Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli).
RAUD Omadused Plastiline Hea soojus-ja elektrijuht Magnetiseeritav Kasutamine Maak Raudmeteoriit Raudkvartsiit Hematiit Magnetiit Maagi leidumine Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas- Lebedinski karjäär El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril Kuidas toodetakse Rikastatakse Särdatakse Karbotermia Liitained Roostevaba teras Malm Teras Tänan kuulamast!
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas
Referaat Magnetism nimi klass 2010 Tallinn Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi
Fe(III) kui ka Fe(II) sisaldav musta värvusega magnetiline materjal). 3 Fe2O3 + H2 2 Fe3O4 + H2O Raud (III) oksiid on vees küll lahustumatu, kuid tugevas happes lahustub see kergesti (näiteks vesinikkloriid või väävelhappe). See lahustub hästi ka kelaadimoodustajate lahustes (näiteks etüleendiamiintetraäädikhape või oblikhape). 2. Fe3O4 - Raud (II,III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - magnetiit, must raua oksiid, lodestone (ing.k) Leidumine looduses - on maakmineraal magnetiit, leidub inimese veres Omadused - sisaldab nii Fe2+ kui ka Fe3+ ioone, laborites kasutusel enamasti musta pulbrina, jääv magnetism, ferrimagnetiline (mitte ferromagnetiline!), märgatavalt suurem elektrijuhtivus (X 106) kui Fe2O3'l, 120K juures toimub niinimetatud Verwey üleminek (struktuuris toimub katkevus, elektrijuhtivus ja magnetilised omadused)
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu,
omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi
Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. MAGNETID JA MAGNETISM Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.
VIII B rühmas ja 4. perioodis 26 prootonit ja elektroni ning 30 neutronit Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga kattes -kaetakse korrosioonikindlama metalliga
1) Mis on magnet? Põhiomadus! Magnetid on looduses esinevad rauasordid (magnetiit) mille põhiomaduseks on tõmmata enda poole raudesemeid 2)Mis on magneti poolus? Magnetitel on olemas 2 punkti, kus magneetilised omadused on kõige tugevamad, neid nimetatakse poolusteks. Magnetitel on 2 poolust, lõunapoolus (S) ja põhjapoolus (N) 3)Pooluste tõmbumise ja tõukumise seadus? Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõukuvad. 4) Iseloomusta magnetvälja! Magnetväli on väli,mis ümbritseb magneteid.See ei ole nähtav, kuid on näha ta omadusi
30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav
Alumiiniumi tõestamine : Uuritavale ainele lisatakse leelist, tekib valge sültjas sade. Siirdemetallid on d ja f elemendid, ühendites on muutuv o-a, keskmise aktiivsusega või vähe aktiivsed, kerge sulamistemperatuuriga, rask metallid, on katalüüsilise toimega, madalama o-a ga on aluseliste omadustega, kõrgema o-a ga on happeliste omadustega. Raua Leidumine looduses : ehedalt (meteoriitides), ühenditena(magnetiit,punane ja pruun rauamaak, püriid) Raua füüsikalised omadused : Hõbeda värvusega, plastilised, hea soojus ja elektrijuht, puhas raud on pehme, lisanditegaon ta kõva. Keemilised omadused : Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega aga oksüdeerub niiskes õhus Raua tähtsus inimorganismis : Põhiosa asub hemoglobiinis, annab verele punase värvuse, soodustab hapniku sidumist ja kandumist organismis. Raua puudus : Juuste väljalangemine, vaod küüntel, lõhed suunurkadel, kehv
püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks.
TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond
Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). Fe3O4 magnetiit, segaoksiid (FeIII oksiid), magnetiliste omadustega. Magnetiiti kasutatakse raua tootmiseks Hüdroksiidid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid, nn ,,sooraud", mida leidub ka mitme pool Eestis Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal. Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C
rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : · Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud-oksiidi, mis on hüdratiseeritud vee molekuliga. · Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. · Püriiti tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. · Sideriit kujutab endast raudkarbonaati. Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks.
