkuivas 18- 25% · Õhukuivas 15- 20% · Toakuivas 8- 13% · Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%
Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök), > Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema vee sisalduse poolest ( kuusk , nulg, pöök). Puidu füüsikalised omadused Niiskus > Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakusoontes. Kuivamisel eraldub vaba niiskus kiiremini. > Värselt langetatud puidu niiskus ületab 35% > Toores puidus on niiskust üle 25% > Poolkuivas 1825% > Õhkkuivas 1520% > Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures.
Wkp= puidu kiudude küllastuspunkt 27...32% Kuiv puit taastab kõige enne rakuseinte niiskuse e seotud niiskuse- selle käigus puit paisub. Puidu rakuseinad suudavad imada niiskust vaid teatud piirini. Seda piiri nim küllastuspunktiks. Sellest punktist edasi kogutakse niiskust rakku endasse ja nende vahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nim vabaks niiskuseks. Puidu kuivamisel aurub kõige enne vaba niiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus. See tähendab, et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine Tangensiaal suunaliselt (6...8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10..
Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit. Niiskuse järgi jagatakse puit: 1) toores puit (niiskust üle 30% massist) 2) poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast
Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5 Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %).
sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt. 05.05.2014 · Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %),
koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu
Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