on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia
arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid * Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). * Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. * Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. * Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisaldava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : Rauasulamid
**Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El
Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad. Peamised rauamaake moodustavad mineraalid on hematiit, magnetiit, limoniit ja sideriit. Eristatakse peamiselt magmalisi ( NSV Liidus Kussa ja Katskanar, Rootsis Lapimaal), kontakt- metasomaatilisi, hüdrotermaalseid, settelisi ja moondemaardlaid. Tööstuses kasutati rauamaaki, mille rauasisaldus on vähemalt 30%; väävli- ja fosforisisaldus madaldab rauamaagi kvaliteeti. Rauaprepaparaadid Rauapreparaadid on rauda sisaldavad ravimid, kehvveresusevastased ained. Rauapreparaadid muutuvad mao soolhappe toimel raud(II)kloriidiks; viimane
Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Rauamaagid Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel nimetatakse rauamaakideks. Tähtsaimad rauamaagid on : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhape tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Kasutamine
Keemilised omadused: Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega raud roostetab: 4Fe+3O2=2Fe2O3 Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend Sulamid: malm raua sulam süsinikuga (c 2-5%) kasutatakse terasetootmine, ahjuuksed, tööpingid Teras raua sulam süsinikuga c vähem kui 2% - kasutatakse tööriistad, konstruktsioonid Eriteras- teras millele on lisatud ni, mn, cr, w kasutatakse kosmosetehnikas, relvad
Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes. Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud väärismineraalidena: sinine - safiir, punane rubiin.Kõvadus 9. Magnetiit - Esineb oktaeedritena või tiheda mustvalgete kontrastsete vöötmetega. Vöölise massina. Värvus raudmust, kriipsu värvus must, ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena. Neis läige metalliline. Tugeva magnetilise vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete omadusega.Kõvadus 5.5 - 6 kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on
Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena tugevusega metall. Savid, põldpaod e päevakivid, Maagid: Punane ja pruun kaoliin, boksiit (levinuim), rauamaak, Magnetiid, Sideriit, korund ja smirgel ehk Püritii. läbipaistmatu korund ilusad mineraalid: Püriit, Suure kõvadusega vääriskivid Magnetiit. (kõik Al2O3): rubiin (pun), safiir (sin) Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir Rauamaagid:magnetiit ja Püriit Füüsikalised omadused Al Fe Hõbevalge, läikiv Hõbevalge Väike tihedus (2,7 g/cm3) Tihedus 7874kg/m3 Nõrgalt tuhm (oksiidikiht) Tugev pind Pehme, kergesti Levinud, tugev materjal. töödeldav: venitatav, Palju toodetud. valtsitav Hwa elekrtrijuhtivus
.............. duralumiiniumit), kuid mitte puhast alumiiniumit? Raua tootmise peamised toorained on punane ja pruun rauamaak 12.8Miks kasutatakse laevade valmistamiseks just alumiiniumi-, mitte näitaks (põhikoostis ........... nimetusega ..................................................) ning must rauamaak ehk magnetiit (põhikoostis .......... nimetusega ..............................). rauasulameid? Rauda toodetakse ....................protsessil. Kõrgahjuprotsessil saadakse raua ja 12.9Millisest sulamist valmistatakse sageli skulptuure? Mis on selle sulami süsiniku sulam nimetusega ............................, milles on süsinikku koostismetallid? .......................
teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na).
meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. · Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. · Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). · Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). · Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). · Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. · Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3.
teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na).
meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3.
1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks. 2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite
Happelised oksiidid: Mn2O7, CrO3 Oksiidide saamine · Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 2Mg + O2 = 2MgO S + O2 = SO2 · Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) CaCO3 = CaO + CO2 Mg(OH)2 = MgO + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas
paremad omadused (suurem kõvadus, madalam sulamistemp.) Fe- sulamid: malm ja teras; Cu-sulamid: pronks (vask ja tina), messing ehk valgevask (vask ja tsink), melhior (vask ja nikkel), Al- sulam:duralumiinium; amalgaamid on elavhõbeda sulamid, väärismetalli sulamid. Väärismetalli proov on arv, mis näitab mitu massiosa väärismetalli on 1000 massiosas sulamis. Maagid-metallide looduslikud ühendid, mida kasutatakse metallide tootmiseks. Rauamaagid: magnetiit Fe3O4 , pruun ja punane rauamaak Fe2O3. Al on kõige levinum metalliline element, maak boksiit Al2O3. Teiste metallide levinumad looduslikud ühendid: NaCl, KCl, CaCO3 ZnS PbS HgS CaSO4 Galvaanielement on seade, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sama tööpõhimõte on ka akudel ja patareidel. Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Metalle kaitstakse värvimise, lakkimise
10. Raua üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. Omadused: Leidumine: *on keskmise aktiivsusega metall *rauamaakidena: punane rauamaak Fe2O3 *reageerib hapete lahustega. (Hcl). pruun rauamaak Fe2O3 *ei reageeri konts. hapetega magnet rauamaak (magnetiit) Fe3O4 *reageerib halogeenidega (F2; Cl2;Br2; J2) *meteoriidid *organismides (punases veres) on Fe2+; Fe3+ ioonid, *reageerib soolalahustega.( teamast paremale toimuvad) hemoglobiini koostises. 11. Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine. * Fe2O3-raud(III)oksiid-värvus tumekollasest- kasut
b) vesinikuga puhaste metallide tootmisel CuO+H2=>Cu+H2O c) alumiiniumiga (aluminotermia) rasksulavate metallide tootmisel ( Cr2O3+2Al=>2Cr+Al2O3 ) d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) aktiivsemate metallide tootmisel ·NaCl-keedusool, Na2CO3-(pesu)sooda, NaHCO3-söögisooda, CaO-kustutamata e. põletatud lubi, Ca(OH)2-kustutatud lubi, CaCO2-lubjakivi(paas),kriit,marmor, CaCO3*MgCO3-dolomiit, Ca(PO4)2-fosforiit, CaSO4*2H2O-kips, CuSO4*5H2O-vaskvitriol, Fe3O4-magnetiit Sulamid Sulam on kahe (või enama) met. ja mittemet. kokkusulatamisel saadud materjal. ·Sulamite liigid ehituse põhjal: 1)Ühtlase sulamid ehk tahked lahused läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallivõre 2)ebaühtlased sulamid erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu ·Sulamite omadusi: 1)tavaliselt madalam sulamistemp kui koostisosadel 2)tavaliselt kõvemad kui koostisosad ·Tähtsamad sulamid: malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C),
Muud: järvemuda; meremuda; järvelubi; turvas Ediacara Proterosoikum Kristalne aluskord graniit/magnetiit... OHESAARE S2oh TURVAS Pridoli LIIV KAUGATUMA S2kg
loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask Värvid:Tumehall, pruun, roheline, must ja tähnilised ja täpilised indigo, violetne LoomadHiired, putukad, kassid, mesilased 5. Kuulsad neitsid Adam Sandler, 9. september, USA Claudia Schiffer, 25. näitleja august, saksa modell ja näitlejanna Lev Tolstoi, 9. Macaulay Culkin, 26
Kohati leidub väärismetalle. Mineraal- tahke keemiline ühend t või ehe element Kuju, vorm, värvus, kriipu värvus läige, lõhenevus, murd, kõvadus, tihedus Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi Tähtsamadnehedad elemendid : väävel(tikud), grafiit(pliiatsi südamed), sulfiidid: galeniit (plii maak) Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid: haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit(magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev. Tardkivimid- magma tardumisel Settekivimid. Org aine settimisel põhja Moondekivimid. Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk. Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne. Moondekivimid: eestis valdavalt marmor Moshi skaala- kivimite kõvadust petrograafia
5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti.
karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al) 9) Keemilised vooluallikad seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. 10) Kõrgahi (joonis) animatsioon: http://www.absorblearning.com/media/attachment.action? quick=ty&att=2146 11) Raua saamine ja rauasulamid (koostis ja kasutamine) magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 sulam: koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle ebaühtlane sulam: koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm) sulamite eelised: kõvemad, kulumiskindlad, odavamad, tihit madalama sulamistemperatuuriga teras: rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud
kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka
· Värvilised metallid · Vanad · Cu · Uued · Al · Legeerivad · Ni · Haruldased · W · Väärismetallid · Au · Ag · Legeeriv e. kaitsev · Sulam mitme metalli koostis · Pronks=tina+vask · Saamine · Raud · Magnetiit · Hall/roostekarva · Alumiinium · Boksiit · Settelise päritoluga · Vask · Vasemaak · Kullasarnased tähnid · Titaan · Valge tähniline · Elavhõbe 7 · Läikiv (raske) · Koks · Kerge
annaabi.ee 
